A) Tekkimise põhjus 1830. aastal kerkisid üha enam päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, milles etendas olulis rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa. Suureks ühiskondlikuks probleemiks kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide (vabaduse pooldajad) liikumine. B) Põhiideoloogid Liberalismi eelkäijaks või rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes väitis et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid vabadustest ilma jätnud. Locke rõhutas inimese enda kogetud aistingute tähtsust ja elu vältel saadud kogemuste ühendamist mõistuse abil. Industrialiseerimine ja kapitalismi...
Liberalism on ideoloogia, mis väljendab kõige paremini minu vaateid Liberalism ehk vabameelsus lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi kohaselt on kõik inimesed vabad ja võrdsed. Inimene on end võimeline arendama ja täiustama, ta ei vaja pidevat riigpoolset hoolitust. Suurimaks hüveks ühiskonnas on vabadus. Läbi aegade on liberalismi eri riikides tõlgendatud väga erinevalt. Ameerika Ühendriikides põhineb vabameelsus inimõigustel, tähtis on, et kõikidel inimestel oleksid võrdsed õigused. Euroopas on liberalism pigem majandusvabadus, ei pooldata piiranguid ( näiteks: tollipiirangud ). Inimestele on kõige tähtsam olla vaba nii vaimselt kui füüsiliselt. Keegi ei salli piiranguid ja võimu peale surumist. Näitena võib tuua aja, mil venelased üritasid Eesitit venestada. Eestlased ei talunud mõtet sellest, et neil pole oma riiki ja ,et nad peavad alluma võõrale võimule. Nende võitlus vabaduse nimel nä...
realiseerimisel. Seega on kõik individuaalne. Näiteks eriti varasematel aegadel, kui pea iga riigi eesotsas oli ainuvalitseja, lähtus valitseja siiski mitte nii väga rahva huvidest, vaid pigem enda isiklikest vaadetest ja eesmärkidest. Näiteks fasismi esinemine Mussolini-aegses Itaalias. Minu maailmavaade poliitilise ideoloogiana oleks segu mitmest ideoloogiast. Kuid kui määratleda väga üldiselt, oleks see ilmselt liberalism. Liberalismist kõlab minule kõige hingelähedasemalt nende peamõte: indiviidi vabadus. Sotsiaaldemokraatiast aga näiteks võrdsuse ja võrdsete võimaluste tagamine kõigile. Ka kommunismi põhiloosung "Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele." kõlab õiglaselt, kuid ma ei usu eriti kommunistlikku riigi niivõrd õiglasse funktsioneerimisse.Võttes näiteks Nõukoguse Liidu ja selles valitsenud reziim, mis
Sotsiaaldemokraatia 2. slaid Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos. 3.slaid Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu). Sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse suurendab sotsiaalset sidusust. 4.slaid Ajalugu: Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas.Tekkis
Nad nõudsid, et riigi seadused kehtiksid võrdselt kõigile. Inimene peaks olema võimalikult vaba, et iseseisvalt kellestki teisest sõltumata tegutseda. Riigi ülesandeks jääb olla vaid õiglane vahekohtunik, kes jälgib, et ühe inimese tegutsemisvabadus ei hakkaks piirama teise õigusi. Toetati võimude lahususe põhimõtet, mille järgi valitsus, parlament ja kohtuorganid oleksid üksteist eraldatud. Koos kodanluse võimuletõusuga kujunes liberalismist 19. sajandi mõjukaim maailmavaade. Rahvas oli äratatud huvi poliitika ja riigireformide vastu. Valitsused olid sunnitud järjest enam leppima konstitutsiooniliste piirangutega ning kodanike õigusi ja vabadusi laiendama. Liberaalseid muutusi nõuti nii visalt, et neile oli lihtsam järele anda kui proovida neid lõputute repressioonidega lämmatada.
Tänapäeva kapitalistlikud riigid ei oskaks enam selle peale mõeldagi, mis saaks siis, kui kaotada ära eraomand ja muuta vabaturumajandus käsuturumajanduseks. Arvatavasti satuks maailm siis samasse situatsiooni, mis toimus 20. sajandi esimesel poolel. Tuumasõdagi poleks siis enam välistatud. Politoloogia tundides sai aasta vältel põhjalikult nii grupitööde, külaliste kui ka teooria kaudu läbi töötatud palju erinevaid valitsemismudeleid. Liberalismist ei tulnud koolitundides siiski palju juttu ning ise teadsin sellest mudelist ka vähe, seega otsustasin läbi lugeda Ludwig von Misesi teose ,,Liberalism". Raamat oli väga infomahukas. Autor on kõik liberalismi tunnused detailselt peatükkide kaupa lahti seletanud. Mulle meeldis ka see, et autor toob igas peatükis liberalismile vastandiks sotsialismi, kuigi veidi meelehärmi tegi see, et autor on raamatus sotsialismi vastu väga kriitiline
Riik peab olema, tagamaks korda ja kontrollima seaduste täitmist. Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg majanduslik liberalism. Sotsiaalliberalism Sotsiaalliberalismi on nimetatud ka 20. sajandi liberalismiks. Sotsiaalliberalismi tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsiaalliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberalistidel. Selline arusaam on viinud heaolu teooria väljakujunemisele. See lähendab sotsiaalliberalismi sotsiaaldemokraatiale. Inimestel peavad
Just 20. sajandi teisel poolel on klassikalise liberalismi ideed, eriti majanduses, populaarsust võitnud (liberaalse majanduspoliitika võtsid üle neokonservatiivid). Sotsiaal liberalism Sotsiaalliberalismi on nimetatud ka 20. sajandi liberalismiks. Sotsiaalliberalismi tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsialliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. T.H. Green oli esimesi, kes selle ideega välja tuli. Green'i järgi inimesed on võimelised olema altruistlikud. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Positiivse vabaduse mõistet arendas edasi Isiah Berlin. Positiivne vabadus -- inimesel on võime end arendada, realiseerida oma võimed. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist
Isegi õnnetusjuhtumid jõudsid lehtedesse. Suhete paranemine läänega Afganistani sõja lagunemine 1989 idabloki lagunemine Poola, Ungari, SDV, Tsehhi, Bulgaaria, Rumeenia 1990 Saksamaa taasühines Miks ei suutnud Gorbatsovi reformid NL-i päästa, vaid lagundasid seda? Sest sõnavabadus laienes ning sellest kasvas välja rahva püüe vabaduse poole. Reformidega kaasnes salastatuse vähenemine. Näiteks 1987 Hirvepargi miiting, kus avalikustati MRP sisu. 1990 Gorbatsovi eemaldumine liberalismist Jaanuaris 1991 sõjaline sekkumine Leedus ja Lätis. Teha uus liiduleping et uuendada Nõukogude Liitu. Seda ideed arutati juba aastaid Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid Gorbatsovi vastu Boris Jeltsin 19-21.08.1991 augustiputs riigipöördekatse RESK Vanameelsete riigijuhtide ühendus Riikliku erakorralise seisukorra komitee SRÜ loomine Sõltumatute riikide ühendus 1991 dets Oli nõukogude liit kadunud ka paberil.
Prantsusmaal eeskõnelejaks oli Joseph de Maistre Üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele Inimest aitab õigel teel püsida usk Idee süsteemse esituse andis ingliseiiri filosoof Edmund Burke, ühiskond on tervik, mis on kujunenud inimpõlvede pikkuse arengu jooksul Kaitse välisturu eest Mitte ainult aristokraatide pärusmaa 1830.a alguse saanud partei (tänaseni alles) Üldise valimisõiguse vastu Liberalism: Liberalismist kujundasid 20 sajandi kõige olulisema poliitilise voolu Soov kaitsta Prantsuse revolutsiooniga kätte võidetud vabadusi Vajadus põhjendada majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi saada ka poliitilist võimu tõstes esiplaanile isikuvabaduse Inimõiguste tagamine Riigi ülesanne olla kui vahekohtunik Pooldasid konstitutsioonilist monarhiat või vabariiki 1830 liberaalne partei Sotsialism: Ühiskonnakorraldus õiglane ja tagaks võrdsuse
Põhja-Korea. 5. Ideoloogia Ideoloogia korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Vasakpoolsed ideoloogiad: tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Parempoolsed ideoloogiad pooldavad sotsiaalseid erisusi ja erasektoreid. Liberalismi all mõeldakse üldistavat vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sotsiaalliberaalid rõhutavad erinevalt klassikalisest liberalismist riigivõimu suuremat panust: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks. Konservatismi all mõeldakse üldistavalt alalhoidlikku ellusuhtumist, mis püüab säilitada juba saavutatut. Konservatism on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade, mis eelistab järk-järgulist arengut järskudele muutustele. Kristlik
Ta kasutas seda viitena uue teadus-ideaalide (inglise k. Idea-ology) mis hakkas paljastama teadvuse juuri. De Tracy lootus oli, et ideoloogia saavutab kunagi samaväärse staatuse kui zooloogia või bioloogia. Samas veel täpsem tähendus loodi sellele terminile üheksateistkümnendal sajandil Karl Marx`i kirjutises. Poliitilise ideoloogiaid, nagu eespool loetletud, on mitmeid. Kõik need poliitiliste ideoloogiate seletused peavad saama alguse liberalismist. Seda sellepärast, et liberalism on tööstusliku lääne ideoloogia ja on vahel kirjeldatud kui ümber-ideoloogiat, mis on võimeline austama/mõistma rivaalide põhimõtteid ning uske. Kuigi liberalism ei olnud arenenud poliitilise ahnusega kuni üheksateistkümnenda sajandi alguseni, olid liberaalsed põhimõtted ajajooksul arenenud juba eelnevad kolmsada aastat. Liberalism sai alguse lagunenud feodalismist ja selle arengust turgudel või kapitalistide ühiskonnast
4 Samamoodi on lääne maailm moslemite jaoks midagi mõistetamatut. Praegusel ajal on Euroopas eelkõige moslemite populatsioon aina tõusmas ning liberaalsemad vaatlejad leiavad pigem, et nende assimileerimisel ühiskonda pole midagi keerulist. Probleemi tekib just eelarvamuste kuvand, mis neile külge pannakse. 5 Huntington aga leiab, et kuna Lääne mõjuvõimsus kahaneb, siis seetõttu kannatab ka tsivilisatsiooni võime teistele sundida peale Lääne kontseptsioone inimõigustest, liberalismist ja demokraatiast. Ühes sellega kahaneb ka nende väärtuste atraktiivsus teiste tsivilisatsioonide silmis.6 Selle asemel, et kõrvutada erinevaid kultuure, tuleks leida viis neid samastada ning nägema võõras midagi positiivset. Siinkohal peaks eelkõige esile tõusma riigijuhid, kes on rahva hääletorud teiste riikidega suhtlemisel. Huntingtoni kirjutistes hakkab eelkõige silma Lääne liigne taandamine Ameerika
See tähendab, et ühiskond peab igale oma liikmele inimõigused tagama, võimaluse saada haridust, arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Pooldavad segamajandust, ksu on palju riigiettevõtteid; suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. 30. Millised on Milles sarnanevad sotsiaalliberaalide ja kristlik demokraatide seisukohad? Riik peaks looma sotsiaalpoliitikat, mis toeataks inimese arengut. 31. Mille poolest erineb sotsiaalliberalism klassikalisest liberalismist? Sotsiaalliberalistid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. 32. Mis on äärmusideoloogiad? Tooge näide! Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele.Äärmusideoloogiad on nt anarhism, fashism, natsism jmt 33. Milleks on vaja ideoloogiaid? Ideoloogiat on vaja selleks, et inimesel oleks võimalik näidata oma maailmavaadet, millesse
mõttes Marxile, kinnitades proletariaadi ideoloogia vajalikkust, mitte nagu Marx, kes proletariaati täiesti objektiivseks ideoloogiavabaks nähtuseks pidas. 20.saj kui suur väljakutse eri ideoloogiate arendamiseks ning kõrvutamiseks; püüded hakkama saada ilma ideoloogiata või leida muid variante ühiskonna toimimise jaoks. KONSERVATISM: Käsitletud kui liberalismi vastast, kui liberalismi partnerit, kui liberalismist võrsunud poliitilist ideoloogiat. Kui liberalismi vastasjõuna, negatiivne kuvand varauusaegne Euroopa (15.-18.saj), põhitees: kõik jõud, kelle vastu liberalism töötab, on konservatiivsed, vana ja tagurliku esindajad (nt monarhia pooldajad, kirik jm religioossed ringkonnad). 19.saj konservatism kui see, mille vastu on vasakpoolsed (nt rahvuslus). Kui liberalismi poliitilise partnerina üldlevinud parem-vasakskaala kasutamise tulem. 19
Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progressiivne tulumaks) ja heaoluriik. Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia on ajaloo käigus korduvalt muutunud. Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu) on laenatud nendelt. Moodne sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse (nn koosotsustamine) suurendab sotsiaalset sidusust. Kolmas tee ehk modernne sotsiaaldemokraatia on poliitiline ideoloogia ja praktika,
tekkis teda lugedes kerge maailmavaateline konflikt, kuid kindlasti on tema õigluse teoorias väga palju õppida nii isikutel, kui ka riikidel ja ühiskonnal. Kasutatud kirjandus 1) J. Rawls Õiglus kui ausameelsus Taasesitlus; Valgus 2015 2) David Johnston. The Theory of Justice as Fairness. Arvutivõrgus: https://is.cuni.cz/studium/predmety/index.php? do=download&did=139148&kod=JPB595 (8.04.2018) 3) Aro Velmet. Me peame rääkima liberalismist. Arvutivõrgus : http://www.vikerkaar.ee/archives/19462 (12.04.2018) 4) J. Rawls. (tõlkinud Kaido Floren) ÕIGLUS KUI AUSAMEELSUS ( artikkel ajakirja Philosophical Review 1958 ) Arvutivõrgus:https://filosoofiakirjutamine.weebly.com/uploads/5/5/1/2/5512308/rawls .pdf (11.04.2018) 5) Märt Väljataga. Kui meil oleks tiivad. Arvutivõrgus: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9- sotsiaalia/kui-meil-oleksid-tiivad/ (5.04.2018) 6) John Rawls. Arvutivõrgus https://history
esimese poole Ameerika poliitilise filosoofia guru John Rawlsi raamatule: "Õiglus kui ausameelsus. Taasesitus" (tõlkinud Tanel Vallimäe. Avatud Eesti raamat. Valgus, Tallinn 2015. 326 lk), mida märkasin tänu Märt Väljataga raamatututvustusele Sirbis ("Kui meil oleksid tiivad." Sirp 29. 04. 2016). Sellest üsna puise keelega (pole tõlkija süü) raamatust on vahepeal Aro Velmet teinud põhjalikuma ülevaate ("Me peame rääkima liberalismist." Vikerkaar, juuli 2016) ja põiminud raamatu ideede käsitlusse ka Eesti poliitkähmluses osalejate nimesid. Rawlsi raamatu läbipuremine ei ole kerge, aga selles on palju mõtteid, mida tuleks püüda Eesti poliitika kujundajatele kuidagimoodi teatavaks teha. Keegi peaks selle raamatu olulisemad mõtted lihtsaks tõlkima, selleks et liberalismi turufundamentalistlik hundimoraalivariant saaks kõrvale ka arusaamise humaansest
Varem on olnud sotsialistlike ideede laiemat levikut ja sellesuunalisi katsetusi/fantaasiaid. Liberalismi ja sotsialismi vaheline võrdsus. Liberaalide puhul on võrdsus kui finišijoon, ja kes on kõige võimekam, saab kõige rohkem. Sotsialismis on tegemist järjekorraga, kuis igaüks saab mingi osa, olenemata mis teda täpsemalt huvitab. o Tekib Euroopas 19. sajandil soovist saada liberalismist veelgi radikaalsem ideoloogia. Hüvede kõrvale ideoloogiline piiraja- kasinus. See on lubatud kõigile. o Kommunistlikud fantaasiad: Thomas Moore, Tommaso Campanella (ulmeliste kosmose žanrite viljeleja), Robert Owen (katsetas oma kodufarmil võrdse kogukonna loomise), Henri Saint- Simon jt. o Jakobiinid: esimene kommunistlik terrorirežiim, Kuid mõttetu rääkida sotsialismist. Terrori kasutamise uurimine sotsialismis. Eeskujuks hilisema terrori kasutamise osas
Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progresiivse tulumaks) ja heaoluriik. Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia on ajaloo käigus korduvalt muutunud. Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu) on laenatud nendelt. Keskklass: heaoluriigi tekkega on kaasnenud üldise elatustaseme tõus ning suurenenud ühiskonnas keskklass. Töötajad: rõhutatakse töötajate tähtsust heaoluriigis, sest nemad hoiavad sotsiaalkindlustussüsteem üleval. 14
· Poliitiline filosoofia · Konservatiivsete parteide printsiibid ja poiliitika Konservatiiv(ne) on selliste poliitiliste, ühiskondlike ja religioossete liikumiste üldnimetus, mille eesmärk on olemasoleva korra säilitamine või varasema ühiskonnakorra taastamine; seejuures ei ole päris selge, mida säilitada tahetakse. Max Weber ja Karl Mannheim kasutasid seda tähistades mõistet ,,traditsionalism". Erinevalt näiteks sotsialismist ja liberalismist ei ole siin tegu ühtse õpetusega, vaid paljude konservatiivsete vooludega, mille tuum on sama alalhoidlikkus. Konservatiivne liikumine tekkis kui vastandliikumine Prantsuse Revolutsioonile ja arengufaasi põhiesindajaks oli inglane Edmund Burke. Mõiste tõi käibele prantsuse kirjanik Francois Rene de Chateaubriand. Ideeks: inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu. Esialgu oli konservatiivsus seotud monarhia ja suurmaaomandiga, liberalism aga suurkodanliku
mitte sooline võrdõiguslikkus või sotsiaalabi, ka kristlikud ja muud parempoolsed parteid hakkavad reforme toetama (sh Merkel), subsidiaarsus väheneb, keskvõimu roll kasvab, konservatismi jooned jäävad, madalapalgalisi õhutatakse vanemapuhkusele (mis on madalalt tasustatud), kõrgemapalgalistel rohkem valikuid. Paindlikud hõivevõimalused. Erinevad lastehoiuvõimalused (üpris kallid, seega maksusoodustused). Perepoliitika USAs: Segu liberalismist ja konservatismist (töö eetika) ja üha karmistuv. Ainult 1 eesmärk- vaesuse leevendamine. Universaalsed meetmed (emaduspuhkus, avalik lastehoid, lapsetoetus) puuduvad, kõik meetmed vaesustesti põhised. “welfare mothers” peaaegu sõimusõna (üksikvanemate vaesuse näitajad väga kõrged, lastest alla vaesuspiiri ca. 20%). Al. 1990-ndate lõpust abiprogrammid osariiklikud, block grant keskvalitsuselt, jagatakse osariigi reeglite järgi: 2 a. jooksul peab töö leidma,
oma isiku või omandiga, kui see ei riku teiste isikute samasuguseid vabadusi. Libertarism on konservatiivseriigikäsituse äärmuslik vorm, kus riigi osatähtsust vähendatakse peaaegu nullini. Sotsiaalliberalismi on nimetatud ka 20. sajandi liberalismiks. Sotsiaalliberalismi tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsialliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. T. H. Green oli esimesi, kes selle ideega välja tuli. Green'i järgi inimesed on võimelised olema altruistlikud. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Positiivse vabaduse mõistet arendas edasi Isiah Berlin. Positiivne vabadus -- inimesel on võime end arendada, realiseerida oma võimed. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist
3.3. teadus on kumulatiivne, kuna aktsepteerib juba eelnevalt kogutud andmeid; 3.4. teaduse meetod on testitav / kontrollitav, s.t. igaüks saab samu eeldusi kasutades analüüsi korrata. Sotsialiseerumine ja poliitika keskkond Miks inimesed osalevad poliitikas? Robert Lane küsis ja vastas: motiive on palju, nt kuna see grupp kuhu inimene kuulub, osaleb aktiivselt poliitikas; osadel inimestel on kõrgendatud huvi poliitika vastu; lähtub klassikalisest liberalismist – inimene osaleb teadlikult arusaamise eesmärgil; põhineb Laswell’i teoorial – inimene osaleb poliitikas, kuna omab alaväärsuskompleksi, st mingil põhjusel tunneb ta end saamatuna teistes eluvaldkondades; osaleb kuna omab kõrgemat võimuiha kui keskmine inimene ning soovib seeläbi võimu saada. Riik. Rahvus. Riigi tüübid Riigi klassikaline definitsioon – riik on institutsioon, kellel on legitiimne jõu kasutamise monopol antud
parandamiseks. 20 saj II kümnendil tekivad äärmuslikud parem ja vasakspoolsed jõud ( kommunism ja bolsevism) vs ( äärmuslik konservatism , natsionalism). Äärmusest ja radikaalsusest hoolimata suur hulk inimestest usub ideoloogiatesse. Klammerdudes liikumise külge võib Minu eksistentsi parandada. Pettumine ideoloogiates leiab aset IIMS ajal ja järel. Sotsialism tekib Euroopas 19, sajandil soovist saada liberalismist veelgi radiaalsem ideoloogia.Vastureaktsioon liberalismile, kuid II laine vastureaktsioon e nende üh/pol jõudude vastureaktsioon, kellel ei õnnestunud tulla võimule liberalismi kõrghetke toel.Sotsialism toob selgelt tagasi religioosse elemendi poliitilisse ideoloogiasse. Kommunistlikud fantaasiad Thomas Moore , Tommaso Campanella, Robert Owen, Henin Siant Simon.Väga fantaasiarohked kirjutised. Suurem osa kirjutaiaid ise on olnud väga rikkad, kuid nad on mõnes mõttes kõrvale
valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Tuleb säilitada seaduslikkus ja kord. Riik peab olema tugev. 5. Sotsiaalne pessimism. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Konservatiivid peavad ebavõrdsust paratamatuks. Neokonservatism, uusparempoolsus Uusparempoolsus hõlmab mitmesuguseid ideoloogiaid klassikalisest liberalismist konservatismiideedeni. Pärast II maailmasõda konservatiivide mõjuvõim nõrgenes. Kuna enne ja pärast II maailmasõda olid Euroopas võimul parempoolsed diktatuurid, hakkas selle vastureaktsioonina levima liberaalne maailmavaade. 1970. aastatel toimus maailmas järsk majanduslangus, mis sai alguse nafta hinna tõusust kümnetes kordades, tekkisid sotsiaalsed probleemid, nagu suur tööpuudus, kodutus, sotsiaalkulutused panid valitsustele suure koorma, inflatsioon kasvas järjest. 1960
see rahulolematus rajab teed ka fasismile. Nõukogude Venemaa ei osale rahukonverentsidel. Venelaste arvamust ei küsita. Põhjuseks on suuresti see, et nad lahkusid sõjast (hülgasid oma liitlased). Nõukogude Liidust sai Rahvasteliidu liige alles 1934a. Maailmasõdade vaheline periood Vana maailma lagunemine ja moodsa maailma algus. 19saj oli olnud individualismi ja kodanliku ühiskonna sajand, liberalismi sajand (liberalismist sai nii ühiskondlikus kui ka majanduslikus ja poliitilises elus aktsepteeritud lähenemine). I Maailmasõja ja Vene revolutsiooniga algas masside ajalugu. Oluliseks muutus see, et kess juhib masse. Peale sõda 1920'te alguses ühiskondlike segaduste ja ebakindluste aeg nii Suurbritannias, Prantsusmaa kui ka Saksamaal: Majandusraskused (võlad, sõjakahjud, sõjahüvitised, inflatsioon). Prantsusmaa ja Belgia puhul sõjakahjud on
riigis inimestele õiguslikud võrdsed võimalused, et igaüks võiks jõuda võimalikult suure heaoluni. Kes aga eluvõitluses alla jäid, olid nõrgemad, kes pididki paratamatult kaotama. Klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19. sajandil. 20. sajandil asendus see sotsiaalliberalismiga. Selle tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsiaalliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid postitiivsena. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne- riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav. Selline arusaam on viinud heaolu teooria väljakujunemisele
Nad peavad oluliseks ühiskonna järjepidevust, mida ei tohi rikkuda mõtlematute reformidega. Riik peab olema tugev. Nad pole pidanud demokraatiat parimaks ühiskonna valitsemise viisiks, kuna rahvas pole alati pädev otsustama. Konservatiivid väärtustavad eriti rahvust ja selle kultuuri, religiooni kui ühiskonna moraalset alust ning perekonda. Neokonservatism, uusparempoolsus Uusparempoolsus hõlmab mitmesuguseid ideoloogiaid klassikalisest liberalismist konservatismiideedeni. Pärast II maailmasõda konservatiivide mõjuvõim nõrgenes. Kuna enne ja pärast II maailmasõda olid Euroopas võimul parempoolsed diktatuurid, hakkas selle vastureaktsioonina levima liberaalne maailmavaade. 1970. aastatel toimus maailmas järsk majanduslangus, mis sai alguse nafta hinna tõusust kümnetes kordades, tekkisid sotsiaalsed probleemid, nagu suur tööpuudus, kodutus, sotsiaalkulutused
annaabi.ee 
