Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Liblikad - sarnased materjalid

liblikas, susaba, admiral, valmik, lapsuliblikas, nektar, liblikad, rvus, dala, vikud, till, sugukond, munade, nukk, emased, koorub, partner, arenguperiood, lvkond, ikesed, admiralil, paakspuu, sood, aasia, suised, nnib, siruulatus, kuva, muneb, talvituvad, armastab, pust, ikidel, vanessa, imeline, maikuu, taktika, maitsmiselund, kerakujulised, lennata
thumbnail
14
pptx

Liblikad

Liblikad on putukad Liblikal on sale karvadega kaetud keha(soojus) Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik­ liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk ­ liblika liikumatu arengujärk, kellest areneb valmik Valmik­ täiskasvanud liblikas

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Liblikad

Päevaliblikad Toitumine Arenemine Kasu/kahju Tiivad Laiad silmatorkavad värvilised tiivad Tiibu katavad väikesed õrnad soomused Soomused on väga haprad Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega Nad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Liblikakujulist vastset nimetatakse röövikuks. Vastsed kasvavad kuid nende välimus oluliselt ei muutu. Röövikust areneb nukk, nukust areneb liblikas Kasu Kahju Taimede Liblika röövikud on

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

LIBLIKAD

Koerliblikas · Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. · Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna. · Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Röövik toitub kõrvenõgestel ja raudnõgestel Nõgeseliblikas · Nõgeseliblikas (Araschnia levana) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas. · Röövikud toituvad pesakonniti kõrvenõgesel. Luhatäpik · Luhatäpiku tiibade siruulatus on 34­42 mm. Tiivad on kuldkollased musta mustriga. Kummalgi tiival on must serv valge äärega. Serva ääres on kaks mustade täppide rivi. Servast kaugemal on mustad laigud märksa suuremad. Tiibade alakülg on helekollane, vahel pruun. Tagatiibade allküljel on lühikesed lillad ja valged triibud. · Eestis ja Kesk-Euroopas on luhatäpik üsna sage liblikas.

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liblikad

Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. Pisisamasoonelised samasoonelised e. Suursamasoonelised ning erisoonelised Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Liblikad

Karvad aitavad säilitada kehasoojust. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. 3 Toitumine Liblikad on taimtoidulised. Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. 4 Liblikad arenevad moondega Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanuteks liblikateks. 5 Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Liblikas (Admiral)

Admiral Tutvustuseks Nimetus ,,admiral" tekkis prantsuse keelest väljendist ,,admirable", mis tähendab ,,imetlusväärne". Inglased aga kutsuvad admirale mõnikord ,,aldermaniks" (raehärra). Kauni värvusega admiral on päevaliblikas. Kindlasti on ta üks suurimaid ja värvikamaid põhjapoolkera parasvöötmes elutsevaid liblikaid. Elu iga on umbes 10 kuud. Tiivaulatus 55- 64 mm, punased ristivöödid ja valged tähnid mustal taustal. Eesjalad on lühikesed ning harjataolised. Liblikas kõnnib kahe tagumise paari abil. Paljunevad kevadeti ja nende munade arv on kuni 100 muna. Munad arenevad 2 ­ 7 päeva ja sellest järgnev etapp on rööviku areng 2 ­ 3 nädalat

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Liblikalised

................................................................................................................ 6 Admiral ..................................................................................................................................

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Liblikad

Liblikad Robin ja Karel Iseloomulikud tunnused ● laiad soomustega kaetud tiivad ● sale keha ● tiibade pealmine pool kirev ja alumine pool tagasihoidlik Elupaigad ja toitumine Jaotumine Liblikad jaotuvad pisiliblikateks (väiksemad) ja suurliblikateks (suuremad) Suurliblikad jaotuvad päevaliblikateks ja ööliblikateks paljunemine ● Liblikad on täismoondega putukad ● Emane liblikas muneb munad, millest kooruvad röövikud. Röövikud nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Kaitsekohastumused Tähtsus looduses ja inimese elus Faktid ● Suurim liblikas elab troopikas.Ta tiibade siruulatus küünib kuni 18 sentimeetrini. küsimused Täname kuulamast

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lapsuliblikas

LAPSULIBLIKAS Lapsulibliaks on üks Eesti kõige tavalisem liblikas. Lapsuliblikas on metsaliik, aga teda võib kohata ka linnades. Varakevadel, juba esimeste soojade ilmade saabudes ilmuvad lapsuliblikad metsaservadesse, niitudele ja teedele. Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Talvituvat lapsuliblikat võiks leida metsa alt rohust või samblast. Isased lapsuliblikad on sidrunkollased, emased rohekaskollased. Esitiibade tipp on sirpjalt teritunud, tiibade ülaküljel sooned heledad. Tiibadel punakas laik. Liblikatiibade värvid on sillerdavad ja eredad

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Eesti Liblikad

Märslased Psychidae Pisitiiblased Micropterygidae Punnpealased Hesperiidae Põualibliklased Pieridae Ratsulibliklased Papilionidae Siidikedriklased Bombycidae Silmiklased Satyridae Sinilibliklased Lycaeniidae Surulased Sphingidae Tutlased Notodontidae Udeselglased Thyatiridae Vaksiklased Geometridae Öölased Noctuidae Suur- ja pisiliblikad Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad. Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid, kellest paljudel on tiibade siruulatus vaid mõni millimeeter. Nende hulka kuuluvad inimeste pahameelt esile kutsuvad riidekoid, terakoid, kasukakoid ja paljud teised koilased, kelle röövikud kahjustavad tarbeesemeid ning toitu. Palju taimekahjureid on leediklaste ja mähkurlaste hulgas. Õunamähkuri ja hernemähkuri väi kesi röövikuid võib sageli leida

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Liblikalised

Liblikad Liblikad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda ja putukate klassi. Liblikaid on maailmas teada üle 150 000 liiki. Eestis ligi 2000 liiki. Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. Liblikatel on liitsilmad. Liblikad on taimetoidulised. Toituvad imilondi abil. Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. Lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad arenevad täismoondega. Muna Röövik Nukk Valmik Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena, vähesed röövikute või valmikutena. Aitäh kuulamast! Rando, Erki ja Gert. TMG 2011

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Liblikalised

eri liikidesse kuuluvate loomade paaritumist. Imilont Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. Ühe Madagaskari surulase imilont on kuni 35 cm pikkune. Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nad nektari maitset. Lõhna tunnevad liblikad tundlatega. Arengutsükkel Liblikad on täismoondega putukad. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega. Talvitumine

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Koerliblikas

Koerliblikas Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna ta talvitub valmikuna. Koerliblikas elab suuremas osas Euraasias. Et eristada teda sama perekonna teistest liikidest, nimetatakse teda ka väike- koerliblikaks või väikeseks koerliblikaks. Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Koerliblika tiibade siruulatus on 40-50 mm, teistel andmetel 50-60 mm. Tiibade ülapooltel on oranz põhivärvus. Kinnituskoha lähedalt on tiib (eriti tagatiib) tumepruun. Esitiibade esiserval on mustadest, kollastest ja valgetest tähnidest muster. Mõlema tiivapaari välisserv on tumepruun; selle kõrval on sinisetähniline must rant. Kummalgi esitiival on kaks väiksemat ja üks suur must täpp. Kummalgi tagatiival on ainult üks must täpp, mille taga on tumepruun basaalosa. Kesk- ja kõrgmäestikus on koerliblikad suuremad ja heledamad, Põh

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Liblikalised

Liblikalised 2007 Liblikad (1) Liblikalised jagatakse suurliblikateks ja pisiliblikateks. Suurliblikad on kõige paremini uuritud putukarühm Eestis. Eestis on leitud 2016 liiki liblikaid, neist 934 suurliblikaid. Eestis enamlevinud päevaliblikad on pääsusaba, lapsuliblikas, suur kapsaliblikas. Ööliblikateks on levinud kõige enam öölased, mis sisaldab metsa-, aia ja põllukahjureid. Liblikad (2) Liblikate tiivamuster on nagu mosaiikpilt, mille moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jälle õhtuhämaruses. Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on hämarikuliblikad. Liblikad arenevad täismoondega. Päevaliblikad Päevaliblikate tiibade alakülg on tumedam.

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Põualiblikad

............................................................................... 2.8 Naeriliblikas....................................................................................................................... 2.9 Põualiblikas........................................................................................................................ 3. Lapsuliblika ja koiduliblika võrdlus........................................................................................ 4. Lapsuliblikas............................................................................................................................ 5. Koiduliblikas............................................................................................................................ 6. Kokkuvõte............................................................................................................................... 7. Kasutatud kirjandus..................................................................

Eesti putukad
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Liblikas

Liblikas Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata), samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised

Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat, Liblikalised ja Pääsusaba

........................................................................7 3. Lisa....................................................................................................8 3.1. Põhiandmed Pääsusaba kohta...................................................8 3.2. Pildid...........................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Referaadi koostasin ma liblikalistest. Valisin liblikad kuna nad on nii võrratult ilusad. Kui väljas on näha liblikaid siis on teada, et suvi pole enam kaugel. Järgnevas tuleb juttu nende arengust, toitumisest, levikust ning sise- ja välisehitusest. Lähemalt tutvustan ma Pääsusaba liiki. Ka seal kirjutasin ma nende paljunemisest, toitumisest, keskkonnast ja ka enesekaitsest. Töö lõppust leiab ka lisasid, mis minu arvates sobisid siia. 3 1. LIBLIKALISED 1.1. Areng

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kuidas areneb koiduliblikas?

või metsaserval ning metsasihtidel.Eriti silmatorkavad on isased, kelle tiibade valget ülakülge ilmestavad tipuosas ereoranzid laigud. Emased on märksa tagasihoidlikumalt värvunud- neil on esitiibade tipuosa tumehall. Tagatiibade alakülg on mõlemal valge, roheka kirjaga.Koiduliblikad on aktiivsed ja lendavad üsna hästi. Nad suudavad lennates ületada näiteks jõgesid, tänavaid ja maanteid. Isased suudavad lennata veelgi pikemaid vahemaid. Välimus Koiduliblikas on väike liblikas, mille tiibade siruulatus on 3­4 cm.Esitiib on tagatiivast pikem, 17­ 23 mm.Isaste esitiivad on tipul oranziks värvunud. Sellest ongi liblikas oma nime saanud: valgete tiibade oranz nurk meenutab tõusvat päikest. Värvilaikudeta emaste iseloomulikuks tunnuseks on rohekas hallikas marmormuster tiiva alaküljel. Pealt on emaste tiivad vaid õrnade mustade joontega Isane suudab puhkeasendis olles peita oma oranzid esitiivad valgete tagatiibade taha. Tiibade

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

nende taimede põllul enam putukamürke vaja kasutada. Näiteks on viidud kartulitaimedesse mullabakterite geene (pärilikkusainet), mistõttu hakkavad taimed tootma aineid, mis on kartulimardikale mürgised. Selline mürk on ohtlik vaid kindlale putukaliigile ega kahjusta teisi loomi või inimest. Niisuguseid taimi nimetatakse GM- taimedeks ehk geneetiliselt muundatud taimedeks. Pilt ja alltekst: Kartulimardikad on ohtlikud kahjurid (pildil valmik ja vastne), kes võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad? Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised. Osa veeloomi on filtreerijad, kes sõeluvad veest toiduosakesi või väikseid organisme. Käsnad ja karbid veedavad kogu elu ühel kohal ja saavad toidu neist läbi voolavast veest. Karpidel jäävad veega kehaõõnde sattunud mikroorganismid lõpuste külge, mille ripsmekesed need edasi suuavasse toimetavad

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia lülijalgsed ja liblikad (kordamine)

Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Liblikate elu. Liblikate sünd. Putukad.

Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised, samasoonelised e. suursamasoonelised ning erisoonelised. Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Kapsas ja kapsaliblikas referaat

KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised, samasoonelised e. suursamasoonelised ning erisoonelised. Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus

Loodusõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

kahjutuks muuta toksilisi ühendeid, osadele energiajookidele lisatakse glükuroonhapet. Transpordi funktsioon. Taimedes on põhiline transportsuhkur sahharoos (teimedes käib asi suht aeglaselt biokeemiliselt suhteliselt passiivne, kevadel kasemahl). Loomades transportsuhkruks on glükoos (kontsentratsioon peab olema madal sest glükoos on osmootselt aktiivne ja reaktsioonivõimeline, veres 0,75g ­ 1,05g /liitris veres). Ligimeelitav e atraktsiivne funktsioon. Õistaimedes nektar (paarikümne protsendine suhkrute vesilahus). Viljade magus maitse nende levitamiseks. Ka inimese jaoks on magus atraktiivne. Toiteline. Taimedes idanemisel tärklise hüdrolüüs. Loomadel, imetajate piimas leiduv piimasuhkur, lehmapiimas on ca 5% laktoosi, inimese rinnapiimas ca 7%. Seedumatud süsivesikud on toiduks seedekulgla bakteritele (nt telluloos). Ainevahetuslik funktsioon ­ taimedel seotakse suhkru kaasabil FS-s CO2

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti putukad

ELUVIIS/KOHT Parasiitsed: nugivad mesilastel, herilastel ja sarnastiivalistel. 22. O. Trichoptera – ehmestiivalised Eestis 170 liiki MORFOLOOGIA 1-43 mm Tiivad kilejad, kaetud karvadega; lõugkobijad olulised määramisel. ELUVIIS/KOHT Enamik öise aktiivsusega, lendavad valgusele; valmikud enamasti ei toitu; vastsed segatoidulised. Puruvanalased. Järvevanalased 23. O. Lepidoptera – liblikalised Eestis 2365 liiki 3-28 mm Erisoonelised kõrgemad liblikad. Pisisamasoonelised 24. O. Hymenoptera – kiletiivalised Eestis ~1600 (8000) liiki 0,2-110 mm Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest veidi väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Mõnikord on tiivad taandarenenud nagu sipelgate töölistel. Tiiva soonestus on hõre. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. 25. O. Diptera – kahetiivalised Eestis ~ 4500 liiki 0.5-60 mm

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Bioloogia - putukad

· Jässaka kehaga · Moodustavad enamiku Eluviis · Näeb suhteliselt hästi · Lõhna tunneb tundlatega · Maitsmiselundid paiknevad jalgadel · Taimtoidulised · Toituvad imilondi (suisest kujunenud toru) abil, mis õienektari kogumiseks keerdub lahti ( pikkus vastab taimele, mida külastatakse) · Puhkeolekus panevad tiivad selja peale kokku, alumine osa on tuhmimas värvis ning tänu sellele jääb liblikas märkamatuks. · Arenevad täismoondega: o Muna -> röövik-> nukk - > valmik · Munad munetakse nendele taimedele, millest toituvad nende röövikud. · Röövikud kestuvad mitu korda · Maailmas on teada u 165 000 liiki · Elavad kohtades, kus õitsevad taimed. · N. Admiral, pääsusaba, võrktiib, lapsliblikas, koerliblikas. · Suurimad: linnutiivad ­ tiiva siruulatus kuni 18 cm. Roll looduses ja inimese elus · Tolmeldavad õistaimi

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Loovtöö LIBLIKATE KOGU JA PILDIKAARDID

Valisin oma loovtöö teema loodusõpetuse valdkonnast, sest mind on juba väikesest saati huvitanud kõik putukad. Meie koolil ei ole liblikakogu ja kuna liblikate erinevaid liike on üle tuhande, siis otsustasin valida oma loovtöö teemaks liblikakogu valmistamise ja tutvustada õpilastele mõningaid liblikaliike. Hiljem otsustasin lisada tööle juurde ka õppekaardid. Liblikakogu abil oleks õpilastel reaalne võimalus näha, millised on meie Otepää ümbruskonna liblikad. Liblikakaartide abil saavad õpilased mänguliselt õppida tundma erinevate päevaliblikate välimust ja nende nimetusi. Minu töö eesmärgiks oli püüda oma koduümbrusest 25 liblikat, ehitada kastid, kus saab neid hoida ja valmistada mäng (liblikakaardid) liblikate tundmaõppimiseks. Antud liblikakogu kõik liblikad on püütud ühe suve jooksul 2017. aastal minu kodukohas Otepää lähedal Meegaste külas. Elan looduskaunis kohas ja meie talukoht on

Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

vajadusest peavad süsivesikud moodustama 55%. MITOKONDER - lõhustab kõik energiat andvad ühendid. 2) struktuurne : a) kitiinkest b) tselluloosi sisaldus rakukestas taimedel. Struktuurset funktsiooni saab vaadelda ka kaitsefunktsioonina. 3) varuaineline : a)Tärkliseterad või inuliin taimerakkudes. b) Glükogeen looma ja seenerakkudes. 4) ligimeelitav : vaid õistaimedel N: nektar. NEKTAR : 15-70% monosahhariidide vesilahus. 5) transpordifunktsioon : a) taimedes transpordisuhkruks sahharoos b) loomades on glükoos e. veresuhkur.(norm : 1g/l) 6)Kaitseline : kaitse madalate temperatuuride eest. N: taimedel biovedelike suhkrustumine talveperioodil. tekivad tärklisest(külmavõetud kartul on magus) 7) toiteline : Imetajate piimas leiduv piimasuhkur e. laktoos.

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pääsusaba

Pääsusaba. Nimetused: Eesti keeles ­ Pääsusaba. Ladina keeles ­ Papilio machaon. Vene keeles ­ Mahaon. Inglise keeles ­ Swallowtail. Soome keeles ­ Ritariperhonen. Rootsi keeles ­ Riddarfjärilar. Pääsusabale andis nime Rootsi loodusteadlane Carl Linne. Aastaks oli siis 1758. Ta nimetas pääsusaba iseenesest väga lihtsalt ja metoodiliselt: Papilio machaon. Papilio tähendab ladina keeles liblikas. Machaon on aga tegelane Kreeka mütoloogiast, kes pälvis austuse Trooja sõjas muu hulgas ka arstina tegutsedes. Pole teada, et pääsusabasid oleks mingilgi moel mõnel meditsiinilisel otstarbel kasutatud. Seetõttu on tõenäoline, et kui Linne liikidele nimesid andis, oli tema eesmärgiks mitte müütide abil pääsusabasid iseloomustada, vaid vastupidi, ilusa liblika abil mütoloogilist kangelast tunnustada. Tunnused: Kergesti äratuntavad, suured, must-kollase tiivamustriga liblikad.

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Konna ja kapsaliblika ontogenees

Konna ja kapsaliblika ontogenees Konna areng viljastumisest surmani: 1. Päev 1 ­ Kudu e. muna. 2. Päev 3-4 ­ Vastkoorunud kulles. 3. Päev 4-6 ­ Konnakulles välislõpustega, toimub uimekurdude ja välislõpuste sugenemine. 4. Päev 6-9 ­ Konnakullese välislõpuste suurima arengu staadium. 5. Päev 9 ­ Konnakulles siselõpustega. 6. Päev 12 ­ Konnakulles kopsudega, toimub välislõpuste kadumine ja kinnitumiselundi taandarengu staadium. 7. Päev 70 ­ Konnakulles tagajalgadega. 8. Päev 84 ­ Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ ­ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ ­ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas.

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

· Peale Eesti levinud tüüpilisena veel Rootsis. Niite lubjakividel leidub loomulikult ka mujal maailmas. Keskkonnatingimused: · Kaltsiumirikas · Fosfori- ja lämmastikuvaene 7 · Kuiv · Tuuline · Õhuke huumuskiht Loodude loodusväärtused: · Pärandkultuuriväärtus; · Ekstreemse mikrokliima tõttu kujunenud erilised elukooslused; · Spetsiifiline elustik (samblikud, liblikad, taimeliigid); · Rekreatiivne väärtus; · Majanduslik väärtus karjamaana. Ohufaktorid: - Karjatamise lõppemine ­ kadastikud, võsametsad; - Ehitustegevus ­ taimestiku hävimine, ,,muru" ; - Kaevandamine ­ taimestiku hävimine; - Väetamine (+saaste, prügi); - Tallamine (turism!); - Metsastamine; - Põlemine. LAMMI- EHK LUHANIIDUD Mageveega üleujutatavad rohumaad: · paiknevad jõe- ja järvelammidel;

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

Putukaid leidub kõikjal: nad liiguvad vabalt maismaal, vees ja mullas ning elavad isegi taimede ja teiste loomade organismis. Nad mõjutavad oma tegevusega nii taimi kui ka loomi. Putukate osa looduses avaldub mitmel viisil. Tähtsamad nendest on järgmised. Putukad kui taimekahjurid. Putukate valmikud ja ka nende vastsed on kohastunud toituma kõikvõimalikust orgaanislisest ainest. Tuntumad põllukahjurid on kartulimardikas, lehetäid, mitmesugused liblikad jt. Puid kahjustavad koore all elavad ütaskid ja siklased, okkaid närivad kiletiivaliste ja liblikate vastsed. Noorte männitaimede koort närib männikärsakas, mistõttu taimed hukkuvad. Sageli tekitavad putukad põllumajandusele ja metsakasvatusele suurt kahju. Putukad on toiduks paljudele loomadele. Mitmetel loomaliikidel moodustavad putukad suurema osa toidust. On ka selliseid loomi, kes toituvad ainult putukatest. Putukad kui lagundajad

Bioloogia
228 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Putukad

· Nende keha on karvane(hoiab sooja) ja jalgadel on maitsmismeel, lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad jagunevad kaheks: Hämarliblikad(öine eluviis, jässakas keha, tagasihoidlik värvus) Päevaliblikas. · Libliklikad on taimetoidulised, toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalidest kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. · Imilondi pikkus vastab liblika külastavate õite sügavusest. · Puhkeolekus panevad liblikad tiivad selja peale kokku. Muna->röövik->nukk->valmik- liblika areng. Ornitopterite(linnutiib) tiibade siruulatus küünib kuni 18 cm'ni. Liblikade roll looduses ja inimese elus: · Tolmeldavad õistaimi · Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi · Riidekoi rikub inimeste riideid · Paljude liblikate röövikud toituvad taimedest ja on taimekahjurid. Mardikad- · Mardikad asustavad maismaad kui ka vett. · On rööv-, taim-, sõnniku-, kõdu- ja laibatoidulisi.

Bioloogia
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun