Elu ilma hõõrdejõuta Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad.Kui käsi mõnda aega tugevasi üksteise vastu hõõruda, tunneme, et käed muutuvad soojemaks. Sellest saame järeldada, et hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. Vanasti kasutasid inimesed seda tule tegemiseks. Samuti hõõrdumisel kokkupuutuvad pinnad kuluvad. Näiteks pliiatsidega joonistades kuluvad pliiatside tinad mõne aja pärast
pooridesse. Nii tekitame talla sisse soojust juhtivaid ahelaid, mille toime on järgmine: - suusatades tekkiva hõõrde poolt põhjustatud soojuse tõus talla pinnale neutraliseerub - lumega kontaktis oleva tallapiirkonna soojus juhitakse grafiitosakeste kaudu sisemistesse tallakihtidesse põhja alla tekib vähem vett, mistõttu märghõõrdumine ehk imemisefekt väheneb ja libisemine 4 säilub. Grafiittöötlus toimib libisemist tagavatest teguritest ühe aktiivse osana. On tähtis kasutada õiget grafiitsegu - kui kasutatud vaha on liiga pehme või kõva, siis mõju on väiksem või puudub sootuks. Kui nüüd põhjatöötlus on valmis, võime asuda olustikule (temperatuur, niiskus, lumi) vastava määrimise juurde. Tänasel päeval kasutatakse grafiittöötlust järjest vähem. Vaid külmade ilmade korral (alla -15)soovitame kasutada grafiit põhjamääret. LIBISEMISE MÄÄRIMINE
kopsu-, neerukahjustusi) Kemikaalid puuduvad Tule- ja plahvatusohutus toas on olemas suitsuandur ja tulekustuti (märgistatud), midagi süttimis ohtlikku pole. 4. Füüsilised ohutegurid (mis võivad põhjustada füüsilist ülekoormust ja sellest tulenevat haigust) Õppimise koht õppimine istudes, kuid tool pole reguleeritav, samuti puudub tooli all matt, mis väldiks tooli libisemist. Töövahendid Vaheldusrikas Minu õppekoha ohuteguriteks on müra, valgus ja tool. Müra oleks teise astme risk, sest hetkel kasutavad seda teed vähesed autod ning seee müra pole pidev ja ei häiri mind. Samas on tõenäosus, et autod võivad tulevikus hakata seda teed rohkem kasutama ning siis oleks müra mõju tervisele suurem. Valgus oleks kolmanda astme risk, sest akendel pole üldse katteid ning kui valgus sisse
Ø Turvavöö Ø Kui auto on saavutanud ühtlased pöörded, alustada liikumist. Ø Suunamärguanne enne liikuma hakkamist Juhised auto juhtimiseks talvel Talvetingimustes on autojuhtimine sageli keerukam , kui arvata oskaks. Jätame meelde juhtnöörid ja nõuanded, mis aitavad tagada ohutust maanteel. Tutvume talvise ohutu sõidu põhimõtetega: Ø Jäta mänguruumi Ø Talverehvid Ø Jäta piisavalt pidurdusmaad Ø Hoia ohutut pikivahet Ø Näe ja ole nähtav Ø Kontrolli libisemist Ø Pidurda arukalt Ø Põika takistusest kõrvale Ø Kasuta alati turvavööd Ole ettenägelik jäta mänguruumi Ettenägelik sõitmisviis on eelkõige võime näha ohtu ette piisavalt vara. Ohuteguriteks võivad olla: ØTee ja selle seisukord ØIlmastik ja teeolud ØTeised maanteel liikujad: jalakäijad, jalgratturid ja muud liiklusvahendid. Oluline tähtsus on ka enda tervislikul seisundil ja liiklusvahendi seisukorral. Ettenägelik juht oskab jätta ohtude puhuks endale mänguruumi,
Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab, see võib kesta isegi aastakümneid. Niikaua, kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal
Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud mis takistab keha liikuma hakkamist, keha liikumist või libisemist teise kehapinnal. Hõõrdejõud jaguneb: · Paigalseisu hõõrdejõud · Veere hõõrdejõud · Lingle hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele, hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumise suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga ( ehk rõhumisjõuga) Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg
Mäesuuskadel praktiliselt paine puudub. See võimaldab kogu suusapõhjal puudutada lund, samas aitab paremini suuska pööramisel kontrollida. Murdmaasuusa paine ei võimalda suusa keskosal maad puudutada, kui inimese raskus on võrdselt mõlemal suusal. Uisusuusk on klassikalise sammu jaoks mõeldud suusast lühem ja jäigem. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks aga määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad, mis lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda ja toetavad liigest tugevalt külje pealt. Klassikalist sõidustiili saab kasutada ettevalmistatud suusajäljega rajal või väljaspool rada maastikul.
Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil
Suusatamine, suusatamise stiilid Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamise Stiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga p...
2.8 Redeli kasutamine 2.8.1. Redelit võib kasutada ainult kasutusjuhendis ettenähtud otstarbel ja viisil. 2.8.2. Redel tuleb paigaldada nii, et see kasutamise ajal seisaks kindlalt. Redel peab seisma tugeval sobiva suurusega liikumatul alusel nii, et redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Rippredel, välja arvatud nöörredel peab olema kinnitatud nii, et see ei liigu ega kiigu. 2.8.3. Kokkupandava redeli libisemist tuleb takistada redeli üla- või alaosa kinnitamisega, libisemist takistavate vahendite või muude lahenduste kasutamisega. Juurdepääsuredel peab olema piisavalt pikk, et ulatuda vähemalt ühe meetri võrra üle juurdepääsutasandi, välja arvatud juhul, kui redel on statsionaarselt kinnitatud. 2.8.4. Lukustatavat mitmeosalist redelit ja pikendusredelit tuleb kasutada nii, et selle eri osad ei saaks üksteise suhtes liikuda. Liikuv redel tuleb enne sellele astumist fikseerida liikumatusse asendisse. Üksikredeleid ei tohi kokku siduda, liimida ega
Jõu projektsiooniks nim. jõu alguse ja lõpu projektsioonide vahelise lõigu piikust, võetud vastava märgina. Suurust, mis iseloomustab jõu pööravat toimet ümber punkti nim. jõu momendiks selle punkti suhtes. Punktist jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku nim. jõu õlaks selle punkti suhtes. Tasapinnaline jõusüsteem on tasakaalus, kui nende jõudude geomeetriline summa võrdub nulliga ja jõudude momentide summa vabalt valitud punkti suhtes võrdub nulliga. Ühe keha libisemist teise keha pinnal takistab jõud, mida nim. hõõrdejõuks. Coulomb'i seadused: 1. hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuute pindade suurusest vaid ainult nende pindade materjalist ja füüsikalisest olukorrast. 2. hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga Tmax = MN, kus võrdetegurit M nim. hõõrdeteguriks. Hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt võimalikule libisemise suunale aktiivsete jõudude mõjul.
Kui puuduks hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Tänu hõõrdejõule saavad kehad alustada liikumist, muuta liikumise suunda või jääda seisma. Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Need konarused võivad olla imeväikesed, kuid igal kehal on need tegelikult olemas. Mida libedam pind, seda väiksemad on konarused ja nad avaldavad vähem mõju keha liikuma hakkamiseks või pidurdamiseks.
Kui puuduks hõõrdejõud? Kui puuduks hõõrdejõud, siis ei püsiks ükski keha paigal. Keha liikumist lihtsalt ei takistaks miski muu jõud. Võib öelda, et kõik kehad on pidevas liikumises, mis ei pruugi isegi ühtlane olla. Hõõrdejõud mõjutab maapinnal igat keha, nii elus kui ka elutuid . See takistab kehade libisemist mööda teisi kehi. Tänu hõõrdejõule saavad kehad alustada liikumist, vahetada suunda ja pöörata ringi ja palju muid liigutusi teha ainult tänu hõõrdejõu olemasolule. Hõõrdejõu jõud tekib kahe keha konarluste haakumisel. Keha, mille pind on sile ja nähtavad krobelisused väga väikesed , on raske peatada, kuna nende pind ei pruugi haakuda teise kega pinnaga ja keha pidurdamine osutub selletõttu ka raskeks. Talvel on autoomanikel kohustuslik kanda naelrehve
Pind on ebatasasem Sise ja välistingimustes plaatimiseks GLASUURIMATA PLAADID Kasutatakse seal, kus plaatidele esitatakse äärmiselt kõrged nõudmised, eriti põrandakatete puhul: kaubanduskeskustes, koolides, haldushoonetes, haiglates, raudteejaamades, kinnistel kaubandustänavatel VUUK Võtab vastu plaatkatte sees olevad pinged Takistab põrandal libisemist Hügieeniline funktsioon TEADMISEKS R või A, B, C kategooria kareduse (libisemiskindluse) määramiseks. R on koefitsent vahemikus 913 (vähekaredast kuni väga karedani) Earv / BN klass näitab keraamilise plaadi niiskusimavuse koefitsenti, mis on pöördvõrdeline plaadi paindetugevuse ja külmakindlusega Kaliiber plaatide mõõdutolerants. (vahemikus 15) PEI
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast laamade liikumisest üksteise suhtes. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ja muutnud maastiku tundmatuseni. Maavärinaid ei toimu niikaua kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist. Mis on maavärinad? · Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. · Maavärina lained tekivad maavärinakoldes ja jõuavad hiljem maapinnale. · Kõige tugevamini väriseb maa epitsentris. · Maavärinaid mõõdetakse Richteri skaala järgi. · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Maavärinate tagajärjed
Vahatamine Vahendite pesu VAHATAMINE Värvkatte kaitse Korralik pesu Vaha pealekandmine Vaha välja poleerimine Vahendite pesu KORROSIOONI TÕRJE Liigsete katete eemaldamine Keredetailide ja põhja pesu Keredetailide ja põhja katmine korrosiooni kaitse vahendiga Kere siseõõnsuste määrimine https://tarbija24.postimees.ee/2989327/video-korrosioonitorje MITTETÖÖDELDAVATE PINDADE KAITSE Maalriteip Kattepaber Kattekile Katteriie OHUTUSTEHNIKA Turvajalanõud (vältimaks libisemist) Riietus Peakate Respiraator Kindad Töövahendid AUTOKEEMIA Jälgida pakendile märgitud Ohutusmärke Segamis vajadusel segada õiged Lahused!!! 1/10 10% MIDA EI TOHIKS TEHA Üks suuremaid ja populaarsemaid vigu on kasutada auto pesemiseks nõudepesuvahendit. Põhjus selleks on lihtne nõudepesuvahend on abrasiivne. Kuigi auto saab kindlasti seda kasutades puhtaks, kiirendab nõudepesuvahend värvi oksüdeerumist ning muudab selle tuhmiks. Samuti kahjustab
Mootoripesu vahendid Mootorite, mootori- ja masinaosade pesemiseks ning puhastamiseks õlist, pigist ja muust mustusest. Mootoripesu teeme kliendi enda vastutusel. On võimalik, et vesi satub jagajasse või kuskile elektriplokki, kuid eelkõige sõltub käivitumine eelkõige mootori korrasolekust. Võib esineda ka generaatorrihma ajutist libisemist, mis ka koheselt kaob, kui lasta tühikäigul mootoril rahulikult tuksuda, kuni liigniiskus aurustub. Väga haruldased on juhused, kus mootor ei taha käivituda enam, kuid siis piisab samuti nt. jagaja põhjalikumast kuivatamisest. Kuid rõhutame, et eelpool nimetatud asjad on haruldased, mida võib juhtuda väga harva. Mootoripesu on parem jätta spetsialistide, mitte üritada seda teha ise. On palju nüansse, mis tekivad mootoripesu puhul, mida aga ei tea tavainimene jätke see töö
Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. Varustus. Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamsieks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid
Kui puuduks hõõrdejõud Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel aatomite ja molekulidevahelise vastasmõju tõttu, kui kahe pinna konarused haakuvad. Seetõttu see pidurdab kahe kokkupuutuva keha libisemist mööda teineteist. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist. Mida suurem on pinna krobelus, seda suurem on hõõrdejõud. See jõud mõjub nii liikuvatele, kuid ka paigalseisvatele kehadele ning ilma hõõrdejõuta muutuks meie ümber palju. Hõõrdejõude on mitut sorti, üks neist on seisuhõõrdejõud. See takistab kehade liikumahakkamist ja hoiab nad kaldpinnal paigal. Seisuhõõrdejõud on maksimaalne sellel hetkel, kui kaks keha hakkavad teineteise suhtes libisema
vabastiili (uisustiil). 3 Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
Keha kaal on jõud, mille keha mõjutab alust või riputusvahendit ( ehk näitab rõhku) Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *on suunatud vastupidiselt liikumisele takistab liikumist *hõõrdejõud kuulub elektromagnetilite vastasmõjude hulka Hõõrdejõu suurus sõltub rõhumisjõust ja pindade omadustest Hõõrdetegur määratakse eksperimentaalselt ja ta sõltub: *pindade ebatasasusest (pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist *aineosakeste vahelised tõmbejõud (väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulide vahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks Elastsusjõud: *tekib keha kuju või ruumala muutumisel *püüab taastada keha endist kuju ja ruumala *on suunatud vastupidiselt keha kuju muutvale jõule *tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu *on elektromagnetiline jõud elastne deformatsioon: keha kuju taastub pärast deformeeriva mõju lõppemist plastne def
Kuidas me peaksime elama? ,,Eluredel on täis pinde, ja nad torkavad kõige valusamini siis, kui libiseme allapoole" nii on öelnud W.Brownell. Sellest mõtteterast tekib mul küsimus: kuidas takistada allapoole libisemist või kuidas eemaldada neid pinde? Üldiselt on enamikel inimestel palju küsimusi elamise kunsti kohta kuidas me peaksime käituma või mida me peaksime tegema, et elu oleks täis rõõmu. Kui aus olla, siis keegi ei saa dikteerida, kuidas me peaksime elama vaid on võimalik jagada üksnes näpunäideid ning nõuandeid. Oma essees esitan neli põhimõtet, millest mina lähtun oma elu korraldamisel.
15-25 cm, painduv ja otsast aheneva kujuga. Eeltöötlusvahendid. Leivanuga Rabeda koorega ja pehmesisuliste pagaritoodete tükeldamiseks. Sobib ka suurte puuviljade, nt meloni ja ananassi tükeldamiseks. Köögikäärid Kasutatakse kalade puhastamisel, maitserohelise lõikamisel ja lindude tükeldamisel. Peavad olema tugevast terasest, paindumatute harudega, käepide peab hästi kätte istuma. Kääriterad on tihti hammastatud, et vältida toodete libisemist tükeldamisel. Sageli on terades ka väikesed kaarjad väljalõiked, et vältida nt linnukontide libisemist kääriterade vahel. Käepideme sisepinnad võivad olla kummikattega, et paremat haaret saada. Eeltöötlusvahendid. Lõikelauad Kasutatakse nii puidust kui plastmassist lõikelaudu. Lõikelaua pind peab olema sile ja tugev, see ei tohi anda lõikamisel pindu või tükikesi, ei tohi kergesti sisse võtta lõhnu ega maitseid. Kasutatakse leiva, liha,
· Jõuülekande lülide kaitse ülekoormuse eest Siduri tööprotsess Sidurit on vaja selleks, et mootor pöörleb koguaeg aga auto rattad ei tohiks koguaeg pöörelda, kui seda ei vajata. Siduri töö seisnebki selles, et kui tahetakse auto seisma jätta, ei sureks mootor välja. Selleks ongi vaja veorattad kuidagi mootorist lahti ühendada. Sidur lubab sujuvalt ühendada pöörleva mootori ja mittepöörleva jõuülekande, kontrollides nendevahelist libisemist. Hõõrdsiduri põhiosad · Hooratas · Siduriketas Tavasõiduauto siduriketas Kiirendusautode siduriketas · Sidurikorv · Lahutusmuhv Hõõrdsiduri koost lahtilõigatuna A cutaway view of a clutch assembly, three finger type. Image courtesy of McLeod Industries. Kuidas sidur lahutatakse ? Juht vajutab siduripedaali. Siduripedaal kas tõmbab siduritrossi abil sidurikojas asuvat sidurikahvlit või toimub sama protsess hüdrauliliselt
Viimast sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu saapad, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. 2. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamis- ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Sulailmaga määritakse pidamisalale kliistrit, külma ilmaga tahket määret. 3. Õppeväljakud, kus saab mängida ja erinevaid suusatunnetuse harjutusi teha. Õppenõlvakutel saab erinevaid laskumisharjutusi läbi viia. Radadel, kus on tõusud, laskumised, kurvid jms, saab oma suusaoskused proovile panna. Klassikajäljes saab klassikatehnikat praktiseerida. 4. Ilma keppideta sõit, ühe suusaga sõit, erinevad mängud (kasvõi tavaline
7.Millest sõltub keha kaal? Keha kaal sõltub kiirendusest 8.Mis on hõõrdejõud? Hõõrdejõud on jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja mis takistab nende liikumist teineteise suhtes. 9.Millest on tingitud hõõrdejõud? Hõõrdejõud on tingitud pinnakonarustest, mida konarlikum on pind, seda suurem on hõõrdejõud. 10.Millest sõltub hõõrdejõud? Hõõrdejõud sõltub: a) Pindade ebatasadusest.Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. b)Aineosakseste vahelisest tõmbejõust. 11.Mida näitab hõõrdetegur (müü)? Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. (Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit.) 12.Milest on elastsusjõud? Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. 13.Millest sõltub elastsusjõud?
Tavaliselt ostetakse väikeauto, kuna selle üle tundub inimestel suurem kontroll olevat ja auto kabariite tajutakse paremini. On ka neid inimesi, kellele pole auto turvalisus ja sõiduomadused tähtsad. Neile on tähtis see, et autol oleks võimalikult palju hobujõude ja et kummivilinal valgusfoori tagant esimesena minema söösta. Noorukite lemmikuimaks sõiduriistaks on tavaliselt üle seitsme aasta vanused BMW-d, kuna neil on rohkelt hobujõude ja nendega on võimalik harrastada külg ees libisemist, kuna neil on tagumise silla vedu. Võib öelda, et suurimaks liiklusõnnetuste põhjustajateks on noored just seetõttu, et neil puudub piisav sõidukogemus ja rahakott, et osta endale turvaline ja nende kogemustele vastav sõiduvahend.
naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Varustus on suusatamises väga oluline. Olenevalt suusatehnikast, kasutatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnika suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisutehnika korral. Uisutehnikat sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad rohkem liikuda kui uisusammu saapad, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Rääkides sõidustiilidest, nende erinevustest ja sarnasustest, siis on info järgmine.
Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili. Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks erinevate omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammuks, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Laskesuusatamine
aastat. Aga omaaegse vormi ja tänapäevaste tingimuste juures? "No neile soomlastele ja rootslastele paneksin kindlalt ära," vastab ta. Antsoni aegadega võrreldes on kiiruisutamine röögatult muutunud. Tollal sõideti välitingimustes kehva ilma ja jääpragusid trotsides, suur müts peas, puuvillane vorm seljas. Tänapäeval on välirajad unustatud, jää valmistamise tehnoloogia areneb iga aastaga, klassikaliste uiskude asemele on ilmunud libisemist pikendavad klappuisud, võistluskostüümid valmistatakse uuest õhutakistust vähendavast materjalist. "Meie ajal ja meie kiiruste juures ei mõelnud keegi aerodünaamikale," tunnistab Antson. "Mäletan, et kandsime kõrgeid puuvillaseid mütse, kuni välismaal ilmusid välja esimesed nailonist peakatted. Välisreisilt tulles oli igal mehel paar tükki kaasas, aga need läksid enamasti müügiks." Mis aga enim Antsoni tähelepanu pälvib, on jää. "Ausalt öeldes esimese poole tunni
sõltub pindade omadustest ning pindu kokku suruva jõu suurusest. Mõõtmised näitavad, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga, s.t. rõhumisjõuga: Fh= µN=µmg (N- rõhumisjõud; µ-katseliselt määratud hõõrdetegur, sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist) 3) Veerehõõrdumine- Fvh=mv*(N/R) Hõõrdumise põhjused: 1) Pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. 2) Aineosakeste vahelised tõmbejõud. 7.Elastsusjõud ja deformatsioon; Hooke`i seadus; jäikus. Elastsusjõud- keha kuju muutmisel e. deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud püüab keha kuju taastada. On alati deformatsiooniga vastassuunaline. Deformatsiooni liigid: 1) tõmbe- ; 2) painde- ; 3) surve- ; 4) väände- ; 5) nihkedeformatsioon Hooke'i seadus: Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega, Fe=k(l2-l1)=kl Jäikus- võrdetegurit k nim
võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga. Hõõrdejõu muutmine Hõõrdejõud võib olla nii kasulik kui ka kahjulik. Kui on vaja keha paigal hoida või pidurdada, peab hõõrdejõud olema võimalikult suur. Liikumist segavat hõõrdumist tuleb aga vähendada. Et osata hõõrdumist muuta, on vaja teada, miks hõõrdumine üldse tekib. Hõõrdumisel on kaks peamist põhjust. Esiteks põhjustab hõõrdumist pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. Teiseks põhjuseks on aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele sedavõrd lähedale, et molekulidevahelised jõud kasvavad märgatavaks. Nii kleepuvad kokku kaks siledat plii- või klaasplaati. Hõõrdumist vähendatakse määrimisega Hõõrdejõu vähendamiseks kasutatakse määrimist. Määre tungib kokkupuutuvate pindade vahele ja surub need teineteisest eemale. Pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud siis enam nii tugevasti mõjule ei pääse
F=ma F=m(g+a) Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt alla, tekib langemisel alakoormus ehk kehakaal väheneb. Allalangemisel on kiirendus positiivne. F=m( g+a) F=m(g-a) Raskuskiirendus maal 9,8 m/s(ruudus) Kuul 1,6 m/s(ruudus) 1,6 N/kg Marsil 3,7 m/s(ruudus) Keha vabalangemisel tekib kaalutus ehk kehakaal on võrdne nulliga A=G ( kaalutuseajal) Hõõrdejõud: Hõõrdejõud on jõud mis takistab keha liikuma hakkamist, keha liikumist või libisemist teise kehapinnal. Hõõrdejõud jaguneb kolmeks: Paigalseisu hõõrdejõud Veere hõõrdejõud Liugle hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele, hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumis suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline kokku suruva jõuga. Kui liikumist ei säilita mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõud arvutatakse valemiga F= (müü) m g F=hõõrdejõud M-kehamass G- raskusjõud
F(t)= 22194*4770/7700= 13749 kg (koormus haagise telgedele) F(b)= L-F(t)=22194-13749=8445 kg (sadula koormus) Veduk: L= F(t)+veduki tühimass= 8445+6635=15080 kg A2=3600 mm H2=3000 mm 1/3 esiteljele = 5026 kg 2/3 tagateljele = 10053 kg Teljekoormused jäävad lubatud normide piiresse. Veose paigtus: haagise keskmistele telgedel, rohkem veduki poole, et raskuskese oleks võimalikult madal Veose kinnitamine: Kinnitan veose horisontaalselt sidumisvahenditega ja ette panen puulatid, vältimaks libisemist. Sidumisvahendid tuleb pingutada korralikul. 6. Kuidas muutub autorongi raskuskeskme asukoht selle koormamisel Autorongi raskuskese tõuseb ülesse poole 5 moodust kuidas vähendada kütusekulu (keskkonnasaastet) · I-See süsteem · Õige rehvirõhk · Õige rehvitüüp · Õige sõidustiil · Ühtlaselt jaotatud veos · Õige marsruut · Sõita kõrgeima võimaliku käiguga
1) Mis on hõõrdejõud?. Liigid · Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud ehk hõõre on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu ning mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud. · Hõõrdumise kaks peamist põhjust on pindade ebatasasused ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. 2)Mis on jõud? Tema ühik
11. Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi. Freaatilised plahvatused, Geisrid, Fumaroolid. MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. MAAVÄRIN- on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast - litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. Kaks laama nihkuvad üksteise suhtes konstantse kiirusega. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Ühel hetkel ületab siiski maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkidse vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise- maavärina. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained.
alust või riputusvahendit. mg=Q(toereakts.) P=mg Keha liigub alla P=mg-ma (P on väiksem mg-st) Keha liigub üles P=mg+ma (P on suurem mg-st) 15. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. 16.( Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda) a) pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist b) aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks. Nii jäävad üsna kõvasti kokku kaks sildeta plii- või klaasplaati. 17. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Suurus sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist ning määratakse
Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdejõude ei kompenseeri. Hõõrdejõudu saab suurendada muutes pinnad karedamaks või suurendades rõhumisjõudu. Näiteks liiva või graniidi puistamine talvel teedele, et vältida libisemist. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. Kehade liikumisel libisevad teineteise peal mitte kehade pinnad, vaid määrdekihid, sest määrdeks on tavaliselt vedelik (nt. õli, vesi jne). Näiteks suuskade määrimine, et kiiremini suusatada. 10. Millised kehad on elastsed ja millised plastsed- pehme vaha, kummipall,
33. Mis on osteoblastid? Luukudet tekitavad rakud 34. Kus asuvad osteoblastid? Luuümbrise sisemises kihis 35. Milleks on vaja luuümbrist? Aitab luul toituda, purunemisel taastuda. 36. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Punases luuüdis tekib uut luukudet 37. Nimeta liigese erinevad osad! liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. 38. Mis kaitsevad liigest ülemäärase painduvuse eest? Kollageenikiud 39. Mis soodustab liigespindade omavahelist libisemist? Liigesevõie 40. Millisest kõhrest on moodustunud liigespinnad? Hüaliinkõhrest 41. Millised moodustised suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad põrutusi? Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused? Luude vahel 44. Kus esinevad luudevahelised õmblused? Koljuluude vahel 45. Kus esinevad tappühendused? Hambajuurte vahel 46
Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil). Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
standardile DIN. Siinkohal toome vaid üldise tutvustuse, nii et oleks võimalik kontrollida põhiliste ohutusreeglitega kooskõlas olemist. Redeleid kasutatakse abivahendina töötamiskohale ligipääsemisel. 1. Lihtsad redelid Lihtsaid redeleid tohib kasutada vaid sellistel töödel, milleks on vaja vähe tööriistu ja materjale. Redeli pulgad peavad olema üksteisest võrdsetel kaugustel maksimaalselt 30 cm. Redel võib olla kuni 8 meetri kõrgune. Redeli libisemist tuleb vältida, selleks kinnitage redeli alus (nt laiem tugi alumisele toetuspunktile). Ülemine toetuspunkt tuleks samuti kinnitada (nt konksudega). Redeli kaldenurk = 75 kraadi. Toetumisnurk peaks olema umbes 70°, st 1/4 kuni 1/3 redeli pikkusest. 2. Pukkredelid Ohutuskinnitus peab olema mõlemal küljel. Selleks võib kasutada ketti või köit. Ülemised astmed peavad asetsema nii, et need ei puutuks teineteisega kokku muljumisoht). Redeli viimasele kolmele pulgale ei tohi ronida
- vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Varustus Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnikas sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
konstruktori projekti kohaselt. Teisaldatavad tellingud tuleb kindlustada juhusliku liikumise vastu. Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb tagada sademevee ärajuhtimine. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb eraldada piirdega ja varsutada hoiatusmärgistusega. Redelid peavad olema piisava tugevusega ja neid tuleb korrapäraselt hooldada. Redeleid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. Kokkupandava redeli libisemist tuleb takistada redeli üla-võialaosa kinnitamisega, libisemist takistavate vahendite või muude lahenduste kasutamisega. Redelit tuleb kasutada nii, et töötaja saaks sellest koguaeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda. Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5m aluspinnast. 6.Ohtutu töötamine elektritööriistadega nurklihvija, segumikser, trell Trellid: Elektritrellid on ette nähtud aukude puurimiseks puitu, metalli, plastikutesse ja
..-12) Start tõrval põhinevad pidamismäärded on spetsiaalselt välja töötatud uuele lumele. Neid saab kergelt pinnale kanda ja laiali hõõruda, seega on nad eriti lihtsad kasutada. Soovitame määrimist teostada väljas, et pealekantav määrdekiht oleks õhem ja tasasem. Tõrva omaduste tõttu: - määre mugandub vastavalt temperatuurimuutustele - on määretel laiem kasutuspiirkond - määre on libedam, s.t ei takista libisemisfaasis libisemist - määre hülgab rajal olevat mustust 2. Vana, teraline lumi- Sünteetilised pidamismäärded Kollane Violett Punane Sinine Nordic Roheline (+1...+3C) ( +2...-2C) ( -1...-3C) (-2...-6C) (-10...-30C) (-5...-10C)
Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil)Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine
ervuliselt raskusjõuga. Kui alus liiub kiirendusega siis kal erineb arvuliselt raskusjõust. P=m(g±a) Kiiendusega liikuva kha kaal. Kui a=g,siis P=0(kaaluta olek) Hõõrdejõud tekkib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kokkupuute pinda. Seisuhõõrdej. on alati võrdne ja vastassuunaline kehaleparalleelsele kokupuute pinnaga rakendatud jõuga.(j) (Fh;Fv;keha seisab) Hõõrdumisel on 2 peamist põhjust:1.pindade ebatasasus. Pinnakonrused jäänad üksteise taha kinni ja takkistavad libisemist.2. aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulide vah. Tõmbejõud kasvavad märgatavaks.Nii jäävad üsna kõvasti kokku. Kui kehale kokkupuute pinnaga paralleelselt mõjuv jõud saab seisuhõõrdejõu maksimaalseks väärtusest veidi suuremaks siis keha hakkab libisema mööda teise keha pinda. Libisemisel mõjub kehale liuhõõrdejõud, mis on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga, see tähendab rõhumisjõua N
Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiil).Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
puhastusvaha, kuid tuleb olla ettevaatlik, et põrand ei muutuks libedaks. Kordamisküsimused PVC plastik põrandakatted 1. Millist plastmassi kasutatakse plastikkatete valmistamiseks? Plastikkatetena kasutatav plastmass on peamiselt PVC (polüvinüülkloriid) 2. Milliseid plastikkatteid kasutatakse? a) kuivades ruumides-plaatkattena, kas heterogeensed või homogeensed b) niisketes ruumides-põrandate kattena nt turvapõrandad vm libisemist tõkestavate katetena. 2. Millised omadused takistavad plastikkatete määrdumist? 3. Millised plastikkatted sobivad enam käidavatesse ruumidesse? Pur- kattega pvc 4. Millega plastikkatteid kaitstakse? 5. Tehase poolt pur-kattega, kuid selle kulumisel või travalste pvc katete puhul kaitstakse pindade katmisel vahaga. 6. Mida tuleb arvestada puhastades plastikkatteid? Plastikpõrandaid puhastatakse igapäevaselt pühkides õrnniiske lapiga. Vältima
Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnikas sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Mäesuusatamine
sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. 2. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusatamise positiivsed mõjud organismile 1. Sobib igas vanuses. 2. Tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist ja ainevahetust. 3. Koormab vähe liigeseid. 4. Ta on justkui kogu keha treening, tugevdades nii üla- , alajäsemeid kui ka siseelundid. 5. Vigastuste risk suusatamisel on madal. Suusatamise miinused 1. Nõutav varustuse hoolduse elementaaroskus. 2
annaabi.ee 
