värvide tingimustest. http://en.wikipedia.org/wiki/Natural_Color_System Kollane – NCS 0580Y10R (= 5% tumedust, 80% küllastust, 90% kollast + 10% punast = kergelt tume küllastunud kollane kerge oranžika varjundiga) Sinine – NCS 4055R95B (= 40% tumdust, 55% küllastusst, 5% punast + 95% sinist = üsnagi mitteküllastunud tume sinine lillaka varjundiga. http://www.ncscolour.co. uk/ http://www.ncscolour.co.uk/ http://en.wikipedia.org/wiki/Natural_Color_System http://www.ncscolour.com/en/rm/about-us/colour-knowledge/how-ncs-works/what-is- colour/
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Asub VII A rühmas, 5. perioodis Lihtainena väga mürgine Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Joodi tähtsus organismis Jood on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa. Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi. Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi. Joodi puudujääk võib tekitada ka kilpnäärmehaigust- struumat. Joodi sublimeerumine
Vees hakkab kloor osaliselt reageerima, moodustades hüdraate. Fluor F · Fluor, kui lihtaine raske gaas, terava lõhnaga nagu kloor ja osoon. · Värvuselt on kollane. · Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. · Inimkehale mõjub fluor söövitavalt. Jood I Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena. Sulavad temperatuuril 113 °C, keevad temperatuuril 184 °C, moodustades lillaka auru. Broom Br Metallidega reageerides tekitab ta bromiide. Broom on tugev oksüdeerija ning reageerib paljude liht- ja liitainetega. Broom saab olla inimkehale söövitav ja ärritav. Broomil on tugev lõhn.
USB kaablid suudavad toita kuni 100W (Standartsed, spetsialseks otstarbeks mõeldud variandid suudavad toita ka suurema võimsusega süsteeme) https://www.youtube.com/watch?v=ZrZISyPucMg VGA, DVI, HDMI, DisplayPort: https://www.youtube.com/watch?v=f38sotYHqtA PS/2: Tuli kasutusele 1987-ndal aastal IBM-i poolt. Sai nime IBM arvutilst Personal System/2 -> PS/2. Kasutatakse, et arvuti külge ühendada klaviatuure ja hiiri. Klaviatuuri ühendus on tavaliselt tähistatud lillaka värviga ja hiire ühendus rohelise värviga. Asendas näiteks RS232 ühendusega hiired ja DIN ühendusega klaviatuurid. Tänapäeval on selle ühenduse aga asendanud täielikult USB.
jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on stabiilne isotoop massiarvuga 127. Joodi täpne aatommass on 126,90447 aatommassiühikut. Jood on halogeen. Jood moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113 °C ja keevad temperatuuril 184 °C. Joodi aur on lillaka värvusega . Tal puudub vedel olek. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Ta juhib elektrit, ja on läikega Joodi kasutatakse meditsiinis. joodi saab kindlaks teha tärklisega, pannes tärklise peale joodi muutub see sinakaslillaks . Inimorganismis võib leiduda joodi kilpnäärmest. Joodi avastamine Joodi avastas Prantsusmaa insener Bernard Courtois 1811. Tol ajal käisid Napoleoni sõjad ja
Kõige enamlevinud ühekdiks keedusool. Broom Keemiline element järjenumbriga 35. Metallidega reageerides tekitab bromiide. Punakaspruun vedelik. Toatemperatuuril vedel mittemetall. Terava lõhnaga mürgine aine. Tugev oksüdeerija. Inimkehale söövitav ja ärritav. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites. Vesinik põleb broomis vesinikbromiidiks ( H 2 + Br2 = 2HBr ). Jood Keemiline element järjenumbriga 53. Esineb tumepruunide kristallidena. Keemisel moodustab lillaka auru. Teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Vees lahustub halvasti. Reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega ( KI + I2 = KI3 ). Reageerib paljude metallidega kõrgemal temperatuuril. Teiste halogeenidega moodustab interhalogeniide. Astaat Keemiline element järjenumbriga 85. Kõik isotoobid on radioaktiivsed. Tahke aine. Värvus pole teada. Omadustelt meenutab mittemetalle (halogeene), kui ka metalle(Po, Pb). Lahustub hästi orgaanilistes lahustites. Raskeim halogeen.
Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused: 1. Kanarbik - samblike kooslus — mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel. Imetajad, roomajad ja kahepaiksed Puudega kaetud rabaosad on loomarohkemad kui lageraba. Imetajatest võib rabas kohata põtra ja valgejänest, aga võib ka hunti, rebast, mäkra, karu, metssiga, metskitse. Roomajatest leidub kuivemates piirkondades arusisalikku, raba servaaladel võib kohata rästikut või vaskussi. Kahepaikseid (rohukonn, rabakonn, veekonn) elab rohkesti laugastes.
5. Kõvadus 0,4 (Moshi skaalal) KEEMILISED OMADUSED (VÕRRANDITENA) Mõlemad väga aktiivsed, leelismetallid, oksüdatsiooniastmed ühendites +1. Naatrium ja kaaliumoksiidid on tugevalt aluselised. 1. Reageerivad hapnikuga, moodustub naatriumi puhul naatriumperoksiid, kaaliumiga kaaliumhüperoksiid 2. Reageerivad väga aktiivselt veega. Eksodermiline reaktsioon. Veega reageerides kuumeneb metall nii palju, et ta läheb põlema, kaalium lillaka valgusega, naatrium orantsi. Kaaliumil toimub see reaktsioon naariumist kiiremini. Reageerimisel veega moodustub leelis (naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid) ja eraldub vesinik. (hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest). 3. Reageerivad halogeenidega, moodustuvad halogeniidid (reageerib ka bromiidi, iodiidi, fluoriidiga) 4. Reageerivad hapetega, mõlemad metallid lahustuvad koheselt väävelhappe lahuses NAATRIUM: 1. 2Na + O2 2Na2O2 2
Harilik põdrasamblik Raba-põdrasamblik Raba-karusammal Palusammal Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-kaksikhammas Palusammal Tähtsamad taimekooslused 1. Kanarbik - samblike kooslus - mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus - mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus- mätaste alaosas ja mätaste vahel Loomad Puudega kaetud rabaosad on palju loomarohkemad kui lageraba Imetajatest elavad metssiga, valgejänes, metskits, karu, mäger, rebane, põder, hunt Roomajatest leidub arusisalikku, raba servaaladel rästikut või vaskussi Kahepaiksetest rohukonn, rabakonn, veekonn, kes elavad rohkesti laugastes Veelind- järvekaur Arusisalik Raba tingimused Esineb palju laukaid Suure happesusega
5. 10 ja 20 minuti pärast pipeteeritakse ülejäänud kahte kolbi samuti 1 ml töölahust. 6. Koonilisi kolbe keetsin elektripliidil püstjahutiga all 10 minutit, aega arvestasin sellest hetkest, kui lahus läks keemia. 10 minuti möödudes lisasin 150 ml destilleeritud vett läbi püstjahuti sellega oli keemine lõppenud. 7. Kõikidesse kolbidesse tilgutasin pipetiga indikaatorina kolm tilka mureksiidi vesilahust, mis andis kolvis olevale lahusele lillaka tooni. 8. Viisin läbi lahuse tiitrimise 0,02M CuSo4-ga kolbi vaikselt loksutades. Tiitrimise tulemused. 1) Null lahus - 2ml 0,02M CuSO4 1,8mg/ml 2) 10 min lahus 10,5 ml CuSO4 9,1 mg/ml 3) 20 min lahus 17 ml CuSO4 15 mg/ml Graafiku abiga leidsin neile mahtudele vastavad kontsentratsioonid. Invertaasi aktiivsuse arvutamine: A=[(C2 C1) · V1 · 103 · L] / [T · 180 · V3 · V4]
Cl2 on kollakasroheline mürgine gaas, terava lõhnaga, lahustub vees ja seda nimetatakse kloorveeks. (s.o.tugev oksüdeeria). Br2 on punakaspruunivärvusega väga mürgine vedelik, kergesti aurustub, vees lahustub vähe, paremini orgaanilistes lahustites (benseenis , eetris, alkohoolis). I2 on metalse läikega mustjasvioletse värvusega kristalne aine. Vees lahustub halvasti, hästi benseenis, piirituses, eetris jt. Kuumutamisel sublimeerub s.t. tahke aine muutub gaasiks , gaasiline jood on lillaka värvusega. Keemilised omadused: halogeeni aatomi väliskihil on 7 elektroni ja nende aatomid liidavad elektroni Cl +17 /2)8)7) Cl + 1e -> Cl Tekib kloriidion Halogeenide keemiline aktiivsus on seotud aatomiraadiusega. Kõige kergemini liidab elektroni fluor, seega on ta kõige aktiivsem ja ta on üldse kõige aktiivsem mittemetall. Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seega aktiivsus väheneb F2<-Cl2<-Br2<-I2
sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valati ~1 ml munavalgu lahust ja lisati 1 ml 10%-list NaOH, mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust ja loksutati. Värvus katseklaasis muutus lillakaks. Järeldus: Lahus andis lillaka värvuse, kuna leeliselises keskkonnas, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele, seostuvad lisatud CuSO4-st vask ioonid peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes lillaka biureet- kompleksi . Mulderi reaktsioon Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valati ~ 1 ml munavalgu lahust ja lisati 4 tilka
sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valati 1 ml munavalgu lahust ja lisati 1 ml 10%-list NaOH, mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust ja loksutati. Värvus katseklaasis muutus lillakaks. Järeldus: Lahus andis lillaka värvuse, sest NaOH põhjustatud leeliselises keskkonnas seostuvad lisatud CuSO4-st vask ioonid peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes lillaka biureet-kompleksi . 1.1.2 Ksantoproteiinireaktsioon Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valati 1 ml munavalgu lahust ja lisati 3 tilka kontsentreeritud HNO3,tekkis valge sade
palju nii ravimi- kui ka kosmeetikatööstuses. Ilutaimena ei sobi piparmünt püsilillepeenrasse, kuna kipub kiiresti võsuma, küll aga sobib hästi varjulisse aianurka. Faktid piparmündist: Iseloomustus: mitmeaastane rohttaim, vars oksaline, püstine, neljakandiline, kõrgus kuni 1m. Lehed vastakud, munajassüstja kujuga, servast teavsaagjad, värvus tumeroheline. Õied ülalehtede kaenlas, väikesed, punakad või lillaka varjundiga Kasvukoht: koduaiad, peenramaad. Eestis metsikult ei kasva. Õitsemise aeg: juuli-september Esinemine: kõikjal Eestis Kasutatav taimeosa: lehed Kogumine: õitsemise ajal Droog: kuivatatud tumerohelised lehed ja taime ladvaosa Säilitamine: kuivatatult; kuivatatkse kuivas õhurikkas ruumis, niiskust kuni 14 % Keemiline koostis: eeterlikud õlid l-mentool, l-mentoon jt. Parkained, karotiin,flavonoidid jm. Kasutamine: teena ja tinktuurina
alguskohal tihti laiend – piimanditsistern (cisterna chyli), - kulgeb rinnaõõne tagaseinal, suubub vasakusse venoosnurka; - kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter): - tekib rinnaõõnes parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel;- suubub paremasse venoosnurka,- kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist) Põrn (spleen, lien): - sarnaneb suurele lümfisõlmele!- on tumepunase või lillaka värvusega, ca 150 g raskune kohvioakujuline intraperitoneaalne elund vasakul ülakõhus (mao taga ja neerust kõrgemal),- nõgusa külje keskel asub põrnavärat (hilum), mida läbivad põrnaarter, põrnaveen, närvid ja lümfisooned; - on ümbritsetud sidekoest kapsliga, millest lähtuvad trabeekulid, trabeekulite vahel paikneb pulp – põrna lümfikude, pulp jaguneb valgeks (arterite ümber) ja punaseks (veenide juures), - ülesanded: vere (ja
I. Puuliigi üldkirjeldus Must pähklipuu (lad k. Juglans nigra), teise nimega Ameerika pähkel on üks haruldasemaid ja hinnatumaid lehtpuid. Ameerika pähkel kasvab tavaliselt 20-27 meetri kõrguseks, parimates kasvukohtades isegi 40 meetri kõrguseks. Ilma oksteta silindrilise tüve kõrgus on 8-18 meetrit. Tüve läbimõõt on tavaliselt 0,6-1,2 meetrit, kuid heades kasvutingimustes võib ulatuda kuni 2 meetrini. Lülipuit on tavaliselt tume šokolaadipruun, tihti lillaka või punaka varjundiga. Maltspuit on hele (kahvatukollane) kuid aurutades muutub peaaegu sama tooni lülipuiduga. Must pähklipuu on sitke, mõõdukalt vastupidav, kerge sillerdava läikega puit. Ta on ühtlase jämeda tekstuuriga, kiud on enamasti sirged kuid võivad olla ka lainelised. Aastarõngad on selgesti eristatavad. Säsikiired ei ole silmaga nähtavad. Kasvutingimused Must pähklipuu kasvab segametsades tempera- tuuridel vahemikus 7°C põhjapool kuni 19°C lõunas
· Halb enesetunne, väsimus, · Haiguse algus: äge või järkjärgult pearinglus, nõrkus kujunev · Subfebriilne palavik, kuni kõrge · Lihaste nõrkus palavikuni · Käte külmetamine · Häiritud liikumine · Katmata kehaosadel erüteem, ketendus ja turse · Iseloomulik on lillaka varjundiga ödeem ja erüteem · Limaskestadel: konjuktiviit, stomatiit, farüngiit NB! Iseloomuliku nahalööbe puudumisel kasutatakse ka terminit polümüosiit · Sagedamini haigestuvad lapsed ja naised Sjögreni tõbi on süsteemne sidekoehaigus, kus iseloomulikuks on sülje ja pisaranäärmete
toiteagaril toatemperatuuril. Tunnused Tundmatu tüvi Koloonia: kuju ümar profiil kerkinud, servajoon kumer konsistents sirge värvus limajas, läikiv valkjas 2. Rakulised omadused Gramreaktiivsuse määramiseks teostasin grami järgi värvimise. Kuigi mikroskoobis vaadates olid enamus lühikesed üksikud (agregeerumata) punased pulgad (etanool pesi kristallvioleti-joodi kompleksi välja), leidus ka osa lillaka tooniga rakke, kes olid samuti lühikesed üksikud pulgad. Täiendavalt tegin KOHi lüüsi testi, mis näitas, et tegemist on siiski gramnegatiivsete rakkudega (tekkis iseloomulik limajas konsistents). Tundmatu tüve liikuvuse uurimise jaoks kasutasin poolvedelat söödet (Hugh-Leifsoni sööde), millesse olin eelnevalt teinud pistekülvi. Külvijoone ümbrus söötmesambas oli häguseks muutnud ja liikuvust oli tuvastada.
leidub ohtralt inimeste koduaedades, kus teda imetletakse kui ilutaime. Välise ilu taga peitub aga väga ohtlik ja mürgine taim, mis palju pahandust tekitab. Metsades ja võsastikes võib kohata tema kollaste õitega sugulast kollast käokinga, mis on küll vähem mürgine, aga siiski inimesele ohtlik. Sinine käoking kasvab 1-1,5 meetri kõrguseks. Tema õiekate koosneb 3-5 tupplehest, mis moodustavadki kena kingakujulise õie. Õie värvus on tumesinine, äärmisel juhul lillaka varjundiga. Sinise käokinga lehed on pikarootsulised ja koosnevad 3-5 osast. Varrelehed on veidi väiksemad kui juurelehed. Varred on tugevad ja kaetud peente käharate karvadega. Maa-alune osa meenutab sellerijuurt ja inimesed on tihtipeale segamini ajades eluohtlikusse olukorda sattunud. Sinise käokinga taimemahl tekitab nahale ärritusi ning imbub läbi naha kiirelt. Mürgid tekitavad probleeme kesknärvisüsteemiga ja mõjuvad
Põhjuseks oli orgaanilise lahusti liiga kiire lisamine munavalgu lahusele. 1.2 süsivesikute reaktsioonid 1.2.1 Molisch´i test Molischi testi käigus annavad positiivse reaktsiooni nii mono-, oligo- j polüsahhariidid kui ka nukleiinhapped ja glükoproteiinid, kuna happelises keskkonnas toimub pikaaegne monosahhariidide vabanemine. Suhkrud dehüdreeruvad väävelhappe toimel ning tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga moodustades lillaka kihi lahuse ja happe pinnale. Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 2 ml fruktoosi ja teise 2 ml tärklise lahust. · Mõlemasse lisatakse 5-6 tilka Molischi reaktiivi, mis sisaldab -naftooli. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. · Katseklaaside sisule lisatakse tilkhaaval 1 ml konts, väävelhapet.pärast happe lisamist tekkis happe ja lahuse piirile lillakas reaktsiooniprodukt
Rünkpilved ilusa ilma pilved, areng algab Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub vatitoppi meenutava väikese pilvekese tekkest See pilveke kasvab nii horisontaal- violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne kui ka vertikaalsuunas. Rünksajupilved on võimsad, tugevasti vertikaalsuunas hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. arenenud pilved. Sageli lillaka või roosa varjundiga annavad väga tugevaid Maa pöörlemistelje suuna muutused sademeid hoovihmana, hooglörtsina, hooglumena, kui ka lumekruupe, jääkruupe, Petsessioon- pöörleva keha pöörlemistelje pöörlemine ümber teise, ruumis rahet. Tihti kaasneb rünksajupilvedega äike, võib esineda tromb. paigaloleva telje
kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. Töö etapid 1.2.1 Molisch'i test Süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse tulemuse annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades furfuraale.. Tekkinud kihid reageerivad edasi -naftooliga ja moodustavad lillaka kihi lahuse ja happe piirile. 1.katseklaas 2.katseklaas Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml sahharoosi Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml glükoosi ja lisatakse 6 tilka Molisch'i reaktiivi. ning lisatakse 6 tilka Molisch'i reaktiivi. Loksutada! Ettevaatlikult lisatakse 1 ml Loksutada. Seejärel lisatakse 1 ml väävelhaper väävelhapet. Edaspidi ei tohi katseklaasi ning katseklaasi ei loksutata! loksutada
jäävee vannil. Kuumutades lillakas värvus kaob, lahus muutub läbipaistvaks. Jahutades tekib kompleks uuesti ja värvus muutub jälle lillakaks. B. Mikroskoobi alusklaasile kantakse erinevate tärkliste materjali proovid. Lisatakse 1 tilk lahjendatud joodilahust. Maisitärklis on kobaras, koosnevad väiksematest tükkidest. Kartulitärklis on suurte ümarate tükkidena, enamasti üksikult. Järeldus Tärklis moodustab joodiga lillaka kompleksi, mis kuumutamisel laguneb (värvus kaob) ja jahutamisel tekib uuesti. Mikroskoobiga joodiga värvunud taimseid tärkliseterasid vaadeldes on võimalik kindlaks teha, mis taimest tärklis pärit on.
Eelistab valgusrikkaid parasniiskeid kasvukohti. Talub hästi tahma ja linnade kahjulikke gaase. Kasutatakse laialt lõikelillena, ka iluaias. Kastuatakse rahvameditsiinis, putukate tõrjeks ja värvaine saamiseks. Rukkilill (Centaurea cyanus) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Ühe või kaheaastane ühekojaline 20 75cm kõrgune rohttaim. Lihtlehed pealt valkjad, hallikad, karvakestega. Alt viltjaskarvased. Õitseb juunist septembrini. Korvõisikud on sinised, lillaka kuni valge värvusega. Vili valmib alates juulist. Paljuneb seemnetega. Eelistab liivakaid muldi. Valguslembene, poolvarju taluv. Looduslikult kasvab viljapõldudel, tee ja kraaviservadel. Mitmeid vorme kasvatatakse iluaedades. Sobib lõikelilleks. Kasutakase ka rahvameditsiinis. Pääsusilm (Primula farinosa) Sugukond: nurmenukulised ((Primulaceae) Mitmeaastane ühekojaline 720cm Väga dekoratiivne, sobiv kõrgune rohttaim. peenrataim
..................................................9 2 Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127.Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Jood organismis on lokaliseerunud kilpnäärmesse, kus ta on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja kilpnäärme normaalseks talitluseks. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad tugevasti kogu ainevahetuse intensiivsust: valkude, rasvade, süsivesikute kasutamist, soojusproduktsiooni protsesse, avaldavad mõju kasvule ja arenemisele, sigimisfunktsioonidele.
iseloomuliku kiirituste. oksüdeerija. temperatuu- lõhnaga radioaktiivset Paljude ril 184 °C, mürgistust; jood metallide ja moodusta- pole söövitav, mittemetallide- des vaid omab ravivat ga ta vahetult lillaka auru. efekti. toatemperatuu- ril ei reageeri. Väävel See on kollane, Pole inimesele Ei lahustu Keemiliselt on Väävel rabe, mürgine vees. Vähesel väävel aktiivne keeb tem-
c) Molisch'i reaktiiv a-naftooli lahus alkoholis 11. Milline süsivesik on sahharoos ja mis on tema hüdrolüüsi produktideks? Millise reaktsiooniga saab kindlaks teha, kas toimus sahharoosi hüdrolüüs? Sahharoos disahhariid, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. Fehlingeni reaktsioon 12. Milline süsivesik on tärklis? Kuidas saab kindlaks teha a) tärklise esinemist lahuses b) teralise tärklise päritolu? Tärklis on polüsahhariid. Tärklis reageerb joodiga, andes lillaka kompleksi. Joodiga värvunud tärkliseterad on kindlaga kuju ja suurusega, seega on näha, kust need terad pärinevad. 1. Kirjutage rasva, glütserofosfolipiidi, vaha ja steroidi üldvalemid. 2. Millest on tingitud lipiidide hüdrofoobsus ja millised läbiviidud reaktsioonidest näitasid seda? Lipiidide hüdrofoobsus on tingitud pikkadest süsivesinikradikaalidest ja hüdrofppbsetest aatomirühmdes. Emulsioontest 3. Mida tähendab amfifiilsus ja millised lipiidid on amfifiilsed?
Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed ning neid saab mikroskoobis vaadelda, et kindlaks teha nende päritolu. Töö käik Valasin katseklaasi 4 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Loksutasin segu ja kuumutasin veivannil keemiseni. Jahutasin katseklaasi alumise poole veejoa all maha. Tulemus 11 Eda Türi 142281 YAGB21 Algne lillaka värvi lahus kuumutamisel muutus järjest heledamaks kuni värvus kadus üldse. Veejoa all jahutades taastus lahuse lillaks värvus. Järeldus Tekkinud tärklise ja joodi lilla kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril, kuna polüsahhariid keerdub kõrgel temperatuuril lahti. Tegemist on pöörduva reaktsiooniga. Pilt 4 Kartulitärklis Pilt 3 Maisitärklis
lämmastiku aatomiga. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust. Lisame 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutatakse hoolikalt. Tulemus: Lahuse värvus läks violetseks, sellepärast et munavalk sisaldab peptiidsidemeid, mis aluselises keskkonnas(selleks lisasime lahusesse NaOH-d) moodustavad vasksulfaadis olevate Cu2+-ioonidega lillaka kompleksi. Kompleksi struktuur? Biureetkompleksi struktuur: 1.1.2 Mulderi reaktsioon See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus. Aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped on trüptofaan(Trp), türosiin(Tyr) ja fenüülalaniin(Phe) Milliste? Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel valk sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine.
Selline mõju on ainult marjadel, mitte lehtedes. Harilik mustikas on põletikuvastane ning aitab seedesüsteemi korrastada. Lehtedel on võime vähendada diabeetikutel veresuhkru taset ning on kõhtu kinnistava (1) toimega nagu ka marjad. 4.2 Antotsüaanid (2) Antotsüanosiidid ehk antotsüaanid (koondnimetusega mürtilliin ) on laialdaselt esinevad, vees lahustuvad ained. Märgatavad on nad lillaka värvusena taimede viljades, lehtedes ja tüves. Antotsüaanidest kuus on levinud taimedes. Molekulaarstruktuurilt on nad flavonoidide (2) (leidub mustikas ) ühendid, kus omavahel on ühenduses kolm fenoolrühma.. Tänu oma (13) struktuurile on looduses erinevatest taimedest leida palju antotsüaanide varitsioone. 4.3 Antotsüaniidide säilitamine mustika marjas
Rünkpilve areng algab vatitoppi meenutava väikese pilvekese tekkest (Cumulus fractus). See pilveke kasvab nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Kui pilve alus on pikem kui kõrgus, on tegemist Cumulus humilisega. Kui pilv edasi areneb, võrdub varsti tema pikkus pikkusega ja nüüd on tegemist keskmiselt arenenud rünkpilvega, mida nim Cumulus mediocris. 2.Rünksajupilved(Cumulonimbus) on võimsad, tugevasti vertikaalsuunas arenenud pilved. Sageli on need pilved lillaka või roosa varjundiga annavad väga tugevaid sademeid hoovihmana, hooglörtsina, hooglumena, kui ka lumekruupe, jääkruupe, rahet. Tihti kaasneb rünksajupilvedega äike, võib esineda tromb 23. Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega. Kui anname vurrile hoo, pöörleb see mõnda aega ümber oma telje. Ent vurr ei pöörle väga kaua, sest teda takistavad õhk ja hõõrdumine vast maapinda
9.Tärklis leidub looduses väga levinult, eriti rikkalikult leidub seda seemnetes (rukis, nisu, riis, mais) ja mugulates (kartul) 10.Tselluloos on looduses levinuim polosahariid. Temast koosnevad taimerakkude kestad. Tsellulloos on kõige levinum orgaaniline aine. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvil. Okaspuu puidus on seda umbes 50%. 11.Tärklise omdaused on reageerimine joodiga, mis võib moodustada joodi lahusega reageerides sinise värvuse, amüloosiga reageerides aga lillaka värvuse. 12.Tselluloosi omadused ontahkus, ning valge värv, see on kiuline aine. Tselluloosi kiu pikkus on kuni 50mm, Tselluloosil on kristalne struktuur. 13.Tärklise ja tselluloosi hüdrolüüsi tähtsus on värvainete saamine, nendest saab valmistada ka liimi. 14.Tärklist ja tselluloosi kasutatakse hüdrolüüsidena värvainete ja liimi valmistamise, tärklist kasutatakse toiduaine tööstuses, tselluloosi aga paberi tööstuses, odava paberi saamisel
vees süttida. Rubiidiumi ja tseesiumi reageerimine veega on väga ohtlik, kuna see kulgeb tavaliselt plahvatusega. Naatrium reageerib aktiivselt veega, kuid põlema ta reeglina ei sütti. Ent kui see siiski juhtub, siis põleb ta kollaka leegiga. (Pildiallikad: autori erakogu) Kaalium reageerib väga aktivselt veega, süttides vette asetamisel peadselt lillaka leegiga põlema. (Pildiallikas: autori erakogu) Tseesiumi reageerimine veega (Pildiallikas: http://dfsworldwidellc.wordpress.com/2008/02/08/metalic-cesium ) 4) Reageerimine hapetega Leelismetallide reageerimine hapetega toimub palju energilisemalt kui veega, kusjuures sellega võivad kaasneda plahvatused ja metalli süttimine
seened? a) Kasepuravik, Kase-hammaslehik, Kasepilvik b) Kahkjas pilvik, Kasepuravik, Karvane riisikas c) Valge puravik, Karvane riisikas, Kasekäsn d) Must pässik, Valge puravik, Tuletael "Haavaga seotud seened"- Marys Toomse 1. Millist haavaga seotud seent kutsutakse inglise keeles "chicken of the woods"? a) Haavataelik b) Haava-tuletaelik c) Haavapuravik d) Vääveltorik 2. Milline riisikas on kergesti eristatav oma roosaka/lillaka värvi ja nähtavate triipude poolest? a) männiriisikas b) kuuseriisikas c) haavariisikas d) oliivriisikas 3. Kuidas teha vahet haavataelikul ja haava-tuletalikul? a) haavataelikud on alati suuremad b) haava-tuletaelikud on alati suuremad c) haava-tuletaeliku viljakeha on pikalt esileulatuv, haavataeliku oma liibub rohkem puutüve vastu d) haava-tuletaelikul on roosakas alatoon, haavataelikul lillakas 4. Mis värvi on haavapuraviku kübar? a) Valge
Kloroos – noortes ja küpsetes lehtedes. Väävel pole kergesti liigutatav noortesse lehtedesse nagu lämmastik. Ühesõnaga kloroos võib ilmneda samaaegselt kõigis lehtedes. Kasvu pidurdumine. Fosfor – nukleotiidide koostises. Kasvu pidurdumine noorematel taimedel. Lehtede tumeroheline värvus, mis võib olla moonutatud ja sisaldada väikseid surnud koe täppe – nekroosilaigud. Mõned liigid võivad anda lehtedele hapra lillaka värvuse. Vanemad lehed surevad, taime küpseb viivitusega. Räni – osjalaadsed vajavad elutsükli läbi viimiseks räni. Räni puuduse korral on taimed tundlikumad elupaikade muutumisele ja seennakkustele. Boor – mängib olulist rolli raku pikenemisel, nukleiinhappe sünteesil, hormoonide reageerimisel, membraani talitlusel. Puudusest iseloomulikud on mustad nekroosilaigud noortel lehtedel ja tipupungadel. Varred võivad olla jäigad ja haprad
konteinerid kevadel tagasi oma kohale. 3.10. Perekond mikrobioota - Microbiota Eestis veel viimastel aastakümnetel haruldane olnud, kuid nüüdseks jõudsalt levima hakanud mikrobioota (Microbiota decussata) on suurepärane, kuni 0,3 meetri kõrgune ning 2...5 meetrise läbimõõduga ringja võraga pinnakattepõõsas. Mikrobioota on meil täiesti talvekindel ning haiguste ja kahjuritevaba, talveks lillaka okkavärvuse omandav soomusjate lehtedega põõsas. Võra on sedavõrd tihe, et sellest umbrohu läbikasvamine on välistatud. Liik on valguslembene, kuigi suudab kasvada ka poolvarjus (siis jääb võraketas veidi hõredaks). Mullaviljakuse suhtes ei ole eriti nõudlik. Sobivaks lõimiseks on saviliivad ja liivsavid. Liigset mullaniiskust ei talu, eelistab pigem kuiva mulda. Mikrobioota sobib pinnakattetaimeks, kiviktaimlatesse, terrassidele, astangutele, nõlvadele, kividele ja
korduvalt. Poegimine kestab tavaliselt 2-3 tundi. Karjatamisperioodil kulgeb sünnitus kiiremini. Asemel peetaval ja noorel loomal võib sünnitus venida pikemaks. Poegimistegevuse alguseks loetakse esimeste väituste3 ilmumist. Väituste tulemusena lükatakse loode koos lootekestaga sünnitusteedesse, lootevedelikuga täidetud lootekestad tungivad kiiluna sünnitusteedesse ja avavad need. Normaalse sünnituse korral ilmub kõigepealt nähtavale lillaka värvusega lootekott, seejärel jalad ja pea. Tavaliselt ei ole sünnitusteed jalgade nähtavale ilmumise ajaks täielikult avanenud. Jalgade asendi järgi tehakse kindlaks, kas ei esine väärasendit. Häbemest väljatunginud lootekestasid ei tohi enneaegu purustada. Kui seda tehakse, siis: peseb lootevesi maha sünnitusteid libestava lima, need kuivavad ja sünnitus muutub raskemaks. 3 Väitused - emaka- ja kõhulihaste üheaegsed kokkutõmbed
Neid värvusi nimetatakse seellepärast põhivärvusteks. Igal kehal on oma neeldunisspekter. Kui keha igasuguse värvusega valgusi peegeldab ühtemoodi, siis on keha valge.Kui keha neelab väga tugevasti kõiki spektrivärvusi, siis paistab ta meile mustana. Kui keha neelab valgust valikuliselt, siis keha valgustamisel kiirtega, mida ta ei neela,värvub keha nende värvi. Kolme värvi ( kollase, sinise ja purpurse - lillaka varjundiga punane ) segamisega saab värvida pinna mistahes värvi. (Mitte samastada värviliste valguskiirte segunemisega.) Seepärast kasutatakse värvitrükis põhivärvidena kollast, sinist ja purpurset. 3.5.6. Footoni energia Optiliste nähtuste uurimine näitas, et valguse levimist saab seletada ainult laineteooriaga, valguse kiirgamist ja neeldumist aga valguse kiirgamise kvantteooria abil. 1900. a
Koloniseerib eelkõige siga ja kägu (kalkunit tegelikult). Leidub orgaanilise aine rikkas pinnases või koloniseeritud loomade väljaheidetega reostunud pinnavees. Lihunike, lihatöötlejate, talunike, linnutöötajate (:, kalatöötlejate, veterinaaride kutsehaigus. Virulentsus. Üldiselt on vähe teada. • Hüaluronidaas • Neuraminidaas • Kihnulaadne struktuur võib takistada fagotsütoosi Haigused. • Erüsipeloid – valulik pruriitiline põletikuline nahakolle, lillaka kõrgenenud servaga ja keskelt puhas; harva võib tekkida ka difuusne kutaanne infektsioon süsteemsete nähtudega. • Septitseemia – endokardiit (reeglina krooniline, aga ka äge), harva abstsessi moodustumine, meningiit, osteomüeliit. Diagnostika. Pikad filamentjad pulgad kolde edasitungiva serva bioptaadist – Grami järgi. Kasvab hästi veri- ja šokolaadagaril, inkubeerituna 5…10% CO2 juures. Katalaas-, liikumatu, nõrgalt fermenteeriv, toodab H2S mingil spets TSI agaril.
Mõnedel naistel võib ka raseduse ajal "mestruatsioon edasi käia" s.t. igal kuul, peamiselt raseduse alguses, tekib oodatava menstruatsiooni ajal tavapärasest vähesem või määriv veritsus. Sellisel juhul on rasestumise korral võimatu kasutada ka raseduse suuruse määramiseks viimase menstruatsiooni kuupäeva ning siis kasutatakse ultraheli abi rasedusnädalate täpsustamiseks. 2. Valgevooluse suurenemine on tingitud hormonaaalsetest muutustest. Tupe limaskest ja emakakael on niisked, lillaka varjundiga. 3. Rindade suurenemine, valulikuks muutumine Rinnad pakitsevad, nibuümbruse pigmenteerunud ala tumeneb. Alates kolmandast raseduskuust võib erituda rindadest mõni tilk piima. 4. Ülitundlikkus lõhnade suhtes Võib tekkida vastumeelsus erinevate toidulõhnade, ka tee- ja kohvilõhna suhtes. Samuti võib naine tajuda seni märkamatuks jäänud lõhnu ning seni meeldinud lõhnad võivad muutuda vastumeelseteks. 5. Söögiisu- ja maitsemuutused
annaabi.ee 
