pH? peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi iseloomustab orgaanilist ainet? hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad transpordiprotsessid raku tasandil. Kaltsium Ca70 organismidesSisaldavad rakkudele kättesaadavat kg kohta umbes 1 kg Luu- ja kõhrkoe koostises, vere energiat.Süsivesikud, lipiidid, valgud, hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), nukleiinhapped.(Bioaktiivsed ained on ensüümid, reguleerib vee hulka organismis. Magneesium vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) Mg70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, ORGAANILISED AINED RAKKUDESMis rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.Kloor iseloomustab orgaanilist ainet? Cl70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja Sisaldavad alati süsinikku (C)Tekivad
Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: a. anorgaanilised ühendid-kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla. b. orgaanilised ühendid-süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. c. biomolekulid-organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. d. makroelemendid-elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. e. mikroelemendid-elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kui on elu seisukohalt siiski hädavajalik. 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid. a. süsinik - moodustab süsinikühendeid b
· Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku
HORMOONID *bioaktiivsed ained, tekivad sisenõrenäärmetes *hormoonide sünteesi kontrollitakse tagasiside põhimõttel *reguleerivad ainevahetust hormonaalsel vahendusel *spetsiifilise toimega *erineva elueaga BIOMOLEKULID -organismis tekkinud orgaanilised ained asuvad rakkudes SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID -looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75- 90%, loomorganismides kuni 2%. Koosnevad ainult C,H ja O-st; valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat - 17,6Kj SAHHARIIDIDE MOLEKULI EHITUSE JÄRGI 3 GRUPPI: 1. MONOSAHHARIIDID GLÜKOOS o ehk viinamarjasuhkur. o C6H12O6 o rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine o kõikide polüsahhariidide esmane molekul o tekib fotosünteesis, vabaneb rakuhingamisel
Valkude renaturatsioon- kõrgemat järku struktuuri taastumine. Valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine e. Primaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub sidemete lõhkumine pepsiini abil HCl keskkonnas. Valkude ülesanne on määratud tema kõrgemat järku struktuuriga. Valkude ülesande määrab aminohappeline järjestus. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Valkude ülesanded : 1. Ensümaatiline ülesanne -Ensüümid on valgud , mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. Igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu. Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda 2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid.
3) oligosahhariidid – 2-10 lihtsuhkrut, lahustuvad hästi vees, liiguvad org. kiiresti, kergesti omastatavad 4) polüsahhariidid – sajad või tuhanded lihtsuhkrud 5. Lipiidide ehitus, jaotus, näited, ülesanded. 1. Lihtlipiidid: Ehitus - glütserool (lahustub vees) + 3 rasvhappejääki (ei lahustu vees) - küllalt lihtsad orgaanilised molekulid, koosnevad tavaliselt süsinikust, vesisikust, hapnikust Nt: mesilasvaha Jaguneb: 1) rasvad - loomsed, tahked; transrasvad-hüdrogeenitud taimerasvad- tahked küllastunud rasvhapped: ainult üksiksidemed - tahked 2) õlid - enamasti taimsed, vedelad, rasvhapped küllastumata (2 ja 3-side) 3) vahad - nii taimne kui loomne, tahked; 4) kolesterool - tagab membraanide läbitavuse, rasvade seedimiseks, kui seda on liiga palju, tekitab
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1
NIMETA 6 MAKROELEMENTI, MILLE KESKMINE SISALDUS RAKKUDES ON KÕIGE SUUREM. HAPNIK, SÜSINIK, VESINIK, LÄMMASTIK, FOSFOR, VÄÄVEL. MILLINE AINE MOODUSTAB ANORGAANILISTE AINETE PÕHIOSA? VESI. NIMETA ORGAANILISI AINEID. LIPIIDID , SAHHARIIDID, VALGUD, NUKLEIINHAPPED. MILLISED ON VEE MOLEKULI EHITUSE ISEÄRASUSED? DIPOOLNE, POLAARSE LAHUSTINA LAHUSTAB VESI HÄSTI ANORGAANILISI AINEID. MILLINE ON VEE TÄHTSUS ORGANISMIDES? KÕIK REAKTSIOONID ORGANISMIDES TOIMUVAD VESILAHUSTES; VESI ON PALJUDE REAKTSIOONIDE LÄHTEAINEKS JA SAADUSEKS; VESI AITAB HOIDA ORGANISMIDE TEMPERATUURI, SEST TAL ON SUUR SOOJUSMAHTUVUS. FE+2
LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad:
Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: anorgaanilised ühendid, orgaanilised ühendid, biomolekulid, makroelemendid, mikroelemendid. anorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla orgaanilised ühendid - Süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad biomolekulid - Organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped makroelemendid - Elemendid, moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel mikroelemendid - Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid
Süsivesikute tähtsus 1. Energeetiline esmane energiaallikas ( ligikaudu 60% energiast) 2. Struktuurne kitiin ja tselluloos 3. Varuaine tärklis ja glükogeen 4. Kaitse suhkurlahus kaitseb külmumise eest 5. Toite piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimede nektar 7. Bioregulatoorne hormoonide koostises 8. Biosünteetiline lähteaineks teiste ühendite, nt nukleiinhapete, sünteesiks Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, veest kergemad 1. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad (glütserool + 3 rasvhappejääki) Vedelad rasvad ehk taimsed õlid taimedel peamiselt küllastumata rasvhapped, süsinike aatomite vahel kaksiksidemed, nt rapsis, kanepis, oliivides. Energiaallikas ja varuaine. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad küllastunud rasvhapped, C vahel üksiksidemed, talletatakse rakkudes. Energiaallikas
glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede ehitusmaterjal), kitiin (lämmastikku sisaldavast suhkrust, putukate toes), glükogeen (glükoosijääkidest, energiarikas varuaine, lihastes ja maksas) Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed õlid ,Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid
Näiteid. Vastus: Jagatakse molekuli suuruse järgi. Monosahhariidid (lihtsuhkrud) on glükoos ja fruktoos. Oligosahhariidid (süsivesikud, milles 2-10 monosahhariidi on omavahel liitunud) on sahharoos(lauasuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur), laktaas(lõhustumiseks vajalik ensüüm) Polüsahhariidid(polümeerid) on tärklis (energia varuaine taimedes), tselluloos (kõikides taimedes kestade peamine koositsosa), glükogeen (läheb verre, saame energiat) 4. Lipiidid: 1) Lihtlipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Lihtlipiidid koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Lihtlipiidid on rasvad, õlid ja vahad. Väga energiarikkad. 2) Fosfolipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Fosfolipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast lipiidsest osast.
naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA). Anorgaanilised ained Vesi 1. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis. Vesi lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilis polaarseid ühendeid. Mittepolaarsed
annab rakkudele kuju kapillaarsus tsütoplasma peamine koostisosa VALGUD 1 Inimese orgaanilistes ainetes kõige rohkem Valgud e. proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast Kahe aminohappe reageerimisel ribosoomis moodustub nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks Valgu struktuurid Primaarstruktuur – aminohappeline järjestus (küllalt stabiilne) Annab ülevaate kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse liitunud Sekundaarstruktuur – tekib polüpeptiidi keerdumisel või voltumisel kruvikujuliseks heeliksiks Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed Tertsiaalstruktuur – keraja kujuga gloobulid või niitjad fibrillid Kvarternaarstruktuur – tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel Valkude ülesanded
4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. TÕENE 6. Aminohape on DNA monomeer. VÄÄR Desoksüribonukleotiid on DNA monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. TÕENE 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. VÄÄR DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15
-organismide põhilised energiallikad. Oligosahhariidid-madalmolekulaarsed ühendid. Organismis moodustunud 2,3 monosahhar omavahelisel ühinemisel. Glükoos+fruktoos=sahharoos. Laktoos-piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed org ühendid(polümeerid) mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Looduslikud polüsahhariidid on tärklis,tselluloos,glükogeen Lipiidide ehitus ja nende ülesanne?-lipiidid on org ühendite klass kuhu kuuluvad rasvad,õlid, Vahad,steroidid jt vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiallikaks. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on Teiste lipiidega võrreldes teistsuguse ehitusega.nad on madalmolekulaarsed ühendid mis vees Ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool,ja suguhormoonid, vitamiin D. Hormoonid- On bioaktiivsed ained mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmete Valgud
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine.
· 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 KJ energiat. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toiteaine: · piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse: · Taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine kaitseb külmumise eest. · Limad · Antikehades Ligimeelitav: · Õistaimede nektar putukate ligimeelitamiseks Bioegulatoorne: · Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide kosstisesse. Transpordi funktsioon: · Transporditakse glükoosi · Taimedel tõusev ja laskuv vool · Loomadel veres Lipiidid 1.rasvhapped (looduses harva vabalt) a)küllastunud b)küllastumata(õline vedelik) 2.lihtlipiidid e lihtrasvad (kõik lipiidid on alkoholide ja rasvapete estrid) a)nutraalrasvad- >glütserool+3rasvhappejääki, b) vahad 3
Lipiidide üldised omadused: 1)sarnaste tunnuste ja ülesannetega, keemiliselt väga mitmekesine 2)hüdrofoobsed (vees halvasti lahustuvad) 3)lahustuvad orgaanilistes lahustites 4)veest kergemad- kile 5) halvad soojusjuhid 6)koosnevad C,H,O Lipiidide liigitatakse: a)lihtlipiidid- alkohol + rasvhapped 1)neutraalrasvad (tahked/vedelad) glütserool + rasvhapped 2)vahad alkohol+ rasvhapped b)liitlipiidid- 3 komponendilised üh. 1)fosfolopiidid 2)glükolipiidid c)tsüklilised lipiidid ehk steroidid 1)D-vitamiin 2)hormoonid 3)kolesterool Lipiidide ülesanded: 1)energeetiline 38,9 kJ/g 2)kaitse termaregulatsioon moodustavad rasviku 3)ehituslik 4)bioregulatoorne Valkude üldised omadused: 1)bipolümeerid 2)monomeeriks animohapped 3)kõrgmolekulaarsed 4)20 aminohapet 5) kõrge spetsiifilisus 6) kõrge reaktiivsus 7) kõrge labiilsus 8) C,H,O,N- paljudes valkudes on P ja vähestes S 9) 12-16 aminohapet korraga
Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku transport)
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja
mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid.
vajaliku O2 sidumisel. Olulised anioonid on hüdroksüül (OH-), karbonaat(HCO3- ja CO32-), fosfaat, kloriid- ja jodiidioonid. Tänu karbonaatioonidele vabaneb organist CO2-st. Fosfaadid on kõigi nukleiinhapete ja fosroflipiidide põhi koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks, joodi puudusel võib kujuneda struuma. 2.3 ORGAANILISED AINED Biomolekulid ained, mis ei moodustu väljaspool organismi, vaid organismis näiteks ensüümide abil. (Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Mõjutavad organismi elutalitust ka väikeses konsentratsioonis. (Ensüümid, vitamiinid, hormoonid) Sahhariidid e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid energiaallikana, näiteks tärklist. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikud süsivesikud ise.
Valgud,RNA Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapete jäägid. Erinevaid aminohappeid on 20. Aminohapete järjestus on erinev valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel). Valkude struktuurid: · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed · Valgu teist järku struktuur tekib polüpetiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.(Struktri hoiavad koos vesiniksidmed; nõrgad sidemed) · Molekuli edasisel keerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur.enamasti on see keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust
Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh.,
Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks elutegevuseks. Neid nimetatakse mikroelementideks. (Tabel 2) Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid (enamasti üle 80%). Nende põhiosa moodustab vesi(organismis 70-95%) Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Nende kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Ehkki nukleiinhapete (DNA pärilikkuse kandja ja RNA päriliku informatsiooni avaldamine) sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõigile rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14
4) Kvaternaarstruktuur(ainult gloobulid) – tekivad mitme polüpeptiidi ühinemise. Mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. DENATURATSIOON E. VALGUSTRUKTUURI MUUTUS - Laguneb valgu kõige kõrgemat järku struktuur: juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. - Palavik denaturiseerib inimese kehas haigusetekitajate valke. Võimalused: Mehhaanilisel teel, kõrgel temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse teel. RENATURATSIOON – Kõrgemat järku struktuurid taastuvad nt: juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine. VALKUDE JAOTUS Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mitte valgulisest osast nt hemoglobiin ja kromosoomid VALKUDE ÜLESANDED 1) Ensümaatiline – ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. 2) Struktuurne(ehituslik) – Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad
Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) on kõige rohkem organismides. 8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad orgaaniliste ühendite rühmad: nukleiinhapped, sahhariidid, lipiidid, valgud. - 1. Valgud 2. Lipiidid 3. Sahhariidid 4. Nukleiinhapped. 2.2 1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemiliste ühendite koostistesse nad kuuluvad? - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). Nad kuuluvad valkude, lipiidide, nukleiinhapete ja sahhariidide koostistesse. 2. Millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? - Mikroelemente vajatakse alla 0,5 mg ja makroelemente rohkem kui 0,5 mg. 3
,selts hõimkond · ainevahetus (metabolism) · energiavahetus(loomad taimedest) · stabiilne sisekeskkond · paljunemine · arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) Organelliline mitokonder Molekulaarne tasand: Rakuline rakk Kude sarnased koed-organ -> elundkond Rakuline tase : Organismiline tase: Isend Liik Populatsioon Olulisemad on rakk ja
biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna praadimine) mehaaniliselteel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse toimel renaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastuvad (juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine) ensüüm vitamiin antikeha nukleiinhape
neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis kolesterool-lipiidide hulka kuuluv molekul, millel on organismis täita tähtsaid ülesandeid, kuid mille kõrge tase veres põhjustab südame-veresoonkonna haigusi transrasvhapped-mono või polü küllastumata rasvad, mis sisaldavad transiomeerseid rasvhappeid peptiidside-kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel ribosoom-moodustavad valgud ehk proteiin denaturatsioon-valgustruktuuri muutus ehk hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuuri (muna vahustamine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
