Manipuleerimise 7 klassikalist võtet Sildikleepimine- Inimese maine kujundamiseks kasutatakse negatiivse varjundiga nimetust. Keegi kuulutatakse kellekski põhjendusi esitamata. Sildid võivad olla näiteks: eetilised (rongaema) poliitilised (kommunist) juriidilised (pettur, varas) jne jne sädelev umbmäärasus Esineb nii otseses sõnakasutuses kui ka tekstide üldises ülesehituses. Liialdatakse õilsate mõistetega, kasutades neid inimesest rääkides valimatult. Näiteks: "meie kodumaa rajaja ja vaimne isa"; "kurjategija kui vaba turumajanduse produkt ja demokraatia alustalade kõigutaja" enesekindel väide Antakse suuliselt edasi vastava hääletooniga, tekstis kindla kõneviisiga, kuigi väidet oleks vaja ka tõestada. Näide: "asjatundjad (või nt briti teadlased) väidavad, et 61%-l esineb vähem kaariest" "omad poisid"
sooleparasiite, kõrvaldab kuumust ja intoksikatsiooninähte, peatab verejooksu Mis võib minna valesti? • Kuigi inimene ei ole nii tundlik maarja-sõnajala mürkidele, võib siiski mõni tund pärast ussirohu võtmist ravim halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada • Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra • Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda esmaabiks veega segatud pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse Tänan kuulamast
Mantegna (Püha Jüri: rauastuses mees, üleval mingi pärg vms, Surnud Kristus: no täitsa surnud, pikali, Laemaal Mantova hertsogilossis: fresko, ümar vaade, inglid vaatavad.) Sandro Botticelli (Kevad: nagu meeleheitel koduperenaiste pilt, taust must, kehad valged, Venuse sünd: merekarp, valge naine, paljas, 4 inimest) Pietro Perugino (Madonna lapse ja peainglite Miikaeli ja Raafaeliga: mingid nunnunäod, udune kergelt, sinist ja punast palju) 16.sajkõrgrenessanss. Arhitektuur: liialdatakse detailidega. Bramante (Tempietto: 2-korruseline, ümarehitis, Rooma Peetri kirik: tema unistus, lähtus kuubist ja kerast) Micaelangelo Buonarroti (jätkas Rooma Peetri kiriku ehitust: muutis kupli hõljuvamaks ja kergemaks) Andrea Palladio (Villa Rotanda Vicenzas, San Giorgio kirik) Kunst: keskuseks Rooma, kunstniku kui isiku tähtsuse tõus, kunstnik kui Jumal?. Leonardo da Vinci: arhitekt, kunstnik, teadlane, sõjaväeinsener, pidude korraldaja. ( Püha õhtusöömaaeg: fresko, Mona Lisa,
Molière’iga, Shakespeare’ile Kui hääldus ja kirjapilt on samad, ei ole koma vajalik (Oxfordis, Goethele). TSITAATSÕNAD Tsitaatsõnad tõstetakse tekstist esile erineva kirjaga. Tüvi eraldatakse muutetunnustest ülakomaga. sellised show’d, girlfriend’iga SÕNATULETUS Liialdatakse u-liiteliste tegusõnadega: säiluma > säilima, ühtuma > ühtima, pleekuma > pleekima, kostuma > kostma. Tuleb vältida ne-liite asendamist ndu-ga: uuenduma > uuenema, pehmenduma > pehmenema. Ei sobi kaassõnaühendil põhinevad omadussõnatuletised: pärastsõjajärgne > sõjajärgne, ennesõjaaegne > sõjaeelne, siseriiklik > riigisisene. Halvad on lt-määrsõnatuletised: ülearuselt palju > ülearu palju, lepingujärgselt >
3 1. Moesõnade teke Oma artiklis ,,Moesõnad" kirjutab Helika Mäekivi, et seoses Euroopa Liitu minekuga, on eesti keelde tõlgitud palju materjali. Sageli on tõlkinud inimesed, kes pole vastavat valdkonda hästi tundnud või on tõlkimisega kiirustanud. Tihti püütakse uute väljenditega silma paista ning endast targemat muljet jätta, kui tegelikult ollakse. Kõik see on tekitanud palju nn ,,moesõnu", mille kasutamisega liialdatakse ning kokkuvõttes on see muutunud häirivaks. Helika Mäekivi seab vaatluse alla sõnad, mis on muutunud eesti keeles nii levinuks, et nende sõnade õige tähendus on hakanud kaduma. Näidetena on toodud sõnad, mille puhul on probleemiks liig- või väärkasutus. Mäekivi kasutab näidetena sõnu nii isiklikust näitekogust kui ka Internetist. Toon tema näidetest välja valikuliselt mõned sõnad. 1.1 Võõrkeelsete sõnade tõlkimisega kaasnevad probleemid
lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. Pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra. Inimene ei ole nii tundlik neile mürkidele, kuid mõne tunni pärast võivad nad halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu 5 sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada. Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra. Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda esmaabiks veega segatud pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse. [1] Kuna risoom on suhteliselt magusa maitsega, siis võivad nii mets- kui kodusead süüa neid
omavahel põimida. Rasked tekstid Lugedes puutume kokku eri raskusastmes tekstidega. Ühtesid on kerge lugeda, teiste puhul põrkame ikka ja jälle takistustele. Tekstide raskusastme määramine on keeruline suhtelisuse tõttu, mille põhjus on lugejate erinevad teadmised, oskused ja kogemused. Siiski võib nimetada nähtusi, mis üldjuhul muudavad teksti raskesti loetavaks. · Käsitletav aines on lugejale võõras. · Teksti funktsioon ei ole lugejale selge. · Tekstis liialdatakse abstraktsete sõnadega. · Kontekst on lugejale võõras. · Tekst on liiga informatiivne. · Tekstis on väga kõrge üldistustase. · Tekst on liiga fragmentaarne. · Teksti tähendussuhted (aja-, põhjus- ja tagajärjesuhted) on ebaselged. · Tekstis puudub keskne probleem. · Tekstis liialdatakse ebaoluliste detailidega. · Lugemist juhtivat ja suunavat metateksti on vähe või see puudub.
Mütoloogilise motiivina esineb eeposes näkkid hoiatus Hagenile. Siegfriedi ja Kriemhildi armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses üheks ilusamaks. ,,Lugu Igori sõjaretkest" on tundmatu autori poolt loodud eepos 12. sajandist. Vene eepos meenutab mitmes suhtes samaaegseid Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal on sõjameheau ja patriotismi rõhutamine, sündmusi ja nendes osalejaid hüperboliseeritakse ehk liialdatakse. Eepos räägib noore valitseja Igori sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ning põgenemisest. Tundmatu autor hindab küll Igori vaprust, kuid samas mõistab hukka tema muutlikku meelt ja üksinda sõjakäigule minegut, kuna kaotusega tõi vürst Venemaale suurt kahju. Selle hukkamõistuga on antud hinnang ka Kiievi-Vene vürstide omavahelistele tülidele. Väärtuslikud on autori kõrvalpõiked põhisüzeest: ta tutvustab vürstisuguvõsasid,
Leevendage valu ja edendage naudingut ja õnne. John Stuart Mill (1806-1873) Milli arvates on Benthami lähenemine toores. Mill eristas kõrgemaid ja madalamaid naudinguid. Kõrgemad ehk peenemad naudingud ( intellektuallsed, esteetilised.., loovus, vaimsus) on kalkulatsioonis kallimad (kõrgemad e. peened naudingud ületavad madalamad). Tuleb teha vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul. Madalamad naudingud: söömine, joomine, seksuaalsus...Kui madalamate naudingutega liialdatakse, võib see kaasa tuua hoopis valu. Kust me aga teame, et kõrgemate naudingute kogemine on tõesti parem? Mill oli empirist- kogemus on seda näidanud Mill: “Parem olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga; parem olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev lollpea”. Mill kritiseerib Benthanit: Elu nautiv siga oleks pisu kõrgemas moraalses seisundis, kui rahulolematu Sokrates (Benthami järgi). Selline lähenemine on aga toores. Kaks utilitarismi tüüpi: 1
Rebane on ka tähtis karusloom, keda 8 kasvatatakse farmides rohkem kui ühtki teist tavaliselt metsikut karuslooma. Inimestele on rebane tähtisväärtusliku karusnaha pärast. Rebasejaht on meelelahutussport, eriti Suurbritannias, kus rebaste ratsa küttimine koertega on traditsiooniline. Rebase kahjulikkus Paljud peavad rebast ohtlikuks kodulindudele, kuigi ohu suurusega liialdatakse. Rebased on ohtlikud marutaudi ja kärntõbe levitamise pärast. Mõnes kohas pannakse rebaste käiguradadele marutaudivastaseid preparaate. Kärntõbi haigus on rebasele väga ohtlik, sest karvkatte hõreduse tõttu võib ta talvel ära külmuda. Austraalias on sissetoodud rebased looduse mitmekesisusele väga kahjulikud: nende pärast on välja surnud rohkem liike kui kasside ja küülikute pärast. Rahvajutud rebasest
nimetamislünga täitmise vajadusest või teadlikust ekspressiivsuse suurendamise vajadusest (nt tuksterjer segaverelise koera tähenduses). Moeneologismid tekivad teatud ajahetkel, mil neid ka intensiivselt kasutatakse, kuid nad ei leia teed tuumsõnavarasse. Need on nn moesõnad, mida teatud ajal mingis sotsiaalses grupis või ka kogu keeleühiskonnas väga palju kasutatakse, kuid pärast ekspressiivsuse kadu asendatakse need uute moesõnadega. Tänapäeval nt (ehk reklaamikeele mõjul) liialdatakse võimendavate eesliidetega, nt mega-, super-, ekstra-, hüper-; populaarsed on laia tähendussisuga adverbid, nt põhimõtteliselt, oluliselt, suhteliselt, praktiliselt, tegelikult. Ajutised neologismid need on uudissõnad, mis leiavad tee teatud grupi sõnavarasse. Aja jooksul saavad need üldiseks, kaotavad uudsuse ja hakkavad täiendama sõnavara. 7. Monoseemilised ja polüseemilised sõnad. Semeemi moodustavad tähenduskomponendid e semantilised tunnusjooned (semeem=tähendusvariant)
> Tundub, et homme võistlust ei toimu. Uus postkontor saab olema igati ajakohane. Paar aastat tagasi käisin Pariisis, kuhu tahtsin juba ammu minna. Filateeliaga tegeleb ta juba aastaid. Kas see näitus saab olema avarama temaatikaga kui eelmine? Õppekava koostasid Tartu ülikooli teadlased. Onu elab Tallinnas sündimisest saadik. Kas suitsetajad saavad ikka korrale kutsutud? VEEL ÖELDISEST Liialdatakse poolt-vormiga. *Meie fraktsiooni poolt on esitatud kaks parandusettepanekut. > Meie fraktsioon on esitanud kaks parandusettepanekut. olema+mas-vorm väljendab käimas olevat järkjärgulist protsessi. Kuritegevus on vähenemas. Külalised on lahkumas. Ostja on nõustumas meie tingimustega. Vältida tuleks mas-vormiga liialdamist. *Nõukogu on arutamas…*Kell on saamas üheksa. *Start on algamas poole tunni pärast. *Ta on tegelemas maalimisega.
lahendamine, info vahetamine ja konfliktide lahendamine. Samuti on tähtis nn. suhtlusbarjääre vähendada, mis paneb suurema rõhu organisatsiooni efektiivsusele, tihendab suhtlust, toimub sagedane rotatsioon ja kaob võitja-kaotaja filosoofia. 80. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Võib toimuda info tasandamine (osa detaile jäetakse ära), teravdamine (osa detailidega liialdatakse) või kohandamine (kohandatakse oma nägemusega). 81. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? 82. Kuulujutud on mitteformaalse info põhjal tekkinud arvamused, mida igaüks mugandab vastavalt oma tahtele. Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest. 83. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Massikommunikatsioon toimub kas vahetult meediakanalitest või arvamusliidrite kaudu ning
.. rohkem on parem, kuid teatud piirini*Võim 109. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Vastuvõtlikkus... tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt 110. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Eesmärgid*Barjääride vähendamine 111. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Sõnum võib teiseneda, muutuda *Tasandamine... osa detaile jäetakse ära*Teravdamine... osa detailidega liialdatakse*Kohandamine... kohandatakse oma nägemusega 112. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? K = t * e * 1/k*K - kuulujutud*t tähtsus*e ebamäärasus*k kriitiline meel 113. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Auditoorium*Kommunikatsiooni allikas*Tagasiside 114. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? *Informatsiooni levimine*Arvamuse mõjutamine*Õppimine läbi rollimudelite*Vägivald meedias AVALIK ESINEMINE
Laps ei taha aru saada, et teisel on ka valus. Reeglid perekonnas. Lapse kasvades kokkulepped. Ideaalis lastele ei sunnita neid reegleid peale, need seletatakse lahti. Sageli ranged reeglid, kus armastust ei ole. Negatiivne minapilt ehk M – Kui lapsele väidetakse, et ta ei kõlba. Kui öeldu on suunatud mitte lapse teole vaid isikule „tema on meil arg“. Kui laps ajab asja laualt maha „Küll sa oled koba“. Laps ei saa kohe aru „Küll sa oled rumal“. Kui liialdatakse: „Sa ajad kõik segamini.“ Kui vanemad on autoritaarsed. Et neil on oht „üksi jääda“. Enesekesksuse tõttu. Loovad nad maailmapildi nad otsivad sarnas maailmapildiga inimesi, et nendega liituda. Snoobide ja bandiitide maailmapilt (Berne). Halvustavad teisi. „Minul on palju raha ja hea positisoon ühiskonnas ning teil, minu sõpradel, on piisavalt raha ja samuti hea positsioon ühiskonnas. Sellepärast oleme meie väärtuslikumad kui teised.“
lagunes pärast sõda, mis avardas kunsti piire. Maal: Hans Arp Marcel Duchamp Francis Picabia Kurt Schwitters George Grosz John Heartfield Metafüüsiline maalikunst - Oli katse väljuda oma kaasajast. Vaimustus Itaalia klassikalisest arhitektuurist. Püüdsid kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Piltidel näeme tavaliselt linnavaateid või siseruume. Rõhutatakse, liialdatakse või nihestatakse joonperspektiivi, et luua igaviku või ajatuse tunne. Esinevad realistlikult kujutatud, kuid õhuta ruumis kummalisi esemetekogusid, mis viitavad aja ja ruumi mõõtmisele (kellad, joonlauad, maakaardid). Inimeste asemel on ilma näota skulptuurid või mannekeenid, puudub side reaalse ajaga. Maal: Giorgio de Chirico Carlo Carra Sürrealism - pärast sõja lõppu otsiti dadaismi anarhistlike meeleolude asenduseks midagi positiivsemat
paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. 19 Pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra. Inimene ei ole nii tundlik neile mürkidele, kuid mõne tunni pärast võivad nad halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada. Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra. Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda esmaabiks veega segatud pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse. Kuna risoom on suhteliselt magusa maitsega, siis võivad nii mets- kui kodusead
80. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Horisontaalses suunas suhtlemine toimub võrdsetel ameti- ja hierarhiatasanditel olevate organisatsiooniliikmete vahel. Ülesannete koordineerimine Probleemide lahendamine Informatsiooni vahetamine Konfliktide lahendamine 81. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Sõnum võib teiseneda, muutuda *Tasandamine... osa detaile jäetakse ära*Teravdamine... osa detailidega liialdatakse*Kohandamine... kohandatakse oma nägemusega 82. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? Kuulujutud on inimkommunikatsiooni vältimatu osa: (K=t*e*1/K; K-kuulujutud, t-tähtsus, e-ebamäärasus, k- kriitiline meel)? 83. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia Suur Auditoorium Kommunikatsiooni allikas Tagasiside piiratud Sõnumite valik sõltub paljudest teguritest: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eetika, konkurents, uudise väärtus
Täiskasvanud kasutavad lastega rääkides palju käsklusi ja hoiatusi. Samuti kipuvad nad kasutama kas meie- vormi või tema-vormi, nt läheme nüüd magama (kuigi magama läheb ainult laps) või laps jääb nüüd tuttu. 13 Uurimused tõestavad, et laste ja vanainimestega räägitakse sarnaselt. Vanuritega suheldes kasutatakse lihtsaid küsimusi, lauseid, kordusi, hellitusnimesid. Hääletoon on kõrgem, kõne on valjem ja aeglasem, liialdatakse intonatsiooniga. Ka vanureid katkestatakse rohkem, neist räägitakse üle. 14 Miks laste- ja vanainimestega räägitav keel sarnanevad? Arvatakse, et see õpetab keelt, tegelikult siiski mitte. Nii tahetakse tagada, et veel ebapädev keelekasutaja saaks öeldust aru – näitab stereotüüpe laste ja vanainimeste kohta, et nad pole võimelised kõigest aru saama. Neid peetakse haavatavateks, ebapädevateks ja hajameelseteks, vaimsust hinnatakse madalamaks kui täiskasvanutel
skulptuur, arhitektuur, muusika); o rõhk kindlale iseloomujoonele, tuleb kasutada komplektsemaid kujusid (isa, kaupmees, kohtunik). Autor ei kujuta tegelikkust tõepärasena, vaid sellisena nagu ta seda näha soovib, palju on fantastilisi elemente. Pöördutakse oma rahva kauge mineviku juurde. Eksootilised rahvad (vabad, iseseivad ja sõjakad), mustlased, mägilased. Palju esineb groteski (liialdatakse välimuse puhul, palju on puuetega inimesi). Kangelane on üksik. Looduse poetiseerimine (eksootika). Palju on niinimetatud juhuslikke kokkusattumisi. Sümbolite tähtsus Žanripiiride segunemine 8. Iseloomustage võrdlevalt renessansi ja baroki kunsti. Renessanss: antiikaegse kultuuri taassünd, loomulikkus, tõepärasus, detailsus, selgus. Vt küsimus 14
Oligarhias koondub rikkus liialt väheste kätte ja demokraatia liialdab võrdsusega. Platon visandab joonise n riigi allakäigust, mille esimeseks astmeks peab timokraatiat st mõistus ei ole enam valitsev, vaid domineerib armee ja tunded. Au sees sõda ja võit, lubatud eraomandi olemasolu ja haridus mandub. Järgmine aste on oligarhia st domineerib rikkusearmastus. Tunded ja mõistus on allutatud rahale. Järgmine etapp on demokraatia st puudub kontroll ja kõigi huvid on võrdsed. Liialdatakse vabadusega, mis ka purustab demokraatia. Madalaim degeneratsiooni aste on diktatuur. Liidril on kogu võim ja valitsevad madalaimad tunded v meeled. Tekib küsimus, miks peaks "ideaalne riik" üldse degenereeruma - kõik, mis kord sünnib, peab ka surema (jälle saab paralleele tõmmata elusorganismi ja tema riigimudeli vahel). Platon käsitleb oma teoses ka perekonda ning mehe ja naise suhteid puudutavat teemat. Kõige tähtsaim ja
kõrgperiood oli 80ndatel, aga ka 70ndatel osaliselt. näide resistentsuset : tarvitatakse teatud objekte valesti : haaknõelu, aga valesti. haakristi, aga valesti : vaevalt et joseph goebbelsile oleks meeldinud, kuidas punkarid haakristi kandsid. või selline mõttekäik : tuleb kuri tööstus ja võtab ära kõik, mis on sõbralik ja loomulik. eestis prooviti punkareid inkorporeerida vabadusvõitluse diskursusesse. mis oli muidugi jamps. aga mõlema terminiga liialdatakse. (võib öelda, et enamasti lähevad bändid paremaks kui neid kommertsialiseeritakse) strukturalism jutt on teatavast baasist ja pealisehitusest (analoogia, aga marx pole tähtis). pealispindsete nähtuste all varjus on teatavad struktuurid. need on kombineeritud. me saame neid struktuure vaadelda kõrvalt, justkui nad ei puutuks meisse. analüütiline, mitte väärtustav meetod. struktuur ei ava väärtust. saussure 1857...1913
Kuigi suulises monoloogis kasutatakse ka paralingvistilisi vahendeid, on nende osakaal oluliselt väiksem, kirjalikus monoloogis aga puuduvad hoopis. Kirjaliku teksti genereerimisel on keelevahendite valik täielikult teadlik, kogu tegevus tahtlik. Kui selline oskus pole veel kujunenud, on tegemist suulise kõne kirjaliku esitusega, mis jätab primitiivse mulje ja võib osutuda lugejale raskesti mõistetavaks (esinevad mõttelüngad, liialdatakse asesõnadega, sõnajärg ei too esile uut mõtet, piiratult kasutatakse lauseid siduvaid keelendeid). Arvestada tuleb veel teisigi raskendavaid asjaolusid: kirjutamisel puudub suhtlemissituatsioon, raske on mõista teksti koostamise eesmärki (ette kujutada lugejat). 7. Kõne funktsioonid Mõtet väljendatakse alati kellegi jaoks, sh. ka iseenda jaoks. Iga ütluse puhul on üheaegselt tegemist suhtlemise ja üldistamisega, ütluse esemeline vastavus toimib läbi üldistuse (see,
tasandatud) 3. Sotsiaalne/ametialane distants (120-200 cm kaugusel. kasut. ametialuses suhtlemises, ametlikel vastuvõttudel, suhtlemissisu on umbisikuline, võõrad või need, kes eriti ei meeldi) 4. Avalik distants (kasut. siis, kui esinetakse suuremale inimhulgale, räägitakase kõva häälega formaalsetest asjadest, kaugemal liialdatakse zestide ja liigutustega, ) 11. Petmise tunnused 1. Liigutused, mis osutavad erutusele (õlakehitamine) 2. Zestide vähesus 3. Kohanemisliigutuste segadus 4. Näo mikroliigutused 5. Silmside (vältimine või tagurpidi liiga pingeline otsa vaatamine) 6. Naeratavad harvem 7. Kõrgem hääletoon 8. Liiga pikkad või lühikesed paused rääkimise ajal 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring
Vaatepunktide sõltumatus objektide äratundmisel kehtib 135 kraadini. Kui vaatepunktide erinevus on suurem siis mitte. (olulised geoonid jäävad varju) Marri ja biedermani lähenemine aitavad aru saada kuidas objekte kategooriate vahel eristatakse Vaatamata mõjukusele on marri ja beidermani objektitaju teooriad igal juhul suurtes raskustes kategooriasesieste objektide identifitseerimise seletamisel Karikatuurid - Rõhutatakse/liialdatakse iseloomulike tunnustega. - Annab kergemini vihjeid kellega on tegu. Üksikute joonte teema on taju tundmisel vajalik Nägude äratundmine: hea, aga üllatavalt halb Peamine probleem on see, et peab identifitseerima mitte kategoriseerima. - Sisemised jooned dünaamilised - Emotsioonid ja sotsiaalsed signaalid - Suured muutused ajas (tahtlik, vanus) - Võõraste nägude tuvastamise puhul ollakse suht halb
tabloidväljaandes ,,Post" jm. Siin on juttu poliitikast, majandusest, kultuurist jm. See väga lai skaala erinevaid teemasid teeb sellest raamatust justkui alternatiivse 90ndate kroonika. Need Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi tekstid on tihtipeale küllaltki absurdsed, naljakad, liialdatakse sündmuste või isikute kirjeldamisel jne. Kui paneme siia kõrvale ametliku ajalookirjutuse, siis see on hoopis erinev. Siin on käsitletud pisiasju, kuid ometigi paistab kõigi nende kugude taustal hoopis teistsugune Eesti Vabariik 90ndate. Selles vabariigis ei toimu ainult positiivsed protsesseid, vaid on palju lollust, eksimusi ja muid negatiivseid asju. KARL-MARTIN SINIJÄRV
Siiski väidab 1 Sm 18:18, et ta oli juba tollal hirmuäratavallt osav sõjamees. Nii et ta võis Sauliga ühineda peamisels selleks, et teenida kuningat sõdurina. Õige pea pärast õukonda saabumist saab Taavetist Sauli sõjariistade kandja.Saul jäi oma sõjariistade kandjaga rahule ning tõstis ta üheks oma loomisjärgus oleva sõjaväe pealikuks. Taaveti jätkuv edu sõjaväljal tõi Sauli alamate hulgas palju poolehoidjaid, ehkki Piiblis liialdatakse tema edukuse ja populaarsuse kirjeldamisel. Nii saavutas Taavet Sauli kondakondsete soosingu. Saul andis aukõrgenduse T-le- viitab nende sõbarlikele suhetele. 1 Sm 18-20 Sauli & Taaveti vahel tekivad pinged. Saulil tekkis kahtlus, et T püüab teda troonilt tõugata. See oli põhjendatud hirm, sest Taavet oli väga ambitsioonikas ja temast lähtuv oht, mida Saul tajus, oli ehtne. Saul oli sunnitud asuma rünnakule, kuni trumbid olid veel tema käes. Aga Taavet põgenes enne,
Keskendumisraskused ja kehv lühimälu on tavaliselt just nimelt depressioonist. Neid sümptomeid võivad põhjustada ka mõned teised haigused. Kui märkate selliste sümptomite ilmnemist, minge kindlasti arsti jutule. Hüpohondria: Märkamata jäänud depressioon on hüpohondria (ülemäärane mure oma tervise pärast, ehkki arstliku läbivaatuse andmeil mingit haigust pole) levinumaid põhjusi. Uimastite/alkoholi kuritarvitamine: Sageli liialdatakse uimastite või alkoholiga just selleks, et leevendada depressiooni põhjustatud piinu. Alkoholi kuritarvitamine võib ka ise põhjustada ränka depressiooni. Ülemäärane tundlikkus: Ägedad tundevood (nt pisarad, ärrituvus) reaktsioonina tühistele frustratsioonidele. Meeleolu kõikumine: Vahel kipub meeleolu äärmusest äärmusesse kõikuma. Ühel hetkel ollakse sügavas depressioonis, teisel asjakohatus eufoorias (tihti nimetatakse
plastika, miimika, maalikunst, skulptuur, arhitektuur, muusika); rõhk kindlale iseloomujuunele, tuleb kasutada komplektsemaid kujusid (isa, kaupmees, kohtunik) Autor ei kujuta tegelikkust tõepärasena, vaid sellisena nagu ta seda näha soovib, palju on fantastilisi elemente. Pöördutakse oma rahva kauge mineviku juurde. Eksootilised rahvad (vabad, iseseivad ja sõjakad), mustlased, mägilased. Palju esineb groteski (liialdatakse välimuse puhul, palju on puuetega inimesi). Kangelane on üksik. Lõppevad traagiliselt. Looduse poetiseerimine (eksootika). Palju on niinimetatud juhuslikke kokkusattumisi. Prosper Mérimée "Carmen"... 13.2 Fr. Tuglase elu ja looming, ühe novelli analüüs 18861971 Friedebert Mihkelson sündis Tartumaal Ahja mõisas. Isa puusepp, hiljem aidamees. Majanduslik olukord suht hea. Hiljem siirduti Kanepi kihelkonda ja sealt Kirepi mõisa. 18971900 õppis Uderna ministeeriumikoolis
Leebusele vastandubki pigem liialdus, sest seda esineb rohkem kättemaks on inimlik ning ka seltskondlikus elus on kõige hullem kurjaloomuline inimene. Viisakus, seltskondlikkus tähendab seda, mis kuulub korraliku ja kasvatatud inimese juurde. Äärmused on veiderdamine (räägitakse ja tehakse asju, mida haritud inimene ei teeks) ja mühaklikkus (ollakse kõigega tõrges ja nalja ei mõisteta). Sõbralikkusega liialdamine on meelitamine (kui ilma erilise põhjuseta liialdatakse) ja lipitsemine (kui omakasu silmas peetakse). Kellel aga sõbralikkus puudub, on igas suhtes ebameeldiv, on norijatüüp ja pahur inimene, kirjutab Aristoteles. Mõistlikkus on kaine mõistus, arusaamine, arukus ja kaalutlemisoskus. Mõistlikkus on vajalik igapäevastes praktilistes valikutes ja otsustustes. Ilma tegevuseta ei arene praktiline mõistus, sest tegevus juhib praktilise mõistuse arengut. Nii nagu olümpiamängudelgi ei anta
(kirjandus, plastika, miimika, maalikunst, skulptuur, arhitektuur, muusika); rõhk kindlale iseloomujuunele, tuleb kasutada komplektsemaid kujusid (isa, kaupmees, kohtunik) Autor ei kujuta tegelikkust tõepärasena, vaid sellisena nagu ta seda näha soovib, palju on fantastilisi elemente. Pöördutakse oma rahva kauge mineviku juurde. Eksootilised rahvad (vabad, iseseivad ja sõjakad), mustlased, mägilased. Palju esineb groteski (liialdatakse välimuse puhul, palju on puuetega inimesi). Kangelane on üksik. Lõppevad traagiliselt. Looduse poetiseerimine (eksootika). Palju on niinimetatud juhuslikke kokkusattumisi. P. Merimee 1803-1870 Sündinud Pariisis. Õppis juurat. On laialdaste teadmistega, tegelenud ka arheoloogiaga, ajakirjandusega. Esimesed näidendid kirjutas pseudonüümi all Clara Cazul. Kirjutas romaanid ,,Kolomba", ,,Carmen". Annab oma romaanides väga täpse kirelduse ravast. On tõlkinud ka teisi, peamiselt Venemaa,
vahelisi tüliküsimusi lahendama; nende lapsi koolitama; talupoegi näljahäda korral abistama; esimese öö õiguse raames seksuaalteadmisi levitama ja mida iganes. Ehk olid feodaalid hoopis tolleaegse ühiskonna eliit, kes tundis endal vastutust ja kohustust piirkonna ja kogu maailma arengut suunata. Võib-olla ei tegutsenud nad vaid ainuüksi kasusaamise nimel. Tänapäeva Eestis terminiga “maffia” ilmselgelt liialdatakse. Igasugune kuritegevus – isegi kui see on organiseeritud ja struktureeritud – pole veel “maffia”. Maffiaks võib seda nimetada alles siis, kui mingi kuritegelik rühmitus hakkab üle võtma riigi funktsioone – koguma makse, kindlustama lepingute täitmist jne. Kõige ohtlikumad on riigi jaoks just nimelt sellised juhtumid, kus riik täidab oma funktsioone halvasti ja sellise “maffia” järele valitseb ühiskonnas nõudmine.
annaabi.ee 
