Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

USB, VGA (0)

1 Hindamata
Punktid
USB-VGA #1 USB-VGA #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Musymeez Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Referaat EMAPLAAT

Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit

Arvuti õpetus
thumbnail
17
doc

Eksam

1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ­ Magnetoptilised kettad võimaldavad kord

Informaatika
thumbnail
38
doc

Riistvara

1 Arvutite komponendid ja arhitektuur Selle teema materjale läbi töötades saad teadmised arvuti riistvarakomponentidest, arvutite arhitektuurist ja protsessori tööpõhimõtetest. 1.1 Arvuti riistvarakomponendid Õpieesmärgid Selle alateema materjale läbi töötades õpid:  Määratlema arvutisüsteemi põhilised komponendid ja kirjeldada nende koostööd  Tooma välja lihtsa arvutisüsteemi peamised perifeeriaseadmed ja nende parameetrid  Eristama põhilisi mälutehnoloogiaid. 1.1.1 Arvutisüsteemi põhikomponendid Personaalarvuti (PC - Personal Computer edaspidi arvuti) on arvutusseade, mis koosneb erinevaid funktsioone täitvatest elektroonikaplokkidest, mis koos funktsioneerides teostavad mingit kasutaja poolt määratud ülesannet. Arvuti on ehituselt modulaarne ja see tähendab, et arvuti erinevaid funktsionaalseid plokke või mooduleid saab vastavalt soovitud kasutusotstarbele erinevalt kombineerida ning nii muuta arvuti funktsionaalsust või

Arvutite riistvara alused
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika
thumbnail
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter ­ programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

Arvutiõpetus
thumbnail
142
doc

Arvutite riistvara

arenenud ja kaks uut jadasiini standardit on kasutusele võetud. Uued standardid võimaldavad kõrvaldada seadmete ühendamisel tekkivad probleemid ka ilma tehnilisi teadmisi omamata. USB (Universal Serial Bus) siin. See standard töötati välja firmade Compaq, Digital, IBM, Intel, Microsoft, NEC ja Northern Telecom ühistööna. Pakuti välja ühte porti ühendada uue ühtse pistikühenduse abil kõik tavalised sisend-väljundseadmed. USB pistikud ja kaablid sarnanevad telefonijuhtmetele ja pistikutele. See port võib funktsioneerida nii jada-, paralleel-, hiire kui ka klaviatuuri või joysticki pordina. Igale USB porti ühendatud seadmele võib juurde ühendada teisi USB seadmeid. Igal seadmel võib olla kaks kuni kolm USB pistikut. Nii võib ühendada kuni 127 erinevat seadet. USB on oluliselt kiirem kui seda oli jadaport. Viimaseks saavutuseks on USB 2.0 mille kiirus on kuni 12 megabitti sekundis (COM kiirus 111,5 kilobitti sekundis). USB 2

Arvutid
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

ning helikontollerid. Neist viimane vajab näiteks 4-5 pesa. Täpset pesade paigutust ATX-i standardis fikseeritud ei ole. On antud vaid pesade paigutamiseks mõeldud ristkülikulise ala mõõtmed. Pesi on lubatud sinna paigutada nii ühes kui kahes reas ("korruseliselt"). Loomulikult ei saa niisugust emaplaati panna senisesse korpusesse - ka see peab olema ATX standardile vastav. Kettakontrollerite pesad soovitab uus standard paigutada emaplaadi esiserva lähedusse. Siis jäävad ketaste kaablid küllalt lühikeseks, lühikeste kaablite kasulikkusest aga oli juba juttu. Mälupesad on hea paigutada laienduspesade ja protsessori vahele. Siis ei jää nad millelegi ette ja nendesse on hõlbus mälusid paigaldada. Üleüldse rõhutab ATX-i standard komponentidele kerge ligipääsetavuse olulisust. Vastavalt ATX-i standardile lubatakse emaplaadile paigutada kuni seitse laienduspesa. Seejuures võib tegemist olla igasuguste ISA ja PCI laienduspesade kombinatsioonidega. Lubatud on ka nn

Arvutiõpetus
thumbnail
76
doc

Arvutid I eksami materjal

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND........................................................................................................

Arvutid i




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun