50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
M H
Õppematerjali autor
Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa: kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvastatud kodanikukaitse, Rahvuskaardi, voli alla. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Bastille' kindluse vallutamine Prantsusmaa kuni 1791. aasta suveni 4. augustil 1789 kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel ning talupojad vabastati teotööst. 26. augustil võeti vastu ka "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", millest sai kodanikuvabaduste etalon ning väljendas kõiki inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, olles eeskujuks
1792. aastal vallutati kuningaloss ja pandi kuningas ja tema pere vangi. Kuningast tehti konadik nimega Louis Capet. Selle sündmusega kukutatigi kuningavõim. Riik vajas uut esindusorganit, seetõttu hakati ette valmistama uut rahvaesinduskogu. Selleks sai Rahvuskonvent. Rahvuskonvendi ülesandeks sai uue põhiseaduse välja töötamine ning kuna monarhia pooldajate tegevus hääbus kuulutas Rahvuskonvent 22. septembril 1792 Prantsusmaa vabariigiks. Kuninga saatuse küsimus tekitas endiselt probleemi. Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist riigi reetmise pärast. Enne avalikku hukkamist otsustati kuninga saatus hääletuste teel. Tulemusena hukati kuningas 1 häälelise vastuseisuga 21. jaanuaril 1793 giljotineerimise teel. Poliitiliste probleemide lahendamiseks loodi Rahvapäästekomitee. Selle juhiks sai Danton. Rahvapäästekomitee pidi tagama riigi kaitse. Rahulolematus aga aina kasvas
teistele riikidele. Revolutsioon tõi kaasa muudatusi · 1789. aasta augustis kaotati seisuslikud eesõigused. · Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel. · Talupojad vabastati teotööst. Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon Peale kaht aastat mässe ja areste, üritas kuningas Louis XVI koos perekonnaga Pariisist põgeneda. Kuid rahvas tundis kuninga piiril ära, sest kuninga nägu oli vermitud müntidele. Ta toodi koos abikaasa Marie Antoinette'iga tagasi Pariisi. Kuningas arreteeriti. Olles vangis, kirjutas kuningas alla 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Asutav Kogu muutus Seadusandlikuks Koguks, kuhu valiti 745 saadikut. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Kogule, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, monarhia pooldajateks ja nn. sooks.
Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. Charles I - saadab parlamendi laiali - mäss - parlament taas kokku Kodusõda. Põhjused: kuninga soov saada rohkem võimu, usulised vastuolud (katol. & puritaanid) Tulemused: vabariigi väljakuulutamine, kuninga hukkamine Oliver Cromwell - sõjakäik sotimaa vastu, surutakse maha ülestõus Iirimaal, nimetab end lordprotektoriks Restauratsioon - kuningavõimu taastamine Breda deklaratsioon - lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimuvad muutused James II - kuulus revolutsioon - kukutatakse katoliiklik valitseja ja võimule tuleb Oranje Willem;
· Kogu kõrgema võimu allikaks on alati rahvas; ükski organ, ükski isik ei või omada võimu, mis ei tulene otse rahvalt. · Iga inimene loetakse süütuks seni, kuni ta on süüdi mõistetud. · Kuna omand on püha ja puutumatu, ei tohi seda kelleltki võtta, välja arvatud juhul, kui seadusega määratud vajadus seda selgelt nõuab ja kui see õiglaselt ja õigeaegselt hüvitatakse. 5. Konstitutsioonilise monarhia kehtestamine. Ülestõus ja kuninga kukutamine. 1791 a. Asutatavas kogus vastu võetud põhiseadus muutis Prantsusmaa konstitutsioonilise monarhiaga riigiks. Põhiseadus sätestati võimude lahususe, kohtupidamist hakkasid teostama valitud kohtunikud. Muudeti senist haldusjaotust. Asutav kogu oma tegevuse ja uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu . 1792. augustis puhkes väljaastumine, mille käigus vallutati kuningaloss ja
koos abikaasaga, kuid see ebaõnnestus. Võeti vastu põhiseadus ja sellega lõppes Asustava Kogu tegevus. Tuli Seadusandlik kogu, kus olid konstitutsioonilise monarhia ja kuningavõimu kukutamise pooldajad, need olid jakobiinid. 1792 aasta augustis kukutati Prantsusmaal kuningavõim ja juba septembris kuulutas Rahvuskonverent Prantsusmaa vabariigiks. Jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvendamist ja lasid kuninga hukata. Jakobiinid olid Prantsusmaal võimul ja nad koostasid uue põhiseaduse, kõik kodanikud oleksid selle järgi olnud võrdõiguslikud. See kohe päris nii ei läinud, kuid mõte oli hea, sest minu arvates on halb kui on osa rahvast suuremate õigustega kui teised ja osa rahvast peab sunnitöid tegema jne. Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. Siis tapeti revolutsiooni üks populaaresemaid juhte Jean Paul Marat.
Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793. aastal loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Jakobiinid pidi kehtestama diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon. Diktatuur tähendab piiramatut ja vägivaldset võimu. Diktatuur kehtestati 1793. aastal
esindajad lahkusid ning moodustasid Rahvuskogu - kogu rahva esindusorgani, mille otsuseid kuningal ei ole õigus tühistada. Nendega liitus ka osa vaimulike ning aadlike esindajaid ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale. Kui kuningas vallandas riigi majandusjuhi Neckeri ning püüdis moodustada uut valitsust, pidas rahvas seda kuninga püüdeks luua diktatuur ning Pariisis lahvatas mäss. Näljane, rahulolematu ning relvastatud rahvahulk vallutas ning lammutas Bastille vangla, põletati aadlike losse ning maju, rüüstati kirikuid, raamatukogusid, kõike, mis sümboliseeris vana korda. Rahvahulgast ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu Rahvuskaardi voli alla. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid