1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
1. Kui eeldame, et keskkond püsib muutumatuna, siis kohanemine Charles teoorias tähendab, et...? a) ...isendid õpivad keskonnaga kohanema, selleks et ellu jääda b) ...iga järgnev põlvkond keskmiselt on keskkonnaga paremini kohandunud c) ...liigid võistlevad omavahel ellu jäämine pärast d) ...liigi sees on isendid erinevad e) ...kohanemist tagavad omadused on päritavad 2. Mõiste vanemlik inesteering tähendab? a) ...looduses isaste kõrvalejäämist järglaste kasvatamisel b) ...õppelaenuintressi tasumist vanemate poolt c) ...naiste keskmiselt suuremat panust eduka järglase üleskasvatamisel meestega d) ...vanema igasugust kulu järglaste enda geenide edasise levitamiseks e) ...kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoo...
Liigutustegevuse analüüs võib olla: 1) Liigutuste kvalitatiivne ehk subjektiivne analüüs Liigutustegevuse süstemaatiline vaatlus ja selle (hindaja/treeneri oskustele ja teadmistele tuginev) kvaliteedi teooriapõhine hindamine Liigutuste kirjeldamine ja analüüs on numbrivaba ning väljendub hinnangute andmises sooritusele (õige-vale; kiire-aeglane; kõrge-madal jne.). Lähtutakse liigutustegevuse loogilise mudeliga püstitatud nõuetest ja üldistest ratsionaalsuse printsiipidest Võimaldab hinnata põhjusi On valdavalt kasutusel treeningprotsessis 2) Liigutuste kvantitatiivne ehk objektiivne analüüs Põhineb valdavalt biomehhaaniliste parameetrite mõõtmisel ja saadud arvandmete statistilisel hindamisel Vajab spetsiaalseid mõõtevahendeid ja standardiseeritud metoodikaid Võimaldab „näha“ seda mida silmaga ei näe Võimalik erinevaid sooritusi numbriliselt võrrelda
· Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel · Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme · Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia, füsioteraapia jt. Probleem · Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaanilis aspekte (tööprotsessis, spordis jne) Liigutustegevuse biomehaaniline analüüs: · Videokaamera · Kiirkaamera · Infrapunakaamera Inimese liikumisaparaadi üldiseloomustus · Inimese liikumisaparaadi moodustavad skelett ja skeletilihased · Skelett moodustab liikumisaparaadi pasiivse osa · Lihased moodustavad liikumisaparaadi aktiivse osa Liikumisaparaat kui biomehaaniline süsteem
juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte - psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte INIMESE MOTOORIKA JUHTIMISE ÜDPRINTSIIBID · Motoorika juhtimine on liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel TUGI- JA SIHTMOTOORIKA - Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni kehahoiakut ja liigutustegevust - Vastavalt sellele eristatakse kahte motoorika vormi tugi- ja sihtmotoorikat - Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt - Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA
oskus. Selgitamisel saab kasutada ka korrektse jooksutehnikaga sportlasi või vastavat videomaterjali. Viimane variant on eriti hea, kui treeneril on võimalus oma õpilasi jooksul filmida. Saadava materjali abil saab analüüsida ja efektiivselt võrrelda õpilast profiga ning anda parem ettekujutus sooritatavast harjutusest. Et jooksu liigutus koosneb mitmest faasist, saab seda ka faasiliselt õpetada. See aitab ka asja lihtsana hoida ja vältida liigutustegevuse valesti omandamist. Kui üksikute komponendidega saavutatakse esialgne liigutusoskus, võib proovida harjutust tervikuna. Et algul on jooksuliigutused kohmakad ja ehk isegi robotlikud, tuleks juhtida tähelepanu tüüpvigadele, mitte aga stiilile. Tegevust saab täpsustada sõnalise selgituste teel või ideaalis ka demonstratsiooniga. Trenni järel peaks õpilasel olema ettekujutus korrektsest jooksutehnikast ning aru saama miks see vajalik on. Motoorne staadium
psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: spinaalmotoorikat teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena kõrgemat motoorikat - mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: *KRK
lahendusi, aitab see kaasa individuaalsete toimivate lahenduste leidmisele. Loomulikult ei tähenda see seda, et õppijatel peaksid pidevalt olema täiesti vabad käed – selliselt võivad nad ise jõuda lahendusteni, mis nende jaoks parajasti tunduvad toimivat, ent pikemas perspektiivis pole samuti jätkusuutlikud. 15.praktika seadus - Tulemuste kõverate üldine seaduspärasus väljendub praktika seaduses. Selle kohaselt toimuvad ulatuslikud muutused tulemuses õppimisprotsessi algfaasis. Liigutustegevuse sooritamise hilisemates faasides tulemuste juurdekasv aga aeglustub. Seetõttu eristataksegi tulemuste kiire ja ühtlase paranemise faase, millede kestvus sõltub omandatava liigutusvilumuse iseärasustest. Tulemuste kõverate kasutamisel liigutusõpetuse hindamisel peab aga arvestama mõningate eripäradega. Esiteks, tulemuste kõverad ei ole õppimise kõverad, kuna nad iseloomustavad tegevuse sooritamise taset teatud ajahetkel. Kuigi tulemuste kõverad näitavad üldjoontes õppeprotsessi
järgnevate jooksusammude ahelat, kus keha liikumapanevaks jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme, samuti teatud biomehhanismi seaduspärasusi, mis on kiirjooksu liigutustegevuse aluseks. Kõige esimene on kaasasündinud elementaarne motoorne refleks- venitusrefleks ehk müotaatiline refleks, mis tekib vastusena lihastes ja kõõlustes asuvate propriotseptorite ärritamisel. Sageli juba mõne millimeetrisele passiivsele venitusele vastab lihas tugeva pinge tekitamisega. Maksimaalkiirusega jooksu seisukohast on oluline meelde jätta, et venitusrefleksi latensiaeg on 6-10 tuhandik sekundit
Mikk Saarela Liigutusvilumuste ülekandumise erinevad vormid Liigutusvilumuste ülekandumine on liigutustegevuse õppimise käigus mingi teise liigutuse suhtes positiivsete või negatiivsete suhete teket. Liigutusvilumuste ülekandumist saab liigitada positiivseks ja negatiivseks. Samuti saab seda liigitada veel otseseks ja kaudseks. Liigutusvilumuste ülekanne omab suurt praktilist tähtsust, sest võib muuta erinevate liigutuste õppimise kulgu, kas siis efektiivsemaks või raskemaks. Positiivse liigutusvilumuse ülekande puhul tekib ühe liigutuse õppimisel eelis ka mõne teise vilumuse õppimisel
M-vastus: sünkroniseeritud vastus lihases. H-refleks: seljaaju mootorsete ühikute aktiivsus. Aeglased motoorsed ühikud: 30-49 Hz Kiired motoorsed ühikud: 50-60 Hz Ületreeningu korral ei teki lihases täielikku lõõgastust on järel kontraktsioonid. Filmi- ja videotehnika: * infrapuna kaamera-kõige uuem, kõige täpsem, sellega saab uurida kõige rohkem liigutusi. * veloergomeeter- saab määrata kehalist võimsust, töövõimet ja seda lindistades saab määrata liigutustegevuse muutusi aeroobse läve ületamisel. Kõnd võrdub toeperiood 60 % ja hooperiood on 40%. Dünomeetrid: -staatilised dünomomeetrid: * käe * selja * jala Survetsenter: asukohta määratakse dünamograafilisel paltvormil, selle kaudu saab määrata inimese tasakaalu, noored inimesed kõiguvad ette-taha, vanad inimesed kõiguvad külgedele Tasakaal: Täiustamine, mis on sarnane täiskasvanule toimub puberteedieas. Hästi noored
Teatud liigutuste omandamisega loob sportlane tingimused järjest keerukamate omandamiseks. Efektiivsemateks vahenditeks on võistlusharjutused, võimlemisharjutused, liikumis- ja sportmängud. Koordinatsioonivõimete arendamise metoodika juhtivaks suunaks on ebatavalisuse faktori kasutamine harjunud tegevuse sooritamisel, et kindlustada kasvavaid nõudmisi liigutuskoordinatsioonile. Selle rakendamine toimub alljärgnevalt: · muudetakse tavalise liigutustegevuse üksikuid parameetreid või kogu vormi, · tavalist tegevust sooritatakse ebatavalistes ühendustes, · muutes välistingimusi, mis kutsub esile tavalise liigutustegevuse vormi varieerimise. Ebatavalisuse faktor tagatakse järgmiste metoodiliste võtetega: · ebatavalise lähteasendi kasutamine, · harjutuse sooritamine peegelpildis, · liigutuste kiiruse või tempo muutmine, · harjutuste tehnika vahetamine, · ruumiliste piiride muutmine, · taktikaliste tingimuste varieerimine,
kiirendavaks, distantsil liikumiskiirust säilitavaks) jõuks on äratõukeimpulsid, mis antakse vahelduvalt parema ja vasaku jalaga maapinnalt ära tõugates ning mida abistavad hooliigutused teiste jäsemetega. Et paremini kirjeldada, seletada ja mõista maksimaalkiirusega jooksu liigutustegevust, on otstarbekas meenutada mõningaid fülogeesis väljakujunenud füsioloogilisi mehhanisme, samuti teatud biomehhaanilisi seaduspärasusi, milliseid on kiirjooksu liigutustegevuse aluseks. Kõigepealt tuleks mainida üht lihtsamat tingimatut (kaasasündinud) elementaarset motoorset refleksi venitusrefleksi ehk müotaatilist refleksi, mis tekib vastusena lihastes ja kõõlustes asuvate proprioretseptorite ärritamisele. Sageli juba mõne millimeetrisele passiivsele venitusele vastab lihas tugeva pinge tekitamisega. Maksimaalkiirusega jooksu seisukohast on oluline alla kriipsutada, et venitusrefleksi latensiaeg on ülilühike 6-10 tuhandik sekundit
Täiskasvanuna koordinatiivsed võimed langevad Koordinatsiooni arendamine Koordinatsioonivõimete arendamiseks sobivad erinevad kehalised harjutused, kui nad on seotud koordinatsiooniliste raskuste ületamisega Kui harjutus muutub tavaliseks siis edasi see enam ei arenda, on vaja uut harjutust või muuta vana Vajalik uudsus ja ebatavalisus harjutustes Juhtivaks suunaks on ebatavalisuse faktori kasutamine kindlustamaks kasvavaid nõudmisi Ebatavalise faktori kasutamine Muudetakse tavalise liigutustegevuse üksikuid parameetreid või kogu vormi Tavalist harjutust sooritatakse ebatavalises ühendustes Muudetakse välistingimusi Ebatavalise lähteasendi kasutamine Harjutuste sooritamine peegelpildis Liigutuste kiiruse muutmine Harjutuste tehnika vahetamine Vahendi raskuse muutmine jne Koordinatsiooniharjutuste sooritamisel on vaja tähelepanu ja keskendumist, seega väsitavad harjutused kiiresti Seetõttu kasutatakse neid treeningtunni põhiosa alguses
säilitamine) 5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul) 10. Seleta mõisted: Lihased... Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest painutavad lihased). Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid – lihased, mis loovad kontraheerudes agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 11. Lihase erinevad seisundid. Näited Morfoloogilisest aspektist lähtuvalt: 1) Lähteseisund 2) Väljavenitatud seisund 3) Lühenenud seisund Funktsionaalsest aspektist lähtuvalt: 1) Pingeseisund 2) Lõdvestusseisund Erinevad kombinatsioonid:
c) Plastsus d) Tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui a) Toime- ja takistusjõud on võrdsed b) Toimejõud on suurem kui takistusjõud c) Takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d) Toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb, nimetatakse a) Ekstsentriliseks kontraktsiooniks b) Kontsentriliseks kontraktsiooniks c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks 5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb: a) Tekkepõhjuste selgitamises b) Liigeste liikumise uurimises c) Välise pildi uurimises d) Lihaste aktiivsuse uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirendus kulgliikumisel võrdub: a) Kiiruse ja nihke korrutisega b) Kiiruse ja nihke suhtega c) Kiiruse ja aja suhtega d) Kiiruse ja aja korrutisega 7. Liigutuste tempo (sagedus) on: a) võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega b) pöördvõrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega
steroidid, meessuguhormoonid (nt testosteroon). 20.SELGITAGE MÕISTED: LIHASED AGONISTID, SÜNERGISTID, ANTAGONISTID, FIKSAATORID Agonistid lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. Antagonistid lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid lihased, mis loovad kokkutõmbega agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 21.SELGITAGE MÕISTE: ISOMEETRILINE LIHASTÖÖ (KONTRAKTISOON), DÜNAAMILINE (KONTRAKTSIOON) LIHASTÖÖ, EKSTSENTRILINE, KONTSENTRILINE LIHASTÖÖ. TOOGE NÄIDE Isomeetriline lihastöö (kontraktsioon) lihaskontraktsiooni liik, mille korral väline koormus võrdub lihases
öösel oma unevajaduse täis maganud, siis ei vaja ta täiendavaid lõunauinakuid. Kasutatud materjal: o http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Sho rt_Story_on_Napping.htm o Journal of Sports Sciences, December 2007; 25( 14): 1557-1566 o http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Sho rt_Story_on_Napping.htm o http://www.websciences.org/cftemplate/NAPS/archives/indiv.cfm?ID=20065945 Referaat aines ,, Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused" ,, Uinak- hea sooritusele?" Tartu Ülikool, Kehakultuuri teaduskond 2008-11-03 Tartu
taustsüsteemis. BM analüüsi: *kvalitatiivne uurimismeetodina kasut vaatlust, *kvantitatiivset kasut eksperimentaalseid uurimismeetodeid. Erist järgmisi kvantitatiivse BM anal liike: *kinemaatiline, *dünaamiline, *elektromüograafiline. BM uuringul erist kolme järjestikust etappi: 1)BM karakteristikute registreerim, 2)tulemuste statistiline töötlem, 3)tulemuste analüüs. Kinemaatil anal seisneb liigutustegevuse välise pildi uurimises. Põhineb liigututeg kin karakteristikute registreerimises (filmi- ja vidiotehnika, aktselerograafia, goniograafia). Dünaamiline anal seisneb liikumise tekke ja selle põhjuste selgitamises rakendatud jõudude mõjul, samuti liigutustegevuse energeetiliste asbektide ja tasakaalutingimuste uurimises (liigutus teg dün karakteristikute reg). Dün anal võimaldab hinnata: *energeetilisi kulutusi liigusteg, *meh ökonoomsust liigutusteg, *lihaste
b. toimejõud on suurem kui takistusjõud c. takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d. toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest väiksem ja lihas lüheneb nimetatakse: a. ekstsentriliseks kontraktsiooniks b. kontsentriliseks kontraktsiooniks c. isomeetriliseks kontraktsiooniks d. isotooniliseks kontraktsiooniks 5. Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs seisneb: a. tekke põhjuste selgitamises b. Energeetiliste aspektide uurimises c. välise pildi uurimises d. jõudude mõju uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirus kulgliikumisel võrdub: a. nihke ja kiiruse korrutisega b. nihke ja kiiruse suhtega c. nihke ja aja suhtega d. nihke ja aja korrutisega 7. Liigutuse ajaline rütm on: a. Võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega b
koosliikumine koduste toimetuste ajal. Kuna liikumisel on lapse minapildi kujundajana eriline tähendus, on kõige tähtsam, et lapsed ammutaksid liikumisest häid kogemusi ja kogeks liikumisrõõmu. Lõppude lõpuks peaks liikumine olema mängulise iseloomuga ja vaheldusrikas, et laps tunneks põnevust( P. Karvonen, 2003). Laste liigutusfunktsiooni arendamine toimub perekonnas, koolis ja kooliväliselt. Mida suurem on liigutustegevuse osa päevareziimis, seda omasem on ka hea tervis, harmooniline kehaline areng ja kõrge kehalise ettevalmistuse tase. Kehalisele kasvatusele tuleb pöörata erilist tähelepanu, kuna nooremas eas luuakse alus üldisele töövõimele, heale tervisele, harmoonilisele arengule, organismi kõigi süsteemide kooskõlastatud tegevusele. Juba eelkoolieas peavad lapsed omandama oskuse õigesti, rütmiliselt ja kergesti käia ning joosta.
regulatsioon. 3. Suuraju koor. · Primaarsed alad - on seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu signaale, kontrollivad lihaste talitlust. · Sekundaarsed (assotsiatsiooni-)alad on perifeersete struktuuridega seotud üksnes primaarsete alade kaudu,analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust. 1) Primaarne motokorteks lihastalitluse reguleerimine, peamine liigutustegevuse koordinaator, (eriti käeline tegevus ja ka artikuleeritud kõne!). 2) Premotokorteks assotsiatsiooni ala, programmeerib liigutustegevust, on seotud liigutusmäluga. 3) Primaarne somatosensoorne korteks naha ja proprioretseptiivne tundlikkus 4) Somatosensoorne assotsiatsiooni korteks analüüsib nahalt ja proprioretseptoritelt tulnud infot 5) Primaarne visuaalne korteks seotud otsese nägemisfunktsiooniga (,,ma näen").
• Korduste arv seerias sõltub intensiivsusest: maksimaalse puhul 1–2, submaksimaalse puhul 3–4, suure puhul 5–6 korda jne. 4. Milliseid harjutusi kasutate plahvatusliku jõu arendamiseks? Plahvatuslik jõud tähendab lihaste võimet arendada liigutuse alustamisel kiiresti tööpinget ja selle suurendamist liigutuste käigus. NT: Rebimine ja tõukamine 5. Millised spordialad eeldavad suurt jõuvastupidavust? Jõuvastupidavus on jõuvõimete spetsiifiline vorm liigutustegevuse tingimustes, mis nõuab kestvat pingutust tööefekti vähenemiseta. NT: Dünaamiline jvp: 2000m sõudmine; (ka jooks, ujumine; hüpped, heited, poksilöök) ja Staatiline jvp: (purjesport, laskesport).. 1. Mida annab treenerile bioenergeetiliste kriteeriumide – võimsuse, mahutavuse ja efektiivsuse tundmine? Vastupidavuse arendamise üks võtmeküsimusi on aeroobse töövõime efektiivne suurendamine ning sobiva suhte
Intensiivne pingutus koos liikumise koordinatsiooni ja rütmi muutustega põhjustab funktsionaalseid muutuseid kardiovaskulaarses-, närvi- ja hingamissüsteemis (Verkhoshansky,1996). Käsipall on seotud ka suurte energiakulutustega. Käsipallurite energiakulu võistlusmängus on meestel 17-23 kcal/min ja naistel 14-17 kcal/min (Ignatjeva, 1983), mida mõjutavad mängu intensiivsus ja vastase tase (Kotzamanidis jt, 1999). 2.1. Aeroobne-anaeroobne suutlikkus Sportlase liigutustegevuse muster ja sellele vastav südame löögisagedus (SLS) annab ülevaate füsioloogilistest aspektidest võistkonnaaladel. (Delamarche ja Bideau, 2011). Kuna käsipallimäng nõuab mängijalt erinevate kehaliste võimete kasutamist suurel koormusel on oluline mitmekülgne motoorne ja etaboolne potentsiaal. Mängu iseloomustavad intensiivsed, plahvatuslikud liikumised ja liigutused ning sagedased suunamuutused, mille sooritamisel on
Innervatsiooni iseloom stimuleeriv pingeseisungis. 70. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused, närvid, innervatsiooni iseloom. Jaguneb tsentraalne ja perifeerne(parasümpaatilised kiud juhivad väikevaagna tööd). Asub seljaaju ristluu osas. Närvid III PAN silmaliigutajanärv, VII PAN näonärv; IX PAN keele-neelunärv, X PAN uitnärv. On domineeriv lõõgastusolekus, tegeleb energavarude kogumisega. Reguleeriva rolliga on siis kui organism on puhkeseisundis. * Liigutustegevuse juhtimise ülesanded : 1. Kirjeldage kuidas liigub info tahtlikuks põlveliigese sirutamiseks. kortikaalne tasand 2. Kirjeldage kuidas liigub info automaatseks küünarliigese painutamiseks heegeldamine, kudumine, subkortikaalne(mittetahtlik) tasand. Tagasiside ülanevate juhteteede kaudu, taga 1. Millist teed mööda liigub info sõrmedest kuuma eseme katsumisel hakkame sõrmedest peale, õlavarrepõimiku retseptorid,
süsteemi aktiivne osa, st närvisüsteemi juhitavad lihased. Suurem keha kujutab seda moodustavate alamstruktuuride ühikute arvukuse tõttu tavaliselt komp- litseeritumat juhtimisülesannet. Sellele viitab nii see, et kogukamatel loomadel on tavaliselt suurem aju, kui ka see, et laste kasvades jääb nende kesknärvi- süsteem keha üldisest arengust erineva tempo tõttu ajutiselt hätta. Probleemist annab märku liigutustegevuse halve- nev kooskõlastus ehk koordinatsioon. Väljakutse koordinatsioonile kajastub nii liigutuste kiiruses, jõus kui ka vastupidavuses. Foto: Janne Salumäe www.sportfoto.ee KEHA ARENG JA TREENITAVUS Üldiselt on arenev keha halvasti treenitav. Loodus väldib laste ainevahetuse spetsialiseerumist, kuna spetsiifiliste võimete jaoks vajalikud struktuurid "saavad valmis" alles täiskasvanuks sirgudes. Ülaltoodu ei tähenda sugugi seda, et laste
neerupealistes ja suureneb higinäärmete töö. Ainevahetus kiireneb, skeletilihaste ja kesknärvisüsteemi töövõime suureneb, lõõgastuvad kusepõie lihased ja sfinkterlihastes tekib kontraktsioon see soodustab põie täitumist, nahas tekib karvapüstitajalihaste kontraktsioon jne. Seega on sümpaatiline närvisüsteem organismi mobiliseeriva toimega et energiavarusid ja muid ressursse kasutataks liigutustegevuse paremaks täitmiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused paiknevad seljaaju rinna ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes sarvedes. Sümpaatilises NSs on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt efektorile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule.
glükoosiks ja vere glükoosisisaldus suureneb, suureneb adrenaliini produktsioon neerupealistes ja suureneb higinäärmete töö. Ainevahetus kiireneb, skeletilihaste ja kesknärvisüsteemi töövõime suureneb, lõõgastuvad kusepõie lihased ja sfinkterlihastes tekib kontraktsioon see soodustab põie täitumist, nahas tekib karvapüstitajalihaste kontraktsioon jne. Seega on sümpaatiline närvisüsteem organismi mobiliseeriva toimega et energiavarusid ja muid ressursse kasutataks liigutustegevuse paremaks täitmiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused paiknevad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes sarvedes. Sümpaatilises NS-s on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt efektorile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad peaajus (piklikaju, ajusild, keskaju) ja seljaaju ristluu piirkonnas
Skeletilihaste funktsionaalne anatoomia. Igal skeletilihasel (ja suure lihase peal) eristatakse algust - origo (sealt algab proksimaalne kõõlus) ja kinnituskohta (või -kohti) -insertio (sinna kinnitub lõppkõõlus). Jäsemete lihastel on algus ja lõpp selgelt eristatavad (algus kehale lähemal, lõpp kaugemal), kehatüvel aga sageli kokkuleppelised. Tavaliselt on algus vähemliikuval kehaosal (siit nimetus "punctum fixum") ja lõpp rohkem liikuval osal ("punctum mobile"), kuid liigutustegevuse käigus vaheldub kehaosade asend pidevalt ja seega vahetavad kohti ka fikseeritud ja liikuv punkt. NB! Lihase algus ja kinnituskoht on alati erinevatel luudel ja lihas kulgeb üle (või möödub) vähemalt ühest luudevahelisest ühendusest - vaid nendel tingimustel saab lihas luid üksteise suhtes liikuma panna! Lihaskiud ei tööta ükshaaval - iga motoorse närvi kiud hargneb lõpus ja annab impulsi edasi paljudele lihaskiududele (3 -150)
- sealt saab alguse pikk postganglionaarne kiud efektorelundile ● osa ganglione paikneb ka efektorelundi läheduses - nad moodustavad närvipõimikuid (nt päikesepõimik) Mööda sümpaatilisi närvikiude kulgevate impulsside mõjul toimub: 22 ★ Sümpaatilise NS ülesandeks on organismi mobiliseerimine, et energiavarusid ja muid ressursse kasutataks liigutustegevuse paremaks täitmiseks - pupilli laienemine, bronhide laienemine, - hingamine kiireneb, südame kokkutõmbed kiirenevad ja tugevnevad -> sellest tuleneb vererõhu tõus - südame veresoonte laienemine, kopsu veresoonte laienemine - kõhuõõne elundite ja naha veresoonte ahenemine - mao sooletrakti motoorika pidurdub - maksast ja põrnast paisatakse seal deponeerunud veri ringlusesse
süsivesikute varude mobilisatsiooni; stimuleerivad adrenaliini ja mõnede teiste hormoonide skretsiooni, samuti higinäärmete tööd. Nad intensiivistavad ainevahetusprotsesse, parandavad skeletilihaste ja kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit ja töövõimed, pidurdavad maosooletrakti motoorikat jne. Sümpaatilise närvisüsteemio sa lihastöös on väga suur ta mobiliseerib organismi kõik ressursid liigutustegevuse paremaks täitmiseks. 2. Parasümpaatiline närvisüsteem. Parasümpaatiliste närvide ärritamisel võib täheldada pupili ahenemist, silma ripskeha lihaste kontraktsiooni, mis kutsub esile silma akomodatsioonid, bronhide ahenemist, südametegevuse pidurdumist kokkutõmmete sageduse ja tugevuse vähenemist; südame veresoonte ahenemist; kõikide seedetrakti näärmete sülje-,maonäärmete ning kõhunäärme sektretsiooni; glükogeeni sünteesi maksas
Lihased panevad liigesed (ja selle kaudu luud ning kogu skeleti) liikuma. Lihasrakkudel on võime kontraheeruda e aktiivselt lühendada oma pikkust. Lihaskontraktsioon on keemilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vajalik on tugiaparaadi koordineeritus ,et säilitada stabiilne kehaasend ja liikumine. Maali-Liina, jaanuar 2012 Inimese liigutustegevuse aluseks on kehahoid ehk rüht. Korrektne kehahoid tagab liikumistegevuse korral koormuse õige jaotumise kehaosade vahel. Rühti ehk kehahoidu mõjutavad: kehapoolte sümmeetrilisus 2 8 agonist- ja antagonistlihaste tasakaalustatud areng
primaarsesse somatosensoorsesse korteksisse. Sire- ja talbkimp juhivad talamuse kaudu suuraju koorde proprioretseptoritelt lähtuvaid signaale, samuti puudutustest, survest ja vibratsioonist põhjustatud närviimpulsse keha erinevates piirkondades paiknevatelt retseptoritelt. Tagumise ja eesmise spinotserebellaarkulgla kaudu suunatakse väikeajusse proprioretseptoritelt lähtuvaid närviimpulsse. Spinotserebellaarkulglad on oluliseks juhteteeks, mille kaudu on tagatud pidev kontroll liigutustegevuse üle ning vajadusel selle korrigeerimine. Alanevad juhteteed on enamasti seotud motoorsete funktsioonide kontrollimisega. Alanevad juhteteed jagunavad kahte gruppi: püramidaalsüsteemiks ja ekstrapüramidaalsüsteemiks. Püramidaalsüsteem on seotud lihastoonuse säilitamisega ja osavust nõudvate liigutuste täpsuse ja kiiruse regulatsiooniga (käteosavus). Ekstrapüramidaalsüsteem on seotud väiksemat täpsuse astet nõudvate liigutuste regulatsiooniga, mis on
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Kõnni objektiivne hindamine Kõige korrektsemad ja informatiivsemad biomehaanilised andmed kõnnist saadakse kolme-dimensionaalse liigutusanalüüs- süsteemi abil. TÜ KKT kinesioloogia ja biomehaanika laboris on kasutusel liigutustegevuse 3-D biomehaanilise analüüsi süsteem BTS Elite (Itaalia), mis sisaldab 6 infrapunakaamerat, registreerimissagedusega 100 Hz (Itaalia), 2 dünamograafilist platvormi, mõõtmetega 400x600mm (Šveits) ning kõnnirada pikkusega 6m (Šveits). Uuritavale asetatakse vastavatele luupunktidele reflektiivsed markerid (22-24tk), mis moodustavad läbi videokaamerate vastavas liigutusanalüüsiprogrammis biomehaanilise mudeli (joonis 6,7). Mudeli alusel saadakse kõnni kinemaatilised parameetrid.
2. spetsiaalvastupidavus on võime seista vastu väsimusele spetsiaalsete koormuste sooritamisel, eriti spordialale omaste funktsionaalsete võimete maksimaalse mobiliseerimise korral. Spetsiaalvastupidavus omakorda jaguneb: 1. spetsiaalseks treeninguvastupidavuseks, mis väljendub spetsiifilise töö summaarse mahu ja intensiivsuse näitajates; 2. spetsiaalseks võistlusvastupidavuseks, mida hinnatakse töövõime ja liigutustegevuse efektiivsuse kaudu võistlustingimustes. Spetsiaalvastupidavuse peamised faktorid: 1. energiatootlikkuse võimsus ja mahtuvus; 2. töö ökonoomsus ja funktsionaalse potentsiaali kasutamise efektiivsus; 3. kohanemisreaktsioonide ja funktsionaalsete ilmingute spetsiifilisus; 4. liigutusvilumuste ja vegetatiivsete funktsioonide püsivus ja variatiivsus. Energeetilised võimed määratakse energia vabanemise kiiruse ja mahtuvusega
annaabi.ee 
