Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Lõhavere linnus - sarnased materjalid

havere, lembitu, kaevu, piiras, hooneid, sisek, lest, asunud, kaitsjad, kaevust, linnam, body, muuseum, petaja, olustvere, 1211, leole
thumbnail
2
doc

Rakvere ordulinnus

Rakvere ordulinnus Rakvere ordulinnus asub Lääne - Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. Rajati taanlaste eestvõttel 13.sajandi II veerandil Rakvere vallseljaku põhjaotsa Vallimäele. (suhteline kõrgus 25m) Seal paiknenud eestlaste muinaslinnust Tarvanpead kindlustati kivist hoonete ja kaitseehitistega. Taanlaste linnust on esimest korda mainitud 1252. Taanlased piirasid linnuse neljast küljest korrapäratu, umbes 7 meetri kõrguse ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail, kes ehitasid põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni. Aastatel 1602-1605 k

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Sakala vanem Lembitu

Referaat Sakala vanem Lembitu Tiina Trutsi 10C 2011 Lembitu(suri 21. septembril 1217 Sakalas) oli Sakala vanem. Lembitut on mainitud ainult temasse vaenulikult suhtuva Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

­ 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt ­ 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad. ­ Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 ­ 1220) ­ 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse ­ Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnusele. ­ Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu) ­ Sakslaste rüüsteretk Ugandisse ­ Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) ­ 1215. 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo ­ 1219 Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all ­ Eestlased ründasid taani vägesid (taani võit)

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
5
docx

MUINASEESTLASTE

Selle harjal asus nii seest kui väljast rõhtpalkidega toestatud liivavall. Vall oli pealt silutud palkteega ja sellel kõrgus ka mitu vahitorni. Valli väljast toestav palksein oli kõrgem ning moodustas ühtlasi kaitserinnatise. Linnuse eri aegadel kasutusel olnud väravakohad asusid kirdes ja kagus. Väravakäikude küljed olid toestatud paekivist kivimüüriga. Oletatavasti kõrgus linnuse väravate kohal ka palkidest kaitsetorn. Linnuse õuel asus hulk väiksemaid köetavaid hooneid ning üks massiivne tsitadelliks peetav ehitis. Üks leitud kaev asus linnuse jalamil ja teine õues. . Arheoloogidele oli kaev tähtis aga teisel põhjusel ­ siit saadi vaid harukordadel leitavaid muinsusesemeid. Kaevu avamisel ilmnesid kaks kuusepakust hitsmeatra, puust vakake, niinekiududest kahekeermeline köiejupp, kadakast ja tammest odavarsi, poolik kadakane vibu jms. Nimetatud esemed on hoiul Ajaloo Instituudis. Lõhavere (Leole) linnus asus tänasest Lõhavere asulast 2 km ida pool

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

a vaherahu kolmeks aastaks. 7 VABADUSVÕITLUSE II PERIOOD 1215 - 1220 Ootamata ära Toreida vaherahu lõppu 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale, üllatusmomenti ära kasutades rüüstati paljud külad. Kohe peale vaherahu ametlikku lõppu järgnes sõjaretk Sakalasse, eestlaste tähtsaima vanema Lembitu linnuse Leole (tänapäeval Lõhavere) alla. Lembitu jt vanemad ristiti ja vangistati, hiljem vahetati poegade vastu välja. Nüüd asusid eestlased pealetungikava väljatöötamisele. Sihiks võeti Riia ja Toreida hävitamine. Hästi läbimõeldud ürituse nurjas uute ristisõdijate laevade ootamatu saabumine. 1215.a suve jooksul rüüstasid sakslased mitmel korral Ugandi maakonda ning sundisid lõpuks ugalased alistuma. Ärahirmutatud sakala elanikud olid samuti nõus rahu sõlmima

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

a kevadeni, lõppes sõja esimene periood eestlasi sundis rahuläbirääkimistele ka pinevad suhted venelastega 1210. a oli Otepää linnuse piiramine (Novgorodi vürst Mstislav Uljas (Udaloi) ja Pihkva vürst Vladimir), millest eestlased ostsid end vabaks 1212. a oli eestlastele kuuluva Varbola piiramine Mstislav Uljase poolt, eestlased ostsid end vabaks ja venelased pöördusid tagasi, aga vahepeal oli toimunud Pihkva rüüstamine Lembitu salga poolt, eestlased põgenesid saagi ja vangidega Pihkva oli teatud määral isegi sakslaste liitlane, kuna vürst Vladimiri tütar oli abiellunud piiskop Alberti vennaga, kroonika järgi osalesid sakslaste sõjakäigul Soontaganasse (12101211) ka Pihkva venelased Sõja teine periood (1215 ­ 1221): esimene retk eestlaste vastu tehti juba enne vaherahu lõppu Ridalasse (1215. a); ise väitsid nad, et

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

Sealt lubatigi taas appi tulla. Kuuldes eestlaste plaanidest, püüdsid vastased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. Madisepäeval 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal arvatavasti hilisema Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, mis kestis mitu tundi. Kõige edukamalt tegutsesid eestlased oma vasakul tiival, kus liivlased sunniti taanduma. Sakalased aga kandsid raskeid kaotusi, langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Madisepäeva lahing oli eestlastele raskeks kaotuseks, aga see ei tähendanud veel vastupanu raugemist. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taani oli varemgi püüdnud mõningaid Eesti alasid vallutada, aga senini suutsid eestlased need katsed edukalt tagasi lüüa. 1219. aasta suvel, pärast põhjalikke ettevalmistusi, saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma et neid oleks selles takistatud.

Ajalugu
304 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Eestlaste muinasusund ja vabadusvõitlus

VÕNNU PIIRAMINE 1210 AASTAL · Toimus järjekordne eestlaste vasturetk · Suur ühendmalev hakkas piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Siim Kingu 9 Tartu Tamme Gümnaasium · Linnust rünnati kolm päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, uid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. · Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas o Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. ÜMERA LAHING · Eestlased liikusid üle koiva jäe ning jäid järgmisel päeval selle lisajõe Ümera äärde varitsema.

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Muinasaeg eestis

vasturetke latgalite maale. Nii algas eestlaste muistne vabadusvõitlus. Võnnu piiramine 1210. aastal toimus järjekordne eestlastevasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust (tänapäeva Csis), millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased tegutsesid üsna agaralt ja edukalt. Tehti katset linnust suurte puuvirnadega põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Linnust rünnati kolm päeva ja kaitsjad poleks enam kaua vastu suutnud pidada, kuid neljandal päeval lahkusid ründajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. Ümera lahing Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval selle lisajõe Ümera äärde varitsema. Jälitajad arvasid , et ,,paganad" põgenesid ülepeakaela

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

umbes 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Kaupo oli vähemalt Henriku kroonika järgi üks väheseid liivlasi, kes ristiusust enam ei taganenud ja jäi kuni oma surmani ristisõdijate ustavaks liitlaseks. Lembitu .- oli Lehole ehk Leole, tõenäoliselt hilisema Lõhavere vanem. Lembitut on mainitud ainult Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu on Henriku poolt enim, kaheksal korral, mainitud eestlaste vanem. Oli madisepäevalahingu juht. Langes seal. Vürst Vladimir ­ 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse. Kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 1202­1241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Johan - 1220

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
6
docx

AJALUGU

Rünnak löödi tagasi. Kuna oli eestlaste poolel ka palju haavatuid, sõlmiti kuuendal päeval rahu. Üritati hävitada saksa kolooniat. Piirati sisse Turaida linnus saarlaste, läänlaste ja harjulaste poolt. Eestlased said raske kaotuse. 1212 - kolmeks aastaks sõlmiti vaherahu. Toreida rahu. 1215 - Tapatalgud Läänemaal. Piirati sisse Lõhavere linnus, mis kuulus vanemale Lembitule. Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu. Korraldati uusi ühendatud sõjakäike. Riia all oli ebaõnn. Ugalased ristiti. Polotski vürst- saarlased leppisid kokku temaga, et ta aitaks Saksa kolooniat hävitada. Ta tahtis oma mõjumõimu Väinal suurendada. Suri ootamatult. 1217 - Suur novogorodlaste - pihkvalaste vägi asus piirama Otepääd. Piiramine oli edukas. 21. september 1217 - Madisepäeva lahing. Eestlased põgenesid, langesid Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Raske moraalne hoop.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

MUINASAEG

- Tugeva sõjalise jõu abil alistati osad liivlased ja latgalid Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver ­ Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk ­ suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema ­ jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul - metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak ­abiväed, sakslased põgenesid ­ - võit andis usku Viljandi piiramine

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Ajalugu 11.klass

liigapalju verd. Suvi-vasturetkena lähevadeestlased Kaupo Toreida linnuse alla, esmalt edukad kuid katku tõttu jääb linnus vallutamata ja sõlmitakse järgmiseks 3.a vaherahu, sellega lõppeb 1.periood. 2.periood- 1215.a- juba enne vaherahu lõppu korraldasid mõõgavennad ennetava sõjakäigu Ridalasse. Siirdusid röövsaagiga tagasi Läti aladele. Kevadel mõõgavendade rüüsteretk Sakalasse Lembitu Luhavere (ehk Leola) linnuse alla, linnus vallutatakse, lembitu vangistatakse aga vabastatakse poegade vastu(pojad koolitati preestriteks). Luhavere rahvas ristiti. Aprill- Mai, suurejoonelisemaid ettevõtmisi eestlaste poolt- kolme maleva manööver: eesmärk hävitada sakslaste koloonia Liivimaal. Plaan: saarlased tulevad laevadega Taugava jõe suudmesse ja sulevad ligipääsu Riia linnale. Teine malev e läänlased ründavad samal ajal Kaupo Toreida linnust. Kolmas rühm sakalased ja ugalased takistavad maapoolt lätlasi Riiale appi minemast

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Muistne vabadusvõitlus

Sisukord:  Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3  Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4  Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5  Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine........................................................................................................................6  Viimane vastupanu ja Mandri-Eesti alistamine.......................................................................................................................

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valik mõisted Eesti muinasajast

Billingeni katastroof- enam kui 8000 a.eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk- Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20- 30 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal at. eKr. soojenes kliima siinmail tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad jne. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev in. peatuspaik Eestis. Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi ehk kiviaja asulad kuuluvad sellesse kult. Kunda kult. oli levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna- Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kalapüük ja vee äärde jooma tulnud loomade küttimine ning pakkusid järved ja jõed paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Kunda kult. elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesugus

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eesti ajaloo KT - muinas- ja keskaeg

võrreldes teistega. 6. Muistsete maakondade kaart 7. Liivimaa ristisõda (muistne vabadusvõitlus) – oskad kirjeldada 5-7 sündmust. Lühikokkuvõte üleval Teras (failid MV ja MV1).  1215 – veel mõned kuud enne vaherahu lõppemist tungis suur ristisõdijate vägi Läänemaale, kus korraldati suured tapatalgud. Sellele järgnes koheselt teine rüüsteretk Sakalasse, kus sunniti alistuma Lõhavere linnuse kaitsjad eesotsas nende vanema Lembituga.  1217, 21. september – Viljandi lähistele kogunes suur eestlaste ühismalev (umbes 6000 võitlejat). Plaan oli minna Riia peale, saarlased pidid tulema otse üle mere. Sakslased said kiiresti kokku 3000 meest ja marssisid eestlaste vastu. Toimus Madisepäeva lahing, milles eestlaste vägi taganema löödi. Taganemise käigus tapeti veel suur hulk eestlasi. Langes mitmeid olulisi vanemaid, sealhulgas ka Lembitu

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

„Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“

Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89 Vallutustest olid huvitatud ­ kaupmehed,katoliku kirik,feodaalid. Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik ­ 1208-1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a Ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale, Sakslased lubasid lahkuda Eestist. Madisepäeva lahing ­ peaorganisaator Lembitu,lahingus osales umbes 6000 eestimeest,venelaste abivägi kohale ei jõudnud,sakslaste poolel sõdisid liivlased ja latgalid,langesid Lembitu ja Kaupo. 1219-1220 a saabusid taanlased tallinna alla ja alistasid eestlased,toimus võiduristimine,rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste kaotuse põhjused ­ sakslastel parem relvastus,rüütlid elukutselised sõjamehed,puudus korralik koostöö maakondade vahel,vallutajaid toetasid kaupmehed,katoliku kirik ja ordu

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti, muinasaeg

MUINASEESTLASTE ÜHISKOND u 10-13 saj Aeg millal on rohkem leitud esemeid ja ka kirjalikke allikaid. Eesti oli jaotatud maakondadeks ja kihelkondadeks. (Lk28 raamat) 8 suurt maakonda ja 4 väikemaakonda(või suurkihelkonda) nende vahel .Suurmaakonnad omakorda kihelkondadeks.Hiimaale tekkis tihedam asustus aga alles 14. saj sellepärast ei olnud ta maakond. Kihelkondi juhtisid ülikud keda nim VANEMAKS. Kõige kuulsam vanem on Lembitu, Lehola linnuses Sakala maakonnas. MALEV-muinaseestlaste sõjavägi. Läti Hendriku kroonika järgi teame seda. Põllupidamine: Välja oli kujunenud kaheväljasüsteem ja kolmeväljasüsteem.Kaheväljal põllulapp jaotatud kaheks, ühel aastal üks pool puhkab ja teine kasvatab. Kolmeväljal üks osa puhkab ja kaks on vilja all. Põllumaad saadi juurde alepõllunduse läbi- mets raiuti ja seejärel süüdati põlema. Tuhk oli hekas

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu

vahel. 1212. a. sõlmisid eestlased ka sakslastega Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Suhted venelastega ­ 1210. a. piirasid Novgorodi vürst Mstislav Ulja ja Pihkva vürst Vladimir kaheksa päeva Otepää linnust. Eestlased olid sunnitud rahu paluma ning 400 hõbemarga eest osteti end vabaks. 1212. a. tuli Mstislav taas Eestisse, Järvamaale, kuna seal sakslasi ees polnud, liiguti Harjumaale Varbola linnust piirama. 700 hõbemarga eest said ka nemad vabaks. Vahepeal oli Lembitu oma salgaga Pihkvasse tunginud ja hakanud seal rahvast tapma. Varsti põgenesid eestlased saagi ja vangidega ära, seega olid eestlaste ja venelaste suhted sel ajal üsnagi teravad. Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse ­ 1215. a. alguses tegid sakslased abivägedega sõjakäigu Ridalasse, mis oli eestlastele ootamatu, kuna Toreida vaherahu pidi kestma tolle aasta kevadeni. Sakslased asusid rüüstama, tapma ja röövima ­ seda kolm päeva

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajalugu 11.klass

Lõppes esimene periood. 1215 algas teine periood, kui rünnati Leola e. Lõhavere linnust. Samal ajal algasid ka sõdimised venelastega. Venelased olid lahingutes nende poolt, kumb pool kasulikum oli. 1217 toimus Madisepäeva lahing (21. september) toimus Viljandimaal, Leola linnuse lähedal, aga siiani pole teada kus täpsemalt. Madisepäeva lahingut kutsutakse ka PAALA lahinguks. Eestlased kaotasid lahingu väga rängalt. Selles lahingus langes ka Lembitu (eestlaste vanem) ja Kaupo ( liivlaste vanem), kõige valusam oli eestlastele see, et hukkunud maeti maha, mida eestlased ise ei teinud, kui liivlased lahkusid kaevati hukkunud üles ja põletati siiski ära. Saabusid ka Taanlased, 1219 tänapäeva Tallinna alla, Rävalasse. Neid palus piiskop Albert, Toompea lähistel toimus suur lahing eestlaste ja taanlaste vahel. Eestlastel oli väga vähe lootust võita, taanlased said veel motivatsiooni, sest väidetavalt tekkis taevasse Taani lipp ja

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

a selle lõppedes piirati eestlaste poolt Riia. 1215.a läksid ristisõdijad rüüsteretkele Lõhavere linnuse juurde, kus eestlased jäid alla ja lasid end ristida *1217.a. – veebruar ründasid eestlased koos venelastega Otepää linnust, mis oli sakslaste valduses. Oli edukas. Sakslased läksid minema. Eestlased suutsid kokku koguda 6000 meest. *21. September 1217 toimus muistse vabadusvõitluse suurim lahing- madisepäeva lahing. Eestlased kaotasid ning lahingus langes Sakala vanem Lembitu. 10 *Kuigi ristisõdijad olid end suutnud mitmes kohas kindlustada, oli enamik Eestit endiselt vaba. Saklsased kardsid, et nad ei suuda üksinda eestlastest jagu saada ja seetõttu kutsus piiskop Albert appi Taani kuninga Valdemar II, kelle abil vallutati Põhja-Eesti. *1222.a olid ristisõdijad saanud oma kontrolli alla kogu Eesti mandriosa ning samal

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti ajaloo konspekt

minna sõjaga eestlaste (põhja poole) või semgalite (lõuna poole) vastu ja otsustati minna eestlaste vastu (latgalid soovitasid). -) 1208-1227 toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus. * Inimesed: -) Theoderich ­ teda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks ja Eesti piiskop. -) Valdemar II ­ Taani kuningas. -) Johan ­ Rootsi kuningas, kes võttis Lihula linnuse Rootsi vägede tugipunktiks. -) Lembitu ­ Sakala vanem ja kes üritas organiseerida eestlaste koostööd. * Aastad: -) 1208 ­ ristisõdijate retked jõudsid Eesti pinnale, algselt Sakala ja Ugandi maakonda. -) 1210 ­ eestlased võitsid Ümera lahingu. -) 1217 (2) *) Otepää linnuse hõivamine eestlase poolt. *) Toimus otsustas lahing Madisepäeval, mis lõppes eestlaste allajäämisega ja Lembitu surmaga. -) 1219 ­ ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II ning maabus suure laevastikuga Rävalas.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ristisõda Läänemere kaldal - muistne vabadusvõitlus

MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227  I periood 1208-1215 o 1208 - Ugandisse saabusid sakslaste esindajad. Sakslased tahtsid saksa kaupmeestelt röövitud vara tagasi saada. Ugalased keeldusid – tähendas sõda. Ordu väed tulid appi, laastasid piirkonna. Algas sõda. o 1210  Novgorodi vürst Uljase sõjaretk Ugandisse. Piiras ümber Otepää.  Ümera lahing.  Ugandisse rüüsteretk -> eestlased saatsid maleva ristisõdijate tugipunkti Võnnu -> riiast ristisõdijatele abi -> eestlased katkestasid Võnnu piiramise ja taganesid Ümera jõe metsadesse, võtsid sisse positsioonid, sest teadsid, et ristisõdijad tulevad -> ristisõdijad põgenesid.

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

LIIVIMAA RISTISÕDA

· Võitlus oli raske ja · Eestlasi vaevas laastada. ohvriterohke. Paluti rahu, samal ajal mis ka sõlmiti. leedulased. · Kevadeks olid sõtta kistud Ugandi, Sakala, Läänemaa ja Saaremaa, peagi lisandusid neile ka Harjumaa ja Revala. · Saarlaste eestvedamisel valmistati aktsioon Turaida vastu. · Levis Eestis kui ka Lätis katk · Sisse tungisid venelased. · Vene väe eemalviibimist kodust kasutas Lembitu tasuretke korraldamiseks Pihkvasse, mis pandi põlema ning kust saagiga Eestisse tagasi pöörduti. 1215 1217 1218-19 1220 · Suur liivlaste ja latgalite · Vene väed koos · Toimus riialaste retk · Algas vägi tungis ootamatult nendega liitunud koos liivlaste ja Taani Tallinna

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muistne vabadusvõitlus, lühikonspekt

1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine. Taanlased poosid üles Viru vanema Tobeliuse. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi, saarlased tungisid Lihula linnusesse, rootslased tapeti. 1221 – saarlased püüdsid koos harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. 1222 – Saaremaale saabusid taanlased, rajasid sinna kivilinnuse, saarlased asusid

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Piletid 7-13

Ajakirjanduse algus. saksa keelsed. TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE vaata pilet nr.1 Ümera lahing ja Madisepäeva lahing ­ milline tähendus eestlaste ajalooteadusele? Ümera lahing ­ 1210 Läti Hendriku teatel korraldasid eestalsed 1210.a suurema retke latgalite alale ja piirasid kolm päeva ühte tähtsamat müügavendade tugipunkti Võnnut. Kuuldes sakslaste abivägede peatsest saabumisest, olid nad sunnitud linnuse alt lahkuma, ent korraldasid neid jälitma asunud vaenlastele varitsuse Ümera lähistel. Lõppes eestalste jaoks võiduga ja eestalste eneseusk suurenes. Madisepäeva lahing ­ 1217 1217.a korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmsid aga liidu venelastega ning üeagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Peale 20 päeva kestnud piiramist olid linnust kaitsnud saklasased ja ugalased sunnitud alla andma ning sakslased kohustusid Eestist lahkuma.

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Põletamismatused ­ usuti, et nii vabaneb hing kiiremini kehast. Loodusobjektidesse lähtuti seisukohalt ­ nagu mina talle, nõnda tema mulle. Seepärast suhtuti loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati sellele samavääriliselt. Kõikjal esines teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kod. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Konkreetsetest jumalatest nimetarakse Läti Hendriku koornikas vaid Tarapitat (Taarat). Võrreldes Eesti ja naaberrahvaste muinasusundeid torkab silma, et meil oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid kõrgjumalaid. Seda on peetud eestlaste usundi omapäraks. Samas võis allajäämine muistses vabadusvõitluses kaasa tuua esmajoones vanade kõrgjumalate austamise olulise vähenemise. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste suhtes ei hea- ega pahatahtlikud, siiski oli vaja

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. ­ IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. ­ VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. ­ II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. ­ I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I ­ V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V ­ VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX ­ XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten ­ tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Surut

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Lahmuse Mõis

ülevaade maaharimise ressurssidest. Maamõõtmise käigus valmisid kaardid ja kirjeldusraamatud, mis sisaldavad andmeid mõisate põllumaade, võsamaade, heinamaade jt maaliikide kohta. Ainult osa neist kaartidest ja kirjeldusraamatuist on säilinud. Lahmuse mõisa kaarti Tartus ajalooarhiivis pole, küll aga on olemas Lahmuse mõisa kaardi kirjeldusraamat, kust nähtub, et Lõhavere ojale ehitatud vesiveski juures asunud maad, mille talupojad olid maha jätnud, kasutas mõis; osa põllumaid olid tühjad; rohkesti oli võsamaid ja väljakurnatud võsamaid, millest osa oli metsa kasvanud (kased ja lepad), heinamaa oli küll hea heinakasvuga, kuid samuti võsastunud. Kaardikirjeldusest selgub veel, et peamiselt mustmullast koosnevat rukkipõldu (põlispõld) oli kasutusel 15 9/16 tündrimaad (1 tündrimaa = 0,52 ha) ja pruukimata seisis 7 25/32 tündrimaad; (suvi)viljapõlluna, s.o eeskätt odra

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool

Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212.a 1215.a Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse vaherahu rikkumine Lembitu Lõhavere linnus- põletati Kolme maleva manööver-saarlased väina jõe suudme piiramine, läänlased toreida liivlaste ründamine, sakalased ja ugalased latgalite ahistamine plaanis jäi väheseks inimesi Merelahing sakslased hakkasid koju minema, aga tuli torm ja nad randusid saaremaal ja saarlased said teada ja püüdisd neid takistada. 1215.a suvi Ugandi ja Sakala alistuvad

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

Nende kõrval on olemas ka soome-ugri keeled 23 mijonit kõnelejat. Umbes 1% EU inimestest räägin turgikeeli. Lisaks sellele on veel üks ,,müstiline" keelkond ­ baskid. Indoeuroopa rahvaste päritolu teooria · Kurgaanide hüpotees ­ Marija Gimbutas alustab kurgaanidest, mis kuulusid rändkarjakasvatajatele. Umnes 2200 eKr oli ääretult pikk kuiva kliima periood, siis see piirkond ei suutnud neid elanikke ära toita ja siis olevat nad asunud laiali. Tegemist on hüpoteesiga ja kas seda uskuda tasub on ise asi. · Anatoolia hüpotees ­ Colin Renfrew · Balkani hüpotees · Väike-Aasia hüpotees · Lõuna-Kaukaasia hüpotees Soomeugrilaste kujunemine (nn keelepuu teooria järgi) Alates 19ndast sajandist üritati tegeleda keelte ja rahvaste kujunemise probleemidega.

<b>Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elu Eestis enne vallutussõdasid.

sakalaseks, harjulaseks, ugalaseks jne. Elanike üldarv oli XIII sajandi alguseks ligikaudu 150 000 inimest. Elati külades ja asulates, iga suurema küla lähedal oli kaitseehitisena linnus. Tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse tekkisid suured linnused, näiteks Tartu, Tallinn, Otepää, Varbola. Oli ka väiksemaid linnuseid mis kuulusid jõukamatele üksikperedele. Oli tekkinud varanduslik ebavõrdsus. Säärame linnus oli näiteks Lõhavere linnus ­ Lehola maavanema Lembitu kants Suure ­ Jaani lähedal. Kui elu oli rahulik elati külades. Külatänavate ristumiskohal oli väljak, külavainu, kuhu külarahvas kogunes, et nõu pidada. Sinna aeti ka tavaliselt kokku külakari, et see koos karjamaale ajad. Väljaku ääres oli ühine külakaev ja seal asus suur puukiik. Küla keskmine suurus oli 5 ­ 10 peret, kuid viljarikkamates paikades võis elada külas kuni 50 peret. Oli kujunenud elamu põhitüüp ­ rehielamu.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Suure-Jaani vald

Ühingule kuuluv maja Suure-Jaanis Johann Köleri tänaval. Igal aastal jaanipäeva eel alates aastast 1998 Suure-Jaanis toimuva muusikafestivali ajal asub siin festivali infopunkt ja saab vaadata fotonäitust eelmisest festivalist. Lõhavere linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel Olustvere poole. Linnus oli 13.sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembitu. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha ning paljud seda ei tea, kuid kõrvalasuvad metsas on päris mitu ohvrikivi.. Kes otsib, see leiab ;) Paar kilomeetrit Olustverest Viljandi poole asub ühe külamehe poolt ülesehitatud tähetorn. Tähetornis on võimalik hea ilma korral vaadata tähti teleskoobiga ja koha omanik vii läbi ka erinevaid füüsika katseid.

Ajalugu
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun