Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Elu ilma hõõrdejõuta (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu ilma hõõrdejõuta #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor s k Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Kui puuduks hõõrdejõud

Kui Puuduks hõõrdejõud Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on keha liikumisele vastassuunaline. Hõõrdejõu tekkimise peamiseks põhjuseks on konaruste haakumine kokkupuutes pindadega. Kui hõõrdejõudu poleks, siis näiteks: kelk jääkski libisema, asju kokku hõõrudes ei läheks need kuumaks. Kui hõõrdejõudu poleks siis kiviaja inimesed ei oleks saanud endale kahe puutüki abil kätega hõõrudes tuleleeki tekitada ja võib-olla elaksime praeguseni ilma tuleta. Ilma hõõrdejõuta oleksid põrandad, teed libedamad kui Lõunakeskuse liuväli ja inimesed ei suudaks püsti liikuda. Ilma hõõrdejõuta oleksid kõik asjad libedad ning neid ei saaks kätte võtta.

Füüsika
thumbnail
1
doc

Kui puuduks hõõrdejõud

Kui puuduks hõõrdejõud Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel aatomite ja molekulidevahelise vastasmõju tõttu, kui kahe pinna konarused haakuvad. Seetõttu see pidurdab kahe kokkupuutuva keha libisemist mööda teineteist. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist. Mida suurem on pinna krobelus, seda suurem on hõõrdejõud. See jõud mõjub nii liikuvatele, kuid ka paigalseisvatele kehadele ning ilma hõõrdejõuta muutuks meie ümber palju. Hõõrdejõude on mitut sorti, üks neist on seisuhõõrdejõud. See takistab kehade liikumahakkamist ja hoiab nad kaldpinnal paigal. Seisuhõõrdejõud on maksimaalne sellel hetkel, kui kaks keha hakkavad teineteise suhtes libisema. Seda esineb siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb see paigale. Seisuhõõrdejõudu märkame näiteks siis, kui hakkame raamatut mööda lauda lükkama. Me avaldame

Füüsika
thumbnail
2
doc

Kui puuduks hõõrdejõud

Kui puuduks hõõrdejõud Mida me näeks, kui poleks hõõrdejõudu? Õige oleks öelda, et me ei saakski midagi näha, sest meid endid polekski. Kuidas me saakski olla? Hõõrdeta pole võimalik liikuma hakata ja seistagi saaks ainult täiesti perfektselt joondatud masskesemega esemed. Kõndimisest ei oskaks me unistadagi, kui me mingi ime läbi üldse olemas oleks. Riideid ei saaks olla, sest kui kiudude vahel poleks hõõret, siis ei saakski kangad koos püsida, rääkimatagi õmblustest jne. Mutrid keerleksid poltidelt iseenesest maha, mõjutudes ainult gravitatsioonist (eeldades, et see oleks meil olemas, sellises utoopilises olukorras). Poleks hõõrdumist ei saaks meil olla isegi mitte pinnavorme, sest nii liiv, kui kõik muu vajuks ühtlaseks pinnaks (jättes arvemstamata, et kivimite tekkeks on vaja et nad oleks esmalt aja jooksul kokku tambitud ja püsiks see mõnda aega paigal). Seega oleks meil täiesti sile, täiuslik, kera kujuline Maa, nagu vedelikupall. Muidugi on ka se

Füüsika
thumbnail
1
docx

Jõud

24.Hõõrdejõu suund on vastupidin liikumis suunale. 25.Seisuhõõrdumine(mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale) Liugehõõrdumine(keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda) 26. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid jääksid paigale (nagu auto libedal jääl). Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrd

Füüsika
thumbnail
9
docx

Soojusmasinad

Kehra Gümnaasium Soojusmasinad Referaat Koostas: Anni Karu Juhendas: August Kalamees Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Aurumasin.............................................................................................4 Sisepõlemismootor....................................................................................5 Gaasiturbiin............................................................................................6 Soojusmasina kasutegur...............................................................................................7 Soojusmasina kasutegurid....................................................

Füüsika
thumbnail
3
doc

Ainete olekud, erisoojus

·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperatuuri väärtus, milles

Füüsika
thumbnail
6
docx

Jõud

1. Mida nimetatakse jõuks? Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. 2. Iseloomusta jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.) 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. 5. Sõnasta Newtoni I seadus. Inertsiseadus „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“ 6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi. „Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördv

Füüsika
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

Mehaanika 4. Newtoni seadused I ­ seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ­ ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti ­ mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha ­ näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis inimeste kiirus

Füüsika



Lisainfo

Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist .

1)Inimesed ei saaks liikud sinna kuhu nad tahaksid.
2)Kehad libiseksid mööda kaldpindu alla.
3)Ei saaks kirjutada ega joonistada.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun