Kui puuduks hõõrdejõud - Essee (4)

Kui puuduks hõõrdejõud
Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele . Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.  Tänu hõõrdejõule saavad kehad alustada liikumist, muuta liikumise suunda või jääda seisma. Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Need konarused võivad olla imeväikesed, kuid igal kehal on need tegelikult olemas. Mida libedam pind, seda väiksemad on konarused ja nad avaldavad vähem mõju keha liikuma hakkamiseks või pidurdamiseks. Talvel on autoomanikel kohustuslik kanda naelrehve. Naelad rehvides ongi põhjuseks, miks autod kuidagigi kiilasjääl seisma suudavad jääda – nad haakuvad jääga ning seega on hõõrdejõud rehvi ning jää vahel suurem.
Hõõrdejõud käib käsikäes gravitatsiooniga, mis tähendab, et maa, ning ka kõik teised kehad, tõmbuvad omavahel. Hõõrdejõud ongi pindade ebatasasus ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. Kui poleks gravitatsiooni poleks hõõrdejõudu. Kui poleks hõõrdejõudu, toimuks pidev liikumine, sest kehad ei saa millegi toetusel seisma jääda või oma liikumist aeglustada. Esemed „sõidaks“ või lendaks ringi. Võimalik ei oleks jalutamine, autosõit, talvemõnud, ujumine ega muu sport . Me võiksime proovida jalutamist või autosõitu ilma hõõrdejõuta, kuid siis käiksid jalad või rattad lihtsalt all ringi, keha ise jäädes samasse kohta. Mäed ja kaljud vajuksid kokku, sest osakesed ei suuda üksteisest kinni hoida.
Elu ei oleks hõõrdejõuta võimalik, sest meie organism ei saaks õigesti töötada ning vereringlus ei töötaks nõnda, nagu ta meie tingimustes peaks. Iga jõud, mis on meie maakerale antud on väga tähtis ning kui mõni üksik neist puuduks, oleks meie praeguse elu tõenäosus väga väike.