peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta. Kuna vaskuss on küllaltki aeglane, püüab ta selliseid loomi tagu tigusid, vihmauss, nälkjaid jne. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/NATNAT2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Nastik http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0005/rastik.html http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/VIPBER2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=83 http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACVIV2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACAGI2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=66 http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=89 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vaskuss_liisa.htm
• Siinne arvukus jääb 3000 ringi. • On levinud kõikjal Eesti rannikuvetes. • Hallhüljest võib kohata ka Atlandi ookeani põhjapoolses osas ning sellega ühenduses olevates meredes. TOITUMINE • Toitub peamiselt kaladest. • Kalad püüab kuni 70 m sügavuselt merest. • Hülged ei söö iga päev. • Sööb ka mereselgrootuid ja taimi. http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=106 PALJUNEMINE • Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis. • Tavalisel sünnib 1 poeg. • Algul on pojad väga abitud ning ei oska isegi ujuda. • Poegivad maismaal. ALLIKAD • http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/MYOSCO2.htm (info nolgusest) • http://www.sea.ee/huvitavat/10832/ (info nolgusest) • http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HALALB2
Tugevate lihastega Üldpikkus 43 cm Voolujooneline sulestik Jalad on lühikesed Teravad ja pikad tiivad Hallikaspruun Elab kuni 15 aastaseks Avarad rabad Rannikualad Jõeorud Luhad Kaljul Monogaamne liik Muneb 26 tähnilist muna Haudumine kestab 28 päeva Pojad on lennuvõimelised 3540 päevaselt. Sigimisvõime alates 1aastaselt Suuremad linnud tapab õhust Väiksemad viib pessa Enda suurused linnud Näiteks: tuvid,varesed,kajakad Väikesed imetajad Näiteks: jänes Kakulised Jahipistrik Kaljukotkas Kuulub looduskaitses I. kategooriasse Sobivad pesitsuspaigad kaovad Eestis 5paari Euroopas 12000 25000 paari. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FALPER.ht m http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.ph p?page=liigitutvustused_liik&id=39
Ilves kaalub kuni 25 kilo. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Tavaliselt on ilvese eluiga 18- 20 aastat. Ilves on puhtalt lihatoiduline loom. Ilvese suurim vaenlane on inimene. Vaid väga harvadel juhtudel on ilvesed inimesi rünnanud. KASUTATUD ALLIKAD http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/FELLYN2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=32 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/FELLYN2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=32
loode hukkub enne valmimist · Vaenlasteks on saarmas ja rebane, aga ka inimene, kes püüab nende arvukust piirata KASUTATUD KIRJANDUS · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b3/Illustration_Heracleum_sphondylium0.jpg · https://www.riigiteataja.ee/akt/12808270 · http://et.wikipedia.org/wiki/Sosnovski_karuputk · http://www.ohtuleht.ee/433805/karuputke-ohver-armid-jaavad-kogu-eluks · http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=107 · http://tartu.postimees.ee/174776/vaktsineerimine-kasvatas-huppeliselt-rebaste-ja-kahrikute-arvu · http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4hrik · http://koolielu.ee/waramu/view/1-8a84d064a6507bb0c254c05e095ef04d8d003eee · http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-10920/V%C3%B5%C3%B5rliikidel-tasub-silm-peal-hoida · http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4ndrott · http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/kurdlehine_kibuvits.html ·
Tutt-tihased pesitsevad aprillis. Pesa vooderdatakse rohukõrte, sambla, puuniitide ja taimevillaga. Sinna munetakse 5-6 muna ja kuu aja pärast on pojad valmis. Hiljem pesast väljudes püsitakse sünnikodu läheduses. 3 PILTE TUTT-TIHASEST 4 KASUTATUD MATERJALID 7.klassi eesti keele töövihik http://www.looduskalender.ee/node/15899 http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=236 http://erikmandre.planet.ee/index.php?showimage=643 5
kümnel aastal vähenenud. Seepärast kohtab metsas oravaid küllaltki harva, kindlam viis oravaid näha on minna mõnda suuremasse linnaparki jalutama. Huvitavaid tähelepanekuid: Kevadisel ajal näitavad oravad üles oma kiskjaoskusi, sest nende toidulauale lisanduvad linnumunad. Siis muutuvad armsad oravad halastamatuteks röövliteks. Üks siberi orav näris ühe päeva jooksul läbi 190 käbi. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SCIVUL2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=195 http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_list&filter=1&klass=1&selts=26&sugukond=16 Referaat-oravast(AnnaAbi.ee) Maailm-avastusretk piltides LOOMAD lk. 15 Eesti elusloodus lk. 274 Euroopa imetajad lk. 223
Eluviis • Suurepärane nägemine ja kuulmine • Väga kartlikud linnud • Elavad kolooniates • Võib tundide viisi seista liikumatult ühel jalal, pea õlgade vahel. • Enamasti hallhaigrul vaenlasi ei ole • Aktiivsed märtsist oktoobrini, mil algab nende rännak Edela-Aafrikasse Viited • Http://linnud.loodus.ee/hallhaigur • https://et.wikipedia.org/wiki/Hallhaigur • http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=140 • Pildid - Google
elujõulised asurkonnad. 12 Kuna Eestis on kõre asustanud peamiselt rannaniite, siis on väga oluline jätkata olemasolevate rannaniitude hooldamist, samuti alustada võsastunud ning roostunud rannaniitude taastamist. Kasutatud allikad Dozo-van der kar, G.L (2004) Loomade Atlas. Tallinn: Sinisukk. Kõre ehk juttselg- kärnkonn. (2002) (a) http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=155 (03.04.2015) Kõre kaitsekoraalduskava. (2004) (a) http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/kore_kaitsekorralduskava.pdf (03.04.2015) 13 Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFCAL2.htm (02.03.2015) KÕRET kaitstakse buldooseri ja lehmaga. (2012) (a) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=149&id_a=135 (01.04.2015) Ader, A
• Kooruvad eri aegadel. • Väljuvad pesast pooleldi udusulgedes. • Lendama hakkavad 30-35 päevaselt. Kodukaku talvitumine • Talvitub enda tavalisel territooriumil, ei rända. • Kodukakk on paigalind Kasutatud materjal • Couzens, D. “Linnud”. Varrak 2005 • Kuresoo, R. jt. “Eesti elusloodus”. Varrak 2001 • Jonsson, L. “Euroopa linnud”. Eesti Etsüklopeediakirjastus 2008 • Ling, R. “Loomade elu. Linnud”. Valgus 1980 • www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=81 • http://www.eoy.ee/kodukakk/kodukakk/koduka kk
hoone põranda all, puuõõnes või mahajäetud urus) · Pojad näevad ühekuuselt ning vanematega liiguvad kaasas kahe kuuselt · Pojad jäävad järgmise kevadeni ema juurde Vaenlased · Tuhkur ei ole looduskaitse all · Tuhkru vaenlased on rebane, koer ja röövlinnud · Inimene kütib teda väärtusliku karusnaha pärast Allikad: · http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/tuhkur2.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Tuhkur · http:// www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustu sed_liik&id=127 Tänan vaatamast ja kuulamast!
Kobras ehk piiber Kobraste paiknemine maailmas: Välimus Koprad on suured närilised: keha pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega . Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Tammid Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Sotsiaalne- ja territoriaalne struktuur Kobras on perekondliku elulaadiga loom. K...
päikesesoojus haub pojad välja. Arenemine Moondeta areng Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. Eesti roomajad Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kilpkonnad.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/vaskuss_liina.jpg http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/images/kivisisalik.jpg http://www.looduspilt.ee/loodusope/static/img/roomajad_250x250.jpg http://static.epl.ee/pildid/2007/normal/117361.jpg
söötmiskohtadesse mõne nädala eest talviste ilmade saabudes, kuid viimaste päevade pakasega on linde taas vähemaks jäänud ja söötmiskohti külastatakse ebaregulaarsemat. Esialgsetel andmetel oli vaatluskohas keskmiselt kohatud lindude arv mullusest väiksem, piirdudes 33 isendiga (2011.a keskmiselt 35 isendit, 2010.a. 43 isendit). Kasutatud kirjandus. http://www.loodusring.ee/aggregator/sources/6?page=3 http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=278 Google pildid
Turba Gümnaasium HALLHÜLJES Peeter Riiv Referaat Lehetu 2013 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Välimus 3 Toitumine 4 Sigimine 5 Kautatud kirjandus 6 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Hallhüljesrändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Välimus H...
SÜGISEL ENNE UINAKUT SÖÖB SUURES KOGUSES MARJU, TAMMETÕRUSID VÕI KAERAPÕLLUL KAERA. VAENLASED: KARU VAENLASEKS ON INIMENE, KES OMA TEGEVUSEGA VÕIB PÕHJUSTADA KARUDE ARVUKUSE VAHENEMIST . HUVITAVAID TÄHELEPANEKUID: HAISTMINE JA KUULMINE ON KARUL ÜLITERAVAD AGA NÄGEMINE ON KEHV. KARU KIIRUSREKORD ON 50-60 KM/H. VIIMASE 50 AASTA JOOKSUL ON KARUDE ARVUKUS KÕIKIDES EUROOPA POPULATSIOONIDES TÕUSNUD. KASUTATUD ALLIKAD : HTTP://WWW.LOODUSPILT.EE/LOODUSOPE/? PAGE=LIIGITUTVUSTUSED_LIIK&ID=91 HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/PRUUNKARU
Miina Härma Gümnaasium LUMEKAKK Referaat Koostaja: Lota Pung Klass: 7b Tartu 2010 Liigikirjeldus. Lumekakk (Bubo scandiacus) on sidrunkollaste silmadega ja musta nokaga suur valge kakk. Isaslinnud on lumivalged üksikute tumedate tähnidega, emaslinnud on tumedate tähnidega rohkem kirjatud ja ka isaslindudest tunduvalt suuremad. Isaslindude kaal võib küündida 2,3 kilogrammini, emaslindudel peaaegu kolme kiloni. Tiibade siruulatus võib suurematel lindudel ulatuda pooleteist meetrini, mõningatel juhtudel kuni 1,7 meetrini. (http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/lumekakk) Lumekakk pesitseb kõrg- ja madaltundras. Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, k...
Joonis 2 Joefrei, 2011 Kasutatud allikad Eesti ornitoloogiaühing. Jäälind aasta lind 2014. Loetud: http://www.eoy.ee/jaalind/jaalind/ Rayker, K. (2012) File:Kingfisher India.jpg [joonis 1]. Vaadatud: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page Wikimedia Commons Kingfisher. Loetud: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kingfisher_India.jpg Zacek,S. (2007) Loodusõpe. Loetud: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id= 147 Eesti Entsüklopeedia (2011) jäälind. Loetud: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%A4%C3%A4lind1 Kasutatud allikad (2) Bio.edu. jäälind. Loetud: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT.htm Joefrey (2015) File:Ein Eisvogel im Schwebflug.jpg [joonis 2]. Vaadatud: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page Wikimedia Commons Kingfisher. Loetud: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ein_Eisvogel_im_Schwebflug .jpg Jankovski, K ja Kuresoo, R
Hetkel võiks kõige suuremaks vaenlaneseks pidada inimest, kes kütib aastas üle 10 000 looma. Samuti võivad kuldid jooksuajal hukkuda teise rivaali kihvade tõttu. Ei saa välistada, et ka ilves ja karu võivad mõne metssea murda. Kokkuvõte Metssiga võib üles kaevata kartuli põlde ja vilja põlde. Lisa Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metssiga.htm http://lemill.net/content/webpages/metssiga http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=68 http://www.wildhogsmc.ee/metssiga.php
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn levinud peamiselt laialdaselt Euraasias. Kesk- ja Lääne-Euroopas tegu väga tavalise loomaga. Idapoole liikused muutub levik lünklikumaks, kuid levinud kuni Jaapanini. Euroopas puudub mõnedel Vahemere saartel, Iirimaal, Põhja-Soomes, Rootsi ja Norra mägisel alal.Kokku teada asustus 41 riigis.Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis.Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Täiskasvanud kärnkonn on väga krobelise nahaga loom. Tavaliselt on harilikud kärnkonnad pruunikad, kuid on ka liivatooni, halle või punakaid isendeid. Kõhupool hallikas, enamasti mustriline. Silmad oranzikas kuldsed horisontaalse pupilliga. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poo...
blogspot.com/2008/05/sookail-itseb-labrador-tea-ledum.html · Pilt 3: http://retsiem.blogspot.com/2009_11_01_archive.html · Pilt4: http://nagi.ee/stats/interesting/year/?init=22&lastindex=764.1256290:1471777 · Pilt 5: http://pilt.delfi.ee/picture/3009419/ · Pilt 6: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/rebane_gerdapeda.ht m · Pilt 7: http://fotosilm.pri.ee/?s=17&j=17 · Pilt 8: http://koiktuuli.blogspot.com/2009/11/podra- luuletus.html · Pilt 9: http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=333 · Pilt 10: http://pilt.delfi.ee/album/177347/?view=blog · Pilt 11: Isiklik kollektsioon
kokku. Eriti ohustavad jäälinde karmid talved ja just sellepärast ei jää tavaliselt enamus jäälinde Eestisse talvituma. Ka ohustavad neid rumalad lapsed, kes lõbu pärast nende pesi lahti kaevavad ja ka jahimehed, kes hoolimata sellest, et lind nii väike on teda jahitrofeeks peavad. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4lind#Levik http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=147 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaalind_andra.htm
Kuna mägral on väga suur urusüsteem ei ole tal looduses vaenlasi palju. Hämaras toitu otsides on ta võimalikeks vaenlasteks hunt ja ilves. Mägra karvu on kasutatud pintslite valmistamiseks ja rasva rahvameditsiinis. Väga huvitav oli teada saada, et mägrad ehitavad maaaluseid linnasid. Loomad, keda me ei näe on päeva ajal maa all peidus ja nende kodu on tegelikult isegi suurem, kui inimestel. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MELMEL2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=188 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/m%C3%A4ger2 http://www.padisejs.ee/index.php?id=102
References 2 · http://www.naturetours.ee/?page=3339 [Picture4] · https://www.visitestonia.com/en/8-days-self-guided-tour-estonian-birds-and-mammals [Picture3] · http://naturetours.ee/?page=3338&text=Mammals%20in%20Estonia [Picture2] · https://ro.wikipedia.org/wiki/Fi%C8%99ier:Flag-map_of_Estonia.svg [Picture1] · https://www.123rf.com/stock-photo/estonian_map.html?sti=md34u0psenhu23oke4| [Picture0] · http://konnad.elfond.ee/maaramisabi [Picture5] · http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=211 [Picture6] · https://www.allaboutbirds.org/guide/Barn_Swallow/species-compare/ [Picture7] References 3 · https://www.looduskalender.ee/n/node/36 [Picture8] · http://www.sharkseafoods.com/ee-r%C3%A4im-catalog-view-30-12-0 [Picture9] · https://et.wikipedia.org/wiki/Ahven [Picture10] · http://kirsimetsa.blogspot.com/2012/07/kiil-dragonfly.html?m=1 [Picture11] · https://goo.gl/cXGGrX [Picture12 · https://goo.gl/XJDVjD [Picture13]
• Sookurg toob lennates kuuldavale vaikset „luksumist“. • Pikim eluiga on teadaolevalt 17 aastat. • Tiibade siruulatus – 2,5 meetrit. • Ei lasku kunagi puule. TÄNAN KUULAMAST ! Kasutatud kirjandus • Adojaan, K. & Sarapuu, T.(2005). Sookurg. Eesti loomad. MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GRUGRU2.htm • Hüdsi, S.(s.a). Sookurg Külastatud aadressil http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id= 18 • Leito, A.(2008). Sookurg. Eesti Loodus. Artikkel EL 2008/10. Külastatud aadressil http://www.eestiloodus.ee/artikkel2549_2547.html • Rudi, H.(2009). Sookured said uue kaitsekava. Postimees. Külastatud aadressil http://ilmajaam.postimees.ee/154323/sookured-said-uue-kaitsekava • Pilt 1 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GRUGRU2.htm • Pilt 2 http://www.eoy.ee/varamu/linnulood/sookurg_al.html • Pilt 3 http://rabivere.kohila.edu
Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud, kuid mingi aja järel võtab üks vanalind poegade toitmise enda peale. Pojad saavad lennuvõimeliseks 17-22 päevaselt ja sõltuvad veel oma vanematest umbes 3 nädalat peale seda. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Tutt-tihastel on 1 kurn aastas.Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat.Vaenlased on väikekiskjad ja röövlinnud. Kasutatud materjalid:http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=236 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PARCRI2.htm Piltid:http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PARCRI2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Tutt-tihane
Randali küttimine, mis varemalt oli tavaline, on nüüd enamikus riikides keelatud. On kindlaks tehtud, et emasrandalid elavad isastest kauem (vastavalt 3035 ja 2025 aastat). Randalid lesivad sageli gruppidena kaljustel rannikupiirkondadel, kuhu maismaakiskjad ei pääse kergesti ligi. Allikad http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hallhyljes2.htm http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/viigerhyljes.pdf http://marinebio.org/species.asp?id=185 http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=136 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://kodu.neti.ee/~ur226a/huljes/ http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BClglased http://et.wikipedia.org/wiki/Randal http://et.wikipedia.org/wiki/Hallh%C3%BCljes http://et.wikipedia.org/wiki/Viigerh%C3%BCljes
KOKKUVÕTE Hallhüljes on üks võrdlemisi suur loom. Ta kuulub loivaliste hulka ning ta põhitoiduks on kala. Viimasel ajal on hallhüljes kaluritega pahuksisse sattunud. Hallhülged elavad kolmes suures asurkonnas, nendeks on Lääne-Atlandi, Ida-Atlandi ja Läänemere asurkonnad. Hallhüljes on pikaealine imetaja. 10 KASUTATUD MATERJAL: http://et.wikipedia.org/wiki/Hallh%C3%BCljes http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=106 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hallhuljes_mihkeltalvi.htm . 11
Emaspardid on kollase-pruunikirjud, iseloomulik sinine laik tiiva tagaserval. Isaspartidel kollakasroheline, emaspartidel oranz ja must nokk. Noorlinnud meenutavad emaslindu, kuid nende rind on tumedam, ebaühtlaselt laiguline ja sabasuled on kitsamad. 5 1 Sinikael part külastatud http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Mallard#/media/File:Anas_platyrhynchos_distribution_map. png 3http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=108 4http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 5 www.vvvs.ee/failid2/Linnud-pikemjutt.doc Toitumine Segatoiduline. Sööb veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid, teraviljade seemneid, veeputukaid, vähilaadseid ja limuseid. 6 Rändamine Lendavad nad ära Läänemere lõuna või Põhjamere lahtistesse osadesse kui veekogud hakkavad juba kinni kasvama samas saavad sinikael pardid jääda kodumaale tänu inimeste abistavate kätega
moodustunud kohalikust karusloomafarmist põgenema pääsenud isenditest. Peale minkide väljapüüki algas pikk ja vaevaline protsess Euroopa naaritsa taasasustamiseks Hiiumaale. Keskkonnainvesteeringute Keskus on toetanud Euroopa naaritsa asurkonna taastamist Hiiumaal läbi 7 keskkonnaprogrammi projekti aastatel 2003-2008. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/naarits2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Naarits http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=177 http://retrieverman.net/2010/12/13/introduced-americ an-mink-causing-trouble-in-northern-scotland / http://www.kik.ee/et/elusloodus/hasti-tehtud http:// ilmajaam.postimees.ee/351445/euroopa-naarits-sai-k aitseks-tegevuskava
4 Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/images? hl=ru&biw=1276&bih=877&q=punahirv&um=1&ie=UTF- 8&source=univ&ei=7RASTea- AsiWOpvwzLAJ&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=1&ved=0CCU QsAQwAA · http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/punahirv2.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Punahirv · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/punahirv_teelekepler.htm · http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=120 · "Euroopa imetajad" David W. MacDonald & Priscilla Barrett · "Looduse Entsüklopeedia" · "Laste Loomaentsüklopeedia" 5
Ohustatus ja Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude kaitse reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani läbi külmuvad. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Kasutatud materjal: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=336 http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm
2. Tuleb ehitada kotkastele tehispesapaiku, sest ehituse käigus hävitatakse neile soodsaid elamispaikad. 3. Madukotkaste pesad tuleb kaitse alla võtta ja nende juurde väiksed kaamerad paigaldada, et lõhkumise korral oleks süüdlane leitav. 4. Teada olevad kohad, kus madukotkas oma pesa teha võib tuleb võtta kaitse alla ning keelata neis paikades metsaraie. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=362 / 2009, 11, 17 (Loodusõppe koduleht). 2. http://www.kotkas.ee/Madukotkas.htm / 2009, 11, 17 ( Eesti kotkad koduleht). 3. http://www.envir.ee/rapinapolder/Kotkad/Kotkad2.html / 2009, 11, 17 (Kotkaklubi 2005 koduleht) 4. http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://farm3.static.flickr.com/2364/1552494312_ab34bf30fb.jpg&imgrefurl=http:/ /www.flickr.com/groups/avesdelmundo/discuss/72157606773495869/&usg=__ih0oUNe8 FMdK-
taluhoone seinal, pargis jne. Inimesed saaksid ka siniraagu arvukuse kasvule kaasa aidata sellega, kui nad piiraksid õõnsate puude maha võitmist, mis on siniraagule väga head pesitsus kohad. Vähendada tuleks ka põllumajandus mürkide kasutamist. Merge Martinson Viited 1. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CORGAR2.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Siniraag 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel435_415.html 4. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=93 Merge Martinson Merge Martinson
· Karu kiirusrekord on 50-60 km/h. · Tagajalgadel seismine on eelkõige nuusutamispoos, mitte ründeasend. Rünnates laskub karu alati neljale käpale. 5 LISA 1 Pruunkaru 6 KASUTATUD INFO: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Karu#Elupaik 2. http://web.ejs.ee/et/jahimehele/ulukid/122-karu.html 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0001/karu.html 4. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=91 5. http://www.ranuazoo.com/images/2005060717055.jpg 7
S (2010) Kuidas tuleb vaadelda. Kuidas määrata lindu. Kuidas vaadelda..............................................................................................................................47 Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). (1921). http://www.eoy.ee/node/21............................................47 Estbirding. http://www.estbirding.ee/klubist/.................................................................................47 Loodusõpe MTÜ. (2007). http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_list&filter=1&klass=4&selts=20&sugukond=&pg=6................................47 Läänemaa Linnuklubi (LLK). (1993). http://www.llk.ee/..............................................................47 Margus Ots. (2012). http://www.linnuvaatleja.ee/..........................................................................47 MTÜ Läänemaa Turism. http://www.visithaapsalu.com/puhkajale/looduspuhkus........................47 Tallinna Linnuklubi (TLK). (2001). http://www
vihmahaugast, pruunkulli, viukulli, kuivakulli ja viutsirku. Ilmselt ei eristatud hiireviud alati kaljukotkast, seetõttu on teada ka selliseid hiireviu nimesid, nagu jänesekull, tedrekull, jänesehüüp ja kiirekull. Saksa keele mõjutustega on hiireviu teada ka kui hiirepusard 8. Kasutatud kirjandus 1. T. Randla ,,Eesti röövlinnud" 2. Uku Paal, Margus Ots ,,Eesti linnuvaatleja teejuht" 3. Eve Mägi ,,101 eesti lindu" 4. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=86 5. www.wikipedia.org 6. http://pluss.postimees.ee/3043907/aasta-lind-viu-tegi-endale-ise-nime
Pesapaiga valikul on enamasti 3 tingimust: vana ja tugevate okstega puu, läheduses sobivad toitumispaigad ja madalad, varjulised veekogud, häirimise puudumine. Kindlasti suurimate must-toonekure nägemistõenäosustega kohad on Saaremaa ja Pärnumaa piirkonnad. Kasutatud kirjandus: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/kotkad.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel361_347.html http://www.kotkas.ee/ http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=362 http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=57
täistopitult nad zooloogia muuseumi vaatamiseks välja pannakse. http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=wabamaa19350710&e=------193-et-10--1-- txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-"poliitikud"----1935-----Daily+newspaper# 6 Kasutatud kirjandus Elektroonsed allikad http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Sirel/Lagrits.htm (23.04.2015) http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=169 (23.04.2015) http://et.wikipedia.org/wiki/Lagrits_(loom) (23.04.2015) http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE2.htm (23.04.2015) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lagrits1 (23.04.2015) http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=wabamaa19350710&e=------193-et-10--1-- txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-"poliitikud"----1935-----Daily+newspaper# (23.04.2015) https://pood.post.ee/?id=3549&product_id=8031&c_tpl=1019 (23.04.2015) Raamatud Kumari, E. Punane raamat
Svensson, L. Mullarney, K. Zetterström, D. 2015. Linnumääraja. Tallinn: Varrak Alisch, T. 2013. LOOMALAPSED. Tallinn: TEA 2009. TEA laste- ja noorteentsüklopeedia, III köide. Tallinn: TEA Rasvatihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/rasvatihane 4.02.2018 Musttihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/musttihane 5.02.2018 Sinitihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/sinitihane 6.02.2018 Põder, J. Tutt-tihanehttp://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=236 6.02.2018 Tutt-tihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/tutt-tihane 6.02.2018 Salutihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/salutihane 6.02.2018 Põhjatihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/pohjatihane 6.02.2018 Kleis, R. Pürkop, H. Riikoja, H. Veski, J. V. 1938. Väike entsüklopeedia III trükk. Tartu: Loodus
Inimene muutub libahundiks täiskuu ajal. Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat (ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat) poega, kes pidavat koduloomi murdma ja sööma mitte kõri kallale hüpates, vaid tagaotsa poolt. Kasutatud kirjandus. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/hunt_ekerinmumm.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Libahunt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/piret.html http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=12 http://visioline.ee/svm/inimene_ja_hunt.pdf http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm Loomad. Põhjalik ilustreeritud teejuht loomade maailma. 2002. Lk 186-187 Pildid: http://www.treehugger.com/Gray-Wolf-with-Cubs-photo.jpg http://k41.pbase.com/g6/76/503576/2/73866016.Vux9iFIl.jpg http://web.zone.ee/loodusop3/hunt1.jpg
htm (5.04.2015). Arnold, E. N. (2004). Euroopa kahepaiksed ja roomajad. Mastik, T. (2012). Harilik rästik (Vipera berus) [Foto]. http://toomasmastik.blogspot.com/2012/06/harilikrastikviperaberus.html (5.04.2015). Põder, J. (2007). Rästik Eesti ainus mürkmadu . http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=88 . (5.04.2015) Tavaline rästik. http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?vote=125 . (5.04.2015) Tabor, A. Rästik söömas kivisisalikku [Foto]. http://www.arkive.org/adder/viperaberus/imageA7254.html . (5.04
Kaklastele meeldib enamjaolt mägine keskkond, mida leidub Rootsis rohkesti. Suurele pindalale vaatamata on Eestis kaks liiki rohkem kui Rootsis. Eestis on 12 liiki kaklasi ja Rootsis 11 liiki kaklasi. Eestis on 8 liiki kaklasi looduskaitse all ja Rootsis 5 liiki kaklasi. Mõjutegurite poolest on Eesti ja Rootsi sarnases olukorras. Jälgida tuleb nii inimese tekitatud kaudset ja otsest mõju kui ka tema looduslikke konkurente ja vaenlasi. Kasutatud materjal http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=16 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Habekakk http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/habekakk http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/kassikakk http://sv.wikipedia.org/wiki/Lappuggla http://www.skanesdjurpark.se/Content.aspx?sideType=StandalonePage&id=76 http://www.nrm.se/faktaomnaturenochrymden/djur/faglar/fagelungarfranaggtillutflugna.111.ht ml http://www.nordensark
Välimuselt on neid nii tumedaid, läikivaid, väikesi ja ka päris suuri. 9 Kasutatud kirjandus H.Remm.1984.Loomade elu 3.köide, selgrootud. Tallinn,Valgus M.Chinery.2005. Euroopa putukad,Eesti entsüklopeediakirjastus http://et.wikipedia.org/wiki/Kuldp%C3%B5rnikas http://et.wikipedia.org/wiki/Ninasarvikp%C3%B5rnikas http://www.kalapeedia.ee/ninasarvikpornika-vastne.html http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=251 http://guaminsects.net/anr/content/crb-life-cycle-diagram http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5rniklased http://guaminsects.net/anr/content/crb-life-cycle-diagram http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad/tismoone.html http://bugguide.net/node/view/22485 http://www.estonica.org/media/files/images/45/ Putuktoiduliste-powerpoint-m61566.html) 10
Kindlasti ei asu nad kõik turvalistel kaitsealadel, nende pesapaigad võivad jääda inimeste meelevalda. Kasutatud kirjandus Harri Kontkanen, Asko Lõhmus ja Toni Nevalainen, "Röövlinnud ja metsamajandus", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 Mats Ake Bergström ja Carl-Fredrik Lundevall, ,,Põhjamaa linnud", Varrak 2005 http://www.kotkas.ee/Kaljukotkas.htm http://www.kotkas.ee/Kotkad.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel614_599.html http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=97 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR2.htm Pildid http://static.epl.ee/pildid/2009/normal/154163.jpg http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/kaljukotkas_liina.jpg http://lemill.net/content/pieces/kaljukotkas-http-www-flickr-com-photos-edpost-2255390476- sizes-o-er-post/image_large http://y.delfi.ee/norm/55401/2693535_gbnqgn.jpeg http://www.kotkas.ee/images/kaljukotkas-Eestis.jpg
Linné aastal 1758. Metsvint on Eesti kõige arvukam laululind. Metsvint tegutseb peamiselt puu otsas, aga ka maas kus ta liigub kiirete kergete hüpetega. Sain seda uurimistööd tehes palju teada ja olen oma tehtud tööga rahul. 11 Kasutatud allikad Bioloogia. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FRICOE2.htm (24.04.2016). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Metsvint (24.04.2016). Loodusõpe. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=55 (24.04.2016). Eesti ornitoloogia http://www.eoy.ee/node/511 (24.04.2016). Ader, A. Emane metsvint [Foto]. http://www.eoy.ee/sites/default/files/linnuope/metsvint (24.04.2016). Ader, A. Isane metsvint [Foto]. http://www.eoy.ee/sites/default/files/linnuope/metsvint-UKU.jpg (24.04.2016). Serebro, S. (2007). Metsvint röövikuga [Foto]. https://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Chaffinch_Fringilla_coelebs.jpg (24.04.2016). Dorrell, R. (2008)
elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka) Rahvapärased nimed: Harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja. Kasutatud kirjandus: http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=76 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HIRRUS2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HIRRUS.htm https://www.google.ee/search?q=suitsup %C3%A4%C3%A4suke&rlz=1C1GGRV_enEE759EE761&source=lnms&tbm=isch&sa=X& ved=0ahUKEwiazMD5nuPXAhXREuwKHSHfCwQQ_AUICigB&biw=1536&bih=759#img rc=RpJxQNW_ZcCGrM:
(10 min ja meeter...) - valmiskaevatud tunnelites liigub mutt kiirusega 25 meetrit minutis. -võrreldes teiste loomadega on mutil oma suuruse kohta palju rohkem verd ja hemoglobiini organismis, see aga võimaldab tal mullas väga hästi hingata ja elada, hoolimata sellest et mullas on hapniku vähe Kasutatud materjalid: http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=127 http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=189 http://loomauudised.blogspot.com/2010_07_01_archive.html http://www.domapom.ru/sad-i-ogorod/164-borba-s-krotami-na-sadovom-uchastke.html
Mustpea-hänilase pealagi on hänilase alamliikidest kõige tumedam. (Peksar, 2014) Hänilase keskmine suurus on 17 cm, kaal 18 grammi ning tiibade siruulatus 25 cm. Nagu kõigile västrikele, on talle omane sage saba üles ja alla vibutamine. Vibutab saba siiski teistest vähem ja mitte kogu aeg. Lend on hänilasel madal ja üles-alla lainetav. Lainleval laululennul tundub lind olevat kui nööri otsas. (Peksar, 2014) Joonis 1. Hänilane (http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=22) 1.2 Toitumine Hänilane on putuktoiduline lind, kelle toidulauale kuuluvad eelkõige kahetiivalised, väikesed ämblikud ja mardikad, aga ka puugid, rohutirtsud ja molluskid. Sageli liiguvad toitudes kariloomade seas või istuvad koguni nende seljas, et sealt siis verdimevaid putukaid püüda. Peamiselt ainult putukatest toitudes, on hänilane kasulik lind kõikvõimalike kahjurite hävitamisel. (Laurits, 2014) 1. 3 Sigimine ja areng
04.2014 http://www.arkive.org/eurasian-elk/alces-alces/ 19.04.2014 http://www.ejs.ee/images/stories/suured/trofeeope.pdf 19.04.2014 http://www.lhnet.org/eurasian-elk/ 19.04.2014 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3190_3169.html 19.04.2014 http://www.looduskalender.ee/node/13313 27.04.2014 http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=118 19.04.2014 http://www.tumblr.com/tagged/eurasian-elk 19.04.2014 http://www.youtube.com/watch?v=yNtbTnzkEOo 19.04.2014 9
annaabi.ee 
