sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. (4) Päevamäära suurus väljendatakse täiskroonides. (5) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. (6) Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. (7) Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. (8) Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse viiskümmend tuhat kuni kakskümmend viis miljonit krooni. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. § 45. Vangistus
sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. (4) Päevamäära suurus väljendatakse täiskroonides. (5) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. (6) Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. (7) Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. (8) Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse viiskümmend tuhat kuni kakskümmend viis miljonit krooni. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. § 45. Vangistus
lisa 4) ilmnes, et väljapakutav süsteem toimib ainult juhul, kui on tehtud vastavad olulised muudatused seadusandluses. Kuna Justiitsministeerium näeb siiski selles variandis topeltkarisuse võimalust (juhtimisõiguse äravõtmine ja sellega kaasnev veapunkti määramine oleks praeguse seadusandluse mõistes topeltkaristus), siis sellest tulenevalt ei tohiks siduda veapunktide määramisega neid juhte, kellele on väärteo iseloomust tulenevalt määratud põhi- või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Soovituslikult tuleks juhid, keda on karistatud põhi- või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega liiklusseaduse nõuete rikkumise eest, suunata arvestades rikkumise(te) 11 iseloomu vastavasse rehabiliteerivasse nõustamisse ja teha see üheks juhtimisõiguse taastumise osaks (lisaks Maanteeameti eksamile, kui on seadusega ette nähtud). Sellisel
maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. (4) Päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega. (5) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmekümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. (6) Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. (7) Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. (8) Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 3200–16 000 000 eurot. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. (9) Käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel võib kohus juriidilisele isikule
Süüteod on kuriteod ja väärteod. 16. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. ● Rahaline karistus - võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. ● Vangistus ● Juriidilise isiku sundlõpetamine 17. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu kujutab endast haldusõigusrikkumist. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest
tulust, millest on maha arvatud tulumaks. (4) Päevamäära suurus väljendatakse täiskroonides. (5) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. (6) Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. (7) Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. (8) Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse viiskümmend tuhat kuni kakssada viiskümmend miljonit krooni. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. Arest ja vangistus on vabaduskaotuslikud karistused Kohus võib väärteo eest mõista
-objektiivsed -subjektiivsed Objektiivne tunnus-on seaduses kirjeldatud Tegu/tegevus tegevusetus Ja sellega põhjuslikus seoses oleva tagajärg Subjektiivsus tunnus Tahtlikus/kavaedud(otsene) kaudne Ettevaatamatus/kergemeelsus hoooletus Teo toimepanija 1) Täideviija 2) Osavõtja/kihutaja kaasaitaja Süüvõime Alates 14 Karistuse liidud ja määrad Kuritegu->karistus->rahaline karistus Rahalist karistust võib määrata ka lisakaristusena koos vangistusega Juriidilisele isikule rahaline karistus 50000-250mln.kr Väärtegu Rahatrahv 3-300 trahviühikut Trahviühiku baassumma on 60kr Juriidilise isikule 500-50000kr Lisakaristused füüsilisele isikule 1. Tegutsemiskeeld(kuni 3a) 2. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine(kuni 3a) 3. Relva ja laskemoona õiguse äravõtmine(kuni 5a) 4. Jahipidamise ja kalastuspüügiõiguse äravõtmine(kuni 3a) 5. Varaline karistus Karistust kergendavad asjaolud:
Karistusseadustiku Paragrahv 113. Tapmine – karistatakse 6-15a vangistusega *alternativsed sanktsioonid on sellised, kus on valida kahe või enama sanktsiooni vahel. N: KarS Paragrahv 120. Ähvardamine – karistatakse rahalise karistuse või 1a vangistusega. *kumulatiivsed s-d on sanktsioonid, mis võimaldavad mitmeid sanktsioone kohaldada üheaegselt. N: mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades –LS Paragrahv 224 lg3: kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 10. Õigussuhte mõiste. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Lõpus on kokkuvõte…….õigussuhe on õigusega reguleeritav ühiskondlik suhe, mis sisaldab kolm õigussuhte elementi – need on õigussuhte subjektid, õigussuhte sisu ja õigussuhte objekt. 11. Mille poolest õigussuhe erineb teistest suhetest?
ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Võlgnik peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetlustoiminguist. Samas tema puudumine ei takista kohtuistungi, koosoleku läbiviimist või toimingu tegemist, v.a kui võlgnik peab toimingu tegema isiklikult. Kohtu otsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, sundtoomist ja aresti. Kui tegemist on juriidilisest isikust võlgnikuga, siis kohaldatakse mõjuvahendeid juhtimisorganite liikmetele. Kohus võib lisakaristusena kohaldada võlgniku suhtes ka ärikeeldu. Ärikeelu määruse peale võib esitada määruskaebuse. Pankrotiotsuse alusel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mida kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, aga samuti pankrotimenetluse läbiviimiseks (PankrS § 108). Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
12. Karistusõiguslik vastutus. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 4000–16 000 000 eurot. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 13. Äriühingute maksejõuetus. Maksejõuetus – varaliselt mittesuuteline kõiki kohustusi täielikult katma Eristatakse ajutist ja püsivat ehk alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse hindamisel on oluline võlgniku püsiv maksejõuetus, ajutise maksejõuetuse korral puudub alus pankroti väljakuulutamiseks
aastaseks, keda kohus pole tunnistanud teovõimetuks, keda pole kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ning kes ei kanna karistust kinnipidamiskohas. Kinnipeetavate puhul kehtib Eestis täielik valimisõiguse piirang. Euroopas kehtib samasugune kord veel 15 riigis, 16 riigis piirangud puuduvad ja 13 riigis piiratakse valimisõigusi vastavalt erijuhtudele. Näiteks Hispaanias, Luksemburgis ja Rumeenias saab valimisõiguse ära võtta vaid kohtu otsusega lisakaristusena. Prantsusmaal otsustab kohus, kas kinnipeetavale antakse hääleõigus. Austria ei luba valida isikuil, kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest enam kui üheks aastaks. Itaalia piirab valimisõigust enam kui viieaastase vabadusekaotuse puhul. Eesti õiguskantsler Allar Jõks on seisukohal, et Eesti valimisseadused ja rahvahääletuse seadus on vastuolus põhiseadusega selles punktis, mis välistab kõigi kohtu poolt süüdi mõistetud ja kinnipidamiskohas karistust
liikmesriigi, Sveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist. (LS §125 lg 1 lg 2) 13. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamine. Millised võimalused on juhil mootorsõiduki juhtimisõiguse taastamiseks? * Kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. * Kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. * Kui isikul on mootorsõiduki juhtimisõigus peatatud terviseseisundi halvenemise tõttu
suurus on kuuskümmend krooni. Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. Kohus võib juriidilisele isikule kuriteo eest mõista rahalise karistuse viiskümmend tuhat kuni kakssada viiskümmend miljonit krooni, kusjuures seda võib mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. Sundlõpetamine on karistus, mida kohus võib kohaldada juriidilise isiku suhtes kuriteo eest juhul, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada juriidilisele isikule väärteo eest rahatrahvi viissada kuni viissada tuhat tuhat krooni. Karistusseadustikuga on teatud juhtudel kohtul lubatud mõistetud karistust asendada teiseliigilisega.
24. Juriidilise isuku vastutuse alused ja eelduses Kui süüteo paneb toime juriidiline isik, võib karistusseadustiku kohaselt mõista põhikaristuseks kas rahatrahvi või sundlõpetamise. Rahatrahv on juriidilisele isikule kõige enam kohaldatav karistus ja sundlõpetamine kõige karmim. Kui karistuseks määratakse sundlõpetamine, siis juriidilise isiku tegevus lõpetatakse riigi poolt. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. § 14. Juriidilise isiku vastutus (1) Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. (2) Juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata riigile, kohalikule omavalitsusele ja avalik- õiguslikule juriidilisele isikule. TsÜS § 31
Relva omamisõiguse äravõtmine kuni viieks aastaks Jahipidamise ja kalapüügiõiguse äravõtmine Loomapidamise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks Varaline karistus Välismaalase puhul riigist väljasaatmine sisenemiskeeluga 10 aastat Väärtegude eest kohaldatavad põhikaristused on: Rahatrahv Arest Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni üheks aastaks Lisakaristusena võidakse määrata: Riigisaladustele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguste äravõtmine kuni üheks aastaks Loomapidamise õiguste äravõtmine kuni kolmeks aastaks Sõiduki juhtimise õiguste äravõtmine kuni üheks aastaks Lisakaristuse aeg laieneb lisaks aresti või vangistuse aja juurde. Selle aja määrab kohus.18 17 Sealsamas, lk 367. 18 Sealsamas, lk 368 13
Ühtlasi avaldatakse karistusega riiklikku hukkamõistu kuriteo toimepanija suhtes. Kohus võib mõista järgmisi kriminaalkaristusi: 1. Rahatrahv 2. Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine. 3. Arest 4. Vabaduskaotus Kõiki neid võib kohus mõista põhikaristusena. Rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista ka lisakaristusena arestile ja vabaduskaotusele. Sama karistus võib olla samal ajal põhi- ja lisakaristus. Erakorraliselt on lubatud esimese astme kuritegude tahtliku toimepanemise eest mõista ka surmanuhtlust mahalaskmise läbi. Seda ei kohaldata aga naistele ja isikutele, kes kuriteo toimepanemise ajal on nooremad kui 18 aastat või vanemad kui 65 aastat. Armuandmise korras võib surmanuhtluse asendada eluaegse vabaduskaotusega kinnises vanglas. Kriminaalkaristused: 1. Vabaduskaotus
suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustavast tulust millest arvutatakse maha tulumaks. Päeva määr ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Rahalist karistust võib mõista koos vangistusega, väljaarvatud siis kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 50 000 kuni 250 000 000 krooni. Rahalise karistuse võib mõista lisakaristusena koos juriidilise isiku sundlõpetamisega.42 42 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 169-171. 24 Kokkuvõte Kursusetöö analüüsis teose vaba kasutamise võimalusi ning autoriõiguste rikkumisega kaasnevat vastutust. Teose vaba kasutamise võimalused on tänapäeva infoühiskonnas väga aktuaalne teema. Infoallikaid on palju ning teosed on kergesti kättesaadavad. Sageli ei ole
Jah rikkus sotsiaalsest normist lähtuvalt õigusnormi Kui jah, siis millist liiki? Õigusnormi mis on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel. Kas Tõnu pani toime õigusrikkumise? Jah Kui jah, siis millist liiki? Sõidukijuhi vere alkoholisisalduse 0,501,49 promilli puhul on liiklusseaduse (LS) § 224 lõike 2järgi tegu väärteoga, mille eest karistatakse rahatrahviga , arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Lisakaristusena võidakse ära võtta sõiduki juhtimisõigus. Aresti kestus võib olla kuni 30 päeva; süüdlase nõusolekul võidakse see asendada üldkasuliku tööga (ÜKT), kusjuures ühele päevale arestile vastab kaks tundi ÜKT-d. Kas midagi muutuks, kui Tõnu oleks sõitnud enne tema peatamist autoga maha 5 m naabri aeda? Karistuse määr ei muutuks küll tuleks Tõnule juurde kannatanu poolne haginõue aia kahju tekitamise eest. Mis liiki isikutega siin tegemist on
Registrimenetlus erijuhtudel Registrimenetlus erineb tavapärasest: 1) pankrotimenetluse korral ( kanne registrikaardil); pankrot- võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus 2) ärikeelu korral (nimekiri äriregistri veebilehel); ärikeeld- pankrotiõiguslik õiguskaitsevahend, millega piiratakse isiku õigust tegeleda ettevõtlusega 3) ettevõtluskeelu korral (nimekiri äriregistri veebilehel) ettevõtluskeeld karistusõiguslik abinõu, mida kohaldatakse füüsilisele isikule lisakaristusena süüteo toimepanemise eest Äriühingu ühinemine · Ühinemine toimub siis, kui kaks või enam äriühingut liituvad. · Ühinemise viisid: 1. A + B = A (B lõpeb ja kustutatakse registrist) 2. A + B = C (A ja B asutavad uue ühingu ja nad ise lõpevad) · Ühinevateks ühinguteks võivad olla Äriregistrisse kantud sama või eri liiki äriühingud. Nt. OÜ ei saa ühineda MTÜ-ga · Erand: tulundusühistu võib liituda vaid tulundusühistuga. Äriühingute jagunemine
Teatavate raskemate kuritegude eest kannab vastutust ka 13 aastane isik. Vanuse ülempiiri kindlaks määratud ei ole. KARISTUS Kohus võib mõista järgmisi kriminaalkaristusi: 1.Rahatrahv 2.Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine. 3.Arest 4.Vabaduskaotus Kõiki neid võib kohus mõista põhikaristusena. Rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista ka lisakaristusena arestile ja vabaduskaotusele. Sama karistus võib olla samal ajal põhi- ja lisakaristus KURITEO TOIMEPANEMISE STAADIUMID Kuriteo ettevalmistamise eest ja kuriteokatse eest mõistetakse karistus selle paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutust antud kuriteo eest. Erinevus on selles, et karistuse määramisel kohus arvestab toimepandud teo raskust ja laadi, kuritegeliku kavatsuse teostamise alget ja põhjusi, mille tõttu tegu jäi lõpule viimata
kättesaadavad, siis sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Päevamäära suurus määratakse 10 sendi täpsusega. Teo toimepaneku ajal nooremale kui 18-aastasele isikule võib kohus mõista 30-250 päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui 18-aastasele isikule, kel pole sissetulekut. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena, koos sundlõpetamisega. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3-300 trahviühikut(rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot). Juriidilisele isikule võib kohus kohaldada 32-32000 eurot. Töö- ja puhkeaeg Tööaeg: 1. Täistööaeg (40 tundi nädalas) 2. Osaline tööaeg töölepingupooled on leppinud kokku täistööajast lühemas tööajas 3. Lühendatud- kehtib alaealistele Töö- ja puhkeaega reguleerivad...
toodud õigusnorme, kuna seda tõestavad enamik õigusnorme nii KarS'i üldosas kui ka eriosas. Olgu näitena välja toodud järgmine paragrahv üldosast, illustreerimaks vastavust määruse paragrahvis olevatele lõigetele: § 50. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine (1) Mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist: 1) kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt; 2) väärteo korral kuni üheks aastaks kohtu või kohtuvälise menetleja poolt seaduses sätestatud juhtudel. 47 Vabariigi valitsuse määrus ,,Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri''- RT I, 29.12.2011, 228. 24 Välja toodud õigusnorm vastab HÕNTE kriteeriumitele
ja otsustas ebaõiguse kasuks, kuigi tal oli võimalus otsustada õiguse kasuks. Eesmärgiks on ära hoida süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirata. 313. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus. Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. Ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt. 314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Mõjutusvahenditeks on konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis
tegutsemisalal tegutsemise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi kutse või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Mootor, õhu või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist: 1) kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt; 2) väärteo korral kuni üheks aastaks kohtu või kohtuvälise menetleja poolt seaduses sätestatud juhtudel. Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine. Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni viieks aastaks relva ja
preestrid hukkasid reetmise eest süüdimõistetu. Keskajal olid paljud karistused religioosse kallakuga. 2) Lindpriius sugukonnast välja heitmine. Kui liige heideti sugukonnast välja, tähendas see surmanuhtlust, kuna üksi ei olnud võimalik hakkama saada, et ellu jääda. Lindprii eluase hävitati, tema lapsi nimetati orbudeks ja naist leseks. Talle keelati varjupaik ja oli lubatud tappa. Teda võidi jälitada, et keegi ei saaks teda aidata. Lindpriiust võidi kasutada ka lisakaristusena. Pagendus sise- või välispagendus. 3) Veritasu kättemaks perekonna või sugukonnaliikme vastu toime pandud tea, enamasti tapmise eest. Kättemaksu kohustus lasus kannatanu lähimal meessoost sugulasel ja tähendas süüdase tapmist. Veritasu oli religioosne päritolu, Germaani hõimude uskumuse järgi tapetu hing ei saa enne rahu, kui tapja oma surmaga on ülekohtu lunastanud. Veritasu pidi tabama tapmises süüdiolevat isikut, samuti ka kaastäideviijat
Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Kõik inimesed omavad ühetaolist põhimõtteliselt piiramatut õigusvõimet. Õigusvõimet ei saa seadusega piirata; on mõeldavad ajutised subjektiivse õiguse piirangud (kriminaalkaristuse lisakaristusena teataval ametikohal töötamise õiguse äravõtmine kuni 5a). Teovõime ja selle piiramine Teovõime ei saa olla kõigil ühesugune (õigusvõime on aga passiivne). Teovõime eeldab arusaamist oma tegevusest. Teovõime sõltub: · Vanusest · Vaimsest tervisest TSüS §8. Füüsilise isiku teovõime (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel)
(2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. 7 Kõik inimesed omavad ühetaolist põhimõtteliselt piiramatut õigusvõimet. Õigusvõimet ei saa seadusega piirata; on mõeldavad ajutised subjektiivse õiguse piirangud (kriminaalkaristuse lisakaristusena teataval ametikohal töötamise õiguse äravõtmine kuni 5a). Teovõime ja selle piiramine Teovõime ei saa olla kõigil ühesugune (õigusvõime on aga passiivne). Teovõime eeldab arusaamist oma tegevusest. Teovõime sõltub: · Vanusest · Vaimsest tervisest TSüS §8. Füüsilise isiku teovõime (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel)
3. Mittetulundusühingute suhtes kohaldatavad halduskaristused Mittetulundusühingute seaduse § 22 2. lõike kohaselt võib halduskohus ühingu suhtes kohaldada järgmisi halduskaristusi: 1) ühingu tegevuse peatamine kuni kuueks kuuks; 2) ühingu tegevuse lõpetamine; 3) rahatrahv 100 kuni 30 000 krooni. Nimetatud karistustest on põhikaristuseks rahatrahv, ühingu tegevuse peatamist või lõpetamist võib kohaldada nii põhi- kui ka lisakaristusena. Haldusvastutuse üldpõhimõtetest lähtudes võib ühe haldusõiguserikkumise eest määrata kas põhikaristuse või põhi- ja lisakaristuse. Esitatud karistuste iseloomust lahtudes saab rahatrahviga ühendada kas ühingu tegevuse peatamise või lõpetamise. Karistuse määramisel peab kohus arvestama haldusõiguserikkumise raskust ja laadi. Ühingu tegevuse peatamisel halduskaristusena ei ole ühingul õigust kohtuotsuses
3. Mittetulundusühingute suhtes kohaldatavad halduskaristused Mittetulundusühingute seaduse § 22 2. lõike kohaselt võib halduskohus ühingu suhtes kohaldada järgmisi halduskaristusi: 1) ühingu tegevuse peatamine kuni kuueks kuuks; 2) ühingu tegevuse lõpetamine; 3) rahatrahv 100 kuni 30 000 krooni. Nimetatud karistustest on põhikaristuseks rahatrahv, ühingu tegevuse peatamist või lõpetamist võib kohaldada nii põhi- kui ka lisakaristusena. Haldusvastutuse üldpõhimõtetest lähtudes võib ühe haldusõiguserikkumise eest määrata kas põhikaristuse või põhi- ja lisakaristuse. Esitatud karistuste iseloomust lahtudes saab rahatrahviga ühendada kas ühingu tegevuse peatamise või lõpetamise. Karistuse määramisel peab kohus arvestama haldusõiguserikkumise raskust ja laadi. Ühingu tegevuse peatamisel halduskaristusena ei ole ühingul õigust kohtuotsuses
(1) Loomapidamisnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. (3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena loomapidamise õiguse äravõtmist kuni kolme aastani. · Loomade võistluse, looma avaliku näitamise ja loomaga tehtava tehingu kohta esitatavate nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni Looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
või rahatrahvi altkäemaksu, sh pistise võtjale. Kuigi ka lubadusega nõustumine oli võtja isiku suhtes kuritegu, siis Prantsusmaal tol ajahetkel ei peetud vajalikuks andja ega vahendaja tegu kriminaliseerida. Seevastu samal ajahetkel Saksamaal Saksa Riigi Kriminaalkoodeksi59 alusel oli ametnikule võimalus määrata santsioonina kuni viis aastat sunnitööd, altkäemaksu andjale aga vangistus (piirmäär puudus) ning lisakaristusena kodanikuõiguste äravõtmine. Vabadusekaotus on altkäemaksu sanktsioonina rakendatav Saksamaal ka tänasel päeval, samuti ka Prantsusmaal. Meie põhjanaabrite, so Soome Vabariigis on altkäemaksu võtmise eest sanktsioonina ettenähtud rahatrahv või kuni kahe aastane vangistus60. Seevastu idanaabritel, so Venemaal61 on pistise (KarS mõttes pistis, seaduses eneses sätestatud altkäemaksu võtmine § 290 all eraldi lõiked ametiisiku
õigusvõime. See tähendab, et õigusvõime ei sõltu inimese võimest oma tegudega õigusi ja kohustusi omandada. Õigusvõime on ühetaoline nii imikul kui täiskasvanul, sõltumata sellest, kas nad ise sellest teadlikud on või mitte. Tuleb siiski rõhutada, et teatud juhtudel võib isiku konkreetseid tsiviilõigusi piirata. Nii võib kohus teatud ajaks piirata või välistada isiku õigusi, võttes süüdimõistetult lisakaristusena kuni kolmeks aastaks teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest (KarS § 49). Samuti võib kohus kohaldada süüdimõistetu suhtes ettevõtluskeeldu tähtajaga üks kuni viis aastat, kui isik mõistetakse süüdi nt ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest (KarS § 491 lg 1).
300 trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 60 kr. 2. Arest. Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 1. Rahaline karistus. Kohus võib juriidilisele isikule kuriteo eest mõista rahalise karistuse 50 000 kuni 250 miljonit krooni, kusjuures seda võib mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. 2. Sundlõpetamine on karistus, mida kohus võib kohaldada juriidilise isiku suhtes kuriteo eest juhul, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 3. Rahatrahv. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada juriidilisele isikule väärteo eest rahatrahvi 500 kuni 50 000 krooni. *** PS!!! Rahaline karistus määratakse kuriteo eest. Rahatrahv määratakse väärteo eest.
Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Süüteo toimepanemise vahendi võib süüteo toimepanijalt konfiskeerida üksnes juhul, kui on toime pandud koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 järgi ei eelda täiendavat legitimeerimist karistusseadustiku eriosas. 3-1-1-88-15 (kuriteo vahendi ja vaehtu objekti eristamine) 11
annaabi.ee 
