Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liha ja kala". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kcal, sealiha, konserv, joogivesi, kanaliha, portsjonite, keedusool, maitseained, toiteväärtus, sibul, konservid, säilitusaine, e250, veiseliha, rasvad, mahlas, rand, lihakonservid, hautatud, porgand, zelatiin, seapekk, kastmes, kilu, metssealiha, maksapasteet, kalakonservid, hakitud, veiselihast, haljas, praetud, kalapasteet, teeninduskool, sortimentTALLINNA TEENINDUSKOOL „Liha –ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel“ Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Kanalihakonservid.......................................................................4 1.1Frank Pott - Hautatud kanaliha 240 g.....................................4 1.2Maag - Naturaalne kanaliha omas mahlas 240 g...................4 2.Ulukilihakonservid.......................................................................5 2.1 Frank Pott Hakitud liha želees...............................................5 2.2 Frank Pott Metssealiha konserv.............................................5 2.3 Frank Pott Põdraliha konserv.................................................6 2.4 Lisaks hirveliha.....................................................................6 3
ning valmistoitude tootmise ja turustamisega. Eesti turul on toodete edasimüüjaks AS MAAG Lihatööstus. Peamised kaubamärgid on Rannarootsi ja Frank Pott. 1.2 Tootjad pakendavad oma konserve erinevatesse pakenditesse. Pakendamisel arvestatakse kliendi vajadusi, näiteks pakendi suurust, avamise mugavust jms. 1.2.1 Rannarootsi Kanaliha omas mahlas – konserv tuleb avada konserviavajaga Koostisosad: Kanaliha (85%), joogivesi, sibul, porgand, keedusool (max.1,4%), želatiin, maitseained, säilitusaine E250. Toote kaal 240g Säilivusaeg 3 aastat Säilimistemperatuur +0 ... +25 100 g toodet sisaldab:
011KM Eesti kohupiimatootjatest ja nende erinevatest toodetest Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Kohupiimakreem Hellus mustika-banaani-jogurti-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, piim, suhkur, rõõsk koor, mustikad, kiudaine (inuliin), banaanid, paksendaja modifitseeritud tärklis, zelatiin, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator sidrunhape, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Tootes on 32% jogurtit, 2,3% mustikaid ja 1,5% banaane. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 113 energiatkcal süsivesikuid16,1 g (475 kJ) valke 5,6 g rasvu 2,5 g Lumivalgekese sidruni-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, rõõsk koor, suhkur, sidrunimahl (1%), paksendajad:
koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. Tootja ja tooted 1. Valio Väiksed topsijogurtid » Valio Gefilus vaarika-mustsõstrajogurt 2% 100g 100g toodet sisaldab: · Energiat 370kJ/ 88kcal · Valku 3,1g · Süsivesikuid 14,0g · Rasva 2,0g Suured topsijogurtid » Valio Alma A+B ananassijogurt 2% 200g 100g toodet sisaldab: · Energiat 356 kJ/ 89 kcal · Valke 3,4g · Süsivesikuid 13g · Rasvu 2,0g · Kiudaineid 2,5g Joogijogurtid » Valio Alma maasika joogijogurt 1kg 100 g toodet sisaldab: · Energiat - 300kJ/71kcal · Valke - 2,7g · Süsivesikuid - 12g · Rasvasisaldus - 1,5g Alma Light+ jogurtid » Valio Alma Light+ rasvatu mustika-jõhvikajogurt 150g 100 g toodet sisaldab: · energiat 160 kJ / 39 kcal · valke 3,6 g · süsivesikuid 5,8 g · rasvu 0,1 g · kiudaineid 1,9 g
1) Jahutatud liha 2) Kanafilee 3. Kapp (värske kala): 1) Värske kala 4. Külmkamber (köögiviljad): 1) Kartul 2) Apelsinid 3) Banaanid 4) Lehtsalat 5) Porgand 6) Hiina kapsas Sügavkülmkapp : 1) Külmutatud hakkliha 2) Külmutatud marjad Teine osa 1. Lihatoode 2 tk Luha suitsutare Savvu Küleliha suitsukülg Netokaal: 110 g Ei sisalda naatriumglutamaati, laktoosi. Gluteenivaba 100g valmistoode valmistamiseks on kasutataud 125 g sealiha. Kõlblik kuni: 11.10.12 Koostis: seakülg, keedusool (maks. 3,5%), suhkur, säilitusaine: naatriumnitrit. Säilitamine: +2 ... +6 °C *% päevasest soovitatavast kogusest (GDA) soovitatav päevane kogus on tavapärane kogus teatud toitainet, mida enamikul inimestest soovitatakse tervislikuks toitumiseks päevas tarbida. 100 g tootes keskmiselt: Energiat ....... 1670 kj / 400 kcal Valke ......................................21g Süsivesikuid ..............................0g Rasvu ............
Apelsinid Banaanid Lehtsalat Porgand Hiina kapsas Teine osa Lihatooted Nimi: Piiskopi keedusalaami Firma: Rannarootsi Netokaal: 300g Säilitada temperatuuril: +2...+6C Tootja: AS Maag Lihatööstus Kirimäe, Taebla vald, 90805 Läänemaa Tel. + 372 472 5080 Koostis: sealiha 44%, veiseliha 27%, seapekk, sojavalk, keedusool 3%, lõhna- ja maitseained, stabilisaator E450, E451, antioksüdant E300, E316, happesuse regulaator E575, lõhna ja maitsetugevdajad E621, säilitusaine E250, toiduvärv E120 Stabilisaator- Difosfaadid -E450 Ei teata. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. Stabilisaator- Trifosfaadid-E451 Ei teata. Antioksüdant- Askorbiinhape-E300 Eriti suured üleannustused võivad tekitada kõhulahtisust ja maoärritust. Üle 10 grammi
teistega segi. teistega segi. lapsi ostma. Äratuntav, ei lähe teistega segi Pakend Plastmass karp, Plastmass karp Plastmass karp korduvsuletava kilega Koostis Kanalihamass (28%), Sealiha (48%), kana- broileriliha sealiha (12%), joogivesi, veiseliha 67%, joogivesi, veiseliha (11%), vesi, (21%), lõssipulber, tärklis, keedusool seakamar, tärklis, tärklis, sojavalk, (maks. 1,5%), lõhna- stabilisaatorid keedusool (max 2%), ja maitseained, E1422, E450, stabilisaator E450, lihavalk,
vaid hirsiga, siis hakati ka nisu töötlema nagu hirssi, ehk keedeti sellest putru. Kokkuvõtvalt olid need põhilised toidud Hiinas Põhja-Hiinas nisu ja hirss, Lõuna-Hiinas riis. Vaesed inimesed peale nende toitude midagi muud praktiliselt ei söönudki. Kui inimesed suutsid endale seda lubada, siis osteti või kasvatati juurvilju, et süüa seda koos riisiga. Sojaoad ja kurk kasvavad põliselt Hiinas. Puuviljadest kasvasid apelsinid, sidrunid, virsikud ja aprikoosid. Põhilised maitseained on ingver ja aniis, millest mujal maailmas nüüd ka likööri tehakse. (. Chinese cuisine). Erilistel juhtudel, kindlasti mitte igapäeva toidus, pandi riisi sisse väikeseid liha tükke. Alates 5500 e.m.a hiinlased sõid kodustatud kanu, kes tulid algselt Taist. Paar tuhat aastat pärast seda hakati sööma ka sealiha. Umbes samal ajal jõudis Hiinasse ka lambad ja kariloomad mida hakati ka kasvatama ja kasutama, samuti Lääne-Aasiast.
1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide,
nisugluteen, rapsiõli, sahhariide rukkilinnased, odralinnaseekstrakt 2 Juust 34 g (2 tk) Pastöriseeritud piim, Valgud bakterjuuretis, keedusool, lisaained 3 Või 7g Vesi, taimsed õlid, Karboksüülhapper petipiimapulber, tärklis, sool, (küllastumata happesuse regulaator, lämmastik, rasvhapped) toiduvärv
- marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg
5. Ohutu toidu mõiste Toit, mis ettenähtud viisil tarvitades ei põhjusta inimese haigestumist ega tervise halvenemist. 6. Toidu mõiste Toit on töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. 7. Toiduringi põhimõtted Toiduring annab piltliku ülevaate päevamenüü koostamisest. Toiduained on jagatud kaheksasse gruppi. Soovitatav päevane portsjonite arv on antud toiduainegruppide kaupa. Igapäeva menüü peaks sisaldama kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid. Selline tasakaalustatud toitumine kindlustab oluliste toitainete saamise ning toidu rasvhappelise koostise tasakaalustatuse. Muidugi tuleb toitu tarbida mõistlikus koguses, millegagi ei tohi liialdada, siis ta ei ole enam kasulik. Pole olemas kahjulikke toiduaineid, on kahjulikud kogused. Loomsete toiduainete osakaal on 1/3 ning taimsete toiduainete osakaal 2/3 kogu toidust. 8
märgistamise, veo- ja säilitamise tingimuste kohta. Kvaliteedi määramine toimub organoleptilisel ja laboratoorsel teel. Olenevalt kvaliteedist võidakse kaupu liigitada klassidesse. Standardi nõuetele mittevastav kaup on mittestandardne ehk mittekvaliteetne, nagu riknemise tunnustega, määrdunud, võõra lõhna või maitsega, muljutud, sisaldab lisaaineid, saasteaineid ja mikroobe normidega lubatust suuremal määral, töödeldud mittelubataval viisil või võltsitud. 1.3 Toiteväärtus Toidu toiteväärtus oleneb tema keemilisest koostisest. Keemilisi aineid, millest toit koosneb nimetatakse toitaineteks. Toitained on vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid jt. Vett leidub rohkem puu- ja köögiviljades (65...95%), piimas (87%), lihas (60... 70%), kalas (65...80%), vähem jahus, tangudes, makarontoodetes. Väga vähe vett sisaldavad suhkur, taimeõlid, sulatatud rasvad, tee ja keedusool alla 1%.
Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga. Näiteks 70kg kaaluva mehepõhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. 1 kCal = 4,19 kJ Lisaenergia mis kulutatakse tööks: · 400 kCal (1700kJ) kerge töö puhul; · 500 kCal (2100kJ) raske töö puhul. Toiduainete metabolismis vabanevat energiat kasutab organis: · kasulikuks tööks; · soojusproduktsiooniks; Organismi puhkeasendis domineerib soojusproduktsioon. Põhiainevahetuse määramise tingimused: · Lamav asend; · viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik;
Täpsed andmed puuduvad. Ammoniaagi abil valmistatud suhkruliköör on tekitanud rottidel halvaloomulisi kasvajaid. Inimestel on tekitanud kõhulahtisust · E163 - Antotsüaanid Kasutusala: Jäätised, marmelaadid,magustoidud, karastusjoogid, maiustused. Omadused: Puna-sinine värv, sõltub pH-st. Looduses esinev aine. Kõrvalmõjud: Pole teada. 3 KEELETARREND Atria Koostis: Veise- või seakeel (40%), joogivesi, zelatiin, keedusool (2%), maitseained, kuivatatud petersell. · Maitse- ja lõhnatugevdaja E621 Naatriumvesinikglutamaat Kasutusala: Lihatoidud, valmistoidud, lihaleeme- puljongikuubikud, salatikastmed, kuivkastmed, maitsesegud. Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud: Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, pearinglus, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu
2.3.Toitained ja toidu energeetiline väärtus 27 Toit on kõik see, mida me sööme. Toiduained on toiduks kasutatavad loomsed ained või ainesegud: liha, munad, piim taimsed ained või ainesegud: köögiviljad, puuviljad, pähklid mineraalse päritoluga ained või ainesegud: keedusool Toitained on toiduaine koostisosad, mis seedimise tulemusel imenduvad organismi. Need on vajalikud ainevahetuseks, organismi kasvuks, keharakkude uuenemiseks, energia taastamiseks. Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Need on vajalikud organismis energia tootmiseks ja kasvuks. Süsivesikud. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks. Süsivesikurikkad toiduained on:
Taimetoitlus Range taimetoitlus Ei sööda üldse loomseid produkte, ka mitte muna, piima ega piimasaadusi. Toiduks on teraviljasaadused, puu- ja aedvili, kaunviljad, soja, pähklid ja seemned. Ovo-laktovegetariaadid Ei söö liha, kuid toidus on munad ja piim ning piimasaadused ja taimeõli. Lakto-vegetariaadid Ei söö liha ega muna. Söövad lisaks taimetoidule piimasaadusi. Semivegetaarne e. osaline taimetoitlus Ei sööda punast liha, süüakse kanaliha ja kala. Diabeet e. suhkruhaigus Diabeet on erinevatel põhjustel tekkiv energiavahetushäire. Vere suhkrusisaldus püsib pikka aega kõrge ja esinevad häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses. Diabeet on tingitud süsivesikute kasutamiseks vajaliku hormooni insuliini vähesusest, selle toime nõrgenemisest. Insuliin on hormoon, mis aitab veresuhkrul imenduda rakkudesse ning aitab maksas kaasa kalorite muutumisele säilitusaineks. Diabeet jaguneb oma tekkepõhjustelt kaheks
Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist. · Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha. Kuubikud massiga20-30 g, portsjonis 160 g. Liha pruunistatakse, lisatakse hakitud sibul, pruunistatakse ja pärast lisatakse tomatipasta, kuumutatakse enne hautamist võib lisada porgandit kuid ei pea. Hautatakse kuni liha on pehme. Kui liha pehme siis valmistatakse kaste. Jahu kuumutatakse rasvaines ning siis lisatakse see hautamisleeme, segatakse · Stroogonov - Veiseliha
normid Vastupidavusalad 1,2 1,5 g/kg Kiirusjõualad 1,5 1,7 g/kg Jõualad 1,5 2,0 g/kg · 100 kg kehakaalu korral - 150 200 g/päevas Spordiga tegelejale rasvavabad ja valgurikkad toiduained · Kohupiim (mage), piim (madal rasva%), rasvavaene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala · Linnuliha · Loomaliha,lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. RASVAD · Organismi suurim energiaallikas, mida jätkub lõpmatult · 1g rasvu annab 9 kalorit energiat · TÄHTSUS o Energeetiline varuaine, energiat üle 2x rohkem kui süsivesikutes ja valkudes o Sisaldavad rasvaslahustuvaid vitamiine A, D, E, K o Ajukoe talitlus, rakumembraanid jm.
Mugulsibul: värske, kooritud 119 16 100 - 100 passeeritud poolpehmeks 161 16 135 26 100 passeeritud pehmeks 238 16 200 50 100 praetud fritüüris ratastena 350 16 294 66 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Roheline sibul: värske, puhastatud 125 20 100 - 100 passeeritud 193 20 154 35 100 Porgand: toores, puhastatud kuni 1.jaan. 125 20 100 - 100 toores, puhastatud alates 1.jaan. 133 25 100 - 100 puhastatud, keedetud kuni 1.jaan. 126 20 101 0,5 100 puhastatud, keedetud alates 1.jaan
6. Rohke jootmine just atsetooni esinemisel veres. Edaspidise diabeedi ravi määrab raviarst vastavalt diabeedi tüübile. 2.2.4 DIABEETRAVI SOOVITUSED Diabeetiku toit on tavaline toit. Päeva toit jagada 5-6 toidukorra peale. Süüa tuleks iga 2,5 - 3 tunni tagant, mis väldib veresuhkru tõusu ja veresuhkru kõikumist suurtes piirides. 1. Valgu lähteallikad (juustu, vorsti, liha, kala, piima) tuleb süüa mõõdukalt nende suure rasvasisalduse tõttu. Eelistada tuleb lahjat kanaliha (ilma nahata) ja kala. 2. Juustudest ja vorstidest eelistada vähema rasvasisaldusega sorte. Piimast ja piimatoodetest tuleb valida väherasvaseid ja rasvata tooteid. Päeva jooksul ei soovitata piima, keefiri või petti juua üle 0,5 liitri. Muna (just munakollast) ei ole soovitav süüa iga päev suure kolesteroolisisalduse tõttu. 3. Loomsed rasvad asenda taimsete rasvadega (toiduõliga), mis tuleb arvestada kogu päeva toiduga saadud rasvasisalduse hulka. 4
Süüa tuleks u 20-30 min. Hommikusöök peaks katma 25% päevasest energiavajaadusest. Lõunasöök peaks katma 30-35% päevasest energiavajadusest. Õhtusöök peaks katma 20-25% päevasest energiavajadusest. Peaks mahult olema väiksem kui lõunasöök; toit, mis on hästiseeduv. Vahepalad annavad 15-20% päevasest energiavajadusest, mis peaksid olema vitamiini ja mineraalaineterikkad. Jogurt, puuviljad, piimajoogid jne. Toidukaupade märgistamine. Toiduteraviljad ja toiteväärtus. Toiduteraviljad tüüpilised leivaviljad: nisu, rukis, oder,kaer - hirsilaadsed: riis, hirss, sorgo, mais Paljateralised: nisu, rukis Kestteralised: riis, oder, kaer, hirss Viljapea: 1.viljakest 2.seemnekest 3.aleuroonkiht 4.endosperm Teraviljad sisaldavad süsivesikuid 60-75 %, valke 8-15%, lipiide 1,4-7%, vett 7-13%. Valgurikkamad nisu kaer, teravilja valk on mittetäisväärtuslik vähe lys. Asendamatuid aminohappeid enim tatar, kaer, riis, rukis.
Kisselle valmistatakse mitmesuguse paksusega, muutes tärklise kogust. Vedela kisselli valmistamiseks võetakse kartulijahu 1 l. vedeliku kohta 12 sl., paksule kissellile 34 sl. 5. Teenindamine rootsi lauas. Rootsi laua kasutamise eelised Kõik külalised ei pruugi korraga saabuda ega lahkuda Suurem valikuvõimalus külalistele Valikuvõimalus (ka tervisega seotud) erisoovide rahuldamiseks Külalised saavad ise reguleerida söömise tempot Külalised saavad ise reguleerida portsjonite suurust Külalised saavad soovi korral roakäike vahele jätta Aja kokkuhoid söömisel ja teenindamisel Teenindajate arvu kokkuhoid Teenindajad peavad tundma vaid klienditeeninduse põhialuseid (ei ole vajalik kõrge professionaalne ettevalmistus) Kokkuhoid teenuse pakkujale (kulutused tööjõule väiksemad) Sageli odavam sööjale Rootsi laua kasutamise puudused Suure külaliste arvu korral on raske ette näha roa ja joogieelistusi
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6
- siidrit. 9. Olulisemad toiteelemendid, mineraalained ja vitamiinid pirnis. Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%. Pirni koor sisaldab parkaineid 22 160 mg%. Vitamiinide sisalduse poolest on pirn puuviljade seas tagasihoidloikuim. C-vitamiini on keskmiselt 8 mg%. Rohkem on pirnides B-rühma vitamiine. E-vitamiini on 0,4 0,5, K-vitamiini 0,8 mg%. 10. Ploomide toiteväärtus. Ploomid sisaldavad paljusid väärtuslikke toitaineid: - süsivesikuid, - mineraalsooli,
Enne kasutamist tuleks kadakamarju muljuda või purustada. Vürtsköömen: Köömne sugulane, kuid erineva maitsega. Seemneid kasutatakse tervelt või jahvatatult. Nende maitse küllaltki tugev, hapukas, vähe magusavõitu, kergelt mõru. Seemnete röstimine tugevdab maitset veelgi. Sobib kasutada marinaadide koostises, eriti hästi sobib lamba ja linnulihatoitudega. Sinepiseemned: Sinepiseemneid on nii valgeid kui musti. Sobivad kasutamiseks marinaadides ning eriti hästi sealiha, kala ja seentega. Paprika: on väga levinud grillimaitseainete ja -marinaadide koostisosa. Enne lisamist kuumuta paprikapulbrit kuumas õlis, nii saad veel ilusama värvi ja ka maitsed tulevad paremini esile. Piri-piri: Sobib ainult terava maitse armastajatele. Purusta soovitud kogust (tavaliselt maksimaalselt pool kauna) piri-piri näppude vahel, soovitame kasutada kindaid või pärast hoolikalt käsi pesta. Ürdid
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6
Kartulitoitudest on kõige väiksem GI värskel aurutatud või väheses vees koos koorega keedetud kartulil. 8. Inimeste seedesüsteemide erinevus. 14 Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. Ööpäevasest energiavajadusest võiksid moodustada: Süsivesikud 50-60% Valgud 10-15% Rasvad 25-30% Toidud sisaldavad energiat erinevates kogustes. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost, vanusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest). (http://www.diabetes.ee) 1 g kiudaineid = 2 kcal 1 g valku = 4 kcal
lapseootel naiste ning rinnaga toitvate emade puhul piirata tehislikke magusaineid sisaldava toidu söömist või sellest täielikult loobuda. Ettevaatlikud peaksid kunstlike magusainete tarbimisega olema aga kõik inimesed. Suhkruasendajad jagunevad energiat andvateks magusamaitselisteks lisaaineteks ehk polüalkoholideks ja mitte polüalkoholideks ehk muudeks suhkruasendajateks. 1.4 Sool. Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki täis teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2000 mg naatriumi. Just naatriumi liigtarbimine on tervisele ohtlik. Soola leidub: merevees; soolajärvedes; iidsete veekogude põhjas; paljudes leiukohtades kõikidel mandritel (v.a. Antarktika). Soola varud on piiramatud, seega pole soolapuudust inimkonnal karta. Soola toodetakse:
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
ärakasutamisest. Nt. kui inimene hakkab nälgima, siis väheneb lihasmass (ka südame lihasmass ja maksa lihasmass), mitte ainult rasvamass. Plastilist funktsiooni täidavad organismis valgud, mis lõhustatakse aminohapeteks, aminohapetes sünteesitakse uusi valke, kuid energeetilist funktsiooni suudavad täita kõik kolm toitainete liiki, siis plastilist funktsiooni valgud. Toitainete energeetiline väärtus on järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraažist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1
annaabi.ee 
