erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Elujärgud
NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tänu kopsudest väljavoolava arteriaalsele verele, mis kannab hapnikku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv veri toob sealt süsihappegaasi.
Hambad kinnituvad hambasompudesse. Neel ja sõõgitoru: · Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. · Söögitorus ei toimu seedimist Magu: · On lihaste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5-3,5) · Toidu segamine · Toidu soojendamine · Maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · Maohape hävitab mikroobe · Maos on toit 3-4 tundi Peensool: · Kurrulise ja hatulise sisepinnaga · Toitainete imendumine verre Maks: · Toodab sappi · Sapp aitab seedida rasvu. · Maks lagundab kahjulikke aineid Kõhunääre: · Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas
erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Viiruste tähtsus
Huuletubakas, tups, snus(rootsi) Suitsuvaba tubakatoode Sisaldab nikotiini, 2000 keemilist ühendit, üle 20 vähki tekitava aine Niisutatud ja aurutatud (pulbertubakas) Paberkott, kuulike Niiske, teekott Kuidas kasutatakse? Ülahuule ja igeme vahele Mõni minut kuni tund Tubakamahl (sülg ja tubakas) (Rotikad) paberrätik, 2x Ohud? Võrdlus suitsuga. Nikotiin suu limaskesta kaudu otse verre Huuletubakas limaskestaga püsivamas kontaktis Nikotiin jääb kauemaks kehasse jõuab rohkem nikotiini huuletubaka tarvitajatel on oht nikotiinist sõltuvusse jääda suurem kui tavasigareti suitsetajatel. Loobumisel võib hakata suitsetama sigarette rohkem Mõjud hammastele Kolmel neljast esineb suuõõne kahjustusi. Näiteks igeme haigused ja -põletikud Hambad kukuvad välja Halb hingeõhk Mõjud tervisele Põhjustab vähkkasvajaid(suuõõnes, söögi torus)
isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani (joonis 1). Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöliaakia ainus ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu.
munajuhad on sugenud 9. Loetle enam kasutatavaid resestumisevahendeid! kondoomid pillid spiraal 10. Milliseid vahendid kaitsevad suguhaiguste eest? kondoom ei seksi 11. Mentstruaaltsükli iseloomus limaskest pakseneb munaraku vastuvõtuks kui munarakku ei viljastata osutub emaka pehme ja kohev limaskest tarbetuks, see eraldub ja heidetakse kehast välja. koos limaskestaga väljub munarakk ja veri 12. Mis on ovulatsioon? OVULATSIOON munaraku vabanemine munasarjast 13. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 14. Mis on HIV ja AIDS? Millisel viisil toimub nakatumine HIV viirusesse? HIV- viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikust teistele nakkushaiguste. Nakkus mis hävitab inimese organismi võime kaitsta end haiguste eest. AIDS- HIV viiruse lõppfaas
6. Hingamine on vajalik sest hapniku abil lõhustatakse rakkudest toitaineid ning saadakse seeläbi eluks vajalik energiat. 7. kopsude valdav osa koosneb imepisikestest õhukanalitest ehk bronhioolidest mis lõppevat alveoolitest. 8.alveoolides imentub hapnik(o2)verre ja organismis moodustunud süsihappegaas(co2)liigub verest alveoolitesseja hingatakse välja. Nina kõrvalurked-sisaldavad õhku,ninaõõs on nende kaudu koljuluuga ühendatud;urgete seinad on limaskestaga vooderdatud Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised,mida ümbritsevad kapillaarid.Kops sisaltab umbes 300 miljonit alveooli.Alveoolites toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. · Suitsetamine · tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineis:nikotiini,vingugaasi,sinihapet · ammoniaaki,formaldehüüdi jm · Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni,mis tekitab vähktõbe.Bensopüreen on kantseogeenne (vähktõbe tekitav)aine.
kolmetahulist püramiidi, mis oma põhimikuga kinnitub näokoljule. · Nina kuju varieerub väga suures ulatuses nii individuaalselt kui ka rassiliselt. Ninaõõs · Eesosas jaguneb ninaõõs kõhrese, tagaosas luuse vaheseina varal kaheks sümeetriliseks pooleks. · Ninaõõne kummagi poole eesmise osa e. ninaesiku seinu vooderdab nahk. See sisaldab higi- ja rasunäärmeid, ning on varustatud karvadega. · Ninaõõne tagaosa sisepind on kaetud limaskestaga. · Ninaõõnes toimuvad sissehingatava õhu: puhastamine, niisutamine, soojendamine, kontrollimine. Haistmine · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimene saab lõhnataju abil infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. · Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. · Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve
* algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad * Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Neel ja söögitoru * Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. * Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. * Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) * toidu segamine * toidu soojendamine * maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke * maohape hävitab mikroobe Maos on toit 3-4 tundi Peensool * Kurrulise ja hatulise sisepinnaga * toitainete imendumine verre Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. * valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre) * toitainete imendumine Maks * Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide.
postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündimisega või vanemorganismist
kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab Maos on toit 3-4 tundi mikroobe Peensool Kurrulise ja hatulise sisepinnaga · toitainete imendumine verre Peensoole sisepind Kaksteistsõrmiksool Maost liigub toit peensoole esimesse osasse kaksteistsõrmiksoolde. · valkude, rasvade suhkrute lagundamine (maksanõre ja kõhunäärmenõre)
3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b) tähtsaim(kõige laiem): alalõualuu-keeleluu lihas(m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdav: lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursked. Pinnal on näga: keskel – keelekida(frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed(caruncula sublingualis) ja keelealune kurd(plica sublingualis). Kurgukitusus(isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgkitsust piiravad: Ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared:
5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub koos limaskestaga. (eraldub 14 päeval, kui toimub ovulatsioon ja liigub 4-5 päeva emakasse ja tsükkel kestab 28 päeva kuskil). 7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? 12-16 päeva ennem oodatavat menstruaaltsükli algust. 8. Millised riskid kaasnevad rasestumisvastaste vahendite kasutamisega? Mitte ükski rasestumisvastanevahend pole 100% kindel ning enamiku vahendite kasutamisel on risk lastetusele. Kindel rasestumisvastane vahend on EI. Kokkuvõte
5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja –välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub koos limaskestaga. (eraldub 14 päeval, kui toimub ovulatsioon ja liigub 4-5 päeva emakasse ja tsükkel kestab 28 päeva kuskil). 7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? 12-16 päeva ennem oodatavat menstruaaltsükli algust. 8. Millised riskid kaasnevad rasestumisvastaste vahendite kasutamisega? Mitte ükski rasestumisvastanevahend pole 100% kindel ning enamiku vahendite kasutamisel on risk lastetusele. Kindel rasestumisvastane vahend on EI. Kokkuvõte
INIMESE EMBRÜOGENEES: Lõigustumine sügoodi jagunemine 36 h pärast viljastamist. Kobarloode (moorula) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukoor (loote arengu 1. staadium), mis jõuab emakasse. Blastotsüst moodustub kobarloote ümber, selle sein koosneb ühest rakukihist. Embrüoblast blastotsüsti ühel poolusel olev tihe rakukobar, millest hakkab arenema loode. Lootekestad moodustuvad ülejäänud blastotsüstist: kõldkest, vesikest, kusekott) Kõldkest - ühineb emaka limaskestaga, ühinemiskohtadele moodustub platsenta, mis koosneb veresoontest, hapnikust, toitainetest ja jääkainetest Vesikest vesi ümber loote. Kusekott jääkainete kogunemiskoht. Karikloode toimub kahe lootelehe areng: Välimine looteleht e. ektoterm moodustub vagu (ürgjutt), millest moodustuvad pea- ja seljaaju; meeleelundid, nahk, küüned, karvad. Keskmine looteleht tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, erituselundkond. Sisemine looteleht (entoderm) seede- ja hingamiselundkond
kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakterid V 12 Sõrmiksoolt <=soolenõre, seedenõre kõhunääre, peensoole algusosa, sapp, maks · peensool on seest kurruline · seal algab rasvade seedimine <= on vaja E=lipaas (vaja alus. kk.)
sündimuse tõenäosus? Kuna naisel lõppeb munarakkude eellasrakkude paljunemine juba looteeas ja neid enam juurde ei teki, siis võivad igasugused kahjulikud mõjud (alkohol, tubakad, narkootikumid) kahjustada korraga kõiki munarakke. Vanematel naistel on suurem tõenäosus, et nende munarakkude varu on kahjustada saanud. 9.Kirjelda menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub koos limaskestaga. Eraldub 14 päeval, kui toimub ovulatsioon ja liigub 4-5 päeva emakasse ja tsükkel kestab kuskil 28 päeva.
Seedeorganid moodustavad seedeaparaadi. Seedeaparaadis toimub toidu vastuvõtt, seedimine, imendumine ja seedimata toiduosade kõrvaldamine. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Seedeaparaati kuuluvad organid moodustavad toruja seedekanali e. seedetrakti. Seedekanali sein on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ja osaliselt ka rinnaõõnes on seedekanali väliskestas serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit adventitsiaalkest. Alates söögitorust lisandub limaskestale vahelmise kestana silekiuline lihaskest. Vaid söögitorus ja neelus asenduvad need vöötlihaskiududega. Lihaskesta ülesandeks on toidu segamine ja edasiviimine. 24. Suuõõs. Süljenäärmed. Keel Suuõõs on seedekanali algusosa
suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. http://content.answers.com/main/content/wp/en-commons Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Väline hingamine toimub rindkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satub õhk hingamisteede kaudu kopsude alveoolidesse, väljahingamisel nendest välja. Kopsualveoolide ehitus erineb hingamisteede omast /vaata kopsude ehitus/. Nende kaudu toimubki gaasivahetus : alveoolides leiduvast nn. alveolaarõhust satub verre hapnik ja sealt
email õhem. Dentiini annab hambale värvi tooni, kromaatsuse, opaaksuse. Email annab hambale heleduse, intensiivsed laigud, optilised efektid. Frenulum labii superior ülemine huulekida Papilla incisiva intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha Rugae palatina transversaalne limaskestavolt suulae esiosas Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi) Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. Tuber maxilla ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist Tuber maxilla algus selles piirkonnas alustatakse hambumusvalli lõikamist. A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel. Sinnani peab ulatuma totaalproteesi distaalne serv. Tuber maxilla keskkohta ja kaniinuse kohta ühendav joon orientiiriks hambumusvalli valmistamisel ja hammaste ladumisel
blastotsüst. Põisloote sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast, millest arenebki loode. Arenevad lootekestad. Arengu käigus kujunevad välja veel vesikest, mis on kõige lootepoolseim kest ja see koosneb 99% looteveest ning kusekott- millest kujuneb nabaväät mis ühendab loodet ja platsentat. Ja viimaks veel irdkest, mis koos emaka limaskestaga moodustavad platsenta ( ainevahetuslik, platsentaarbarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone). 2. Karikloote moodustumine kujuneb kaks rakukihti- ektoderm, entoderm ja hiljem nende vahele mesoderm. Neid nim. Lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Järgnevalt toimub rakkude eristumine e. differentseerumine. Järgneb kudede teke. Tegivad organid. Mitoos Meioos
Kondüloomid võivad tekkida nakatumist. nädalaid kuni aastaid pärast nakatumist. Edasi kandumise viis Herpesinfektsioon võib Võib levida raseduse ajal Nahk-naha kontaktil. lisaks sugulisele levida nahk/ limaskest - emalt lootele. teele nahaga/ limaskestaga kokkupuute ajal, mil viirus on aktiivne s.t kui esinevad villikesed. parasiidid TÄITÕBI (kubemetäid) SÜGELISED Nakatumine lisaks Ühise voodipesu kaudu. Nakatumine voodipesu, sugulisel teel riiete ja esemete kaudu levimisele on võimalik. Mida põhjustavad? Imedes verd põhjustavad Põhjustavad naha
vältida mao ülihappesuse teket. Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab mikroobe Maos on toit 3-4 tundi · Peensoole esimest , Soolestik umbes 25 cm pikkust osa nimetatakse kaksteistsõrmikuks. · Soolestiku kogupikkus on 8 ... 9 m. · Peensoolest liiguvad seedumatud jäägid
Bronhid 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus Ninaõõs ja neelul toestuseks luud, kõrill, hingetorul ja bronhide seintes on kõhreline toestus. 87. Kõri ehitus Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred. Alumises osas paikned rõngakujuline sõrmuskõhr, selle kohal kilpkõhr, mis on sidekoe abil ühendatud keeleluuga ja ülaservale kinnitub kõripealise kõhr, mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise. Kõripealis sulgeb kõri neelamise ajal. Sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval asuvad kaks pilkkõhre. Kõris on aga pilk- ja kilpkõhrede vahel ka paarilised häälepaelad. Välja hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl. Seega rääkida saame vaid välja hingates. Seega ongi kõri otsesteks ülesanneteks õhu juhtimine ning hääle tekitamine 88. Hingetoru
*OVULATSIOONIKS nimetatakse munaraku vabanemist munasarjast. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt avanenud. *Paar nädalat enne munaraku küpsemist hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Nii toimub igakuine ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Kui viljastamist ei toimu, siis limaskest heidetakse kehast välja. Koos limaskestaga väljub ka viljastamata munarakk ja veri. VILJASTUMINE *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse
paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme nina karbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonte rikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. Mis mõjutab haistmiselundi tööd: · nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga · haistmiselund kohaneb kiiresti inimest pidevalt ümbritsevate lõhnadega - inimene ei taju lõhnu, mis teda pidevalt ümbritsevad (näit. oma higi lõhna, lõhnaõli lõhna jne.).
etapp, kus on sisemisest rakukogumist areneb inimalge. sarnasus inimesega olemas (alates 3. kuu). Esimese elukuu lõpuks kujuneb esmane Kolmanda kuu lõpuks on loorel kõige suurem närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge. pea. Loode suudab ennast juba liigutada. Idulane on siis 5-10mm ja kaalub 0,1-0,2g 5. Mõisted Menstruatsioon – limaskestaga eralduv veri eemaldatakse tupe kaudu Platsenta – organ, mille vahendusel toimub pidev ainete vahetus ema ja loote vahel, selle kaudu loode toitub, hingab ja eritab jääkaineid Ovulatsioon – viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast Testosteroon – meessuguhormoon Sperma – meessugunäärmete nõre koos spermidega Idulane – emakas arenev inimorganism arengu algperioodil
põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse Kahjulik: kemikaalid, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma, akuutse või kroonilise tervisekahjustuse Sööbiv: kemikaalid, mis eluskoega kokkupuutel võivad selle hävitada. Nt põhjustada tugevat söövitust. Ärritav: mittesööbivad ained ja valmistised, mis vahetul, pikaajalisel või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga võivad tekitada nahapõletikke, märkimisväärseid ja tõsiseid silmakahjustusi või hingamiselundite ärritust. Ained ja valmistised, mis keskkonda sattumisel avaldavad või tõenäoliselt avaldavad otsest või hilisemat mõju ühele või enamale ökosüsteemile
Moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul 3. Munaraku tunnused: Läbimõõt 0,1mm Ei liigu Mass on 100 korda suurem kui spermil Eluiga kuni 2 ööpäeva Jõuab edasi munajuha kokkutõmmetega Moodustuvad kõik looteeas Valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates murdeeast Ei valmi elu lõpuni 4. Mis on…? Menstruatsioon—Emaka koheva limaskestaga eraldumine koos viljastumata munarakuga, kaasneb verejooks Ovulatsioon— Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast Viljastumine—Seemneraku ja munaraku ühinemine Miks on mehe sugunäärmed väljaspool keha, ei tohi kokku puutuda verega? Spermid vajavad paar kraadi madalamat temperatuuri, kui kehatemperatuur. Nad on kehale võõrad rakud, mistõttu nad ei tohi verega kokku puutuda 5. Viljatus-osa inimesi ei saa järglasi 1
Munarakk on viljastumisvõimeline peale ovulatsiooni 36 tundi ja seemnerakud naise suguteedes kuni 48 tundi. Viljastamise tulemusena tekib viljastatud munarakk. 5.Kirjelda viljastatud munaraku arenemist ja loote tekkimist. Viljastatud munarakk ehk süngoot hakkab kohe peale viljastumist jagunema ja tekib esmalt kobarloode ja siis põisloode. Kõik see toimub munajuhas. 3-4 päeva jooksul jõuab loode emakasse ja pesastub emaka limaskesta. Loote välimine kest ehk kõldkest kasvab kokku emaka limaskestaga ja sellest tekib platsenta. 6.Kirjelda loote arengut ja toitumist kuni sündimiseni. Platsenta kaudu varustatakse arenevat loodet toitainete ja hapnikuga ning selle kaudu juhitakse ära ka jääkaineid ema verre. Areneva loote ja platsenta vahel on nabanöör. Kuni kolme kuuni nimetatakse arenevat loodet idulaseks. Loote arengu aeg on 280 päeva ehk 40 nädalat. 7.Kirjelda inimese sünni järgset arengut. Esimene elujärk on imikuiga (0-1 eluaastat), kus laps kasvab ja areneb väga
peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. 1.7 Emakakael - asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud. 1.8 Emakas (lad. k. uterus) - pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis. 1.9 Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine. 1.10 Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet:
tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Sünnijärgse arengu võimalused looduses 1
mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad väikesteks ja suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. keel on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest. Skelett- organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju
Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 7. Suuõõs, keel, süljenäärmed, söögitoru Süljenäärmed - nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.
näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine. Süljenäärmed jagunevad väikesteks ja suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. keel – on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest. Skelett- organismi elundkond,mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju
5. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Hingamiselundite süsteemil on veel teisigi funktsioone. Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. 6. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Seda filtreerivad peenikesed karvakesed ja ninaõõnes soojendatakse seda. Suuremad osakesed võetakse kinni. 7
Taga asub söögitoru, külgmiselt paiknevad veresooned närvid. Algab 6.7 kaelalüli kõrguselt ja haruneb rinnaõõnes 4- 5 rinnalüli tasemel kaheks. Hingetoru ehitus- on 9-15 cm pikkune torujas elund. Hargneb kaheks peabronhiks. Eristatakse kaela ja rinnaosa. Koosneb 16-20 kõhrelisest poolrõngast. Hingetoru tagumine sein on kileline ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on voodertatud limaskestaga- limanäärmed. Hingetoru funktsioon - 12. Peabronhid lad. k. Bronchi principales Asend Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suubuvad vastavasse kopsu, mille väratis nad jagunevad. Ehitus - parem bronh on vasakust lühem ja laiem ning hauneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neist ühendavatest sidemetest ja limaskestast. 13
• Ülesanded: kaitse, joogi- ja urineerimiskeskkond, eraldab teistest lootekestadest § Allantois ehk kusekott • Temast kujuneb histo- ja organogeneesi ajal nabaväät(nabanöör) § Koorion ehk kõldkest • Arenedes muutub hatuliseks • Ühineb selliselt emaka limaskestaga • Moodustab koos limaskestaga platsenta • Ülesanded: kattev kaitsefunktsioon (nt. toodab valke, mis mõjutavad ainevahetust loote huvides) o Platsenta ehk emakook § Kujuneb samaaegselt histo- ja organogeneesiga § Kujuneb koorionist ja emaka limaskestast, vahele ulatud osaliselt amnioni rakke (nabaväädi ühinemiskohal) § Imetajatel 5 eitüüpi, olenevalt ema ja lootepoolse osa koosmõjust
eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest ning järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani. Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained: valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid, kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud on krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine mis väljendavadki toitainete kadu organismist. [6] Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöliaakia ainus ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu
näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil
näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil
eritamine Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: -toidu peenestamine -segamine -algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Jäävhambaid on 32. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu on lihaseliste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga: -toidu segamine; toidu soojendamine; maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke; maohape hävitab mikroobe. Peensool on kurrulise ja hatulise sisepinnaga ja seal imenduvad toitained verre. 12sõrmiksoola liigub toit maost, valkude rasvade, suhkrute lagundamine ja toitainete imendumine. Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas, seal toimub suhkrute ja valkude seedimine.
toitained – valgud, lipiidid, laktoos laktaasi puudumisel piimatooteid ja/või loomse töö süsivesikud, vitamiinid, mineraalained jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora tulemusel saadud aineid nagu näiteks ja mikroelemendid – kujuneb ta lagundab, tekitades gaase mesi. Veganism aga keelab kõikide kahjustunud peensoole limaskestaga (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) loomsete ainete tarbimise. Mõne tsöliaakiahaigel nende vaegus. ning happeid. Haigusnähud võivad olla rangema määratluse järgi ei tohi Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – erinevad, alates kergest kõhuvalust loomseid tooteid kasutada ka riietuses krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine kuni krampide ja kõhulahtisuseni. jm tarbeesemete seas, olenemata sellest
Seedtalitluse iseärasused Erineb tüüpilisest seedetalitlustest. Lähvmal lehmale kui seale, sest jäemesooles toimub ka seede. Suuseede -võtab sööda mokkade ja keelega, rohu sööb väikehammastega. Purihambad laiad ,sööb 1 suupoolega ja aeglaselt (1kg.kaera 10 min). Maoseede - mahutab 10l. Söögitoru tuleb makku keskohast ja jaotab mao kaheks. Kaetud butaanse limaskestaga, kotitaaline eeosa ja näärimeline tagumine osa. Allaneelatud osad satuvad söögitorupoolsesse ossa – toimub mikrobiaalne seede. Tekib seede aeg maosisaldises 80% vett (maonõret). Edasi liigub sööt maolukuti kaudu peensoolde. Peensooleseede -( 20m)-kõige ulatuslikum. Lagundab süsivesikuid ja rasvu. (rasv-lipaas, tärklis-amülaas) Jämesooleseede – peensoolele järgnevad teravaosaline umbsool (30l) ja käärsool ( 100l)
Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Hambad (ehitus, lühi-ja pikakroonilised, hamba valem) Hambal eristatakse hambasombus paiknevat hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni. Hambaõõnt täidab hambapulp, mis koosneb sidekoest, veresoontest ja närvidest. Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi
b)Suulae-keele lihas ja suulae-neelu lihas – suulaest keelde ja neelu seina – tõmbavad alla c)Kurgunibulihas – kurgunibu sees Suupõhi (fundus oris) Moodustatud peamiselt lihaste poolt: a)Alt tugevdab kakskõhtlihase eesmine kõht b)Tähtsaim: alalõualuu-keeleluu lihas (m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdab lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt, vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursed! Pinnal on näha: keskel – keelekida (frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed (caruncula sublingualis) ja keelealune kurd (plica sublingualis). Kurgukitsus (isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgukitsust piiravad: ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared:
toimel. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, tekib heli. Artikuleeritud kõne moodustamiseks on tarvis ka keelt, suuõõnt, huuli ja ninaõõnt. ***Proovige sisse hingates rääkida! Hingetoru (trachea) on ca 12 cm pikkune toru. Trahhea toeseks on poolringikujulised kõhrelised rõngad, mis tagaosas on lahti (sarnaselt hobuserauaga). See võimaldab söögitorus liikuda ka suurematel toidutükkidel. Ka trahhea on seest vooderdatud limaskestaga, mille all paiknevad silelihaskiud. Bronhide ehitus on hingetoruga sarnane. Bronhid hargnevad peenemateks bronhioolideks, neis enam kõhreid ja näärmeid pole (küll aga silelihaskiud vahel on tegu bronhioolide spasmiga). Kopsud (ld k pulmo, kr k pneumon) on koonusekujulised, ülalt kitsamad. Kopsu tipp ulatub kaelapiirkonda, ca 3 cm rangluust kõrgemale. Parem kops koosneb 3, vasak 2 sagarast, iga sagar segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega. Sagarikkude vahel on sidekoe
normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase; JS § 8. Jäätmete kahjulik toime 4) H3B tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 ºC ja võrdne või alla 55 ºC; 5) H4 ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku; 6) H5 kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid; 7) H6 mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma; 8) H7 kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha
nägemisega siis patsiendid võivad oodata ja pigem eelistada et nad saaks sellise välimuse. Seda ideed pole uuritud literatuuris. Frenulum labii superior ülemine huulekida Papilla incisiva intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha Rugae palatina transversaalne limaskestavolt suulae esiosas Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi) Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. Tuber maxilla ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist Tuber maxilla algus selles piirkonnas alustatakse hambumusvalli lõikamist. A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel. Sinnani peab ulatuma totaalproteesi distaalne serv. Tuber maxilla keskkohta ja kaniinuse kohta ühendav joon orientiiriks hambumusvalli valmistamisel ja hammaste ladumisel
annaabi.ee 
