Essee: Miks on vaja kaitsta loodust? (0)

Miks on vaja kaitsta loodust?
Juba väga ammustest aegadest võib meie maal leida märke looduse hoidmisest ja kaitsmisest. Arvatavasti võib kõige varasemateks looduskaitse ilminguteks pidada hiiekohtade ja teiste pühade paikade, allikate, kivide, puude säilitamist. Sellised paigad olid kogukonna poolt kaitstud kirjutamata seadustega. Samuti oli rahvakultuuris mitmeid tabusid ja õpetusi, mis keelasid näiteks karjapoistel linnupesi lõhkuda, asjata puid murda ja looduse ande raisata.
Kuid tänapäeval on asi kõvasti teistmoodi. Mõeldes loodusele, tulevad esmalt pähe saastatud puhkepiirkonnad, reostatud veekogud ning prügihunnikud metsaveertes ja parkides. Alati, kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest mere ääres, siis peame me silmas eelkõige puhast ja puutumata loodust. On aga palju inimesi, kes lähevad loodusesse pikniku pidama, veedavad mõnusalt aega ja pärast, kui aeg on koju minna, jätavad endast maha palju pakendeid ja tühja taarat.
Kuid mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka kõrvale panna seisma korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Samuti pole võimalik panna iga korstna kõrvale valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Vaatamata keeldudele, tehakse seda kõike ikkagi. Ikka on neid, kes saastavad . Kui me räägime looduse kaitsmisest, siis räägime me eelkõige enda kaitsmisest.
Me peame austama loodust kui tervikut . Kui üks osa loodusest rikkuda, siis hävib paratamatult terve keskkond. Kui kajakas sööb kalu, tahaks vahele astuda ja neid kaitsta, samas on see looduses paratamatu, vastasel juhul sureks kajakas nälga. Inimesega on sama lugu – selleks, et ellu jääda peab ta sööma ja kodu looma. Ka inimene on osa loodusest ja loodusjõudude vastu sama abitu kui kalapoeg kajaka vastu. Selleks, et meie kliimas talv üle elada, on vaja sooja tuba; selleks, et seda sooja tuba saada, tuleb kasutada loodusvarasid, muid valikuid ei ole. Hundi loogika: „Ära murra rohkem kui süüa jõuad“. Ka inimene ei tohiks loodusest rohkem võtta kui hädapärast vaja. Looduskaitsega peame leidma tasakaalu inimese vajaduse ning liikide ning nende elupaikade säilimise vahel. 
Ega inimene ei riku loodust saastades üksnes enda kaunist keskkonda. Loodust tuleb kaitsta kasvõi näiteks sellepärast, et kui loopida prügi juhuslikku kohta maha, siis võivad selle sisse süüa loomad ning selle tõttu hukkuda. Elusloodus ja selle kaitsmine on omaette suur teema. Looduse kaitsmine puudutab ka liikide kaitsmist, et need ei hukkuks. Ohustatud looma- ja taimeliigid on kantud Punasesse Raamatusse. Ohustajaks on aga taas inimene ise. Kui linnud ja teised loomad välja sureksid, kannataks automaatselt ka toiduahel. Kui mõnd liiki toiduahelas on ülekaalus, oleks loodus tasakaalust väljas ning tekiksid mitmed probleemid.
Loodust tuleb kaitsta kasvõi sellepärast, et kõigil oleks parem elukeskkond. Kellele ei meeldiks elada puhtas keskkonnas ning kaunil kodumaal? Kuid kes peaks selle tagama kui mitte meie ise? Me mõtleme ainult sellele, kuidas meil oleks parasjagu hea elada. Igal aastal langetatakse tohutul hulgal puid ning müüakse välismaale, aga kes istutab neid juurde? Kui kõik vanad puud maha võtta, peab uued puud istutama, aga nende suureks kasvamine võtab ju pea terve inimpõlve.
Inimesed võiksid mõista, et igaühest endast sõltub see, kui palju me loodust saastame. Kui aga iga inimene suudaks saastamist vältida, siis on see juba pool võitu ja saame säilitada planeeti Maa ka tulevastele põlvedele.