Madukotkas (0)

• Välimus – Pea on madukotkal tavalistest kotkastest suurem võrreldes kehasuurusega, lisaks pea suurusele sarnaneb ka silmade poolest kakkudele, nimelt silmad on madukotkal kollakas -oranžid. Tiivad on laiad ja küllaltki paindlikud ja saba kitsa tugeva tagaservaga ja küllaltki kokkusurutud. Värvuselt on madukotkas heledates toonides, pealt hallikaspruun ja alt on peaaegu valge ja tumeda tähnilise mustriga. Pea ja puguala on reeglina tumedamad. [ 1; 2009, 11, 17. ]
  

• Toitumine – Madukotka põhitoiduks on roomajad – Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku – lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade – kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Päevane toituvajadus on 1-2 madu , pesapoeg vajab päevas 120-150 grammi toitu. [ 2; 2009, 11, 17. ] [ 3; 2009, 11, 17. ]
  

• Pesitsemine – Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesitse madukotkas tavaliselt mitu aastat ühes pesas. Iga aastal ehitatakse uus, suhteliselt väike pesa männi ladvaossa, kuhu mai keskel munetakse ainult üks valkjas muna. Haudumine vältab poolteist kuud ning poeg veedab pesas kaks ja pool kuud – seega on keskmine Eesti suvi liiga lühike madukotka edukaks pesitsemiseks. Viimati leiti madukotka pesa Eestis 1970. aastate algul. [ 2; 2009, 11, 17. ]
  
• Levik ja arvukus – madukotkas on Eestis olnud alati väga haruldane , sest liigi põhiareaal laiub lõuna pool, ulatudes Vahemeremaadest Indiani. Meil igal aastal peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis kohatavad linnud on enamasti üksikud, kuid soodsamatel aastatel võib Eestis hinnanguliselt pesitseda kuni 5 madukotkapaari. Madukotkad eelistavad loodusmaastikke, neid võib kohata eeskätt suuremate rabade ja kääruliste jõgede ümbruses, soositud on hõredapoolsed raba -, palu- ja nõmmemännikud. [ 2; 2009, 11, 17. ]
  
• Iseärasused – Madukotkas võib tuua pojale tema pesas olemise ajal 250-270 madu. Üldiselt on nad väga vaiksed ja tagasihoidlikud linnud, kuid vahest võib isegi linnulaulu sarnast häälitsust teha. Inglise keeles kutsutakse madukotkast „lühike-varvas” tema iseäralike lühikeste kõverate varvaste pärast, mis on madude jahtimisel vajalikud. Madukotkas võib lennata kuni 500m kõrgusel. [ 1; 2009, 11, 17. ]
  

Autor: Vitor Gonçalves

[ 4; 2009, 11, 17. ]

• Neile soodsad elupaigad , kas hävinevad looduslikel või inimtegurite tagajärgedel.
  
• Kuna kotkad on haruldased linnud, siis toimub ka nende ebaseaduslik küttimine, mis vähendab arvukust oluliselt.
  
• Liigne kliima kõikumine, mis põhjustab madukotka rännet soodsamatele elualadele, mis omakorda võib linnu viia sellistesse paikadesse, kus tema üle jahti peetakse.