NSV Liit kogu Euroopas panna kommunismi. 1948 juunis Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevd pooled ei olnud omavahel otses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri ja teaduselus maksma panna. Esiteks prooviti vastast edastada uute võimsamate relvade tootmises ehk võidurelvastamises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada
suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva pärast andis NSV Liit alla. Saksamaa oli jagatud USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel okupatsioonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatlikku ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Esiteks, prooviti vastasest edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks
nõrgestada kommunistliku kihistustöö mõju. Stalin keelas Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda ning seetõttu sattus Jugoslaavia Moskvaga vastuollu. 1948. aastal sai alguse Berliini blokaad. Selle käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast ( elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel maha suruda ning endaga liita. Lääne- Berliin aga ei alistunud ning Berliini blokaadi võibki lugeda külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Vastaseid prooviti edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises. USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu. Üritati laiendada oma mõjuvõimu. 1949. aastal asutati NATO ( Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon). Selle põhimõte oli „ kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja“. 1949
Nad natsionaliseerisid tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse ja likvideerisid teised parteid. Nii tõusid kommunistid võimule NSVL satelliitriikides- Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria. Sarnane skeem Ida- Saksamaal. 1949 Saksa DV. Stalin suri 5. Märtsil 1953. Asemele astus Lavrenti Beria, kes alustas uuendusi. Beria arreteeriti 26. Juuni 53 ja detsembris lasti maha. Asemele Nikita Hrustsov- algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberiseerimine. Korea sõda 1950.a juunis tungib Põhja-Korea (PK) NSVLi ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale (LK) kallale. Vallutab suure osa territooriumist. PK kuulutati agressoriks. USA kindral MacArthur maandas väed PK tagalas, lõigates väed oma tagalast ära. PK väed taganesid ning ÜRO väed liikusid neile järgi. PK kokkuvarisemisoht tõi mängu Hiina. Novembris 1950 tungisid Hiina üksused ÜROle kallale. ÜRO üksused taandusid, lõpuks pandi hiinlaste edasitung seisma. 1953. a sõlmiti vaherahu (kestab tänini)
Kesk- ja idaeuroopa ning suur osa aasiast o Nõukogude liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn. Raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega · Raudne eesriie- Nõukogude liit lõikas ära kesk- ja ida-euroopa, osa aasiast ära läänemaailmast, tõkestades nende läbirääkimisi ja suhtlemist läänemaailmaga Külm sõda · Lääneliitlastele hakkas üha enam tunduma, et hitleri purustamise kõrval tahab stalin kehtestada kontrolli kogu euroopa üle, mis said ka tõeks kui NSV liit sedasi kesk ja ida-euroopas ametisse kommunistlikud valitsused · NSV liidus jäi esialgu kestma sõjaline seisukord (kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks) · Avalikuks alguseks võib lugeda berliini blokaadi.
järgi Trumani doktriinina. ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nato ja VLO: Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne- Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Kanada ja Ameerika Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja-Atlnadi Lepingu Org. ehk. NATO. Põhimõte oli, et teised kaitseks kui sõda tuleb. 1952 a Euroopa söe ja Terasühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksenburg ja Holland
Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega.
Uute jõudude vahekord maailmas Riigipiirid muutusid. Tekkisid uued riigid. Paljud inimesed olid sunnitud ümber asuma. USA muutus üliriigiks. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes. NSV Liit eraldas oma võimu all olevad riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda Lääneriikidele tundus, et Stalin püüab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Kahtlused said kinnitust, kui Stalin seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus Iraanist vägesid välja viimast. 1946. Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. See andis märku, et valmistub konfliktiks Läänega.
Kõik kommentaarid