püsiksid. Loomadest on teistest enam tähelepanu pööratud sigadele, kes said võtme kätte ja pidid hakkama ise endale toitu otsima - "tsia ruih vällä". Sigadesse puutuvast kombestikust on paljugi analoogne vastlapäevaga. Nii on maarjapäevalgi kohati tehtud kontidest vurre, viidud kondid metsa või kesaväljale, et sead seal suvel püsiksid ja vilja sisse ei tükiks. Teiselt poolt leidub ühisjooni lihavõtetega, eelkõige komme metsast laaste tuppa tuua - siis leiduvat suvel palju linnupesi. Põllundusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Põllundust peab silmas ka rohke ilmaennustamine, mille levinumaks variandiks on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma. Üldiselt suunduvad ilmaennustused otse eelolevale kevadele.
aastas. Tiinus kestab 22...24 päeva. Pojad (tavaliselt 3...5, harva 2...7) sünnivad juunis - juulis. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Nägema hakkavad nad paarikümne päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Pojad iseseisvuvad kuue kuu vanuselt. Areng Suguküpsuse saavutavad lagritsad ühe aasta vanuselt. Eluiga ei ületa neil tavaliselt viit aastat, kuid erandjuhtudel võib see küündida 9 aastani. Koht ökosüsteemis Süües ja lõhkudes linnupesi teeb mingil määral neile liikidele kahju. Ise on toiduks endast suurematele röövloomadele ja -lindudele. Madala arvukuse tõttu erilist mõju ei oma. Ohustatus ja kaitse Haruldase liigina kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Lagrits_%28loom http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE2. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE2 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE.h
haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: väetamisega olla mõõdukas, karjamaid aeg-ajalt niita ning seal mättaid purustada, mitte kasutada niidul raskeid traktoreid,niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi. Karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. Väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aeg-ajalt uuendatakse, regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist. Õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad?
Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada niidul raskeid traktoreid niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi mättaid purustada, Kultuurrohumaana võib ka rajada karjamaid, mille pind on küll viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudas pidamisega vähenenud. Kultuurkarjamaade rajamise eelduseks on sobiliku maa olemasolu farmi ümbruses. karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aeg-ajalt uuendatakse
maamassiivid, kuhu ulatuslikult ei kogune varakevadine lume sulamisvesi, muld peab olema toitaineterikas ja vajadusel kuivendatud. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: väetamisega olla mõõdukas, karjamaid aegajalt niita ning seal mättaid purustada, mitte kasutada niidul raskeid traktoreid,niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi. Karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. Väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aegajalt uuendatakse, regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist. Õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad?
Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest, mis on üks arukase vorm, mille puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes toonides. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi. Tohust, mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid valmistada ka määrdeõlisid. Arukask on ravimtaim. Pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada
Miks on vaja kaitsta loodust? Juba väga ammustest aegadest võib meie maal leida märke looduse hoidmisest ja kaitsmisest. Arvatavasti võib kõige varasemateks looduskaitse ilminguteks pidada hiiekohtade ja teiste pühade paikade, allikate, kivide, puude säilitamist. Sellised paigad olid kogukonna poolt kaitstud kirjutamata seadustega. Samuti oli rahvakultuuris mitmeid tabusid ja õpetusi, mis keelasid näiteks karjapoistel linnupesi lõhkuda, asjata puid murda ja looduse ande raisata. Kuid tänapäeval on asi kõvasti teistmoodi. Mõeldes loodusele, tulevad esmalt pähe saastatud puhkepiirkonnad, reostatud veekogud ning prügihunnikud metsaveertes ja parkides. Alati, kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest mere ääres, siis peame me silmas eelkõige puhast ja puutumata loodust. On aga palju inimesi, kes lähevad loodusesse pikniku pidama,
Kas teadsid, et Viru rabas Talvel võib märgata põtra, kes kaljukotkaid. võivad jahti pidamas käia karu jätab endast lumme sügavaid ja hunt, vahel ka ilves. puhkeasemeid. Tihemini on näha rebast. Sügiseti võib Viru rabas kohata Kährikut võib Viru rabas tuhkhalli sulestikuga sookurgi, kohata, kui ta tuleb marju, hiiri kelle jaoks on laukarabad ja linnupesi otsima. Metssiga sügisrände ajal ohututeks kohtab seljandikel poegimise ööbimispaikadeks. Linnule on ajal. iseloomulikeks tunnusteks Viru raba tornivaade
Viivi Luik on kirjutanud oma raamatus ,,Kõne koolimaja haual" : ,,Eesti on maa, mis oleks imeilus, kui poleks rahvast, kest ta ära rüüstab", selle selgitusels on ta öelnud nii: ,,eks te minge ja vaadake peale jaanipäeva, mida te rannast ja metsast künka otsast ja orust leiate. Järatud konte ja tühje pudeleid ning topsikuid, neid niikuinii, kuid te leiate ka murtud latvu, surnuks tallatud taimi, reostatud ojasid järvi ja allikaid, maha jäetud linnupesi, kuhu vanalind enam tagasi ei tule. Leiate kõike seda, mida te olete võib-olla oma lihase silmaga näinud Siberi töölisasulates." See jutt vastab paljutki tõele, ka mina olen näinud seda jubedat reostust, seetõttu arvan ka, et eestlased on väga hoolimatud oma maa suhtes, meie riigi kodanikud ei austa isegi enda ümbrust, ma pole veel näinud riiki, kus visatakse prahti maha, teistes maades on tänavad nii puhtad, et isegi sokkidega käies ei saa jalad mustaks.
on tekkinud suure hulga uinuvate pungade kasvamisest. Pahkadel on tugevasti lainelised puidukiud, mis ristlõikes annavad ilusa kirja. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina naha haiguste korral. Oma- pärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kase koort saab kasutada ka naha parkimiseks. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid muna- pühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kase- pungad. Tervislikuks joogiks on kevadel kogutud kasemahl, mida juuakse nii värskelt kui ka hapendatuna. Kasutatud kirjandus:. Elliku. J., Sander. H. 1999. Iseäralikud kased. Eesti Loodus, 6 Keppard. V. 1999. Tuulepesad kaskedel. Eesti Loodus,2/3 Kokasaar. U. 1999. Kasemahl joogiks-miks ka mitte. Eesti Loodus,4 Laas. E. 1987. Dendroloogia. Tln. Marandi.T.,Pedaste.M.,Sarapuu.T.2000Eesti taimed. TÜ MRI Masing.V.,Rebane.H.1996.Kase aasta. Tln.
keeltesse. Rohkesti Tema tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.). Merilaasile on luuletusi pühendanud M. Raud, A. Sang, D. Vaarandi, J. Kross, P.-E. Rummo. Avalaul Näe, puhkeva päikese põletav lõõm käib süütamas kevade tähti: maailma on vallutand uhkav rõõm - kõik uksed on tuulde lahti. Lööb rannale laksudes mere voog ja jõgedes vahutab vesi. ja järve kaldal on pilliroog täis laule ja linnupesi On põldudel külvajaid hoolega tööl, muld tulvil on sigimistungi. Ju metsad on haljad, kuid igal ööl veel pakatab uusi pungi. Ja taevas on kõrge, ja taevas on lai, ja mägedel virvendab valgus, ja väljadel õitseb ja hõiskab mai, suur Põhjamaa suve algus. Öö Kolm korda kuskil hõigati ja puude ladvus kustus kaja, tuul nagu pooleks lõigati ja öö sai ümber väikse maja. Nüüd mahajäetud aiateel siil tatsab, kormitsedes toitu, ja ööbik hõiskab veel ja veel -
Kuuletuda Jumalale, tuua ilmale Jeesus ning näha teda pühendumas Issanda teenimisele kuni surmani. Sel päeval lõppesid naistetööd. Seda päeva tähistasid põhiliselt ainult naised. Maarjapäeva tunnuseks on punajoomise tava, mis tõi kogu aastaks õitsva välimuse ja puna põskedele. Loomadest oli sel päeval väga tähtsal kohal siga. Kondid viidi metsa või kesaväljale,et sead seal suvel püsiksid. Samuti oli komme laaste tuppa tuua, siis leiduvad suvel palju linnupesi. Põllundusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiodrast. Maarjapäeval hoiduti tule tegemisest ja üleüldiselt lõpetati õhtune töö tulevalgel. Üheks levinumaks uskumuseks oli sel päeval ilmaennustamine. Vaadati, et kui on soe maarjapäev, siis tuleb soe kevad ja vastupidi. Paastumaarjapäeval saabuvad meile ka sookured. Paastumaarjapäeval söögi pannkooke ja joodi punast jooki( punane mahl, vein ja isegi tee). 2
okaspuude seemneist. Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Tema saba on niisama pikk kui terve keha koos peaga, sageli isegi pikem. Sabatihase laul on hõbeselge ja helisev "tlililili". Talvel hulgub sabatihane võsades ja hõredates metsades, tulles sageli ka linnaparkidesse ja -aedadesse. Sabatihase pesa on üks kõige viimistletumalt ehitatud linnupesi. Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt-tihane on tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Linnu ja asulaid see lind aga lausa väldib. Laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väga liikuv lind.
Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Teised kaseliigid Eestis Vaevakask( Betula nana) Kask on väikese ja hädise välimusega rabataim. Asustab kõik niiskemad kasvukohad, kasvab madalsoos, siirdesoos, rabas, rabastuvatel niitudel ja metsades
Üks arhailisi piimanõidusi oli kadapõõsaste või aia jäljendav lüpsmine sellest pidi tulema lehmadele palju rammusat piima. Põllutööde alustamine toimus sümboolselt, peamine oli viia põllule esimene sõnnikukoorem, künda esimene vagu, vaadata üle oras. Kui seda polnud muidugi juba mõnel varasemal pühal tehtud. Valmistati ette kapsamaa. Üldiselt pühade ajal tööd ei tehtud. Linnulaastude toomine Jüripäeval on mõnel pool toodud sülega laaste tuppa, et leida suvel palju linnupesi. See komme on rohkem seotud muude kevadiste pühadega, näiteks maarjapäevaga. Haiguste ennetamine Kukerpalli laskmine välistab seljavalu. Varahommikune näopesemine tagab kena väljanägemise. Nägu soovitati pesta konnakudu, kasemahla, allikavee, lume või muuga, siis ei tule tedretähne ega vistrikke ja päike ei hakka liiga palju peale. Uskumusi Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust.
Kirikust tagasi sõites sõideti teistest mööda, et olla teistest töödega kogu aasta ees. Varajane tulesüütamine koldesse uusaastahommikul seostus taotlusega järgmisel aastal töödega ajalt toime tulla. Põrandapühkimine ja pesemine sümboliseeris vabakssaamist eelmise aasta mustusest ja prahist. Teisalt on tuba pühkimiast just hoiatatud, et pühkmete väljaviimisega vältida halba kontaksti. Lapsed, kes uusaastahommikul nn linnulaaste tuppa tõid, pidid suvel palju linnupesi leidma. Soovitus anda kanadele (õlgedest, vööst, ohjadest, köiest, lõhestatud vitsast vm tehtud) võru seest süüa, et nad ühte pessa muneksid või koos püsiksid, kuulub samuti nääripäevale. Kitsalt alalt Lõuna-Eestis (Tõrva, Rõuge, Otepää) on mõned teated kuke- või kanaliha söömisest hobusetallis, et hobused edeneksid. Et ei tuleks leivapuudust, soovitati ahjuluud ja leivalabidas kriitiliseks ajaks tuppa jätta
loomset. Sööb putukaid ja nende vastseid, tigusid, väiksemaid selgroogseid, linnumune ning taimede seemneid. Sööb meelsasti pähkleid, tammetõrusid, pungasi, putukaid, tigusid, lindude ja hiirte pesapoegasi ning ka mune. Toiduotsinguile siirdub lagrits pimeduse saabudes. Päeva ajal eelistavad nad nagu ööloomad ikka magada. 4 Koht ökosüsteemis Süües ja lõhkudes linnupesi teeb mingil määral neile liikidele kahju. Ise on toiduks endast suurematele röövloomadele ja -lindudele. Madala arvukuse tõttu erilist mõju ei oma. Vaenlased Nagu kõigil pisiimetajatel on ka lagritsatel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks. Levik Levinud Euroopas kuni Uuraliteni, okasmetsade vööndist kõrbeteni. Eestis levinud mandril, sagedamini esineb Lõuna-Eestis (Taevaskojas, Tartu ja Otepää ümbruses).
Niidul ei tehta ainult heina. Värske niidetud rohi pakitakse kilesse ja see hapneb seal. Sellist loomasööta nimetatakse siloks. Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: 9. väetamisega olla mõõdukas, 10. karjamaid aeg-ajalt niita ning seal mättaid purustada, 11. mitte kasutada niidul raskeid traktoreid, 12. niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, 13. valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi. (3) 4. NIIDU LOOMASTIK Niitudel elab mitmesuguseid loomi. Putukad. Niidul on palju eri liiki taimi, seega on putukatel seal sobivaid elupaiku. Taimtoidulised putukad on toiduks röövputukatele, ämblikele ja lindudele. (1) Putukad sõltuvad taimede õitest, mille nektarist ja õietolmust nad toituvad. Sellised on mesilased, kimalased, liblikad. Taimelehti söövad mardikate vastsed, rohutirtsud. Röövputukatest elavad niitudel sipelgad, kiilid, herilased. Samuti on seal palju ämblikke
Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. 7 8 Eestikeelne nimi arukask Ladinakeelne Betula pendula Roth. nimi Rahvapärased
kopsutuberkuloosi korral. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Lehti kasutatakse uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. 7 Oksad Okstest valmistatakse luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Kasepungade varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse need külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kasevitsal oli vanasti maagiline ja kasvatav toime, seda nähes muutusid lapsed heaks ja sõnakuulelikuks, kasevitsa kutsuti urvaplaastriks. Tehakse saunavihtu Arukask on parim puuliik saunavihtade valmistamiseks. Vihtu tehakse siis, kui lehed on täis kasvanud
Mees oli kõva töötegija,aga raha mängis kõik keeglimängus maha ja perel ei olnud söögiraha.Väike Nõid palus naisel tuua mehe peast üks juuksetutt.Selle abil nõidus ta mehe ära nii,et kui mees hakkas keeglit mängima,lõhkus ta oma viskega keegliraja ära.Lõpuks ei lasknud teised mehed teda enam mängima,sest ta ainult lõhkus keegliradasid.Nii jäi mehel raha alles pere jaoks. Kaaren Abraksasel oli vend Kraaks.Ta kurtis Abraksasele,et poisikesed käivad puude otsas linnupesi lõhkumas ja mune varastamas.Väike Nõid läks appi ja nõidus poisid puu otsa kinni.Kuidas nad ka ei proovinud,liikuda nad ei saanud.Alles siis nõidus ta poisid puu küljest lahti,kui tuletõrje kohale tuli,et poisid puu otsast alla aidata.Puu otsa ei tahtnud poisid peale seda enam kunagi ronida. Lõpuks jõudis kätte aeg,kui Väike Nõid pidi nõianõukogu ette astuma.Teised nõiad andsid talle igasuguseid erinevaid ülesandeid,mida ta nõiduma pidi.Ta sai kõigega ilusti hakkama
võõrana kiusab väikevenda edaspidi rohkem Mari ja Indrek veel lähedasemad XXXII lk.446 vanade ja noorte vahekord justkui muutunud vanadel ainult mure ja vaev, noortel ka rõõm ja lõbu ; Andres hakkab abi ja lohutust otsima piiblist ; Mari lubab Liisil ja Maretil Andrese selja taga küla tantsupidudel käia ; Mäe Liisi Oru Joosep (palgivirn) XXXIII lk.466 Indreku vaimustus kalapüügist ; Oru karjatüdruku Riia kass Milli tühjendab linnupesi Milli surm Indrek matab Milli, kuid koer Muska kaevab välja poisid põletavad Milli laiba ära Riia läheb Indreku ja Antsuga tülli XXXIV lk.493 Mäel uued lapsed Tiiu, Kadri ja väike Liine ning Orul poeg Jüri ; jõuluaegne kirikuskäik ; Oru koer Valtu tuleb Eespere tuppa Andres peksab koera ; vana ja noore Andrese rammukatsumine XXXV lk.518 Andres ja Pearu käivad Valtu pärast kohut ; Andres ja Pearu kõrtsis Pearu räägib, et ,,Mäe Liisi
suhu haarab, saab kõige enne mehele. Kõige armastatum komme oli liulaskmine- mida pikem liug, seda pikemad kasvavad suvel linataimed. LIHAVÕTTED EHK KEVADPÜHAD Ka ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad. Märgib Kristuse ülestõusmispüha, millega lõpeb pikk paast (võib jälle liha süüa). Lihavõtted lõpevad rõõmsa pühapäevaga, milleks on esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevadist pööripäeva. Tuppa toodi puulaaste, et suvel palju linnupesi leida. Arvati, et kui ema toidab last rinnapiimaga kolmel järjestikusel suurel neljapäeval või reedel, siis saab sellest lapsest nõid. Vaiksel laupäeval oldi vagusi, pidutsemiseks läks rõõmsal pühapäeval. Kõige levinumaks kombeks oli eestlastel sel päeval kiikumine. Alates 18. Sajandist levis munade värvimine ja kinkimine. Neiud võtsid kiigele minnes kaasa värvitud mune, et neid noormeestele kiigutamise eest kinkida. JÜRIPÄEV, 23. APRILL Põllumehe tähtpäev
Poiss seda ei teadnud alguses ja oli õhinas, et üks eriline päev tal. Pühapäevane päev ja läks kirikusse. Kirikusse minek oli põnev, paremad riided seljas. Kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub teda kirikutorni vaadet nautima. Elamus, aga kellamees tuli üles ja õiendas. Poisile läheb pahandamine hinge. Kirikus kuulab jutlust ja kahtleb oma valikus kirikusse tulla. Jutlus saab läbi, hakkab koju minema. Teine karjapoiss kutsub linnupesi otsima ja lõhkuma. Karjapoiss tahab midagi erilist teha, läheb tallu tagasi ja käib jõe ääres kala püüdmas. Ikkagi pole see. Tuleb kalalt pettunult ära, jääb veel ka magama. Kui päev õhtusse jõuab, tõdeb, et on õnnetu. Päev läks tühja. / Väikese poisi lootused, ootused, pettumus. Loodust hästi kujutatud. Lihtsakoeline lugu, paralleelid Indrekuga.), ,,Rahaauk". 1907.aastal astus Anton ülikooli õigusteadust õppima
valgetes toonides. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni.Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.Koort kasutatakse naha parkimisel.Tohust mis on koore pindmine õhuke valge kiht, saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid valmistada ka määrdeõlisid.Mahl on suhkru ja vitamiinirikas.Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme.Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi. Mänd: Harilik mänd on männiliste sugukonda männiliste perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat. Mänd on kuusest mõnevõrra pikemaealine. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu.
jääb mustaks (vt foto lk 4). (Loomade elu, 1987). Kärp talvel (foto Remo Savisaar) 5 Kärbi elupaik sõltub peamiselt pisinäriliste rohkusest. Kärp eelistab metsatukki, risustunud metsaservi, põõsastikke, endisi raiestikke, jõelamme, põlde jms. Seal püüab ta kõikvõimalike närilisi kuni mügride ja hamstriteni. Sageli rüüstab ka linnupesi. Ajal kui närilisi on vähe sööb konni, kalu jms. Toidurohkel ajal teeb aga toidu ülejääkidest varusid. Kärp püüab saakloomi mitte üksnes maapinnalt, vaid ka suuremate näriliste urgudes. Sageli asub pärast elama nende urgudes. (Loomade elu, 1987). Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud. Tiinus kestab neil 240...390 päeva. Pojad sünnivad neil aprillist juunini. Poegi on tavaliselt ühes pesakonnas 3...9 (erandlikult kuni 18)
(Euroopa Imetajad, Eesti entsüklopeedia kirjastus). Leviala Selle looma leviala ulatub Püreneedest, Alpidest ja Iirimaast üle kogu Euroopa ning teda leidub ka Gröönimaal. Eestis esineb nii mandril kui ka saartel , kuid pole kuigi arvukas. Kärp eelistab metsatukki, risustunud metsaservi, põõsastikke, jõelamme, põlde jms. (Loomade elu 7. köide Imetajad ) Toitumine Ta püüab kõikvõimalikke närilisi kuni mügride ja hamstriteni. Sageli rüüstab linnupesi, sööb ka konni, kalu, näljaga ka kadakamarju. Toidurohkel ajal teeb aga toiduülejääkidest varusid. Ta püüab oma saakloomi mitte ainult maapinnal vaid ka suuremate näriliste urgudes. Murdnud uruvaldajad maha asub sageli ise nende pessa elama. Kärp on tegev mistahes ajal, sageli ka päeval. (Loomade elu 7. köide Imetajad). Järglased Kärp sigib kord aastas. Paaritumine toimub harilikult kevadel või suve algul. Tiinus kestab 9-10 kuud
vastu,ausus,kaastunne?- Indrek oli hingeline poiss. Ta tundis kaasa endast nõrgematele näiteks ei meeldinud talle oma venna Andresega ussi piinata. Samuti pidas poiss oluliseks rääkida tõtt, ta ei sallinud valetamist ega ülekohut.Kord elas Orul üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi Indrekul tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Nii ta tegigi,
toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Sookask (betula pubescens) KS 1. Leviala: Euroopa ja Aasia põhjapoolne osa. 2. Suurus: 20-22 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra munajas, püstiste tugevate okstega. Noored võrsed hallikarvased. 4
2 XXXII (360-379) Tööd oleks nagu rohkem kui Vargamäele tulles. Andrese-Indreku omavaheline ületrumpamine(367). Andres otsustas noore Andrese tööpoisiks teha. Andres otsib abi piiblist. Maret- Liisi käivad Andrese eest salaja väljas(370-373), abi leidmine lauavirna tagant. XXXIII (380-401) Indrek püüdis tihti karjas olles kalakesi, otsis linnupesi. Kui kanaarilinnu pesa tühjaks söödi, mõtles Indrek välja, kuidas teada saada, kas see oli Riia Milli. Oli. Milli suri pärast väntsutamist, puremist ja Musta kaevas ta korduvalt hauast üles-poisid põletasid kassi ära. XXXIV (401-421) Mäe ja Eespere olid seotud vaid tänu lastele (Liisi viis Joosepile katsikute saia). Mindi jõuluõhtul kiriku, 2 hobusega(104). Liine imestas suure kuuse üle. Koju mindi suure kiiru ja Joosepi kelladega
Andresele see härdus ei meeldinud ning edaspidi lasi ta Indrekul üksinda nokitseda. XXXII (360-379) Tööd oleks nagu rohkem kui Vargamäele tulles. Andrese-Indreku omavaheline ületrumpamine(367). Andres otsustas noore Andrese tööpoisiks teha. Andres otsib abi piiblist. Maret-Liisi käivad Andrese eest salaja väljas(370-373), abi leidmine lauavirna tagant. XXXIII (380-401) Indrek püüdis tihti karjas olles kalakesi, otsis linnupesi. Kui kanaarilinnu pesa tühjaks söödi, mõtles Indrek välja, kuidas teada saada, kas see oli Riia Milli. Oli. Milli suri pärast väntsutamist, puremist ja Musta kaevas ta korduvalt hauast üles-poisid põletasid kassi ära. XXXIV (401-421) Mäe ja Eespere olid seotud vaid tänu lastele (Liisi viis Joosepile katsikute saia). Mindi jõuluõhtul kiriku, 2 hobusega(104). Liine imestas suure kuuse üle. Koju mindi suure kiiru ja Joosepi kelladega
Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Harilik mänd
Tüli Jussiga. Jussi enesetapp. 7. Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed. 8. Lastehaiguse epideemia. 9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli. 11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus. 12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused. 13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine. 14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last. Isa ajab Liisi kodust välja. Liisi kolib sauna. Liisi ja Joosepi pulmad. 15. Mareti ja tisler Sassi pulmad. Andres leebub. 16. Indreku koolipõli. Indrek hakkab kirjutaja abiliseks. 17. Indrek läheb linna kooli, Andres kroonusse.
Tüli Jussiga. Jussi enesetapp. 7. Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed. 8. Lastehaiguse epideemia. 9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli. 11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus. 12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused. 13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine. 14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last. Isa ajab Liisi kodust välja. Liisi kolib sauna. Liisi ja Joosepi pulmad. 15. Mareti ja tisler Sassi pulmad. Andres leebub. 16. Indreku koolipõli. Indrek hakkab kirjutaja abiliseks. 17. Indrek läheb linna kooli, Andres kroonusse.
Meelsamini mängis ta klaverit ja orelit. Isa polnud pojaga rahul ja nõudis temalt suuremat agarust edasiõppimiseks. CRJ tõmbus aina rohkem oma raamatute maailma ning arendas ennast iseseisvalt. Talle oli üliarmsaks 6 sõbraks loodus, mida hakkas varakult õpperaamatute abil vaatlema. Terved päevad võis ta metsas ja aasadel ringi hulkuda, loodusteaduse õpik käes, kindlaks määrates taimi ja linnupesi, mida ta leidis. Taimemääramine ja linnumunade kogumine said tema lemmikharrastusteks (linnumunade kollektsioonis leidus üle 200 liigi). Tihti lamas poiss tundide kaupa unistades puude all, unustades oma ümbruse. Juba nendel aastatel hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamisega. Jakobsonite peres oli lastekasvatamine range korra all. Vanemad, kes olid vennastekoguduse liikmed ja nende lastekasvatus tugines rangele pietistlikule vaimule,
Metssigagi otsib kevadepoole poegima asudes soode vahelistel seljandikel varju, jättes siia okste ja kuluga vooderdatud pesi. Saagijahil liiguvad piki seljandikke hunt ja karu, vahel ka ilves. Liivasesse künkanõlva kraabivad urge rebane ja kährik. Kõrgemail kraavipervedel kulgevad metssea- ja põdrarajad on siin paremini näha kui metsas. Samas, porisel kraavipervel, võib kohata hundi- ja karujälgi. Kährik otsib soodes marju, hiiri ja linnupesi. 4. Kooslused 12 4.1 Metsad Mets hõlmab Lahemaa loodusala pindalast hinnanguliselt 34 400 ha, moodustades ca 73% Lahemaa loodusala maismaa pindalast. Lahemaa metsad klassifitseeruvad valdavalt palumetsadeks (20,9%), laanemetsadeks (16,9%) ja nõmmemetsadeks (8,1%). Soometsade klassi kuulub ligikaudu 15% Lahemaa rahvuspargi metsadest
Üks arhailisi piimanõidusi oli kadapõõsaste või aia jäljendav lüpsmine sellest pidi tulema lehmadele palju rammusat piima. Põllutööde alustamine toimus sümboolselt, peamine oli viia põllule esimene sõnnikukoorem, künda esimene vagu, vaadata üle oras. Kui seda polnud muidugi juba mõnel varasemal pühal tehtud. Valmistati ette kapsamaa. Üldiselt pühade ajal tööd ei tehtud. Linnulaastude toomine Jüripäeval on mõnel pool toodud sülega laaste tuppa, et leida suvel palju linnupesi. See komme on rohkem seotud muude kevadiste pühadega, näiteks maarjapäevaga. Haiguste ennetamine Kukerpalli laskmine välistab seljavalu. Varahommikune näopesemine tagab kena väljanägemise. Nägu soovitati pesta konnakudu, kasemahla, allikavee, lume või muuga, siis ei tule tedretähne ega vistrikke ja päike ei hakka liiga palju peale. Kolimine Veel 19. sajandil telliti endale teenijad ja sulased sagedamini jüripäevast mihklipäevani ja selle tõttu oli sel päeval kolimist küllaga
toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks , samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. (lisa 10. pilt kasest, lisa 11
karjas olla - Indrek käis Antsuga tihti kalal, talle meeldis kalapüüdmine, oli kannatlik laps, meeldis istuda ja oodata, Ants seevastu oli aga kärsitum, lahkus püügilt, sest ei jõudnud enam oodata, samas kui Indrek istus tunde ja püüdis kala - Pearul oli tütar Riia, kellel omakorda oli kass, keda ta igale poole kaasa taris, Indrekule tüdruk meeldis ja nad rääkisid juttu, Indrek näitas Riiale kui palju linnupesi siin on, kuid ühel päeval selgus, et pesad on tühjaksjäänud, koer Muska võttis jälje üles ja nii sai Indrek teada, et rüüstajaks oli olnud Riia kass, tüdruk käitus, nagu ei teaks ta midagi, kuid poiss mõtles kavalusega asja tõestada - Indrek näitas meelega veel Riiale üht linnupesa ja plaanis siis luurele jääda, tema plaan õnnestus, tüdruk tuligi oma kassiga ja söötis talle pojad sisse, Indrek tahtis Millit laenata,
Antsul seda aga ei olnud, ükskord kui tema püüdma sai siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku, Indrek aga istus tundide kaupa ühe kohapeal. Orul oli üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi Indrekul tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Tüdruk tuligi kohale. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja
oodata. Antsul seda aga ei olnud, ükskord kui tema püüdma sai siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku, Indrek aga istus tundide kaupa ühe kohapeal. Orul oli üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi Indrekul tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Nii ta tegigi, kükitas pärast rohu sees ja ootas kuni
Antsul seda aga ei olnud, ükskord kui tema püüdma sai siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku, Indrek aga istus tundide kaupa ühe kohapeal. Orul oli üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis, Riia. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi Indrekul tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Nii ta tegigi, kükitas pärast rohu sees ja ootas
annaabi.ee 
