Tallinna Tehnikaülikool Keraamilised kiud Tallinn 2012 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomsetest, taimsetest, mineraalsetest või sünteetilist päritolu rakkudest. Loomse päritoluga kiud sisaldavad proteiini molekul. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Sinna kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisal ja taimsed ebemed. Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiudu valmistatakse looduslikust materjalist keemilise lisandidega. Sünteetilist kiudu on valmistatud vedeliku või lahuse polümeersest vaigust. Kiu mineraalset päritolu kasutatakse armeerimisel ja valmistamisel eriti tugevate toodete valmistamiseks. Keraamiline kiud viitab mineraalse päritoluga kiu. 1.1 Keraamilise kiu valmistamine Keraamilist kiudu toodetakse ainult elektrisulatusahjudega. Suland kiustatakse ...
Laura-Ly Lotamõis LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas ...
LOODUSLIKUD MATERJALID Vill ⬜ Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine. ⬜ Villa all kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. ⬜ Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa omadused ⬜ Villl hoiab kõige paremini soojust tänu kiu säbarustele ja elastsusele ning on see juures temperatuuri tasakaalustav. ⬜ Villast valmistatud rõivad lasevad hästi õhku läbi, kuid on soojad ning kortsuvad vähe. ⬜ Villa kiud on raskesti süttivad ning põlevad pikaldaselt, kusjuures põlev koht nagu keeb,tursub Villakiu ehitus ⬜ Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. ⬜ Villa koostisest suurem osa on valkaine,mis koosneb peamiselt keratiinist. ⬜ Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse ◼ katterakke ◼ tüvikihti ehk pärisrakke ◼ säs...
TÖÖLEHT Kristiina Jaagus MT-09A 1. Kangad jagatakse kiu järgi: · Taimsed kiud · Loomsed kiud 2. Valmistamistehnoloogia järgi jaotatakse kangad : · Telgedel kootud kangad · Silmuskoelised kangad · Mittekootud kangad 3. Ökopuuvill - Ökopuuvilla ei kasvatata suurtes monokultuurides, vaid väikestel põldudel, mis on aastase viljavahetusega ja rangeid ökoloogilisi tingimusi kontrolliva asutuse järelvalve all. Ökopuuvilla kasvatamiseks peab põld olema enne kolm aastat kunstväetisevaba. Taimi kasvatatakse ainult orgaanilise väetisega ja puuvillaõisi korjatakse käsitsi. Tulemuseks on väiksem maa- ja veevara koormamine ning puuvilla parem kvaliteet. Tänu sellele saadakse suurepärase kvaliteediga puuvill, mis on eriti nahasõbralik, õhku läbilaskev ja pehme. Sobib allergikutele. Green cotton - Taani trikoomärgis, ...
PUUVILL Puuvill kuulub taimsete kiudude hulka. Ta on puhas ja vaieldamatult armastatuim looduslik kiud. Puuvillased rõivad on meeldivalt pehmed ja eriti nahasõbralikud. · PUUVILL ON KÕIGE ENAM KASUTATAV KIUDAINE · PUUVILLAPÕÕSAS VAJAB KASVAMISEKS PALJU SOOJUST, SEEPÄRAST EI KASVA EESTIS · PUUVILLA VILI ON KUPAR, MILLE KÜLJES ON KIUD · PUUVILL ON VALGE VÕI KOLLAKAS, VAHEL KA BEEZ OMADUSED · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU MEELDIV · IMAB HÄSTI NIISKUST · KUUMUSELE VASTUPIDAV · KERGESTI KORTSUV · EI ELEKTRISEERU · PÕLEB KIIRESTI NAGU PABER PUUVILLAST TEHAKSE ÕMBLUSNIITI JA KÄSITÖÖLÕNGA. PUUVILLASED KANGAD ON SITS, FLANELL, FROTEE, TEKSARIIE, SAMET Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri ta...
Tekstiilmaterjalid Maire Kask Tekstiilkiud Painduvaid ja tugevaid moodustusi, mille pikkus ületab palju kordi läbimõõdu, nimetatakse kiududeks Kiude, mida kasutatakse tekstiilitööstuses, nimetatakse tekstiilkiududeks KIUDUDE LIIGITUS LOODUSLIKUD KEEMILISED Taimsed Sünteetilised kiud kiud Anorgaanilised kiud Loomsed Tehiskiud kiud LOODUSLIKUD KIUD Taimsed ja loomsed kiud saadakse loodusest valmiskujul; Kiudude kasutamiseks inimene kogub, eraldab ja puhastab neid. KEEMILISED KIUD: tehiskiud Tehiskiud on kiudained, mida saadakse keemiliselt töödeldud looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest , enamasti kasutatakse selleks tselluloosi- või valgumolekuli. KEEMILISED KIUD: sünteeskiud Sünteeskiud keemiline kiud, mis on saadud sünteetilistest kõrgmolekula...
1. Mille poolest erinevad elementaarkiud ja elementaarniidid? Elementaarkiud on lühikesed ja jagamatud üksikkiud, mille pikkus on tavaliselt 10-900 mm. Elementaarniidid on on pikad ja jagamatud üksikkiud. 2. Mille poolest erinevad staapelkiud ja filamentkiud? Staapelkiud on keemilised kiud, mis saadakse 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Filamentkiud on pikad ja pidevad kiud, mis saadakse märgmenetlusel. 3. Mille poolest erinevad elementaarkiud ja tehnilised kiud? Elementaarkiud on lühikesed ja jagamatud üksikkiud, nt looduslikud kiud (puuvill,vill). Tehnilised kiud on looduslikud taimkiud/kiukimbukesed, mis koosnevad omavahel pektiiniga (liimiga) ühendatud elementaarkiud. 4. Kas puuvillakiust või vaskamoniaak-kiust saab ühtlasema lõnga? Miks? Vaskamoniaakkiust saab ühtlasema lõnga, sest see kiud on toodetud märgketrusmenetluse teel, mis tähendab seda, et kiud on pikk ja ühtlane. Puuvillakiud on looduslik kiud nin...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidutöötlemis õppetool Keraamilised kiud komposiitmaterjalide sarrusena Kodutöö õppeaines KMP0250 "Orgaanilised komposiitmaterjalid" Alina Ahmedova 093399 Tallinn 2010 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomase, taimse, mineraalse või sünteetilise päritolu rakkudest. Loomase päritoluga kiudes sisalduvad proteiini molekulid. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Nendele kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisaal ja taimse ebemed.Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiud valmistatud looduslikest ainetest keemilise lisandidega. Sünteetiline kiud on valmistatud vedeliku või lahuse polümeeri vaigust. Kiud mineraalse päritoluga kasutatakse armeerima ja valmistama eriti tugevad too...
LG Tekstiilikiud referaat Koostaja: A.J 9.a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina..........................................................
Jõhvi Gümnasiuum Loomsed kiud ja nende kasutamine Referaat Koostaja: Laura Grigorjan Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 Sisukord ~2~ LOOMSED KIUD MIS NEED ON? Loomsed kiud /animal fibres/ on kiudained, mida saadakse loomadelt. Need koosnevad peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsed kiud jagunevad villa- ja karvakiududeks ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on. Loomsete kiudude jaotus: LOOMSED KIUD VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD ...
Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud..................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕPIMAPISISU...........................................................................................3 1.1 PUUVILL.................................................................................................4 1.2 LINA........................................................................................................5 1.3 AKRÜÜL.................................................................................................6 1.4 VISKOOS................................................................................................7 1.5 POLÜESTER...........................................................................................8 1.6 POLÜAMIID...........................................................................................9 1.7 LAMBAVILL..........................................................................................10 1.8 ELASTAAN....................................................
MERIINO VILL Referaat SISUKORD PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA............................................................................. 3 PILDID.............................................................................................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 7 2 PÄRITOLU JA TEHNOLOOGIA Meriino Meriino on maailma vanim ja arvukaim lambatõug. Arvatakse, et tõug pärineb Hispaaniast või Põhja-Aafrikast. Meriinod olid ka esimesed Uus-Meremaale toodud lambad ja nüüdseks on neid seal üle 2 miljoni. Enamik meriinosid elab Lõunasaare mägistel aladel, kus see on ainus lambaliik, kes kasvab jõudsalt merepinnast niivõrd kõrgel asuvatel karjamaadel. Meriinod liiguvad kiiresti ja püsivad ...
TEHIS JA SÜNTEESKIUD Jõhvi Gümnaasium Toomas Tint Sisukord Tehiskiud ....................................................................................................... 3 Viskoos ........................................................................................................... 3 Viskoosi tüübid ............................................................................................ 4 Modaal ............................................................................................................ 4 Lyocell..........................................................................................................5 Vaskammoniaakkiud.................................................................................5 Atsetaat.........................................................................................................6 Triatsetaat...............................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Laboratoorsete tööde protokoll 1. Kiudude põlemisproov 2. Tekstiilkiudude keemiline määramine Õppejõud: T.Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm: KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 9.10.15 Kaitstud: Tallinn 2015 1. Kiudude põlemisproov 1. Töö eesmärk: Tutvumine tekstiilkiududega. Kiudude tuvastamine. 2. Töö teoreetilised alused: Sissejuhatuseks: Tekstiilmaterjalide lähtetoormeks on tavaliselt kiud. Kiud on tekstiil(toor)materjal, mida iseloomustab painduvus, väike läbimõõt ja pikkuse ning läbimõõdu suur suhtarv. Erinevate kiudude pikkus võib keskmiselt varieeruda vahemikus 0,5-25 cm, kuid on ka pikemadi kiudusid. Keemilised kiud võivad olla kilomeetrite pikkused...
LOODUSLIKUD KIUD 1. TAIMSED Taimsed kiud koosnevad peamiselt tselluloosist ja seetõttu võib nende põlemisel tunda paberi põlemise lõhna. SEEMNEKIULISED PUUVILL (CO) Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Värv: valge, kreemikas Imab hästi niiskust; Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks. Väikse elastsusega Halb soojusjuhtivus Kortsub: kergesti Kergesti värvitav. Batist – ainult pikakiulisest puuvillast (5cm<) Flanell – lühikesekiulisest puuvillast KAPOK (KP) Puuvillast väga erinev Värv: valge, helehall, kollakaspruun Kerge, elastne Ei ima vett Madal soojusjuhtivus (hoiab sooja) VARREKIULISED LINA (LI) Tootmine suure töömahu tõttu väga kallis. Kvaliteedi hindamisel arvestatakse eelkõige kiu tugevust, peenust ja pehmust. Kõige tugevam taimne kiud üldse. 2-3 korda tugevam kui puuvill. Loomulik värvus: kollaka...
Puuvill Tauri Udras 10D VKG Kirjeldus Madal põõsastaim, talub hästi kuumust kuid vajab rohkelt vett Seemet ehk kupart ümbritsevad tselluloos kiud, igal seemnel võib olla kuni 7000 katvat kiudu Kiu looduslik värv on valge või kreemikas, see imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära, on väikse elastsusega ning soojusjuhtivus on halb Kasvu piirkond Puuvillataimed kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel Suurimad kasvatajad on India, Hiina ja USA (ka suurim eksportija) Kasutus alad Tänapäeval tekstiilitööstuses enim kasutatav looduslik materjal Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks Puuvillast tehakse froteed, teksariiet, lõnga ja seda segatakse teiste materjalidega (kunstsiid) T-särgid, aluspesu ja sokid on valmistatud puuvillast Kalavõrkude, telkide, kohvifiltrite, püssirohu valmistamisel kasutatakse samuti puuvilla Mehhikost on leitu...
(kool) Tsellulooskiud, lina ja kanep Referaat Koostaja: (nimi) Juhendaja: (nimi) (aasta) Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse looduslikeks, tehiskiudaineteks ja sünteeskiudaineteks. Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud on taimse päritoluga. Nagu nimetus näitab, koosnevad nad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saad...
KOOLI NIMI Nimi IX a klass SIID Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 SISUKORD Lk 2. Sissejuhatus. Lk 3. Omadused. Lk 4. Puhastamine, kasutamine. Lk 5. Ajalugu, tänapäev Lk 6. Kokkuvõtteks. Lk 7. Kasutatud materjalid. 2 SISSEJUHATUS Siid on ainuke looduslik kiud, mis esineb niidi kujul ja seda toodavad siidiussid. Enne kui tõuk siidiliblikaks muutub, tekitab ta enda ümber kookoni, mis koosneb ühestainsast kuni 3000 meetri pikkusest siidniidist. Referaadis tuleb juttu siidi omadustest ning kuna me teame, et siid on õrn materjal, siis teame ka, et ta vajab erilist hoolt ja sellest ma siin ka kirjutasin. Siit saab lugeja teada kõike, mida peab siidi omaja kindlasti teadma. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et t...
3.KIUDUDE EHITUS Tekstiilkiududel saab uurida ja kirjeldada: *füüsikalist ehitust, *keemilist ehitust. Kiu ehitusest üldise ettekujutuse võib saada palja silmaga, täpsema ehituse kohta tuleb kasutada juba spetsiaalseid seadmeid ja uurimismeetodeid nagu elektronmikroskoopia, infrapunakiirguse, valgus- ja röntgenkiirte abil uurimist, termoanalüüse jm. Selleks et kirjeldada kiuehitust on vaja teada ja kasutada kindlaid mõisteid. 3.1.MÕISTE "KIUD" Mõiste "KIUD" liigitatakse: *TEKSTIILKIUD *ELEMENTAARKIUD JA ELEMENTAARNIIDID *TEHNILISED KIUD *FILAMENTKIUD *STAAPELKIUD. *TEKSTIILKIUD painduvad ja tugevad moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühen...
Vähemtuntud tekstiilkiud Iseseisev töö Materjaliõpetus Kanep (CA, HA, Ha) hamppu, hampa, hemp, Hanf, canapa, hennap, chanvre Kanep on üks vanimaid kultuurtaimi. Kanepikiud on kasutusel mööbli- ja tekstiilitööstuses. Ajalooliselt on kanep olnud populaarne materjal köite, purjede ja telkide valmistamisel. Tehnilise kiuna kasutatakse seda ka vaipade, kottide, võrkude ja paberi tootmisel. Kanep on jõuliselt trüginud ka kodutekstiilide hulka, seda eriti viimastel aastakümnetel. Vastupidavuse poolest ei jää kõnealune kiud alla linale ning tänu kulumiskindlusele on kanep ideaalne mööblikangas. Kanepist kangaid tuleks pesta vedela pesuain...
Kiudained Arvatakse, et looduses leiduvaid kiudaineid tarvitas juba ürginimene. Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit. Puuvill Üks tähtsamaid ta...
Sisu Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud......................................................................
Kontrolltöö nr 2. Materjaliõpetus Looduslikud kiud Puuvill-tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust.Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed.Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Venivus: 3-7% . Tugevus:18-52 cN/tex. Hügroskoopsus: 8-9%.Temperatuuride mõju: pestakse 95ºC juures , triigitakse 220ºC juures. Põlemine: Põleb kiiresti nagu paber,ereda leegiga,põlemisjäägiks on kerge hallikas tuhk. Puuvilla keemilised koostisosad:1)Tselluloos: 91.00% 2)Vesi: 7.85% 3)Protoplasma, pektiin: 0.55% 4)Vaha, rasva asendaja: 0.40% 5)Mineraal soolad: 0.20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre n...
VALKTEHISKIUD SISUKORD 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 2.Saamislugu.....................................................................................................................................4-5 3.Tootmine..........................................................................................................................................6 4.Omadused.....................................................................................................................................7-8 5.Kasutamine .....................................................................................................................................9 6.Hooldus.........................................................................................................................................10 7.Kokkuvõtte...................
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: Sissejuhatus Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Keemiliselt koostiselt on viskoos tselluloos. Viskooskiudude kaubanduslikke nimetusi: Argentea; Danufil; Empress; Enka; Enka Profile; Viscose; Faberta; Fibro; Flox; Floxan; Galaxy; Iridel-Viscol; Junlon; Krehalon; Lenzing Viscose; Swelan; Tairiyon; Three Gold Horses; Vibron-Crinol; Viscofil; Viscolan; Viscose. Õõnes on viskooskiud Viloft. Tulekindlad kiud on Fibrafinn ja Visil. Kiud välitööstusele sobivad Sanilon, Sarille, Sterilon L., Viscofil. Kiud lausriidetööstusele Avihaf, Avilon ja Fibro ning kiud rehvitööstusele Cordenka ja Viscord. 1. Millal hakati viskoosi kasutama? Viskoosi tootmise protsess avastati Briti teadlaste Cross, Bevan ja Beadle poolt 1892. Peale pikka keemilist protsessi ekstraheeriti viskoosi tsellofaani valmistamiseks. Tselluloostehiskiude toodeti aastal 199...
Loomsed kiud Alpaka Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom Lama pacos. Villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaark...
Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult ...
Looduslikud & tehismaterjalid Puit / Mineraalid & kivimid 1.Puitu kasutatakse kütusena, tarbeesemete, mööbli, paberi ja tselluloosi valmistamiseks. 2.a) post valmistatakse puu tüvest saadud ümarpuidust. b) laud valmistatakse ümarpuidust. c) pruss valmistatakse ümarpuidust. d) vineer saadakse õhukeste puidulehtede kokkuliimimisel. 3. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis. Kivimid koosnevad mineraalidest. 4.Mineraalid, mis keemiliselt koostiselt oleksid: a) oksiid kvarts, korund, magnetiit b) kloriid haliit c) fluoriid fluoriit d) sulfiid püriit e) sulfaat kips f) karbonaat kaltsiit g) ehe lihtaine eheväävel, teemant või grafiit 5.a) Lubjakivi koosneb kaltsiidist, savimineraalidest ja kvartsist. b) Graniit koosneb kvartsist, päevakivist ja vilgu kristallidest. 6.Nii lubjakivi kui ka marmori põhikoostisosaks on kaltsiumkarbonaat.Marmor on maakores rõhu mõjul tekkinud lu...
PVC KATTED Faktid, mida tasub teada PVC põrandatest *PVC kui põrandakate leiutati üle 100 aasta tagasi, oma omadustelt on PVC antibakteriaalne ja allergiavaba. (PVC põrandakate koosneb: 45%PVC + 28% pehmendajad + 20%kriiti + 4% täiteaineid + 3% klaaskiud). *PVC- põrandakate sobib ideaalselt allergikutele. Siledat ja vuugivaba pinda on lihtne vee ja puhastus vahendi lahusega puhastada. *Paksemad PVC-d on suurepärased helisummutajad. *Meditsiiniliselt on tõestatud, et PVC-kate on jalgadele sõbralikum kui üksiki teine põrandakate, on jalale pehmem ja mõnusam kui kivi või laminat. Seega sobib PVC igasse ruumi. *Kõik PVC-katted vobivad põrandaküttega aluspõrandale. *Paigaldus on lihtne, selleks pole erilisi tööriistu vaja. Kõige tähtsam on terav nuga, liimikamm ja mõõdulint. *Peale PVC paigaldamist tuleks tuba õhutada 24 h, et vabaneda PVC lõhnast. *Remondi tegemisel peaks põrandakatte paigalduse jätma kõige viimaseks tööks. *Igapäev...
Nüüdisaegsed tekstiilmaterjalid Referaat Atsetaat/Triatsetaat Mõlemat kangast kasutatakse voodrite, pluuside ja kleitide valmistamisel ning kodutekstiilis. Atsetaadil ja triatsetaadil on sarnased omadused tselluloosse viskoosi, aga ka sünteetiliste kiududega. Atsetaatkangad näevad välja nagu siid ja nad ei kortsu. Tänu vähesele imavusele kuivavad nad kiiresti. Kiud on termoplastilised, st neid on võimalik kuumuse abil vormida. Nad on tundlikud kõrgel temperatuuril triikimise suhtes (atsetaat sulab 170oC juures). Tänu sellele, et nad on hästi vormihoidvad, kasutatakse neid tihti plisseerituna. Hooldus: Atsetaat on pesemise suhtes tundlik: atsetaati tuleb pesta õrna pesu programmiga 30o-40oC temperatuuril, kasutades selleks õrna pesu jaoks mõeldud pesuvahendit. Atsetaadist tooteid tuleb triikida madalal temperatuuril (1 punkt). Ärge kasut...
LOODUSLIKUD & TEHISLIKUD ehitusmaterjalid: Looduslikud : kivimid ja mineraalid. Mineraal: looduslik, enamvähem kindla koostisega, keemiline ühend või lihtaine. Kivim: koosnevad ühest või mitmest mineraalist. Ehitustingimustele esitatavad nõuded: kõva,tugev,ilmastikule vastupidav, odav ja kättesaadav PAEVKIVI e. PAAS e. LUBJAKIVI * Settekivim kihiline koosneb põhiliselt CaCO3 toota lihtne kergesti töödeldav lihvitav,tükeldatav, purustatav Puruneb talvel kihtide vahele tekkiva jää mõjul ilmastikule vastupidav kardab happevihmasid ( CaCo3 + H2SO3 -> CaSO3 + H2O + CO2 ) GRANIIT e. RAUDKIVI * Teralise ehitusega koosneb kolmest mineraalist. 1) Kvarts (hallikasvalge kristall SiO2) 2) Päevakivi (roosakas v punakas kristall, mitme metalli oksiidid) 3) Vilgukivi (kollakalt või mustalt läikivad kristallid. Sarnanevad lehekestele.) * On happevihmadele vastupidav. SiO2 ei reageeri hapetega. * lihvitav * Ei kannata suuri temp. kõiku...
Lina Lina - üks põhilisi naturaalseid kiude, mida inimkond on juba tuhat aastat kasutanud ja mis on selle ajaga ennast ainult heast küljest näidanud. Lina on eriti vastupidav ja hästi tugev taimne looduslik kiud. Linakiudu saadakse üheaastase linataime varrest. - seega on niinekiud. Looduslik värvus on hallikas, beezikas. Lina kodumaaks peetakse Egiptust. Lina kasvatati ka Babüloonias, Assüürias ja Etioopias. Linataime kasvatatakse ka Eestis. Sile pealispind ei tõmba mustust ligi ega aja ka ebemeid. Linane peab hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linakiud on suure imamisvõimega, nahal meeldivalt jahe ja värske. Kehasoojus ja niiskusjuhitakse kiiresti eemale. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugavarõivastuse juurde, nagu ka niidi ebareeglipärane struktuur, mis on iseloomulik just linasele. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kand...
Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid Veera Jegorova 123470 KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas):Saudi Araabia 10,37, Venemaa 10,26, Ameerika Ühendriigid 8,69, Iraan 4,09, Mehhiko 3,83 Nafta tootmine ja kasutamine Naftat toodetakse eranditult puuraukude kaudu Naftat kasutatakse...
1 2 Tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja loome- 3 ja teadustööde seisukohad on viidatud. 4 Lõputöö koostamine, kaitsmine ja selles sisalduv informatsioon on prima facie õppeotstarbeline ja töö 5 on kaitstud autoriõiguse seadusega, mille kohaselt on autoril töö suhtes mittevaralised õigused. 6 Juhul, kui seda lõputööd kasutatakse muudel põhjustel kui reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel 7 eesmärkidel, mis ei ole ajendatud ärilistest huvidest, siis laienevad lõputöö autorile lisaks 8 mittevaralistele õigustele ka varalised õigused. 9 Lõputöö autor.................................................... 10 (allkiri ja kuupäev) 11 Üliõpilase kood ............................... 12 ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kati Pall Vill Referaat Juhendaja Kati Adul Paide 2013 Sissejuhatus Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis koosneb peamiselt keratiinist. Sinna kuuluvad süsinik 50%, vesinik 6-7%, hapnik 21- 24%, lämmastik 16-18% ja väävel 2-5%. Villa molekul on nn polüpeptiidimolekul. Lisaks valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja sisesed rasvad). Villa struktuuri väliseid rasvu teame villarasva nime all, millest tuntuim on lanoniin. Veel on villa koostises mineraalsei...
Sissejuhatus materjaliõpetusse Sissejuhatus Tekstiilid etendavad tänapäeva igapäevaelus nii olulist rolli, et igal inimesel oleks tarbijana vajalik midagi nende kohta lähemalt teada. Olulisemaks muutuvad teadmised tekstiilide kohta töötades paljudel ametikohtadel ja erialadel, mis on otseselt või kaudselt seotud tekstiilidega ja nendest valmistatud toodetega. Tekstiilitööstus on väga kompleksne. See on väga tihedalt seotud ja sõltub muuhulgas põllumajandusest (nt linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest. Tekstiilmaterjalide otstarbekas kasutamine nii individuaalõmbluses kui õmblustööstuses eeldab materjalide omaduste tundmist. Materjalide omaduste tundmine saab alguse tekstiilkiudude ja nende omaduste tundmisest, nag...
TiitellehtSisukord · Sissejuhatus · Pinna ettevalmistus ja lihvimine · Puidu toonimine ja peitsi pealekandmine · Sellakiga viimistlemine · Lakkimine ja värvimine Sissejuhatus Järgnevalt on kirjutatud puidu viimistlusest ja viimistlemisel kasutavatest ainetest ja nende pealekandmisest ning nendele eelnevatele töödele. Puidu viimistlemine Peaaegu iga puidust eseme viimistlus on väga tähtis mis tahes viimistlusega oleks ka tegu, sest lõpp tulemus peab olema puhas ja ilus. Kui kvaliteetse värviga õnnestub peida väiksemaid ebatasasusi, siis lakkimisega halvasti töödeldud pinda ilusaks ei tee. Tavaliselt juba esimene lakikiht paljastab sellised defektid mida enne lakkimist jäid nähtamatuks ja ei tea ka kunagi kui hea materjal võib olla. Selleks ,et neid ebatasasusi peita siis selleks on palju materjale nagu näiteks puidukitt, sellakipulgad, pahtel ja vahapulgad ning on ka võimalik katta defektne koht spooniga või...
ISALATSIOONIMATERJALID Soojus lahkub hoonest: Ventilatsiooniga ( nii avatud akende, uste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu) Piirete kaudu (seinad, laed, katused, põrandad, suletud aknad ja uksed) Juhuslikult (pragude, ebatiheduste jms kaudu) Soojakadusid saab vältida konstruktsioonide soojustamise ja pragude tihendamisega. Soojaisolatsioonmaterjalideks nimetatakse poorseid (60%) materjale, mille tihedus on väiksem kui ja00kg/mm3 ja mille soojaerijuhtivustegur ole suurem kui 0,18 W/mK. Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub - Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: - Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki ...
TALLINNA EHITUSKOOL TISLER Kadi Esken PINDADE ETTEVALMISTUS Referaat Juhendaja: Raivo Moks Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................1 Ettevalmistus viimistlemiseks..................................................2 Laudsepaettevalmistus..............................................................3 Viimistluseettevalmistamine.....................................................4 Eelviimistlus.............................................................................5 Korkimine, plommimine...........................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................8 Ettevalmistus viimistlemiseks Viimistlusviisid ja -vahendid valitakse selle järgi, millist tulemust soovitakse saada. Viimistletud puit peab olema kaitstud üldise kul...
Viljandi Paalalina Gümnaasium Polümeerid Õpimapp Helen Linnas 11.b Viljandi 2009.03.30 I Polümeeridega seotud mõisted 1. Polümeer Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest 2. Monomeer - Monomeer on keemiline aine, millel on kalduvus moodustada polümeere. 3. Elementaarlülide arv ahelas arv, mis näitab mitu elementaarlüli on polümeeri ahelas ehk polümerisatsiooniastet (tähis n) 4.Oligomeer vahel ka prepolümeer (kreeka keelest oligos-vähe) koosneb mõnedest korduvatest ühikutest (meeridest ) ja tekib polümerisatsioonireaktsiooni vaheastmena. 5. Polümerisatsiooniaste elementaarlülide arv polümeeri ahelas 6. Liitumispolümeer polümeerid mis moodustuvad monomeeride liitumise teel. Nt alkee...
BIOPLASTIKUD Olga Sukhoverkhaya RDIR 43 TTÜ Virumaa Kolledž 2016 aasta Plastikuga seotud keskkonna probleemid 1. Hinnanguliselt on 50. aastatest visatud ära miljard tonni plastikut, mis laguneb sadu isegi tuhandeid aastaid. 2. Ühelt poolt on plastik keskkonnale kahjulik just seetõttu, et see laguneb väikesteks tükikesteks, mikroplastikuks, ja mereloomad ajavad selle segamini planktoniga. Mõnedest allikatest on teada, et praegu on plastiku ja planktoni suhe umbes 6:1 plastiku kasuks. 3. Plastik jäätmete probleemi suurusest annab ilmekalt märku Vaikse ookeani prügilaama (ka Vaikse ookeani prügikeeriseks nimetatud) pindala – kahe Texase osariigi suurune, 90% sellest on plastik (3,5 milj tonni). 4. Ise plastik ei lagune vees, puhtal kujul ta ei ole mürgine, aga plastik esemete valmistamisel kasutatakse palju mürgiseid aineid. Mis kahjustavad ka inimeste tervist, ja mõjutavad laste arengut. Plastikuga seotud k...
BITUUMENMATERJALID · leektäpp Olemus ja liigitus · lahustuvus vees Hea keemilise püsivusega, veetihedad, värvilt mustad või tumepruunid. · lahustuvus kloroformis Toa temp. tahked, sitked või vedelad. Temp. tõstes vedelduvad sujuvalt. · viskoossus - vedelatel bituumenitel Bituumenite baasil valmistatakse: · murdumistäpp - teebituumenitel · bituumenemulsioone Pehmumitäpp · asfaltmörte ja -betoone Kuuli ja rõnga meetodil. Standartne metallrõngas valatakse bituumenit täis; peale ·...
Tallinna Teeninduskool 031M Meelika Kärner Eva Reimets TEKSTIILIKIUD ÕPIMAPP Tallinn 2009 Sisukord 3. Puuvill 4. Lina 5. Lambavill 6. Viskoos 6. Polüamiid 7. Polüester 8.Akrüül 9. Elastaan 10. Atsetaat 2 Puuvill Puuvill on pehme kiuline materjal , mida saadakse puuvillapõõsalt. Puuvillakiud kedratakse niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. Puuvill on tänapäeval rõivaste valmistamisel enim kasutatav looduslik materjal. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda.Hooldus: võib pesta kuni 95-kraadise pesuprogrammiga. Puuvilla põletamisomadused: Süttib kergest, põleb kiiresti ja peaaegu täielikult, tekitades põlemisel samasugust lõhna kui pabergi. Järele jääb kerge hõljuv hallikas tuhk. Pärast leegi kustutamist jääb kiu ots hõõguma ning säde liigub kiiresti mööda kiudu edasi. Kasutamine Puuvilla kasutatakse suure...
Polümeermaterjalid · Polümeermaterjalid on materjalid, milles ainsaks v'i sideaineliseks osakd on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. · Kaasaegne ehitusmaterjalide tööstus ja ehitus ei ole mõeldav polümeersete ainete kasutamiseta. · Polümeerseid materjale kasutatakse nii konstruktsioon- kui ka isolatsioonmaterjalidena, lisanditena betoonis, fassaadide viimistlusmaterjalina, ka materjalide kaitsmiseks ilmastiku ja keskkonna mõujutuste vastu. · Polümeersed materjalid on nii looduslikud (puit, looduslik kautsuk) kui ka sünteetilised (polüetüleen, polüstüreen jne). · Sünteetiliste polümeermaterjalide suureks eeliseks on nende valmistamiseks vajaliku tooraine kättesaadavus. · Üheks levinud lähtematerjaliks on nafta ja loodusliku gaasi töötlemise produktid. Polümeersei...
Disahhariidid referaat TALLINN 2009 Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos, laktoos ja sahharoos. Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi suhkrutasakaalu siis kui vereringes pole piisavalt glükoosi. Juhul kui ...
Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Siseka...
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb h...
annaabi.ee 
