.., 30, ...
Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ...
Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.).
Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks
A1:H1, C2:K12 jne.).
4. Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
Sarnaselt kõigi programmide või dokumentidega töö alustamiseks on ka Wordi puhul tavaliselt kaks võimalust: Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi
..................................................8 Tabeltöötluseprogrammi kasutamine 1. Tabeltöötluseprogrammi avamine ja sulgemine. OpenOffice Calc avamiseks avage arvuti Start menüüst programmid ning sealt kataloog OpenOffice ning OpenOffice.org Calc. 2. Ühe töövihiku avamine Uue tabeli avamiseks klõpsta Fail sealt valida käsk Uus ning Arvutustabel. Uue tabeli saab avada ka kasutades tööriistaribal olevat nuppu Uus ning avaneb uus tabel. Juba olemas oleva ja salvestatud tabeli saab avada fail menüüst klõpsates nupule Ava. Avanenud aknast otsida soovitud dokument märkige see ühekordse klõpsuga ja vajutage nuppu Ava. 3. Malldokumendi salvestamine ja avamine Salvestamiseks mallina avage Fail, siis valige käsk Mallid ja järgmiseks käsk Salvesta. Avaneb aken Mallid lahtrisse uus mall sisetage mallile nimi
kopeerime lehe alla. Esmalt tee hiireklõps lahtris B2 ja kirjuta ARVE NR. Lahtrisse C2 tuleb arve nr. numbrina (praegu 1), hiljem vastavalt arvete väljakirjutamisele, see number suureneb. Lahtrisse E2 sisesta arve kirjutamise kuupäev. Kui Sa soovid, et kuupäev uueneks automaatselt vastavalt arve kirjutamise kuupäevale, siis kasuta selleks Exceli kuupäeva funktsiooni. 2 Automaatselt uueneva kuupäevafunktsiooni leiad funktsioonide loetelust. Kas Insert menüüst Function või töövahendi ribalt nupu alt. 1. 2. Avaneb funktsioonide valimise aken. Vasakus servas on funktsioonitüüpide loetelu (statistilised, finantsilised....), paremal viimati või enam kasutatud funktsioonid. Automaatse kuupäeva funktsiooni nimi on TODAY, tee sellel hiireklõps ja vajuta OK. (Kui Today funktsiooni ei ole parempoolses loetelus, vali vasakult loetelust Date and Time ja otsi paremalt poolt tähestikulisest järjekorrast).
tokollid, kalendrid, kirjaplangid jne (Vt Fail->Uus->Mallid). Blankette ja põhjasid vt täiendavalt aadressidelt http://office.microsoft.com/et-ee/templates/?CTT=97 ja http://www.sekretar.ee/static/Dokumendihaldur (7.09.2011) Tekstitoimetisse sisenemisel avatakse automaatselt tühi dokument Blank Document . Failiformaat tekstitoimetis MS Word on docx alates Word2007 versioonist (varem lihtsalt doc), mis tähendab, et fail on ühtlasi tihendatud (pakitud). Malli failid lõppevad laiendiga dotx (varem dot) ja makrotoega Wordi dokumendid laiendiga dotm. Teadmiseks: o Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv SHIFT ja vajutada soovitud tähe või märgi klahvile. o Klahvidel olevate kolmandate sümbolite saamiseks tuleb all hoida klahvi AltGr ja vajutada soovitud klahvile. o Reavahetus toimub automaatselt
o Access database Wizard - luua andmebaas kasutades targa abi. o Open an existing file- avada olemasolev fail. Vali Blank Access database ja klõpsa OK. Ilmub File New Database-aken. Enne, kui Te saate midagi tegema hakata, tuleb andmebaas luua. Access salvestab kõik Teie poolt tehtud objektid (tabelid, päringud jne.) sellesse andmebaasi (ühte faili). MS Accessi andmebaas on .mdb-laiendiga fail. Loo uus andmebaas u-kettale ja failinimeks pane Raamatukogu. Klõpsa Create. Avaneb andmebaasiaken. UUE TABELI LOOMINE Uue tabeli loomiseks aktiviseeri andmebaasiaknas objekt Table, seejärel anna korraldus New ja Design View (või Create table in Design view). Tabeli loomisel tuleb määrata igale väljale nimi (Field Name) ja andmetüüp (Data Type). Igale väljale võib lisada ka kirjelduse (Description), see väljastatakse hiljem ekraani allservas olevale inforeale.
müügipiirkondade jaoks jne. Kui vajate rohkem kui kolme töölehte, saate neid juurde lisada. Või kui te nii palju ei vaja, saate ühe või kaks kustutada (kuid te ei pea seda tegema). Lehtede vahel liikumiseks võite kasutada kiirklahve. Ehk mõtlete, kuidas uut töövihikut 7 luua. See käib nii. Klõpsake üleval vasakus nurgas Microsoft Office'i nuppu . Siis klõpsake käsku Uus. Aknas Uude töövihikusse klõpsake nuppu Tühi arvutustabel. Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed Töölehed on jagatud veergudeks (1), ridadeks(2) ja lahtriteks. See ongi see ruudustik, mida töövihiku avamisel näete.Veerud paiknevad töölehel vertikaalselt, ülevalt alla.
Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja kasutajale määratud ikooni. Tehases eelinstalleeritud Windows XP korral pole vaja sisestada aktiveerimisvõtit. Ka seadmete vahetamise või lisamise korral pole aktiveerimisvõtit vaja, v.a emaplaadi vahetamise korral. Sama operatsioonisüsteemi koopiat saab kasutada ainult arvutil, millele ta tehases installeeriti. Hiire kasutamine Windowsi keskkonda saad tõhusalt kasutada vaid hiirega. Hiir on kahe või kolme põhinupuga. Keskmise, kolmanda nupu asemel võib olla ratas. Põhitöö tehakse vasaku hiirenupuga. Hiirega seoses kasutatakse järgmisi termineid. osutama hiirt nihutades viima hiirekursori vajalikule elemendile (nt akna raamile) klõpsama vajutama vasakut hiirenuppu ja selle kohe vabastama klõpsama kaks korda kiiresti vasakut hiirenuppu või üks kord topeltklõps keskmist hiirenuppu
muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid
numbreid või värskendab kogu tabelit. 8 2.MUID KASULIKKE NIPPE MS WORDIS 2.1 Dokumendikaart Kui teil on tarvis üle vaadata, täiendada ja parandada väga pikka dokumenti, on õigete kohtade üles leidmine tõeline nuhtlus. Kui te olete oma töö aga eelnevalt korralikult vormistanud, kasutades pealkirjade alajaotusi, võite dokumendis liikumiseks kasutada kaarti. Selleks valige menüüst 'View' -> 'Document Map'. Vasakul ekraanipoolel avaneb aken, kus on ära toodud kogu pealkirjade alajaotused. Pealkirjadel klõpsates on väga mugav dokumendis õigetele kohtadele liikuda. 2.2 Kuidas leida vajalikku osa pikast dokumendist? Kui töötate pika dokumendiga on mugav kasutada Wordi otsingumootorit. Otsingu avamiseks valige Edit - Find ning sisestage vajalik otsingusõna. Dialoogiakna saab avada ka lühivaliku klahviga Ctrl+F. Find-dialoogiaken on aga üsna suur ja katab
numbreid või värskendab kogu tabelit. 2. MUID KASULIKKE NIPPE MS WORDIS 2.1 Dokumendikaart Kui teil on tarvis üle vaadata, täiendada ja parandada väga pikka dokumenti, on õigete kohtade üles leidmine tõeline nuhtlus. Kui te olete oma töö aga eelnevalt korralikult vormistanud, kasutades pealkirjade alajaotusi, võite dokumendis liikumiseks kasutada kaarti. Selleks valige menüüst 'View' -> 'Document Map'. Vasakul ekraanipoolel avaneb aken, kus on ära toodud kogu pealkirjade alajaotused. Pealkirjadel klõpsates on väga mugav dokumendis õigetele kohtadele liikuda. 2.2. Kuidas leida vajalikku osa pikast dokumendist? Kui töötate pika dokumendiga on mugav kasutada Wordi otsingumootorit. Otsingu avamiseks valige Edit - Find ning sisestage vajalik otsingusõna. Dialoogiakna saab avada ka lühivaliku klahviga Ctrl+F. Find-dialoogiaken on aga üsna suur ja katab olulise osa ekraanipinnast, tehes ebamugavaks teksti redigeerimise
Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. Teema täpset sõnastamist aitab: 1) huvipakkuva valdkonna täpne määratlemine; 2) uuritavas valdkonnas küsimus(t)e sõnastamine, millele tahetakse saada vastust. See küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue teadmise. Uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei tea; 3) soovitav on panna kirja hulk küsimusi ja oletusi sõnastatud uurimisprobleemi kohta ning seejärel valida nende hulgast uurimist väärivaim. Teema lõplikuks sõnastamiseks tuleb tutvuda erialakirjandusega, selgitamaks kas keegi pole juba sama probleemiga tegelenud. Enne tööle asumist on soovitav enda jaoks läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele: o Kas see teema huvitab mind? o Milles seisneb selle teema uudsus, rakenduslik tähendus? SISUJUHT
Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. Teema täpset sõnastamist aitab: 1) huvipakkuva valdkonna täpne määratlemine; 2) uuritavas valdkonnas küsimus(t)e sõnastamine, millele tahetakse saada vastust. See küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue teadmise. Uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei tea; 3) soovitav on panna kirja hulk küsimusi ja oletusi sõnastatud uurimisprobleemi kohta ning seejärel valida nende hulgast uurimist väärivaim. Teema lõplikuks sõnastamiseks tuleb tutvuda erialakirjandusega, selgitamaks kas keegi pole juba sama probleemiga tegelenud. Enne tööle asumist on soovitav enda jaoks läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele: o Kas see teema huvitab mind? o Milles seisneb selle teema uudsus, rakenduslik tähendus? o Kas on piisavalt teemakohast materjali?
siis kasutajate sisestatud andmeid töödelda nõnda, et sellest midagi suurt ja ilusat sünniks. Kogu ASP.NET on taoliste võimaluste tarbeks loodud. Staatilisi lehti võiks südamerahus kirjutada ükskõik millega ja panna üles ükskõik kuhu. Visual Web Developeri juures on ,,hariliku" lehe kujundusvahendid lihtsalt üks killuke paljude programmeerimisvahendite hulgas. Programmeeritaval veebilehel e. aspx lehel on samuti võimalik kasutada staatilisi HTML elemente, kuid lisaks neile avaneb võimalus kasutada programmelt kontrollitavaid ja hallatavaid ASP.NET elemente e. ServerControl'e Kellaaeg Programmeerimisvahendite katsetamiseks loon uue tühja veebiprojekti (failimenüü New Web Site Empty Web Site, nimeks programmeerimine). Solution Explorerist taas New Item, aga sedakorda Web Form. Nimeks kellaaeg.aspx. Keeleks siinse konspekti edasise järgimise huvides Visual C# ning hoolitsen, et ,,Place code in separate file" juures ei oleks linnukest
olevad erinevate graafiliste kujundite (Shapes) malllid: sirgjoone lõik, kõverjoon, nooled, ristkülik, kaar, ovaal, hulknurk jm. ning failidest imporditavad pildid (Pictures) png, gif, jpeg jm vormingutes. Nendega saab täita mitmesuguseid tegevusi: mõõtmete muutmine, teisaldamine, kopeerimine, pööramine, grupeerimine, vormindamine (värvuste ja mustrite määramine jm.). Kujundite ja piltide lisamine töövihikusse toimub vastavalt käskudega Shapes ja Pictures, mis asuvad INSERT menüü grupis Illustrations. Käsu Shapes alusel kuvatakse valik malle, mis on jagatud gruppidesse (vt kõrval), kust saab valida vajalike kujundeid ja paigutada neid töölehele. Käsu Pictures alusel kuvatake Saab määrat dialoogiboks Insert Picture, mille abil saab liikuda mööda kaustu ja otsida Täpsemalt va sobivaid pilte.
saab sisestada teavet. Kiirpääsuriba on lindi kohal ülemises vasakus servas asuv väike ikoonide rida, mis sisaldab käske, mida iga päev korduvalt kasutatakse: Save, Undo ja Repeat jms. Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home Sellest avalehe menüüst leiab enim vajaminevad käsud jaotistest Clipboard, Font, Paragraph, Styles ja Editing: 2. Insert Selle menüü alt saab lisada lehti (jaotis Pages), tabeleid (Tables), mitmesuguseid illustratsioone nagu pildid, joonised, kujundid, skeemid jms (jaotis Illustrations), erinevaid linke (Links) ja päiseid/jaluseid (Header & Footer). 5 3. Page Layout Selle menüü käsud on seotud lehe kujundamise erinevate võimalustega.
· moodulid (modules) programmitekst keeles Visual Basic. Antud õppematerjalis tutvutakse neist nelja esimesega. Access- lihtne ja vajalik 6 2. ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE Windows pakub alati mitu võimalust programmide käivitamiseks. Kõige levinum viis on kasutada tööriistaribal asuvat nuppu ning valida All Programs Microsoft Access. Avaneb dialoogiaken (joonis 2.1). Joonis 2.2 Andmebaasi loomiseaken Andmebaasisüsteem Access pakub töö alustamiseks kolme võimalust: · Blank Acess database andmebaasi loomine alustades nullist · Access database wizards, pages, and projects andmebaasi loomine targa abil · Open an existings file olemasoleva andmebaasi avamine. Andmebaasisüsteemiga Access on kaasas tark Wizard, mis aitab andmebaasi ehitada ja kasutada
skeemide või muu sellisega. Põhimõtteliselt on valida kolm võimalust: 1. Kasutades Copy/Paste meetodit. Sel juhul tuleb käivitada pilditöötlusprogramm, seal vajalik osa pildist märkida, see Edit menüü käsuga Copy mälupuhvrisse laadida, pöörduda tagasi tekstitöötlusprogrammi ja Edit menüü käsuga Paste käsuga ta teksti kleepida. Sarnaselt saab pilte ka näiteks veebilehtedelt otse teksti paigutada. 2. Kasutades Insert menüü käsku Picture valikuid. Reeglina läheb avanevate valikute seast vaja käsku From File, mille peale avaneb kõrval nähtav dialoogiaken, milles saame oma arvuti ketastelt/ kataloogidest otsida soovitud graafikafaili ja selle teksti lisada. Sellisel meetodil saab lisada kõigis levinumates graafika failivormingutes salvestatud pilte. Samas valikus on ka käsk Clip Art, mille abil saab tekstile lisada programmi tootja (antud
GIMP installeeritakse vaikimisi seadetega programmide kausta luuakse vastav kaust GIMPi jaoks, paigaldatakse kõik keeled kaasa arvatud eesti keel ning seostatakse GIMP-pildifailid programmiga. Kui soovite neid seadeid muuta, siis vajutage nupule "Customize". Programm paigaldatakse teie arvutisse ja on paari minuti pärast (olenevalt arvuti kiirusest) kasutamiseks valmis. Esimesel käivitamisel võib programmil enda avamisega pisut aega minna, teisel korral aga avaneb GIMP tavapäraselt kiirelt. Eestikeelne vs inglise keelne GIMP Kui paigaldada GIMP koos tõlkepakettidega, siis on GIMP esimesel avamisel eestikeelne. Nagu selle kursuse alguses olete aga võib-olla juba tähele pannud, on siin kuvatud ekraanisalvestised inglise keelsed. See on seepärast, et GIMPi eestikeelne tõlge on kohati ebatäielik ning samuti seepärast, et enamikul arvutikasutajatel on inglisekeelses keskkonnas mugavam töötada paljud tööriistad ja käsud
tuleb kasutada vastavat laadi ja seda vastavalt vormindada, teisel juhul kasutame lõigu vormindamist (lähemalt nendest hiljem mõni teine tund). -3- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Kui klaviatuuril mõnda sümbolit või erimärki ei ole, siis saab selle menüükäsuga Lisa > Sümbol… (ingl. Insert > Symbol…), mispeale avaneb dialoog erinevate fontide nimekirja ja neile vastavate sümbolite tabeliga. Tekstikursorist vasakule jäävat sümbolit kustutame Backspace-klahviga, kursorist paremale jäävat sümbolit aga Delete-klahviga. Märgistatud ehk selekteeritud tekstiosa kustutamiseks kasutame emba-kumba klahvidest (levinum on Delete-klahvi kasutamine). PS! Aeg-ajalt tasub oma töö salvestada; selleks tuleb valida menüükäsk Fail > Salvesta (ingl. File > Save) või kasuta klahvikombinatsioone Ctrl+S.
Display 2 ja lasta sellel kogu töö ära teha. 15 Kuna meil selliseid vahendeid pole, siis kasutame monitori kalibreerimiseks ICC värviprofiili. Enne seda aga veendume, et meie resolutsioon on maksimum ja kasutame võimalikult palju värve (32-bit). Selleks vali arvutis Control Panel>Display>Adjust Resolution Nüüd oleme valmis RGB värviprofiili muutma. Selleks vali Control Panel>Color Managment. Avanenud aknas vali vastav monitor. 16 Edasi kliki samas aknas Advanced sakile ja veendu, et Device profile oleks sRGB või Adobe RGB (1998). Esimene valik võiks olla sRGB, sest Adobe RGB on suurema värviruumiga ja värvid on kohati erksamad. Kui on vaja printida oma loomingut, siis kindlasti suhtle vastava trükikojaga ning kasuta nende värviprofiili, et saaksid kontrollida värvide vastavust sinu ootustele.
noppida on küllalt raske. Kui aga juba õnnestub täpsustada teema, programmeerimiskeel või otsingusse sisse anda konkreetse veateate tekst, siis on rohkem asjalikke vastuseid loota. Microsofti-spetsiifiliste küsimuste korral leiab palju asjalikku abi aadressilt http://msdn.microsoft.com - seda nii konkreetse keele/tehnoloogia alt kui ka üldtutvustuste kaudu. Igati põhjalik tasuta abimaterjal ka siis lugemiseks, kui konkreetseid küsimusi parajasti ei ole - küll lugemise peale näpud sügelema hakkavad ja tehes ka küsimused tekivad. Kui peaksid õpingute käigus takerduma, siis oled teretulnud kasutama abi saamiseks Eneta kommuuniportaali foorumit www.eneta.ee/foorum. Kui jääd hätta programmide installeerimisega, tarkvara kasutamisega või Sul tekib mistahes muu Microsofti tehnoloogia kasutamisega seotud küsimus ja vajad nõu, siis Eneta foorumisse on kaasatud paljud asjatundjad sind abistama. Samuti
o User Profile=> Traditional and Synchronous joonis 1-1 4 3d modelleerimine o Uut tööd on võimalik alustada valides sobiva mooduli Application Button =>New o või siis programmi käivitamisel ekraanile jäävas aknas. [joonis 1-2] joonis 1-2 Solid Edge koosneb mitmest erinevast moodulist, mida saab kasutada nii sünkroontehnoloogias, kui ka traditsioonilises tehnoloogias. Vastavalt teostatavale valikule. [joonis 1-3] joonis 1-3 o Part (detailide loomine) Faili nimelaiend par o Sheet Metal (metalllehest detailide loomine) Faili nimelaiend psm
Property Browser Omandi brauser Action Browser Tegevuse brauser Voting Browser Hääletamise brauser About Teave Delete Kustutama Exit Väljuma Help Abi Print Printima Clock Kell Insert Media From File Failist meedia sisestamine Settings Seaded Export Page Lehe eksportimine From Scanner/Camera Skännerist/Kaamerast Launch ActiView ActiView käivitamine Capture from ActiView Jäädvusta ActiViewst Desktop Annotate Töölauale märkmete lisamine Desktop Tools Töölaua vahendid
................................................................................. 64 16 Kopeerimine.................................................................................................... 69 17 Lõikumine ....................................................................................................... 75 18 Kujundi loomine mööda rada .......................................................................... 80 19 Mõõdulint, mall ja abijooned ........................................................................... 85 20 Tekstid, mõõdud ja kommentaarid .................................................................. 93 21 Tekstuurid ....................................................................................................... 99 22 Presentatsioon .............................................................................................. 107 23 ÜLESANDED .............................
Tantsutrupi Hessa kohta – liikmete info, kontaktandmed, pildid. • Veebirakenduse põhifunktsioon: arendataval rakendusel peab olema kalendrivaade ning iga kalendripäeva kohta sündmuste väljad. • Rakenduse kalender peab olema kõigile interneti külastajatele lihtsal viisil kättesaadav. • Klikkides soovitud treeningul, saab täpsemat infot antud sündmuse kohta – avaneb eraldi aken sündmuse kirjeldusega. • Kalendrisse sisestused on kaitstud kasutajanime ja parooliga, paroolid on kõigil tantsutrupi liikmetel. • Treeneril on kalendris oma kasutajaliides, kus ta saab hallata kalendri kasutajaid ja kalendri sündmusi. • Treener peab saama arusaadavalt ja lihtsalt kalendrisse märkida vajalikke sündmusi ja sündmuste kommentaare (trenne, esinemisi jne.) ja neid eemaldada.
Iga tabel sisaldab andmeid ühe objektitüübi kohta. Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje. Selleks võib kasutada loendurit (AutoNumber), millega antakse igale kirjele järjekorranumber. Tabeli loomiseks tuleb tabelite aknast valida nupp New ja järgmisest valikust Design View. Nüüd avaneb uus aken, kus iga tabeli välja kirjeldusele on ette nähtud üks rida. Field Name veeru nimi (kuni 64 märki) Date type andmetüüp Description lühekirjeldus (kuni 64 märki) väljastakse ekraani teatereale, kui viite kursori tabelis väi vormil vastavale väljale. Andmetüüp näitab, millist tüüpi väärtust saab väljale anda. Andmetüübi määramine on kohustuslik. Tüübi valik sõltub väärtuse sisust ja sellest, milliseid tehteid soovitakse hiljem väärtusega sooritada
Läbi ArcMap`i toimub ka kaardikihtide (layer) ja andmefreimide (data frame) üldine organiseerimine (nt. kihtide lisamine, eemaldamine, nende kuvamise järjekord jne.), sümboloogia seadis tamine ja mitmesugused info- ja ruumipäringud. Geoandmetega töötamine toimub kaardidokumendi (MXD fail) põhiselt, kuhu kasutajal on võimalik salvestada juba valmis kujundatud kaardikihid ning kõik nendega seonduvad parameetrid/seadis tused. ArcMap`i aknas oleva kihi graafilis t kujutis t saab vastavalt vajadusele navigeerida/suurendada/vähendada. Kasutajaliidese ülesehitus on näidatud ka joonisel 2. Tiitliriba Menüüriba Standard- tööriistariba Kihihaldur Kaardiaken Kaardikihi Tools tööriistariba rippmenüü Joonistamine Olekuriba Joonis 2. ArcMap kasutajaliides
tabelite loomine andmeväljatüübid Eesmärk Selles peatükis loome andmebaasi kasutaja ning edasiseks õppimiseks esialgse andmebaasi. Kasutaja loomisel vaatame, kuidas määrata erinevaid õigusi ning andmebaasi loomisel, millised on võimalikud andmebtüübid. Andmebaasi kasutaja loomine Ava http://localhost/phpmyadmin ning kliki Kasutajad menüüs. Avanenud menüüs peaksid nägema juba lisatud kasutajaid. Uue kasutaja lisamiseks kliki Uus kasutaja lingil. Avanenud aknas on uue kasutaja loomine jagatud kolmeks. Esimesena tuleb kirja panna 'Sisselogimise teave': Kasutajanimi - väldi täpitähti ja tühikuid Host - ligipääsuserver, lisa siia localhost. (Kui soovid andmebaasile ligipääsu väljastpoolt serverit, siis lisa vastav IP. Lisades %, siis saab ligi igast masinast) Parool - hea parool sisaldab suuri ja väikesi tähti ning numbreid Tipi uuesti - korda parooli
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED 1) Operatsioonisüsteemi esmakordselt käivitamisel tuleb ette tervitusaken, kus on võimalik valida keelt, proovida Ubuntut või see otsekohe installida. Üldjuhul oleks soovitatav kasutada eesti keelset operatsioonisüsteemi kuid vilunumatele kasutajatele võib inglise keelne versioon rohkem meeldida. 2) Kui on valitud Ubuntu paigaldamine, tuleb ette Ubuntu paigaldamise ettevalmistamise aken. Selles aknas on võimalik valida, kas kasutaja tahab süsteemi paigaldamisel uuenduste allalaadimist ja kolmanda osapoole tarkvara allalaadimist. Üldjuhul on kasulik mõlemad valikud teha. Samuti veendub installer, et arvutil oleks piisavalt vaba kettaruumi, 5 on ühendatud vooluvõrku ning internetiga. 3) Järgmises aknas on kasutaja valiku ees, kas lasta installeril ise vormistada ketas ja
Kuna minu arvutis on need kenasti tehtud, klikin tekstile you can download it directly. Selle peale alustatakse faili allalaadimist SourceForge kodulehelt. Pärast faili allalaadimist saad WampServeri kenasti arvutisse paigaldada. Paigaldamine Paigaldamiseks leia üles allalaetud WAMPSERVER fail ning tee sellel topeltklikk. Paigalduse alguses võidakse hoiatada tundmatu tootja eest, aga surume hirmud alla ja käivitame soovitud faili. Avanenud aknas tervitatakse kasutajat ja näidatakse paigaldatav tarkvara. Kuna me oleme endiselt kindlad, et seda tahame, siis vajuta Next. Järgmises aknas kuvatakse hästi oluline leping, millega peame nõus olema, kui tahame seda tarkvara kasutada - I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next.
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
