Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Litsenside selgitused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laade, tuletatud, viitamine, võite, litsenside, selgitused, viitama, autorit, reprodutseeridakasutada (sh ärilistel eesmärkidel) oma videotes YouTube'i videoredigeerija kaudu. Creative Commonsi (CC) näol on tegemist autoriõigusega kaitstavate teoste, v.a tarkvara, litsentseerimiseks mõeldud litsentsidega. CC litsentsi alusel oma teost litsentseerides on litsentsiandjaks autor või autoriõiguste vastav omaja, litsentsisaajaks aga üldsus11. Creative Commons pakub võimalust oma teosele lisa alljärgnevaid litsentse: - Autorile viitamine teose kasutamisel peab viitama teose autorile samal kujul, nagu seda on teinud autor või litsentsiandja. - Jagamine samadel tingimustel - teose muutmisel või töötlemisel või juhul kui tuletatud teose loomisel võib levitada tuletatud teost üksnes sama, samalaadse või ühilduva litsentsi alusel - Tuletatud teoste keeld - teost ei tohi muuta, ümber kujundada ega selle alusel luua tuletatud teoseid
poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. 13. Litsentsilepingud: liigid, kehtivus, olulisemad tingimused Liigid: - All-litsents - Ainulitsents - Lihtlitsents Litsentsileping kehtib lepingu lisas määratletud tähtaja jooksul. 14. Vabakasutuse tüüptingimused (Creative Commons, GNU GPL, Public Domain jms), tingimuste eesmärk ja põhilised võimalused Creative Commons: - autorile viitamine - pead ära tooma töö originaalse autori; - tuletatud teoste keeld - ei või teost muuta, ümber kujundada ega selle alusel luua tuletatud teoseid; - jagamine samadel tingimustel - kui muudad, modifitseerid või teed uue töö selle baasil siis võid seda levitada vaid samasugustel litsentsitingimustel kui need, millega teos jagati; - mitteäriline eesmärk - ei või kasutata teost ärilistel eesmärkidel. GNU/GPL:
Esimeseks, me vaatame kuidas me tunneme infot. Teiseks, me analüüsime missugune info meil on vaja ja kust me saame seda võtta. Pärast seda me otsime abivahendeid missuguseid me saame kasutada. Siis me rakendame infootsingu plaan ja teeme eelhindamist. Lõppuks me hindame meie infootsingu töö ja teeme kokkuvõte. 3) Internetis infootsija abivahendid on 4. Esimesed on otsirobotid. Teisel sõnal otsimootor. Selle abiga Te võite automaatselt veebilehti läbivaatada ja oma mällu otsiprogramme salvestada. Teine on temaatilised kataloogid. Siin inimtoimetaja koostab ainekataloogid. Kolmas on metaotsijad, kus üheaegselt paljusid otsimootoreid töösolevaid otsisüsteemid. Liisaks sellele on veel neljas- andmebaasid, asutuste kodulehed, raamatukogu lehed. Neid kõik otsingud on erinevad ja sellepärast on hea kõike nendega tutvuda ja siis alustada oma tööd.
• autoriõiguse seadus (AutÕS), mis võeti vastu 11.11.1992 ja kehtib 12.12.1992; • Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon, millega Eesti taasühines 26.10.1994; • WTO TRIPS-leping • WIPO autoriõiguse leping (WCT); • mõned autoriõigust reguleerivad üksikud sätted on ka teistes seadustes; • valitsuse õigusaktid. 4. Autoriõigusega kaitstavad teosed. - slaidid 6 - 7 lk 4.1 Fotograafiateosed. - slaid 8; 4.2. Koreograafiateosed. - slaid 8; 4.3. Tuletatud teosed. - slaid 8; 4.4. Andmebaasid, teoste ja informatsiooni kogumikud. - slaid 8; 4.5. Arvutiprogramm ja kaasmaterjalid. - slaid 8; 4.6.Formaat. - slaid 8; 4.7 Standard. - slaid 8. Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Kaitstava teose suhtes tekivad spetsiifilised õigused, mida nimetatakse autoriõiguseks. Teose õiguslik määratlus on antud AutÕS §-s 4 lg 2. Selle sätte kohaselt on autoriõigusega kaitstava
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
ainuomajaks. Sisuliselt on tegemist varaliste õiguste müügiga, kuid juriidiliselt ei ole tegemist müügilepinguga. Isiklikke õigusi loovutada ei saa. Ka mistahes muu autoriõiguste omaja (tööandja, pärija jt) võib oma varalised õigused niimoodi loovutada; 2) autor annab litsentsi. Litsents (license) intellektuaalse omandi valdkonnas tähendab luba teose kasutamiseks. See on autori või mõne teise autoriõiguste omaja (näiteks pärija) poolt teose kasutajale antud luba. Autorit või muud autoriõiguste omajat nimetatakse litsentsiandjaks, kasutajat aga litsentsisaajaks. Litsentsi liigid Litsentsi liigid on järgmised: a) lihtlitsents litsentsiandjale jäävad samad õigused ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele. Näiteks artikli kohta lihtlitsentsi andmine ajakirjale tähendab, et autorile jääb ka endale õigus anda see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale või artiklite kogumikus;
19 See hõlmab näiteks uudistesaateid. 17 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 87-88. 18 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-167-04, 02.03.2005. 19 Autoriõiguse seadus, § 19 p3. 10 Autori nõusolekuta ja ilma tasu maksmata võib teost kasutada juhul kui järgitakse järgnevaid nõudeid. Päevasündmuste kajastamisel ning nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus- ja kunstiteost võib reprodutseerida ning üldsusele suunata osaliselt. See tähendab, et uudistes ei tohi kõlada näiteks mõni laul või muusikapala algusest lõpuni. Kujutava kunsti teose ja fotograafiateoste kasutamine ajakirjanduses käib seadusesätte tõlgendusel praktikas aga veidi teisiti. Eesti Autorite Ühing (EAÜ) ja Eesti Ajalehtede Liit (EALL) sõlmisid 18.11.2004. a ,,Hea tava kokkuleppe" kunstiteoste reprodutseerimise kohta ajalehtedes. Mille kohaselt on oluline
veevärgisüsteemi. Uusi tehnilisi lahendusi on võimalik kaitsta tööstusomandi õigustega, nt patendi või kasuliku mudeliga (olenevalt leiutise astmest). Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis Vorm - Nt audio- või videosalvestis, noot esitus vms Looming peab olema objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme abil). 6. Autoriõiguste ajaline kehtivus Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud. Erandid (sätestatud AutÕS § 39-42): AutÕS § 39 ühise autorluse korral - Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või
märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Autor Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Nagu kõik inimesed on millegi 1 RT 1992, 49, 615; RT I 2008, 18, 123 5 omanikud, on kõik inimesed ka autorid. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav. Eestis ei saa autor olla juriidiline isik. Küll saab juriidiline isik õigusi lepingu või seaduse alusel teostada. Teos Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel: 1. originaalne (autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ei pea olema maailmas uudne), 2
veevärgisüsteemi. Uusi tehnilisi lahendusi on võimalik kaitsta tööstusomandi õigustega, nt patendi või kasuliku mudeliga (olenevalt leiutise astmest). Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis Vorm - Nt audio- või videosalvestis, noot esitus vms Looming peab olema objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme abil). 6. Autoriõiguste ajaline kehtivus Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud. Erandid (sätestatud AutÕS § 39-42): AutÕS § 39 ühise autorluse korral - Autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või
tööstusomandit reguleerivate seadustega (patendiseadus, kasuliku mudeli seadus, tööstusdisaini kaitse seadus jt). Mida ei kaitsta autoriõigustega. Autoriõigusega ei kaitsta ideid, kujundeid, mõisteid, teooriaid, protsesse, kontseptsioone, printsiipe, avastisi, leiutisi, rahavaloominguteoseid, õigusakte, haldusdokumente, kohtulahendeid ja nende tõlkeid, päevauudiseid, fakte ja andmeid ja riigi ametlikke sümboleid. Milline on originaalne teos ja kuidas kaitstakse tuletatud teost. Teos peab olema autori enda loomingu tulemus. Algupärase teose ükskõik millises vormis muutmise tulemusel saadud uut teost nimetatakse tuletatud teoseks. Tuletatud teosed on samuti kaitstud autoriõigusega, isegi siis, kui algupärased teosed, millest need tuletati, olid avalikud. Seega tuleb ka autoriõigusega kaitstud tuletatud teose kasutamiseks hankida teose autori luba. Kuidas kaitstakse andmebaase. Pärast vormi esitamist salvestatakse teie vastused kaitstud ja
linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini- ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt. kaardid, atlased, maketid); 19) õigusaktide projektid; 191) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms.; 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat
veevärgisüsteemi. Uusi tehnilisi lahendusi on võimalik kaitsta tööstusomandi õigustega, nt patendi või kasuliku mudeliga (olenevalt leiutise astmest). Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis Vorm - Nt audio- või videosalvestis, noot esitus vms Looming peab olema objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme abil). Autoriõigused ei laiene: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus); 2) teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas, seega tehnika valdkond on välistatud;3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis. See vorm (käsikiri, audio- või videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks üldse kaitsta; 4) teos peab olem sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 3. Mis on õiguste ammendumine - Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata. Õiguste kasutamist piirab õiguste
05.2016 Autoriõigused 11. Lavastused ja lavakujundused 12. Skulptuurid 13. Arhitektuurne graafika, projektide seletuskirjad, arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed 14. Tarbekunstiteosed 15. Disaini- moekunstiteosed Autoriõigused 16. Fotograafiateosed, slaidid ja slaidifilmid 17. Kartograafiateosed 18. Õigusaktide projektid 19. Standardid ja standardite kavandid 20. Arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud Autoriõigused 21. Tuletatud teosed 22. Teoste ja informatsiooni kogumikud 23. Muud teosed Teose kaitstust eeldatakse. Tõendamiskohustus lasub kaitstuse vaidlustajal. 32 5.05.2016 Autoriõigused Autoriõiguse seadust ei kohaldata: 1. Teoses kirjeldatud või selgitatud ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms. 2. Rahvaloominguteostele
IT õigus 2012/2013 õppeaasta Sissejuhatus Maht üks õppenädal Hindeline arvestus 10 kontakttundi/30 tundi iseseisvat tööd Põhiprobleemid Mis on IT-toode, millest koosneb? IT-toote autoriõiguslik kaitse – kaitseb autorit tugevalt, tellijat kaitseb leping IT-toodete vead, IT-hangete vead Hea IT-leping Arvutikuriteod Andmekaitseprobleemid Arvutiprogrammide eripärad arvutiprogramm kui töötav (funktsionaalne) teos on olemuselt keeruline objekt: ◦ abstraktne (mõttelise ja immateriaalse sisuga) ◦ funktsionaalne (tulemuslikult töötav) ◦ virtuaalne (soorituse puhul hoomatav) ◦ digitaalne (masinkoodis) ◦ elektrooniline (programmi sooritatakse
töö uurimisprobleemi ja eesmärgi tutvustamine; vajadusel (olenevalt teemast) hüpoteesi püstitamine; teemavaliku põhjendus (osutamine ka aktuaalsusele), uurimismeetodite tutvustamine, ülevaade kasutatud materjalist (allikate iseloomustus mis liiki allikaid kasutate) ja kirjandusest, s.t mõtlemiskontekstide avamine (Teie töö teoreetiline taust, raamistik) ning vajadusel sellega seoses antud probleemi uurimisseisust üldse; töö tervikstruktuuri lühitutvustus. Soovi korral võite sissejuhatuse lõpus tänu avaldada Teid oluliselt abistanud isikutele. 2 Järgnev töö põhiosa (magistritöös olenevalt teemast umbes 2-5 peatükki) peab sisaldama probleemi käsitluse (vajadusel ka selle teoreetilise tausta avamise ja analüüsi, s.t pärast sissejuhatust tuleb peatükk teema teoreetilise analüüsiga) ja teema arenduse.
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed äärmuslased looma t
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omandil on kolm liiki: au
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Intellektuaalomandi õigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED Juhendaja: Raul Kartus Tallinn 2010 1 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited).................................................4 3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos...................4 4. Autori isiklikud ja varalised õigused.........................................................
SISSEJUHATUS Intellektuaalomand on immateriaalne vara, millesse tasub investeerida. Mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast proprius kellegi oma (inglise keeles property). Üldmõistena tähistab intellektuaalne omand kõiki inimese vaimsest tegevusest tulenevaid resultaate, nagu: ideed, leiutised, luuletused, maalid, teosed, arvuti riist- ja tarkvara. Intellektuaalomand on õigus, mida reguleerivad autori,- avastus- ja leiutusõiguse normid. Rahvusvaheliselt tunnustatud intellektuaalse omandi legaalne määratlus on antud 14. juulil 1967. aastal Stockholmis allakirjutatud Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni 2. artikli 8.s punktis. Intellektuaalne omand hõlmab õigusi seoses kirjandus- ja kunstiteostega ning teadustöödega; esitluskunstnike poolt esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja teleülekannetega; leiutistega kõigis valdkondades; teadusavastustega; tööstusdisainiga; kauba- ja teenindusmärkidega, kaubanduslike nimede ja
· ärivara on kaitstud autoriõigusega; · arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud; · muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud; · arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud; · arvutiprogrammi alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud. 10 2. Jaosvara (shareware) Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada (reeglina 14-90 päeva). Selle ajavahemiku lõppedes tuleb programmi kasutajal kas kasutamine lõpetada või soetada kasutusõigus. Erinevalt ärivarast võib jaosvara levitada igal moel va kommertseesmärkidel. Jaosvara erinevus ärivarast
tipitava tekstiga (vana tekst ei jää alles). Vahelekirjutamisreziim - klaviatuurilt teksti sisestades lükatakse juba olemasolev tekst paremale (vana tekst jääb alles). Sümbolite kustutamine Sümbolite kustutamiseks on järgmised klahvid: DELETE - kustutada üks sümbol kursorist paremalt. BACKSPACE - kustutada üks sümbol kursorist vasakult. Kui soovite rohkem teksti kustutada, siis võite sümbolite ükshaaval kustutamise asemel vastava teksti märgistada ja vajutada suvalist klahvi. Teksti märgistamine Tihti on vaja teha operatsioone mingi suurema hulga sümbolitega (kustutada, kujundada samasuguseks, kopeerida jne). Sellisel juhul tuleb enne vastava operatsiooni sooritamist vajalikud sümbolid märgistada. Märgistamiseks on järgmised võimalused: lohistada hiirega üle märgistamist vajava teksti.
avalikustamist. 7. Autoriõguste jagunemine. + · Autori isiklikud õigused, · Autori varalised õigused 8. Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus). - Autori varalised õigused on üleantavad, isiklikud õigused on autorist lahutamatud. Mõlemaid õigusi on võimalik lubada teostada kolmandatel isikutel. 9. Kes võib olla teose autoriks? + Autoriks võib olla ainult füüsiline isik. Teosel võib olla mitu autorit. 10. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? + Autoriõigus tekib teose loomisega ehk hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ega teostamiseks ei nõuta registreerimist. 11. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? + Ei. 12. Millal loetakse teos üldusele suunatuks? + Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele
· ärivara on kaitstud autoriõigusega; · arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud; · muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud; · arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud; · arvutiprogrammi alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud. 2.2 Jaosvara Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada (reeglina 14-90 päeva). Selle ajavahemiku lõppedes tuleb programmi kasutajal kas kasutamine lõpetada või soetada kasutusõigus. Erinevalt ärivarast võib jaosvara levitada igal moel va kommertseesmärkidel. Jaosvara erinevus ärivarast seisneb ka selles, et tegemist on tarkvaraga, mille
Klassikalises uurimuses seab autor endale tööhüpoteesi, s.t ta oletab, missuguse tulemuseni ta tööga jõuab. Tööga tõestab ta hüpoteesi või lükkab selle ümber. Uurimuse puhul on vaja sageli teha teemakohane küsitlus, teha teaduslikke katseid (eksperimente) ja vaatlusi. Essee on lühem mõttearendus mingil kindlal teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala
Essee Teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös Tänapäevane vaba infolevi võimalused ja interneti kasutamise vahendid on teinud õppematerjalide avaldamise igale arvutikasutajale lihtsaks ja kättesaadavamaks. Õppematerjalid teadus- ja õppetöös on seotud autoriõiguste seadusega. Seda tuleb eeldada ka juhul, kui õppematerjalil pole autoriõiguse kohta mingit märget ega isegi autori nime. Kui materjali looja kasutab oma töös teiste loodud tekste, pilte, jne., siis peab ta eelnevalt autorilt luba küsima. Enamasti aga puudub see luba. Paraku ei olda teadlikud autoriõigustest ning mil määral ja kus nad võivad teiste autorite teoseid vabalt ilma nõusolekuta kasutada. Seega, mis on teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös? Autoriõigust reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seaduse järgi saab teose autoriks olla füüsi
Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena
Mõttekas oleks lehesakid ümber nimetada, et igal lehel olevat teavet kergemini tuvastada. Näiteks võivad teil olla lehesakid Jaanuar, Veebruar ja Märts vastavate kuude eelarvete või koolihinnete jaoks või Põhjarannik ja Läänerannik müügipiirkondade jaoks jne. Kui vajate rohkem kui kolme töölehte, saate neid juurde lisada. Või kui te nii palju ei vaja, saate ühe või kaks kustutada (kuid te ei pea seda tegema). Lehtede vahel liikumiseks võite kasutada kiirklahve. Ehk mõtlete, kuidas uut töövihikut 7 luua. See käib nii. Klõpsake üleval vasakus nurgas Microsoft Office'i nuppu . Siis klõpsake käsku Uus. Aknas Uude töövihikusse klõpsake nuppu Tühi arvutustabel. Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed Töölehed on jagatud veergudeks (1), ridadeks(2) ja
Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena
Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik. Autorit esindanud isik säilitab tema poolt esindajaks olemise ajal omandatud õigused teose kasutamiseks, kui tema ja autori vahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti 4. Intellektuaalse omandi roll innovatsiooni edendamisel. Kui vaadata innovatsiooni tavainimese tasandil, näeme uusi tooteid ja teenuseid, see on innovatsiooni väljundite esimene tase. Teisel tasemel näeme, et innovatsioon on
Koosneb algallikatele Annab ka kirjutaja tuginevast oma arvamuse referatiivsest osast EI OLE allikmaterjali ja autori loodud sõnasõnaline uurimuslikust osast ümberkirjutus Analüüs, järeldused VIITAMINE Viide: 1) võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest, mis on peamine oht teiste autorite ideede või uurimuste kasutamisel ilma vastava osutuseta 2) lisab kirjutisele autoriteeti ning näitab, et kirjutaja on tuttav teiste samal teemal tehtud uurimustega 3) võimaldab lugejal leida üles algallika, sest kirjanduse loetelus esitatakse viite kohta kõik olulisemad detailid. (Uibu,2009) VIITAMINE
Vastandina riistvarale, mis on arvuti füüsiline komponent, kujutab tarkvara endast arvuti käitatavaid käske. Tarkvara on näiteks e-posti programm Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati klõpsamiseks nähtaval. Teised vahetuvad arvuti kasutamise käigus ja kuvatakse programmid, mida kasutate kõige sagedamini. Ikoonid Väikesi pilte, mida näete töölaual, nimetatakse ikoonideks. Iga ikooni võite käsitleda pääsuna teie arvutisse salvestatud failide ja programmide juurde. 2 Ikoonid võimaldavad teil avada programme, faile, kaustu, kettadraive, veebilehti ja printereid. Kuna ikoonid ise on ainult otseteed failide või seadmete juurde, ei mõjuta nende lisamine või kustutamine tegelikke programme või faile. Kui käivitate Windowsi esimest korda, näete ainult üht ikooni. See on Prügikast. Sinna saate
annaabi.ee 
