kolmandik, pr. spinaalne liiges xiphoideus ja 4.-7. roide kõhredelt M. rectus os pubis 5.-7. roie ja pr. -kere fleksioon ja -lülidevaheliigesed interocostales abdominis xiphoideus lat. fleksioon +nimme- +vaagna ristluu- liigeses kallutamine taha *kõhusisaldiste kompressioon M. obliquus os pubis, crista 8 alumisele -kere fleksioon ja -lülidevaheliigesed interocostales abdominis iliaca, kõhuapo- roidele lat. fleksioon +nimme-ristluu-
ÕLG Konspekt from: functional anatomy of the upper joint Õlaliigese suure koormuse ja liikuvusulatuse tõttu peab see omama suurt strukturaalset kaitset ja funktsionaalset kontrolli. Et ülajäseme liigutused oleksid sujuvad, peab kõigi ülajäseme liigeste ja struktuuride töö olema sujuv. Õla kompleksi anatoomia Õlaliigeses liigutuste teostamiseks on vajalik nii dünaamiliste kui staatiliste stabilisaatorite kompleksne integreerimine, NELJAS liigeses: skapulotorakaal-, sternoklavikulaar-, akromioklavikulaar- ja glenohumeraaalliigestes. Kuigi vähese ulatusega liigutusi on võimalik teostada ka igas liigeses üksikult. Sternoklavikulaarliiges - Ainus koht, mis ühendab otseselt ülajäseme rindkerega. - Liigutusel piirab mediaalsele nihkumist lihaskontraktsiooni ajal - Takistab õlavöötme alla suunalist nihkumist. - Sternumiga liigestub rangluul läbi diski vaid väike ots - seetõttu vajalikud
pea ja kaela) vastaspoolset rotatsiooni teostavad lihased (ülemises e. suboktsipitaalses osas - atlanto-oktsipitaalliigestes ja atlanto- aksiaalliigestes ning alumises osas - lülidevaheliigestes) teostavad lihased o KAEL Mm. Multifidus Mm. Rotatores o PEA JA KAEL M. trapezius M. sternocleidomastoideus M. semispinalis · Abaluu elevatsiooni skapulokostaalses liigeses teostavad lihased o m. serratus anterior o m. rhomboideus major et minor o m. trapezius ülemine osa o m. levator scapulae o m. rhomboidei · Abaluu depressiooni skapulokostaalses liigeses teostavad lihased o M. serratus anterior o M. pectoralis minor o M. trapezius alumine osa · Abaluu ülespoole rotatsiooni skapulokostaalses liigeses teostavad lihased o M. serratus anterior o M. trapezius ülemised ja alumised kiud
· M. palmaris longus · M. flexor carpi ulnaris · M. flexor policis longus Käe radiaaldeviatsiooni randmeliigeses teostavad lihased · M. flexor carpi radialis · M. extensor carpi radialis longus · M. extensor carpi radialis brevis Käe ulnaardeviatsiooni randmeliigeses teostavad lihased · M. flexor carpi ulnaris · M. extensor carpi ulnaris Pöidla liigutused: Pöidla fleksiooni 1. karpometakarpaalses, metakarpofalangeaalses ja interfalangeaalses liigeses teostavad lihased · M. flexor policis longus · M. flexor pollicis brevis Pöidla ekstensiooni 1. karpometakarpaalses, metakarpofalangeaalses ja interfalangeaalses liigeses teostavad lihased · M. extensor pollicis brevis · M. extensor pollicis longus Pöidla abduktsiooni 1. karpometakarpaalses liigeses teostavad lihased · M. abductor policis longus Pöidla aduktsiooni 1. karpometakarpaalses liigeses teostavad lihased · M. abductor pollicis brevis · M
vastus lateralis intermedius · Sääre siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. sartorius o M. semimembranosus o M. gracilis o M. popliteus o M. semitendinosus · Sääre välisrotatsiooni e. lateraalset rotatsiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. biceps femoris · Jala liigutused talokruraalses liigeses: · Jala plantaarfleksiooni talokruraalses liigeses teostavad lihased o M. tibialis posterior o M. fibluaris brevis o M. flexor digitorum longus o M. gastrocnemius o M. flexor hallucis longus o M. soleus o M. fibularis longus · Jala dorsaalfleksiooni talokruraalses liigeses teostavad lihased o M. tibialis anterior o M
erinevaid lihasgruppe või isoleeritud lihast, täiustatakse kehalisi võimeid. Spetsiifilised harjutused- Valitakse vastavalt harjutuse toimeväärtusele (jõudu arendav, lõõgastav, liigeste liikuvust arendav, vastupidavust arendav, venitav). Valitakse vastavalt diagnoosile (hingamisharjutused, korrigeerivad harjutused, koordinatsiooniharjutused, tasakaaluharjutused. Võib mõjutada isoleeritud keha segmenti, lihast. Dünaamiline harjutus- Kontsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb, liigeses toimub painutus ja sirutus). Ekstsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb ning lubab lihasel pikeneda, toonus säilib). Staatiline harjutus- Areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist ei toimu, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise. 5) Terapeutilise harjutuse sooritamist mõjutavad tegurid (psühholoogilised, anatoomilised, füsioloogilised, (bio) mehhaanilised faktorid) Psühholoogilised tegurid- Valu, hirm, lootusetuse tunne, motivatsiooni puudus.
Näiteks akadeemilise sõudmisega tegelejatel peab olema hea õla- ja puusaliigese liikuvus, ujujatel hea õlavöö ja põlveliigese liikuvus. 2.2. Painduvuse liigid Painduvuse liigid on üldine, spetsiaalne, aktiivne, passiivne, staatiline ja anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus. Üldine peamiste liigeste (õlaliiges, puusaliiges, lülisammas) liikuvus on heal tasemel. Suur erinevus tippspordis ja tervisespordis. Spetsiaalne hea liikuvus kindlas liigeses (mis sportlasel on oluline) Aktiivne suurim liikuvusamplituut ühes liigeses, ilma kõrvalise abita. Kasutatakse vaid nende lihasgruppide jõudu, mis võtavad otseselt osa vastava liigutuse sooritamiseks. Passiivne suurim võimalik liikuvusulatus ühes liigeses, mis spotlane saavutab väliste jõudude abita (partner, inerts, tõmbeseadmed jt). Staatiline kestev venitusasendi hoidmine Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus selle määrab vastava liigese ehitus 2.2.1
immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele. Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime. 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 5 Sümptomid ehk avaldumine Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning turse. Iseloomulik on ka kuumus, punetus ning häiritud funktsioon. Tavaliselt haigestuvad väikesed sõrmeliigesed, randmeliigesed, küünarliigesed
Olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, nimetatakse autoimmuunhaiguseks. 2.1. Diagnoosimine Reumatoidartriiti saab diagnoosida kahel viisil : 1. Röntgenuuring - püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu. 2. Vereanalüüs - määratakse põletikunäitajad ning reumatoidfaktor, mida aga paljudel haigetel pole. 3. REUMATOIDARTRIIDI SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Tavaliselt algab reumatoidartriidi põletik mitmes liigeses korraga. Iseloomulik on ka see, et reumatoidartriit haarab liigesed mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ja turse. Käepigistus on valulik ja sõrmede rusikasse surumine on raske või isegi võimatu. Käed on nõrgad. Päkaalune on hommikul peale astudes valulik ning king ei mahu jalga. Kiiresti tekib väsimus nii füüsilisest kui ka vaimsest tööst. Haigus võib alata järkjärgult või ägedalt, üleöö. 20%-l juhtudest kulgeb haigus
Varem või hiljem lööve kaob. Haigusnähtusi esineb ka närvisüsteemis ja südames, seda harvem. Need on märgid, et nakkus levib organismis, ning, et sellele ei pruugi eelneda nahalööve. Haigusnähtusid on veel: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamasti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vanale külmakahjustusele. See tekib enamasti käe- või jalalabadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne. Haigus diagnoositakse haigusloo ja analüüside põhjal. Kui on diagnoositud borrelianakkus, hakatakse seda ravima antibiootikumidega. See ei jäta kahjuks meie
osteoporoosi riski hinnata on mõõta luutihedust · Sagedamini haigestuvad naised Koksartroos on krooniline liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises · Ühised sümptomid · Erisused · Valu: puusaliigeses, kiirgub · Liikumisel tekib liigeses krudin ja valulikkus põlve, kubemesse · Põletiku tunnused · Valu tekib liigese koormamisel ja kaob rahulolekus · Deformatsioonid liigestes · Valu ägeneb päeva teisel poolel · Väsimus, nõrkus · Esinevad nn. Stardivalud · Liigestevaevused · Liigespinna servades tekivad · Häiritud liikumine luukasvised
uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. 1. Osteoartroosi ehk liigeskõhre kulumise haiguse üheks oluliseks tekkepõhjuseks on liigeste ülekoormus, seda kas raske füüsilise töö või liigse kehakaalu tõttu. Osteoartroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. 2. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus). 3. Reuma ehk südamereuma korral kahjustub küll eeskätt süda, kuid mõnikord tekib ka liigesvalusid. Reumat põhjustab organismi immuunsüsteemi äge vastus streptokokk infektsioonile. „Osteoartroosi korral on kehakaal suure tähtsusega, ülekaal on riskifaktoriks enamasti kandvate liigeste (puus, põlv) puhul. Kuna kehakaalu mõjutavad
Võivad esineda neerukivitõbi, allergilised haigused. (Reumatoloogia, 2000) Ägeda artriidi hood on tüüpiliseks podagra avalduseks. Need korduvad perioodiliselt. Iseloomulik on järsk algus, eriti öösel, pärast rikkaliku õhtusööki koos alkoholi tarvitamisega või pärast külmetumist, füüsilist või vaimset ülepingutust. Inimene võib heita magama tervena, kuid ärkab teisel ööpoolel tugeva liigesevalu tõttu. Tekib väga tugev põletav ja rõhuv valu ühes või mitmes liigeses. 60-70%-l juhtudest haarab esimene podagrahoog suure varba põhiliigest. Mõne tunni jooksul tekib liigeses turse, punetus ja lokaalne temperatuuri tõus, nahk on väljavenitatud ja läikiv. On võimalikud külmavärinad ja palaviku tõus 38-39ºC. Liigest on võimatu liigutada. Esmane atakk kestab 5-6 ööpäeva. 1-2 nädala pärast liigese funktsioon taastub. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused 1999, Sisehaigused 1996) Ägedast põletikust võib olla haaratud iga liiges
Mis lihas sinna kinnitub? m. biceps brachii Missugust pildil olevat luustruktuuri ümbritseb lig. anulare? Kodarluu-võruside ümbr. kodarluupead Nimeta lihas, mis möödub künarliigesest eestpoolt m. biceps brachii ja missugune tagapoolt m. triceps brachii Näita joonisel, kus asub processus styloideus? Missugust liigutust ta piirab? abduktsiooni ja aduktsiooni Näita joonisel, kus asub insisura trochlearis (plokisälk). Missuguses liigeses ta asub? Küünarliiges Kas ta on peand või õõnsus? Õõnsus Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigesest eestpoolt m. flexor carpiradialis ja missugune tagapoolt m. extensor digitorum Näita joonisel, kus asub margo interosseus (luudevahemine serv)? Luudevahemine serv on terav, st suunatud kodarluu/küünarluu poole Mis kinnitub nendel? Küünarvarre –luudevahekile Missugust pildil olevat luustr. ümbritseg lig. anulare? caput radii
Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad ja liigeste töövõime häirub. Haigus kulgeb pidevalt edasi arenedes, moondab liigeseid, enamasti sõrme- ja randme, aga ka pöia-varbaliigestes. Tegemist on kroonilise progresseeruva, sageli invaliidistava liigeste autoimmuunhaigusega. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed. Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning turse. Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas. Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata
) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad, sirutajad, eemaldajad, lähendajad, sisse-ja väljapöörajad. 8. Millised liigutused toimuvad liigeses vertikaaltelje suhtes pöörlemine sagitaaltelje suhtes lähendamine, eemaldaja frontaaltelje suhtes painutus, sirutus. 9. Tõlkige vastavalt eesti või ladina keelde: Painutaja - extensor Eemaldaja Lähendaja Sirutaja Sissepööraja ....................................................................................................................... Supinator ................................................................................................................
artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine ülekaalus, põletikulised episoodid -> kõhrekude kaob, subkondraalne skleroos -> liigese jäigastumine OA algus on aeglane ja märkamatu Liikumisel liigeses krigin ja valulikkus Hommikune liigesjäikus kuni 30 min Mehaaniline valu liigese koormamisel, rahuolekus kaob Esinevad nn stardivalud liikuma hakates Haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, krigin suureneb, liiges deformeerub ,,Sageli arvatakse, et artroos on vananemise paratamatu osa. See ei Riskitegurid: vasta siiski tõele tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline Vanus
3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale
Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 6.Liigese ehitus. Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust.Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s. 1.Luu 2.Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan)-toodab liigesevõiet. 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 7.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta. Liigesepindade täienduseks võivad liigeses esineda abiseadeldised. Abiseadeldised liigeseõõnsusemokk, liigesekettad, sidemed, seesamluud. Liigeseõõnsusemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad: võruketas, menisk (põlveliigeses võruketas,)
Need luud koosnevad seespool asetsevast käsnollusest, mida väljaspool katab õhuke kiht plinkollust. Lühikesed luud (randmeluud, selgroolülid) on ebakorrapärase kujuga. Peaaegu kogu ulatuses koosnevad nad käsnollusest ja on väljapoolt kaetud väga õhukese plinkollusekihiga. Liigesed Liigesteks nimetatakse kahe või enama luu ühendust, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist liigutust liiges võimaldab teha. Lihase, lihaskude ehitis Lihase kokku tõmme (Ca2+, atserüülkoliin, aktiin, müosiin)
ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahapunetust. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödudes nakatumisest. Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamsti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vanale külmakahjustusele. See tekib enamsati käsivartel või jalgadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne. Ravi Puukborrelioosi diagnoos pannakse haiguspildi ja analüüside põhjal. Kui arst kahtlustab borrelianakkust, tehakse vereproov ja mõnikord tuleb analüüsiks võtta ka seljaajuvedelikku
esinevad kõhredevaheliigesed. Liigesekihnuks on kõhreümbris. - Rindkere liikumine toimub roidelüliliigeste, roide-rinnaku liigeste, rinnakupideme ja -keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise (venimise, keerdumine ja sirutumine) tagajärjel. Samaaegselt roiete tagumiste otste vähese liikumisega tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad tunduvalt enam. TEMPOROMANDIBULAARNE LIIGES - Temporomandibulaarses liigeses liigestuvad caput mandibulae (condylus mandibulae) ja fossa mandibularis'e eesmine osa ning tuberculum articulare. Vahel on discus articularis, mille servad on kokku kasvanud liigesekapsliga. - Tüüp: modifitseeritud plokkliiges: Ülemine TMJ teljetu (libisemine) Alumine TMJ üheteljeline 5 Liigutused: - Mandibula elevatsioon ja depressioon (frontaaltelg, sagitaaltasapind)
omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liitusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Painduvusharjutuste tegemine Kiirendab valgusünteesi Tõstab toiduainete omastamise efektiivsust Väldib vigastusi Parandab lihase välimust (vormi) On heaks soojenduseks Stimuleerib kehaliste võimete arengut Painduvus jaguneb Üldine peamiste liigeste liikuvus on heal tasemel. Spetsiaalne hea liikuvus kindlas liigeses Staatiline kestev venitusasendi hoidmine Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus selle määrab vastava liigese ehitus Aktiivne Passiivne Aktiivne, passiivne painduvus Aktiivne painduvus- liigutuste ulatus, mis saavutatakse ilma kõrvalise abita, kasutades vaid nende lihasgruppide jõudu, mis võtavad otseselt osa vastava liigutuse sooritamisest Passiivne painduvus- liigutuste ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abil (partner,
Vastus: Lk 14-15 5. Luudevahelised ühendused Vastus: Liikuv ühendus e liiges. 1)Keraliiges- võimaldab liigutusi igas suunas (õlaliiges, puusaliiges) 2)Plokkliiges- liigutused ühes tasapinnas (küünarliiges, põlveliiges) 3)Silinderliiges- pööravad liigutused (2 ülemist kaelalüli) Painduv ühendus- painutavad liigutused (selgroolülide vahel on kõhrest vahekettad) Liikumatu ühendus e liidus- (ajukoljuluud) 6. Liigese ehitus. Liigese tüübid Vastus: Kõhred- katavad luu pinda liigeses, need vähendavad hõõrdumist ja kaitsevad luud kulumise eest Liigesekapsel- hoiab liigesevõide liigeseõõnes Side- ühendab naaberluid ning on painduv ja elastne Lk. 19 7. Luustiku osad Vastus: Luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog e lülisammas, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavööte luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud. 8. Lampjalgsus, vältimine, ravi Vastus: Lampjalgsuseks nimetatakse jalavõlvide lamendumist
PLOKKLIIGES 2) K�hrekettad - selgrool�lide vahel 3) �mblused - liikumatud �hendused, nt koljuluud LIIGES - kahe v�i enama luu �hendus, mis v�imaldab luudel liikuda Selgroog moodustab keha keskse toese. Koosneb 33 l�list, mis jagunevad 5 piirkonnaks. Selgroo vahel on k�hrest kettad, mis teevad selgroo painduvaks. Selgrool�lide mulgud moodustavad kanali, milles on seljaaju. NIKASTUS - liigesekapsli v�i liigesesidemete tugev venitus v�i rebenemine NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda -hoida j�se k�rgemal LIHASED Inimese kehas 3 t��pi lihaseid: SKELETILIHASED e v��tlihased - v��tlihasrakkudest, liigutada luid; talitlevad tahte j�rgi, t�mbuvad kiiresti kokku, v�sivad kiiresti S�DAMELIHASED - talitlevad tahtest s�ltumata, automaatselt, v�simatult pidevalt
Luulised ühendused: o ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervililku ristluu o niude -,istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu 11.Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. VAATA KA JOONIST! Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan) 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide. Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk- ja puusaliigeses napamokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (puusa ja põlveliigeses). Seesamluud (suurim seesamluu on põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. 1. plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja
2) Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge 3) Külgmised lõgemed Koljuluude õmblused: 1) Saagõmblus - ajukolju luude vahel: Pärgõmblus - kiiruluude ja otsmikuluu vahel Noolõmblus - kiiruluid ühendab Lambdaõmblus - kuklaluu ja kiiruluu vahel 2) Lameõmblus - nöokolju luude vahel 3) Soomusõmblus - luude samanimeliste osade vahel Õlaliigese (ARTICULATIO HUMERI) moodustavad luud: 1) Abaluu - SCAPULA 2) Õlavarreluu - HUMERUS Võimalikud liigutused liigeses: 1) eemaldamine - lähendamine 2) Painutus - sirutus 3) Pöörlemine 4) ringliigutused Põlveliigese (ARTICULATIO GENUS) moodustavad luud: 1) Reieluu - FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA Võimalikud liigutused liigeses: 1) Painutus - sirutus 2) Piiratud ulatuses pöörlemine ümber sääreluu pikitelje ja ainult painutatud sääre korral Küünarliigese (ARTICULATIO CUBITI) moodustavad luud:
14. Luustiku ülesanded *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda *Luud kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi põhilisi osi *Luudes toimub vereloome *Luustik on oluline mineraalainete (nt kaltsiumi) säilituskoht *Luutikus talletatakse rasvasid 15. Mis ülesannet täidab liigesevedelik? Liigesevedelik hoiab liigesevõide liigeseõõnes 16. Mis on nihestus? Nihestus on luuotste paigast nihkumine liigeses 17. Mis on nikastus? Nikastus on liigesekapsli või liigesesidemete tugev venitus või rebenemine 18. Lihaste ülesanded *Lihased liigutavad kehaosi *Lihased annavad kehale kuju *Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased *Lihased on vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral *Lihased aitavad säilitada khetemperatuuri 19. Kuidas mõjutab treenimine lihaseid?
Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb? Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni. Näita joonisel, kus asub incisura trochiearis. Missiguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Articulatio humeroulnaris – asub õlavarreluu-küünarluu liigeses. Ta on õõnsus. Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigese Biceps brachii. Triceps brachii. Näita joonisel, kus asub margo interosseus?Mis kinnitub nendele? Sisemine serv. Sinna kinnitub küünarvarre-luudevahekile: sündesmoos (sidekoeline pidevühend – membraan kodarluu ja küünarluu vahel).
Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb? Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni. Näita joonisel, kus asub incisura trochiearis. Missiguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Articulatio humeroulnaris – asub õlavarreluu-küünarluu liigeses. Ta on õõnsus. Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigese Biceps brachii. Triceps brachii. Näita joonisel, kus asub margo interosseus?Mis kinnitub nendele? Sisemine serv. Sinna kinnitub küünarvarre-luudevahekile: sündesmoos (sidekoeline pidevühend – membraan kodarluu ja küünarluu vahel).
Nimeta kudesid kopsus ja nende kudede ül? Kus leidub apokriinseid näärmeid, nimeta sekreet, mida nad toodavad? Nimeta kude mille abil toimub mao motoorika, kirjelda selle koe ehitust Missugust ül täidab kare endoplasmaatiline retiikulum Missugused närviraku osad paiknevad nahas? Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül? Näita joonisel kus asub incisura trochlearis. Missuguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigesest eestpoolt Näita joonisel kus asub margo interosseus? Mis kinnitub nendele? Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb lig. Anulare? Näita joonisel kus asub margo medalis scapulae ja kirjuta lihas mis sellele kinnitub (10p) Nimeta struktuurid (4p) Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitust ja ül? (4p) Nimeta luud 6. 2 5 7 Sündemoos on (defineeri ja too näide)
On vajalik eluaegne insuliini teraapia. Normaalne kehakaal. II tüüp: täiskasvanutel, ülekaalulised, lihased, maksa ja rasvarakud on kaotanud insuliiniretseptotid ja tundlikkus hormoonile langenud. Aitab kehakaalu langetamine. Kehaline aktiivsus ja artroos. Sobivad spordialad artroosiga patsientidele. Artroos algab kõhrkoe kulumisega, see toob kaasa elastsuse languse, liigesepilu kitseneb, luudeotsed võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese instabiilsus. Liigeses tekib üleliikuvus ja tulemus on liigese deformatsioon.O ja X jalad. Jooksmine artroosi ei põhjusta, kuid jõualadel võib seda sportimise tulemusel esineda. Tugev ärritus võib liigesekõhre kahjustada ,dünaamiline liikumine parandab kõhre ainevahetust, lihased tugevnevad. Alustada alati 10-15 min. soojendusega, teha venitusharjutusi. Vastupidavusaladest on soovitavad jooksmine, käimine, suusatamine, ujumine. Ohtlikud on tennis, tõstmine,
küünarvarreluud ja käe luud. 23. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlanuki rangluuliiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Tegu lameliigesega. Liigesekihnu tugevdavad rangluu-õlanuki side; kaarnajätke-rangluu side, mille kaudu kantakse ülajäseme raskus abaluult rangluule ja kaarnajätke-õlanuki side. Kõigi sidemete näol on tegu ka abiseadeldistega. Liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega: toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 24. Rinnaku-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: liigenduvad rangluu ja rinnakupide. Abiseadeldiseks liigesepindu sobitav kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Rinnakut seotakse rangluu ja I roidega. Tegu keraliigesega. Liikumine toimub ümber kolme telje:
Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os
polüneeslastel. Ülekaalulisus. Pahaloomulised protsessid ja nende ravi, näiteks paljud vähkkasvajad. Podagra esinemine suguvõsas. Diureetikumide või väikestes kogustes NSAIDide kasutamine. Neeruhaigused. Sümptomid Tüüpiline podagra avaldus on äge artriit ehk liigespõletik. Valuatakk tekib äkki ning tavaliselt vaid ühes liigeses, klassikaliselt suure varba põhiliigeses, sageli öösel magades. Hiljem võib haigus tabada pahkluu-, põlve-, küünarvarre-, käte ja jalgade liigeseid; puutumata jäävad vaid õla- ja puusaliigesed. Valu on väga tugev ning piinav, liigese piirkonnas on näha põletiku tunnused : turse, punetus ning kuumamine. 4
Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigeses passiivsuses. 3 Elulugu Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele kohane tegi ka tema koerustükke.
(füsioloogiline ristlõik tunduvalt suurem lihase ristlõikest), kuid väikese liikumisulatusega. Lihased võivad kulgeda mööda ühest (uniartikulaarsed), kahest (biartikulaarsed) või mitmest (multiartikulaarsed) liigesest. Lihaste tööd (funktsioone) kirjeldatakse kui toimet liigestele (ja muudele luudevahelistele ühenditele) s.t. lihas võib painutada või sirutada, eemaldada või lähendada, proneerida või supineerida liigeses, millest ta möödub. NB! Lihas saab liigeses teostada vaid neid liikumisi, mis on antud liigeses võimalikud ja ainult ühele poole (st. näiteks kas ainult painutada või ainult sirutada!). Lihase toime määrab tema lõppkõõluse suund ja asend liigesetelgede suhtes - näiteks kui üks lihas möödub liigese frontaalteljest eestpoolt, siis ta painutab selles liigeses ettepoole, kui aga teise lihase lõppkõõlus teeb väikese kaare ja möödub samast teljest tagantpoolt, siis
(suur pingutus pärast pikka puhkust) ohtlikud ekstreemsed kehaasendid. Selliste keha positsioonide puhul võib tekkida kõõluse tugev surve pehmetele kudedele ning sellega kaasnevad kahjustused. Mehhaaniline surve võib kahjustada ka närve. kahjulikud võivad olla palju korratud ühetaolised liigutused. liigesele on ebasoodne liigutuste puudumine ja kestvad koormused, kuna ainevahetus toimub liigeses normaalselt ainult regulaarsete, kuid mitte väga aeglaste ja piisavalt suure ulatusega liigutuste korral. ülakeha väsimuse vähendamiseks on olulised töö organiseerimine ja tööriistade kujundus, mis peavad vastama inimese käe anatoomilistele ja füsioloogilistele iseärasustele: tööriista käepideme mõõtmed, käepideme asend, arvutihiire kuju jne Oluline on tööriista käepideme kujundamisel, et töötaja ranne jääks neutraalsesse
2.Jalalaba luud: nimeta jalalaba osad (3), lisa iga osa juurde, kuidas nimetatakse selle osa sees olevaid luid ja mitu neid on. 3.Nimeta 2-teljeliste liigeste põhitüübid (2), too kummagi tüübi kohta üks näide ja lisa mõlema juurde tema võimalikud liikumised. 4.Nimeta lülisammast tugevdavad sidemed (3pikka ja 3 rida lühikesi). 5.Puusaliiges: mis luude mis osad liigestuvad, lisa selle liigese tüüp, liikumisteljed ja iga telje juurde liikumised selles liigeses. 6.Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. Ninaluu – os nasale (2), Ülalõualuu – maxilla (2), Alalõualuu – mandibula (1), Sarnaluu – os zygomaticum (2), Pisarluu – os lacrimale (2), Suulaeluu – os palatinum (2), Alumine ninakarbik – concha nasalis inferior (2), Sahkluu - vomer (1), Keeleluu - os hyoideum (1), Kuulmeluukesed – ossivula auditus (2 x 3) : vasar, alasi, jalus – malleus, incus, stapes 7.Lihaste üldosast :
Näiteks kui varss ei ole võimeline oma jalgu sirutama ega püsti tõusma, kus randme-ja kannaliiges on tabandunud. Sellist juhtumit kutsutakse kaasasündinud kontraktuuriks. Nendel juhtudel ei ole varss võimeline elutegevusele ning ta eutaniseeritakse. Jaladeformatsioonid külgsuunas sisse- ja välja poole nii randme- kui sõrgatsiliigesest on varssadel sagedased. Põhjusteks peetakse randme-ja kannaliigese väikeste luude ebapiisavat luustumist, samuti epifüüsi põletikulisi seisundeid liigeses. Ravivõttena kasutatakse enamasti konservatiivset jala sidumist ja lahastamist. Page 4 Seedeelundkond4 Oluline on vastsündinul kohaneda platsentaarsest toitumisest söömisele. Väljaarenenud varsal on instinkt tõusta, otsida nisa ja imeda. Neelatud piim jõuab seedetrakti ja seedub täielikult. Oluline on, et varss saaks esimese ternespiima nii vara kui võimalik (15 min jooksul). Esimesetel
koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 96.Liigese ehitus (joonis 27 õpikutes) 97.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 98.Nimetage üheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Plokk- ehk `sarniirliiges (sõrmede lülivahelised liigesed) ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 99.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Ellipsoid ehk munaliiges (kodarluu- randmeliigeses) ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 100. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Keraliiges, erivariant lameliiges (rangluu ja abaluuliiges). 101
Kaugtulemused (5 10 aastat hiljem) olenevad tihti liigese üldisest kahjustusest kaasuvate vigastuste ulatusest aga samuti ka sportlikust aktiivsusest. Osgood-Schlatteri haigus: Mis on Osgood-Schlatteri haigus? Aastal 1903 kirjeldasid kaks arsti, Robert Osgood ja Carl Schlatter esmakordselt sümptoomidegruppi, mis esines nende patsientidel. Nad avastasid, et kõik patsiendid olid noored, kasvueas ja väga sportlikud. Haiguse põhjuseks on põlveliigeste ülekoormus, mis tekitab liigeses põletikku ja turset ning valu. Põletik tekib kohas, kus põlvekeder kinnitub sääreluu külge. Seal võivad tekkida isegi väikesed, vaevumärgatavad luumurrud. Valu tugevneb tavaliselt trenni käigus, kus on vaja hüppamist. Noortel, kes tegelevad selliste spordialadega nagu korvpall, võrkpall, jalgpall, iluuisutamine ja iluvõimlemine, esineb OSH-d rohkem. Enamasti on haaratud üks põlveliiges, harva ka mõlemad. Poistel esineb OSH-d sagedamini, tüdrukutel harvem. OSH sümptoomid on:
häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa: Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs.täpsemalt raamat lk 27 joonis. 12. Nimeta liigese abiseadeldised,igale näide esinemise kohta: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk, napamokk), Liigesekettad(põlveliigeses võruketas, lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokk- ehk `sarniirliiges ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 14. Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed: Keraliiges, erivariant lameliiges( rangluu ja abaluuliiges 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17
Need võivad olla anoreksia tagajärjed. 7 Buliimia Esineb peamiselt 15-30aastastel naistel. Peetakse tüüpiliseks naiste isikuhäirete avaldumisvormiks. Salajased õgimishood, kus süüakse ära normaalsest kuni 30 korda rohkem toitu. Süüakse aplalt ja suure kalorlusega toitu. Pärast sööki oksendatakse ülearune toit välja. Õgimise vaheajal paastutakse või peetakse dieeti, vaevab masendus- ja süütunne. Oksendamist kutsutaks esile näppe kurku ajades või liigeses koguses vett juues. Buliimia kahjustab ainevahetust, limaskestasid, hambaid(maomahla toimel), kõhuvalud ja seedehäired. Tihti lõppeb enesetapuga. 8 Pika On haigus kus inimene sööb tahtlikult mittesöödavaid asju. Söödavate objektide alusel eristatakse kolme vormi: Geofaagia: Menüü moodustab savi, muld, killustik, liiv jne. Amülofaagia: Süüakase tärkliserikkaid asju: Toortärklist, tärgeldusained, jahu, tainast, kliistrit. 9 Pagofaagia: Armastavad lund ja jääd.
Roomates, ronides, hüpates ja mängides sirutavad lapsed keha igasse suunda nii säilib nende liigeste hea painduvus ning neil on harva vaja eraldi venitusharjutusi. Painduvuse vähenemine võib põhjustada negatiivseid tagajärgi, ning kahjuks on aastate jooksul hakanud domineerima istuv eluviis ning inimesed on muutunud väheliikuvamaks. Liigese liikuvus jaguneb passiivseks ja aktiivseks. Aktiivse liikuvuse puhul saavutatakse liigutuse suur amplituud liigeses ilma välisjõudu kasutamata. Passiivse liikuvuse korral aitab liigutuse ulatuse saavutamist kaaslane või abivahend. Passiivne liikuvus on alati aktiivsest suurem. Painduvus sõltub liigeste kujust ja liikuvusest ning sidemete, kõõluste ja lihaste venitatavusest. Samuti ka lülisamba liikuvusest ja organismi seisundist. Parim liigeste liikuvus on lastel vanuses 10-14 eluaastat. Poistel on liigeste liikuvus 20-25% väiksem kui tüdrukutel. Painduvus on parim päevasel ajal, hommikul
d) teljed ja liikumine: 1. art. atlantooccipitalis frontaaltelg - anteflexio-retroflexio sagitalltelg - lateroflexio circumductio (2 telje ümber) 2. art. atlantoaxialis kogu art. atlantoaxialis’e ühine telg on vertikaaltelg - rotatio paremale ja vasakule ! 9. Art. humeri ! a) nimetada liigestuvad pinnad: cavitas glenoidalis (scapula) + caput humeri, tugevdab labrum glenoidale + lig. coracohumerale. b) nimeta selle liigese teljed, lisa igaühele liikumised tema ümber selles liigeses. frontaaltelg - ette ja taha, anteflexio-retroflexio sagitaaltelg - kaugendamine ja lähendamine, abduction-adduction vertikaaltelg - sisse ja väljapööre, pronatio-supinatio +circumductio (keraliiges) ! 10. Art. talocruralis ! a) mis luud selle moodustavad malleolus medialis (tibia), malleolus lateralis (fibula), facies articularis tibia, trochlea tali b) mis on selle liigese tüüp, põhitelg ja peamised liikumised. tüüp: plokkliiges
· Saavutatakse liigutustegevuse suurema dünaamiline efekt - suurenevad liigutustel avalduv jõuimpulss, kiirus ja võimsus Biokinemaatilised ahelad · Liigeste abil kehaosade süsteemiks liituvad biokinemaatilised paarid moodustavad biokinemaatilise ahela · Inimese liikumisaparaadis eristatakse avatud ja suletud biokinemaatilisi ahelaid Avatud ja suletud biokinemaatilsied ahelad · Avatud biokinemaatilise ahela lõpplüli võib vabalt liikuda ja sellise ahela igas liigeses on võimalikud isoleeritud liigutused (liigutused, mis on geomeetriliselt sõltumatud liigutustest teistes liigestes) · Suletud biokinemaatilises ahelas ei ole isoleeritud liigutused võimalikud (liikumine ühes liigeses sõltub liikumisest ahela teistest liigestest) · Suletud biokinemaatilised ahelad, mida ei ole võimalik muuta avatuks on rinnak, roided ja lülisammas Biokinemaatilise ahela vabadusastmed
Loetakse enamasti löökidena minutis. 27. MIKS PEAB TEGEMA VENITUSHARJUTUSI? Igasugune jõu- ja vastupidavustreening kutsub esile lihaste lühenemise e kontraktsiooni, mis tekitab ülepinge lihaste kinnituskohtades. Venitus aitab lihaseid taas normaalsesse asendisse tagasi viia, vähendab lihaspinget, vigastuste ohtu. Aitab vähendada lihasväsimust ja annab hea enesetunde 28. MILLAL EI OLE SOOVITAV VENITUSHARJUTUSI TEHA? Kui sul on osteoporoos Tunned tugevat v teravat valu liigeses v lihases Esineb nahahaigusi Oled ennast hiljuti vigastanud, rebestanud, nikastanud Sul on diagnoositud ägedad põletikud, kas liigestes v selle lähiümbruses Sul on hiljuti olnud luumurd 29. MILLISED ON JÕUSAALI POSITIIVSED KÜLJED? Lisandub lihasmassi Areneb lihastasakaal/koordinatsioon Paraneb tundlikkus Suureneb maksimumjõud Paraneb lihasvastupidavus Maandab stressi ja suurendab stressitaluvust Paraneb hapnikutarbimisvõime Tugevnevad luud, liigesed-sidemed
See haigus kaldub kujunema pikaajaliseks ja kahjustama liigesekõhre, luud ja liigesesidemeid (ligamente). Tagajärjeks on liigese hävimine ja liigesetalitluse puudulikkus eri astmes. Silmapõletikud võivad olla salakavalad, kuna ei põhjusta silmas valu ja võivad sellest hoolimata edasi areneda. Noorte liigesepõletikule on iseloomulik luustiku arenguhäire ja kasvupeetus. Raske haiguse või eriti tugeva hormoonravi tagajärjena võib aeglustuda pikkuskasv. Põletikulises liigeses võib luukasv paikselt kiireneda. See võib valmistada raskusi, kui näiteks üks põlv kasvab teisest kiiremini. Ka alalõualuus, labajalgades, hüppeliigestes, randmetes ja sõrmedes võib esineda arenguhäireid. Ilma ravita põhjustab noorte liigesepõletik ka südamepõletikku ja amüloidoosi; nende tüsistuste sagedus on viimastel aastakümnetel tänu ravile vähenenud. ÄRATUNDMINE 5
profülaktilisel läbivaatusel. NB! Riskirühma vastsündinud. REUMATOLOOGIA Milliseid haigusi nimetatakse reumaatilisteks haigusteks? Reumaatilised haigused e toesehaigused – liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused. Nende haiguste üheks kardinaalseks sümptomiks on nn reuma – luu- ja liigesevalu, toesevalu, muutlik valu peamiselt liigeste ja luude piirkonnas. Kirjelda reumaatiliste haiguste olemust. ● turse liigeses ● ROM piiratus ● tundlikkus ● valulised vaegused Milline on sagedasem lapseea reumaatiline haigus? JIA - juveniilne idiopatiline artriit Kirjelda JIA etiopatogeneesi. Idiopaatiline tähendab, et haiguse põhjust ei teata, vallandavateks teguriteks võivad olla infektsioon, trauma, stress, nihked hormonaalses tasakaalus või väliskeskkonna mõjud. Iseloomusta JIA olemust.
annaabi.ee 
