tellistest • Otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid • Enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendiga ehitised • Linna keskel agoraa, mille ümber templid ja nõukogu hooned • Pnyximäe otsas kõrgus rahvakoosolekuplats • Võimsad müürid, mis liitsid linna sadamaga • Kuningaloss-kindlus- kultuurikeskus • Nike tempel • Propüleed • Parthenon • Erechtheioni tempel • Athena pronkskuju Riigikord • Aristrokraatia • Aristrokraatia • Türannia • Demokraatia Seisused Seadusteandjad Kasvatus • Tüdrukud kasvasid • Poisid alustasid seitsme
labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud. Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal. Abielu said lubada endale vaid jõukamatest ja nimekamatest peredest pärit neiud ja noormehed, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni, linnas oli palju possmehi ja vabu naisi. Linnakultuur (eluolu) Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena
Referaat Koostas: Karl Eilo 5.c klass TALLINN 2013 VANA-EGIPTUS NIILUSE KALDAL Vana-Egiptuse algust loetakse umbes 3100 aastat eKr ning lõppu umbes 37a pkr, kui Egiptuse vallutas Rooma. Egiptus asub Aafrika mandril Niiluse jõe ääres. Niiluse oru Laius oli umbes 20 km. Muistsete egiptlaste jaoks oli Niilus eluliselt tähtis. Jõemuda muutis põllud viljakaks, jõest endast võis, aga püüda kala. 3100 aastat ekr liitsid Ülem Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Seda tegi kuningas Memes, kes ehitas ka linna Memphise. Vana egiplased määrasid aega kuningate valitsuse järgi. Egiptust valitsesid Vaaraod. Egiptlaste usund oli looma peaga inimene. Jumalad olid nende arust üleloomuliku väega olend, kes valitses maailma. Järgmisena räägime hoonetest. Esiteks templid, mis olid jumalate auks püstitatud hooned. Teiseks püramiid, mis oli jumalate ja lihtrahva haudehitis. Niilus Tänapäeval.
PÜHA BENEDICTUS- Ermiit, kes rajas kloostri ja pani paika reeglid. (alandlikkus ja distsipliin) PÜHA PATRICK- misjonär, rajas mitmeid kloostreid, levitas ristusku. KARL SUUR- frangi riigi kungingas, pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. KARL MARTELL- FS algataja. 732 Poiters’i lahingus tõrjus araablased tagasi ROOMA PAAVST- katoliku kiriku pea. CLODOVECH- ühendas frangid oma võimu alla, tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. Nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. MONTE CASSIONI KLOOSTER- Benedictuse rajatud klooster, mille eeskujul loodi läände veel teisi kloostreid. POITERS’I LAHING- kokkupõrge frankide ja araablaste vahel. Hiljem tekkis Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. VERDUNI LEPING- leping Karl Suure poegade vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi 3ks
riigipöördeni juhtis Gambiat president Sir Dawda Kairaba Jawara, kes valiti tagasi ametisse 5 korda. Jawara ajastu purustati 1981. aastal riigipöörde katsega. Riigipööret juhtis Kukoi Samba Sanyang, kes kahel korral oli edutult parlamendi valimistel osalenud. Pärast riigipöörde katset kirjutasid 1982. aastal Senegal ja Gambia alla konföderatsioonilepingule. Selle eesmärgiks oli ühendada relvajõud kahe riigi vahel. Tulemuseks tuli Senegambia konföderatsioon, kes liitsid kahe rahvuse sõjalised jõud, et ühtlustada majandust ning valuutat. Aastal 1989 loobus Gambia konföderatsiooni lepingust. Kuni 1994. aastal juulis toimunud sõjaväelise riigipöördeni oli riik poliitiliselt suhteliselt stabiilne. Enne 1994. aastal toimunud riigipööret oli Gambia üks vanemaid mitmeparteilisi demokraatlikumaid riike Aafrikas . Riigis toimusid peale iseseisvumist iga 5 aasta tagant valimised. 1994
Asend: Kirde-Aafrika. Ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Jagunes Alam ja ÜlemEgiptuseks. Alam Egiptus-moodustas Niiluse tasane, soine suudmeala, jõgi moodustas kolm- nurkse delta. Kõik mis jäi ülesvoolu deltat ja Niiluse esimese kärestiku vahele oli Ülem-Egiptus. Looduslikud olud-Vihma ei saja pmst. üldse. põlluharimine oli võimalik tänu Niiluse korrapärasele üleujutustele. Talvel vili küpses ja kevadel koristati. Ajalooperioodid- 3000 Ekr liitsid ü-E valitsejad kogu egiptuse ühtseks riigiks. ( kuningas Menes) pealinn- Memphis. Kujunes ka hieroglüüfkiri. Vana-Riik u 2700-220 Ekr. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal. Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. Keskmise riigi periood-u 2000-1650 Ekr u. 2000 Ekr ühendas Teeba valitseja Ü-E maa uuesti ühtseks riigiks. Teeba tõusis riigi tähtsamaiks usukeskuseks.
Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks. 1988 aasta muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahvarinde eestvedamisel toimus 1988 aasta septembris Lauluväljakul järjekordne massiüritus "Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Uuel ärkamisajal liitsid eestlasi Alo Matiiseni laulud. Rahvuslik enesetadvus põhjustas impeeriumimeelsete jõudude koondumise. Nad pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nendel jõududel oli Moskva Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 1988 aastaks oli kujunenud poliitilisel maastikul kolm suunda: rahvuslikud jõud (omariikluse taastamine), impeeriumimeelsed (kõik jääb muutumatuks) ja Rahvarinne koos rahvuskommunistidega (pooldasid liidulepingut). 16.
aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264 133 aastat eKr Konfliktid Kartaago riigiga (P-Aafrikas), omavahel 3 sõda Puunia sõjad. Esimene (264-241 eKr) Roomlased rajasid tugeva laevastiku; Kartaago palus rahu. Teine (218-201 eKr) väepealik Hannibal läbi Hispaania Kolmandas vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago 146. aastat eKr. 146. aastal eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, 133 aastal eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi (Väike Aasias) roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133 30 aastat eKr Varane keisririik aastatel 30 eKr 235 pKr Elukutseline palgavägi. Kodusõjad populaarsete väepealike vahel
· ,,maarahva" asemel tuleb kasutusele ,,eestlane" · rahvusliku haritlaskonna teke võimaldas juhtide esilekerkimist nö omast keskkonna · talude päriseksostmise võimalused avardasid ettevõtlikemate talupoegade tegevusvälja (teisalt ka kohustus tasuda laenu pangakrediite) · ajakirjanduse teke võimaldas ideede levitamist ja suurte masside kaasatõmbamist · ühisüritused liitsid ja tekitasid arusaama ühtsuse jõust ning väärtusest (koostöö kogemused) · kirjanduse areng tõstis eestlaste eneseteadvust (rahvusromantiline ,,Kalevipoeg", · baltisakslaste eeskuju; eestlased saksastamise ja venestamise vahel · külakoolihariduse sisu muutus- rohkem pööratakse tähelepanu kirjutamisoskuse, aritmeetika, maateaduse õpetamisele, ilmuvad vastavad eesti oma õpikud Balti erikord
sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia sõdadena. Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagiga suurendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146. aastal liitsid roomlased pärast mitmeid oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133. aastal pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasia roomlastele. Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. · Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 aastat eKr Seni kodanikest koosnenud vägi aendati elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarse väepealike vahel. Peagi tõusid võimsamate riigimeeste ja väepealikena
kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Piilartornid ehitati kivi- mitte tellismüüritisest, mis vajas aga täistugevuse saavutamiseks üpris pikka tahenemisaega. Looduskivi kasutamine ehituse varajastes järkudes võimaldas müüritööde käiku oluliselt kiirendada. Hoone sisekujunduse ehk interjööri veelgi suurema ruumi saamiseks liitsid arhitektid kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – basiilika ja tsentraalehitise – kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk.
Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal 1905 asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja Ukrainas. Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Vanim Eesti baptistikogudus loodi Haapsalus 1884. aastal. 1900 moodustati baptistikoguduste liit. 1945 liitsid ametivõimud Eesti Baptisti Liidu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liidu ja Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu üheks Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liiduks. 1989. aastast tegutseb tollase liidu järjepidevuse alusel Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, kuhu 2005. aasta seisuga kuulus 83 kogudust kokku umbes 6000 liikmega. Kasutatud kirjandus: wikipedia.org eelk.ee (Eesti Evangeelne Luterlik kirik) google.ee
Egiptuse algusajad, need kus meie praegune sivilisatsioon ka teab midagi on olnud minu arust imeline. Egiptus jaguneb 5 ajaliseks perioodiks 1. Ühtne Egiptus 3000 eKr 2. Vana riik 2650- 2130 eKr 3. Keskmine riik 1950- 1960 eKr 4. Uus riik mis oli umbes 1550 -1075 eKr ning 5-es ajajärk ´´Hiline periood ´´ mis kestis 1075- 525 eKr. Ühtne Egiptus ehk ''varajane periood'' 3000 aastat eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad ühtseks riigiks. Pärimuse kohaselt tegis seda kuningas Menes, kes oli rajanud ka uue pealinna ''Memphise.'' Olid aastad mööda läinud ja tekkis uus aegkond, ''Vana- Riik'' ehk III- VI dünastia mis oli umbes 2050- 2130 eKr. Vana- Riik on ajajärk, kus on inimesed hakanud õppima ning arhidektuur on edasi liikunud sammu võrra. 2650 eKr rajas Džoser Mamphise lähedale esimese astmikpüramiidi
Egiptus Muistne Egiptus jagunes kaheks - Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, Ülem- Egiptus jäi Niiluse delta ja kärestike vahele. Vihme ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik vaid tänu niiluse korrapärastele üleujutustele. 3000 a eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Arvatavasti tegi selle teoks kuningas Menes, kes ka rajas Alam- ja Ülem- Egiptuse piirile uue pealinna Memphise. Umbes samal ajal kujunes välja ka egiptuse hieroglüüfkiri. Hakati kasutama rohkem vaske, kuid see ei asendanud veel pikka aega kivist tööriistu. Nii sai võimalikuks Egiptuses kõrgkultuuri ja tsivilisatsiooni teke. Egiptuse ühiskond jagunes viieks. Kõige suurem ühiskonnakiht olid talupojad. Nende ülesandeks
Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal 1905 asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja Ukrainas. Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Vanim Eesti baptistikogudus loodi Haapsalus 1884. aastal. 1900 moodustati baptistikoguduste liit. 1945 liitsid ametivõimud Eesti Baptisti Liidu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liidu ja Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu üheks – Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liiduks. 1989. aastast tegutseb tollase liidu järjepidevuse alusel Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, kuhu 2005. aasta seisuga kuulus 83 kogudust kokku umbes 6000 liikmega. Kasutatud kirjandus: wikipedia.org eelk.ee (Eesti Evangeelne Luterlik kirik) google.ee
· Keskmise riigi periood u 2000- · 5000 a eKr pärinevad · Egiptus oli maa ühiskond. varaseimad põlluharijate asulad · Vähe suuri linnu. 1650 eKr Niiluse ääres. · Ülikkond kui ka lihtrahvas ela · 1650-1550 a eKr, · 3000 a eKr liitsid Ülem- maal. taasjagunemine Egiptuse valitsejad kogu · Kuningas: seadusandja, sõjavä Egiptuse ühtseks riigiks. ülemjuhataja, kõrgeima preest · Uue riigi periood u 1550-1075 ainus täievoliline inimeste ja Pärimuse järgi tegi seda
Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal 1905 asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja Ukrainas. Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Vanim Eesti baptistikogudus loodi Haapsalus 1884. aastal. 1900 moodustati baptistikoguduste liit. 1945 liitsid ametivõimud Eesti Baptisti Liidu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liidu ja Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu üheks Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liiduks. 1989. aastast tegutseb tollase liidu järjepidevuse alusel Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, kuhu 2005. aasta seisuga kuulus 83 kogudust kokku umbes 6000 liikmega. Kasutatud kirjandus: wikipedia.org eelk.ee (Eesti Evangeelne Luterlik kirik) google.ee
ülem Egiptus ümbritsesid poolkõrbed, kõrbed. peamine ühendustee niilus, kogu vanaaja Egiptus muust maailmast suht. eraldatud. põlluharimine vaid tänu niiluse üleujutustele 5000a. ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest sõltuvaks piirkonnaks sisesegadused, kodusõjad
Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui PUUNIA SÕDADENA. 146.a.eKr liitsid roomlased endaga Kreeka ja Makedoonia 133.a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. -- Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a.eKr Sõjavägi asendati ümber elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgs populaarsete väepealike vahel. Senati võim vähenes, Rooma lihtrahvas oli sageli selle otsusega rahulolematu ning riigi asju otsstasid nüüd enamasti võimsad väepealikud.
REFERAAT Rooma ja Bütsantsi kunst Sirly Himmaste Rooma ja Bütsantis kunst. Roomlased vallutasid Kreeka ning liitsid selle Rooma riigi külge. Roomlaste eelkäijateks Itaalia pinnal olid etruskid. Nende päritolust ja kultuurist on ka tänapäeval üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad. VI ja V saj. e.m.a. pärinevatel etruski maalidel, mida on palju säilinud Chiusi ja Corneto
Keskaeg 1. Keskaja ühisond - seisuslik ja hierarhiline - vaimulik ja aadel moodustasid vähemuse - talupoja lapsest sai talupoeg, kaupmehe pojast sai kaupmees 2. Hansa Liit - Põhja-Euroopa linnu ühendav kaubaliit 12-17. saj. - hansat liitsid kaupmeeste ühised privileegid ja ühised huvid, kaupmeeste ulatuslikud isiklikud ja perekondlikud sidemed, ühine keel ja sarnane kultuur. - selle kaudu jagati omavahel ideid, käsitööoskuseid ja haridust. 3. Liivimaa ristisõjad - keskaja katoliiklike rüütlite ja teiste sõjameeste võitlusi, mille väljakuulutatud eesmärgiks oli ristirahva kaitsmine ja pühapaikade vabastamine teiseusuliste võimu alt. - esimene ristisõda: 1096-1099.a. (vallutati Jeruusalemma ja Lühis-Idasse rajati
roomlased lüüa. Hiljem rajasid roomlased endale laevastiku ning õppisid kiiresti. Sundisid Kartaagot rahu paluma. 2. Puunia sõda 218-201 Kartaago väepealik Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannea lahingus. Rooma koondas väed ja sundis Hannibali Itaaliast lahkuma, Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja sellega ka sõjalise tähtsuse. 3. Puunia sõda- vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago. 146 eKr. Samal aastal liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133- pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlasetele. -Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati palgaväega. Väepealike tähtsus suurenes. Peagi tõusid esile Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu ühtseks juhtimiseks. 49. puhkes tüli nende vahel, Pompeius tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. 44. tapsid vandenõulased Caesari
Käesoleva sajandi algul hakati Eestis organiseerima spordiseltse ja muudes seltsides spordiosakohti.Lisaks teistele spordialadele hakati korraldama ka sõudmisvõistlusi. Enamiku spordialade juures saadi algtõuge Inglismaalt ning esimestena hakati neid korraldama sadamalinnades. Eeskuju võeti ka Saksamaa ja Venemaa spordi seltisdelt. 4 Kodanlikul ajal tekkis mitmesuguseid spordiseltse ja ühinguid 1939.a. lõpuks tegutses neid 343, mis liitsid ühtekokku 15000 liiget.Veespordialasid viljeldi 28 seltsis.Võistlusi korraldati peamiselt neil aladel mis ei nõudnud suuri kulutusi või aladel mis rohkem pealtvaatajaid köits ja seega sissetulekut andis. 17.veebruaril 1875 peeti Käsitööliste Seltsis Tartus sõudeklubi asustamisekoosolek.Esimeseks presidendiks sai Lööbekist Tartusse elama asunud teenistuja Otto Stier kelle ettevõttel klubi asutatigi.
· Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kindel eesmärk o eeslinn o Linna süda o Kesklinna ümber all-linn o Kõike seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedal olevate küladega Müürid ja privileegid · Linnamüür ja linnaõigus · Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud · Riigi- ja vabalinnad nt(Saksamaal) kuulusid ametlikult keisrile, tegelikult olid vabad Neid valitsed raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teeorjusest ja andamitest · Itaalia ja Prantsusmaal oli tugevnev kuningavõim, mis ei saavutanud täielikku sõltumatus · Linna kaitsesid privileegid ,,linnaõhk teeb vabaks"
Võitlesid Kartaagoga- Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele.
7. Pühamute, preestrite ja jumalateenistuste tähtsus? Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Pühamutes sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes olid jumala teenimiseks ametis preestrid ja preestrinnad. Nad olid terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Jumalateenistused liitsid polise rahvast tihedamini ühte. 8. Jumalatega suhtlemisviisid? Peeti usupidustusi, Kreekas olid pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas (oraaklid). Jumalatega suheldi preestrite kaudu. 9. Kreeka jumalad? Zeus- peajumal Ateena- sõjajumalanna Hera- abielude kaitsja Apollon- valguse-, luule- ja muusikajumal Poseidon- merejumal Artemis- jahijumalanna
Aadlike positsioon ühiskonnas suurenes ja nad kasutasid reformatsiooni oma võimu kehtestamise eesmärgil ära Keisrivõim nõrgenes, sest rahvas pooldas luteri usku, aga keiser oli sellele vastu. 3.4 Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda Viimane ulatuslik ususõda Aastal 1618 viskasid Tšehhi aadlikud kaks Saksa keisri nõunikku aknast välja ja Habsburgid liitsid Tšehhi uuesti oma valdustega ja panid kehtima katoliku usu. See vihastaski Prantsusmaad, Taanit ja Rootsit. Vastasleerid: Katoliiklikud Saksa vürstid Saksa protestantlikud vürstid Katoliiklik Habsburgide Prantsusmaa Hispaania ja Austria Taani Paavst Rootsi Poola-Leedu Inglismaa
asupaika, et iga jumal oli inimestele mingis suhtes vajalik, siis nende detailid sisse, nii et need jääks punased. 2) rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. punasefiguuriline- u 530 eKr. Hakati kujundama vastupidist Preestrid- olid pühamus ametis jumalate teenimiseks. viisi: taust maaliti mustaks, jättes figuuride kohad katmata e. Jumalateenistus- need sündmused liitsid polise rahvast punased ja detailid kanti peale musta värviga. tihedamini ühte. Jumalatega suhtlemise viisid: 1) austamine pühamutes
Sageli polnud peigmees ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki. 9.Milline tähtsus oli Kreeka pühamutel, preestritel ja jumalateenistustel? V:Pühamud-templis asusid jumalate kujud ja see tähistas jumala asupaika, et iga jumal oli inimestele mingis suhtes vajalik, siis rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. Preestrid- olid pühamus ametis jumalate teenimiseks. Jumalateenistus- need sündmused liitsid polise rahvast tihedamini ühte. 10.Millised oli jumalatega suhtlemise viisid? Kirjelda. V:1) austamine pühamutes ( templites) - oraakel 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) müsteeriumid salajased usukultused. 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. V:Zeus taevajumal Hera abielu kaitsja Hephaistos tule-ja sepatöö jumal Ares sõjajumal Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal
Müürid ja privileegid Enamasti oli keskajal linnal kaks olulist tunnust- linnamüür ja linnaõigus-, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Paljud linnad olid kunagi tekkinud feodaalide maa peale. Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada, linn aga end sõltumatuks võidelda. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutsid linnvabariigiks, mida juhtisid valitavad nõukogud. Saksamaa riigi- ja vabalinnad allusid küll ametlikult keisrile, kuid olid tegelikult iseseisvad. Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest ja suurematest senjöraalmaksudest. Prantsusmaal ja eriti Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga
esimese kärestiku vahele. Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, siis ulatuslikum põlluharimine oli võmalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest. Pärast vee taandumist külvati pehmesse mulda seemned maha, talvel vili küpses ja kevade saabumisel koristati saak. Maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. 3000 aastat ekr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse järgi tegi selle teoks kuningas Menes, kes olevat ühtlasi rajanud Alam- ja Ülem-Egiptuse piirialale ka uue pealinna Memphise. Sellest ajast alates allus Egiptuse piiramatu võimuga kuningale. Hieroglüüfkiri kujunus umbes samal ajal välja. Vaske hakati ulatuslikumalt kasutama, kuid see ei tõrjunud veel pikka aega välja kivist tööriistu. Vana-Egiptuse haudehitised
anda vaid kunstnik kes oskab luua sümboleid. Sümbol kreeka keelest märki või tunnust. Sümbol esindab teistpoolsust-ideaalset maailma, sümbol on emotsionaale vihjeline, mitme tähenduslik , sisaldab seletamatut, sümbol nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Sümbolistid vastandusid realistidele ja naturalistidele. Sümbolistide teostest peegeldub hingeline kriis, Domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painalikud surmamõtted. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi ja liitsid teostest erinevad aistinugud. Autorid: Boudelaire, Verlaine, Artur Reinbaund, Oscar Wilde. Eestlased- Ernst Sten. a-punane e-sinine i-roheline o-kollane u-lilla ö-tumekollane ä-tumepunane õ-pruun ü-valge Oscar WIlde (16okt 1 854- 30nov 1900)30.09.2011 Tema isa oii William ja ema oli Jane Francesca ja emal oli eelmisest abielust poeg William ja ta oli ametilt kirjanik, neil sündis ühislaps väike Emily ja ta suri 10 a, tal oli 2 õde Mary ja Emily ja vend Henry. Isa oli arst
nad vallutatud alasid tihedamini liita ja nende riik osutus püsivamaks. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid orje ja uusi valdusi. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Sellal kui roomlased sõdisid ja valitsesid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased olid varakult seoses kõrgetasemelise kreeka kultuuriga, juba siis, kui nende võim piirnes üksnes Itaaliaga. Paiknesid ju Lõuna-Itaaliast ammust ajast kreeka kolooniad, samuti olid kreeka kultuurist mõjutusi saanud Kesk- ja Põhja- Itaalias asunud etruskid
Kujutamisobjekt on luuletaja isiksus – tema sisemaailm, elamused, mõtted. Loogilisi ning põhjuslikke seoseid tähtsaks ei peeta. Mõiste tekkis keelpilli lüüra järgi, mille saatel laule esitati (hiljem lisandus ka flööt), ja mis võeti kasutusele hellenismiajastul. (Lüüra oli Apolloni pill, flööt Dionysose). Nii eepos, lüürika kui ka draama kasvasid välja müüdist ja riitustest, mis liitsid polise liikmed kogukonnaks. Vanakreeka lüürika õitseaeg saabus pärast kangelaseepika aega, VII ja VI sajandil eKr. Lüürika žanrid on eleegia, jamb, monoodiline meelika, koorimeelika, (epigramm). 3. Eleegia. Mis seda iseloomustab? Kuidas mõiste aja jooksul on muutunud? Mis on selle sisu, eesmärk? Mis on kodanikueleegia? Kes on seda žanri viljelenud? Mis ameteid viljelejad pidasid?
Riiki juhtis senat ja riigiametnikud 450 eKr 12 tahvli seadused Roomlased vallutasid Gallia Vabariigi langus algas kodusõdadega 9. Kirjelda Rooma tõusu suurriigiks ja armeed (264-133.a.eKr.) Vallutuste käigus sattus Rooma konflikti Foiniikia koloonia Kartaagoga, puhkesid Puunia sõjad 3. Puunia sõjas vallutasid ja hävitasid roomlased 146.a.eKr. Kartaago. Samal aastal liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Kreeka ja Makedoonia. 133.a. eKr. pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias Roomale. 10. Iseloomusta keisrivõimu kehtestamist: Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma Varane keisririik 30.a.eKr- 235.a.pKr. (27 eKr–14 pKr) Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, ta valitses autokraadina üle 40 aasta.
Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna järgi, valla järgi, kuni 19. sajandini ütles eestlane enda kohta maarahvas...ja see tähendas just eristumist baltisaksast, mitte teadvustamist, et olen eestlaste koosluse liige) kui aga sai võimalikuks, et meil tekkisid rahva juhid (Jannsen ,Kreuzwald, Jakobson) ja ajalehed/laulupeod, mis kogu rahva liitsid, siis tekkis ka ühine identideeditunne(kultuurrahvuslus). Mis on siis need eesti asjad,millest eestlus omale läbi aegade elujõudu on ammutanud ? Eesti keel- kaunis, keeruline, raske ent nii omane , et kahju oleks seda kaotada. Samas peab tunnistama, et meie keel on kaunis piiratud, me ei leia tihti sõnu, puuduvad paljud kasutuskõlblikud oskussõnad, reeglid on tihti reeglite eneste pärast, sünonüüme on palju, kuid kus on sarnase, kuid mitte identse tähendusega sõnad
Kõik Inglismaa ülikud andisd kuningale truudusvande, mis oli kõige olulisem. Seega oli kuningas kõigi riigi vasallide senjöör. See süsteem toimis hästi ja hoidis ära ka Inglismaa feodaalse killustatuse. 11. sajandil puhkes terav konflikt Inglismaa ja Prantsusmaa kuningate vahele seoses maavaldustega Prantsusmaal. Kuna Inglise kuningad olid Normandia hertsogite järeldulijad, siis kuulus see piirkond neile iseenesest mõistetavalt. Abielude teel liitsid nad oma valdustele veelgi Prantsusmaa alasid. Nii oli lõpuks Inglise kuningal Prantsusmaal rohkem maad kui Prantsusmaa kuningal endal. Prantsusmaa kuningad aitas oma diplomaatia ja lahingutega hädast välja Philippe II Auguste. 13. sajandil tekkis Inglismaal vajadus parlamendi järgi kuna kuningas ja vasallid olid pidevalt vastuolus. Kuigi feodaalid olid kuningale truudust vandunud, ei andnud see valitsejale õigust omavoliliselt valitseda. Feodaali
aastal toimunud sündmused, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvusAugustimäss - rahva vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991 Sametrevolutsioon - 1989 Tsehhoslovakkias toimunud veretu riigipööre Lennart Meri - Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Alo Matiisen - Eesti helilooja, kelle isamaalised laulud liitsid eestlasi uuel ärkamisajal. V. Väljas - endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Mis muutus endise idabloki maade majanduses ja poliitikas 1990. aastate algul? Endise idabloki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. a lõpul toimus nn sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia,
Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele I aastatuhandel e. m. a. Rooma riigis. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärilist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid uusi valdusi ja orje. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Kuna riigi südamik praegune Itaalia oli madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad, sattusid roomlste kultuur ja kunst teiste rahvaste mõju alla. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega puutusid roomlased kokku Lõuna-Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja
Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. III sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused. Nüüdsest moodustus Rooma aristokraatia nii patriitsidest kui ka jõukatest plebeidest. · 265 eKr kogu Itaalia Rooma võimu all · Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel III II saj eKr Kartaago valdused läksid Roomale · 146 eKr liitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka · 133 eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlastele roomlaste esimene valdus Aasias · 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus · 49 eKr tõusis Caesar Rooma riigi ainuvalitsejaks senat nimetas ta eluaegseks diktaatoriks, rahvatribuuniks ja ülempreestriks. Taastas Roomas korra, vähendas kodanike makse ja võlgu. Laskis riigi kaardistada
lahingus 216 a eKr, kuid roomlased sundisid Hannibali itaaliast lahkuma.202 a eKr sai Kartaago Põhja-Aafrias lahingus hävitavalt lüüa ning kartaagolasd kaotasid kogu oma laevastiku ning kõik valdused väljaspool Aafrikat, ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. 3. Kolmas Puunia sõda(146 a eKr) vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago · Puunia sõdadega samaaegselt laiendas Rooma valdusi ka ida suunas · 146 a eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka · 133 a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi valdused Väike-Aasias roomlastele, seega omandasid roomlased oma esimesed valdused Aasias Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133 30 a eKr) · 2. ja 1. Sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma sõjavägi- kodanikest koosnenud vägi asendati palgasõduritega. · Algasid kodusõjad
kuid tõhusaid veetõstukeid ehk saduffe. Egiptlase kaevandasid ka kanaleid, millega sai vett juhtida kohtadesse kuhu üleujutused ei ulatunud. Põldudelt saadud vilja ei jõutud alati tarvitada ja ülejääk koguti aitadesse. Kui Niiluse jõgi jäi madalaks ja head saaki ei saadud, kulusid vilja tagavarad marjaks ära. 2. RIIGI TEKKIMINE Egiptuses oli igal pool palju tööd ja nende tööde juhtimine oli kohalike pealike ülesandeks. Tugevamad pealikud liitsid aja jooksul suuremaid piirkondi oma võimu alla ja lõpuks kujunes Egiptuses kaks riiki: · Alam-Egiptus, mis asus põhjapool Niiluse deltast; · Ülem-Egiptus, mis asus lõunapool Niiluse deltast kuni esimese kärestikuni. Umbes kolm tuhat aastat e.Kr liideti kaks riiki üheks. Pärimuse järgi tegi seda Menes, kes valitses Lõuna Egiptust. Menes rajas Põhja- ja Lõuna-Egiptuse piirile peallinna nimega Memphis.
roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärjel peeti maha 3 sõda, mida tuntakse Puunia sõdadena (3.sõjas hävitasid roomlased Kartaagi 146eKr), * 146 eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, *133eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. 4)Vabariigi langus 133-30 eKr II ja I sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee, *algasid kodusõjad, * võimsamate riigimeestena tõusid esile Pompeius ja Caesar, * Kui Pompeius tapeti tõusis Caesar
tulvavesi tõi kaasa sügiseni kestva üleujutuse, millest jäi maha pehme ning viljakas mudakiht. Pärast vee taandumist külvati seeme maha, talvel vili küpses ja kevade saabudes koristati saak. Hiliskevadel ja varasuvel oli maa uue üleujutuse ootel päikesest kõrbenud ja viljatu. Üleujutused ja nende mõju inimtegevusele aga sundisid nägema inimlikku ja looduslikku korda lahutamatus rütmilises seoses. 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 3000 aastat eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse järgi tegi selle teoks kuningas Menes, kes olevat ühtlasi rajanud Alam- ja Ülem- Egiptuse piirialale ka uue pealinna Memphise. Sellest ajast alates allus Egiptus piiramatu võimuga kuningale. Umbes 2700-2200 aastat eKr pärinevad sellest perioodist kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Vana riigi ajal kujunesid välja enam-vähem
Suguharude ühtsust kandsid druiidid, keldi usu preestrid, kandsid hoolt jumalatega suhtlemise, seadusandluse, gallialaste vaimse pärandi edasiandmise eest. Caesari vallutus viis Gallia ladina tsivilisatsiooni toimealasse, Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid senise mõju, keeleks ladina keel, 48.a-l avas Claudius Rooma senati Gallia ülikutele. Lääne-Rooma lagunemine tegi arenguliinile lõpu ja barbarite vallutused liitsid Gallia germaani kultuurireaaliga. Chlodovech ja Frangi riigi algus. 5. - 6. sajandil, kui kuningaks Chlodovech Merovechi sugukonnast (Merovingide dünastia), haarasid frangid pea kogu Gallia enda alla. Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Ta võttis ristiusu vastu katoliikluse, mitte aritaanluse vormis - koostöö gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulikega. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäände alustada sõda aritaanlaste
Ideaalne linn pidi sarnanema ideaalse ühiskonnaga pidi olema jaotatud ja liigendatud Keskaegsel linnal oli kaks olulist tunnust linnamüür linnaõigus Pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada Linn üritas end seevastu vabaks võidelda Itaalia ja Lõuna-Prantsusmaa saavutasid selles edu Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maaalad oma valdustega kokku ja muutusid linnvabariikideks. neid juhtisid valitavad nõukogud Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistritega Need linnal olid vabad teoorjusest andamitest suurematest senjöraalmaksudest Prantsusmaal ja eriti Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga Kuningamaadel ei saavutanud linnad enamasti täielikku sõltumatust
(valitsejad) Prantsusmaa oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud , kuid tegelikku võimu valitsejatel vasallide üle polnud. Inglismaal valitses tugev kuningavõim. XII sajandil puhkes terav konflikt Inglise ja Prantsuse kuninga vahel maavalduste pärast Prantsusmaal. Kuna Inglise kuningad olid Normandia hertsogite järeltulijad, siis kuulus see piirkond neile enestmõistetavalt ka edaspidi. Abielude teel liitsid nad oma valdustele teisigi Prantsumaa piirkondi. Nii oli mõne aja pärast Inglise kuninga käes Prantsusmaal rohkem maid kui Prantsuse kuningal. Prantsuse kuningad tõi kriitilisest seisust välja Philippe II Auguste, kes sõlmis kindla liidu linnadega ja kasutas ära Inglise tüli alluvatega. Seega liitis ta osava diplomaatia ning võidukate lahingutega suure osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal oma domeeniga. Prantsusmaa Hugues Capet
,,Odüsseia". Metallipuudus ja põlluharimiseks sobiva maa nappus tingisid massilise väljarändamise uutele maadele. See edendas kaubavahetust, millest omakorda tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt 7. sajandi eKr lõpus hakati müntima hõberaha. Tekkisid sõltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena), mis olid omavahel vaenujalal. Esines aristokraatite ja lihtrahva konflikte ning vägivaldseid võimuhaaramisi. Kõigest hoolimata liitsid neid ühine keel, kombed ja usund. Olulised olid ka ülekreekalised religioossed keskused (Delfi ja Olümpia). 776 eKr hakati korraldama olümpiamänge Uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene omast oluliselt. Ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud. Võim oli küll aristokraatide käes kui ka lihtkogukondlastel oli võimalus sõna sekka öelda. Kirja kasutati riigiasjades palju vähem. Kreeka-Pärsia sõjad 6
andmast relvi), kuid diktatuurid mitte. Franco diktatuuri algus. 3. Oskab hinnata Hitleri samme ja suurriikide lepituspoliitikat: Reini tsoon, Ansluss, Müncheni kokkulepe, Tsehhoslovakkia okupeerimine, Klaipeda, MRP Reini tsoon - 1936 aasta märtsis viib Hitler oma väed demilitariseeritud tsooni, mis ümbritseb Saksamaad (Versailles' lepingu tingimuse rikkumine) Ansluss Austrias, 13.03.1938, Saksa väed marsivad Austriasse ning liitsid ta Saksamaaga Müncheni kokkulepe/sobing 29.09.1938 UK, Pr, Itaalia ja Saksamaa sõlmisid Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa Tsehhoslovakkia okupeerimine 14.03.1939 kuulutab Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivavad Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Sellega sai LR mõõt täis Klaipeda 23.03.1939 esitab Saksamaa Leedule ultimaatumi ja viib väed Klaipedass MRP 23.08
sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. HANNIBAL- ületas sõjaelevantidega Alpid, 216 eKr võitis Cannae lahingus hävitavalt roomlasi ja pärast tulutut liitlaste otsimist sai 202 eKr Zama lahingus lüüa. Lõpetas elu paguluses enesetapuga. o Kolmas Puunia sõda vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago. See juhtus 146. a eKr. Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagoga, laiendas ta oma võimu ka ida suunas. 146.a eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133.a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike- Aasias roomlastele. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 aastat eKr. Kujundati ümber Rooma armee, seni kodanikest koosnenud vägi asendati elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarsete väepealike vahel. Senati võim vähenes ja riigi asju otsustasid nüüd enamasti väepealikud.
annaabi.ee 
