aastaaega Resistentsed desinfitseerivate ainete suhtes Haiguse kirjeldus Nakkushaigus, kulgeb ägedalt kui ka krooniliselt Tabab eeskätt kopse, lümfisõlmi (ka teised organid) Aastas nakatub keskmiselt 8 milj ning sureb 2 milj, kolmandik kogu maailmaelanikest Nakkusallikas Tavaliselt hingamiselundite lahtist tuberkoloosi põdev haige Haigusetekitajad ehk bakterid levivad rögapiiskadega Haiged loomad võivad samuti levitada Tuberkuloosi levikuteed Peamiselt õhu kaudu (rögapiiskadega) Harva nakatunud piima, vigastatud naha ja limaskestade kaudu Suurim oht lähikontakteerujal (perekonnaliikmed jm) Soodustab vähetoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus Haigusnähud Peiteperiood 2-12 nädalat Sõltub elundist Sagedaim sümptom üle 3 nädala kestnud köha (samuti ka veriköha ning rögaeritus) Mõnikord asümptomaatiliselt Ravi kestab väga kaua
*ravitakse AIDSiga kaasnevaid haigusi *ptakse ravimite abil vhendada valu, tsta sgiisu, pikendada aega nakkuse saamisest haiguse avaldumiseni HEPATIITt e. kollatbi H - Austraalia antigeen, viirus keskkonnas hvib aeglaselt 1tp - kandub edasi nagu soolenakkus, sgi ja joogiga 2tp - kandub edasi verega, emalt lootele, seksuaalsel teel (B;C; D;E) Viiruslik hepatiit kahjustab makse *rohkem ohvreid kui AIDS'il *valdav enamus haigeid on noored *tekitab maksadehvimist ja -vhki Levikuteed: *sugulisel *mustad sstlad *hised hambaharjad, ziletid *vra verega kokkupuude *tatoveerimine I Kollasuse eelne periood 7-10 peva - iiveldus, isutus, oksendamine, vike palavik II Kollasuse periood - limaskestad ja nahk kollased, uriin tume, vljaheide hele III Paranemis periood - sstev reiim 6kuud. Keelatud on alko, vrtsiline toit, fsiline koormus
tingimustes toksiine • Teetanust põhjustava bakteri eosed on pinnases (mullas, kõdus, sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Vastsündinu teetanus • Esineb vaid arengumaades • Kõrge suremus • Vähemalt pooled teetanuse surmajuhtudest maailmas kuuluvad vastsündinu teetanuse arvele • Arengumaades ulatub teetanuse 28%ni, arenenud maades esineb surmajuhte harva • Esineb ka kaasasündinud teetanust (vastsündinu saab teetanuse haigestunud emalt) Levikuteed • Arenenud riikides on enam kui 70% juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega • Teetanuseoht võib kaasneda marratuste, lõike-ja torkehaavade, nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega Haigusnähud • Suurenenud lihastoonus ja spasmid • Teetanuse kutsub esile juba väga väike kogus toksiini • Läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune ning inimene vajab ikkagi teetanuse vastast immuniseerimist Generaliseerunud teetanus
* HTLV- 1 põhjustab verevähki. VIIRUSED: PPT Lastehalvatus e. Poliomüeliit. KALBRE Nakatumine: tekitaja on polioviirus Sümptomiteks palavik peavalu, kõhuvalu, kurguvalu, lihaste halvatus, hingamislihaste halvatus.levik maailmas . aastal 1996 registreeriti 3500, eestis viimane 65. Aastal. Vaktsiine on kahte tüüpi, suukaudu tilkadega, ja süstitav vaktsiin. NEEMRE- HIV Sümptomid kaalukaotus, väsimus, palavik kõhulahtisus öine higistamine, kuiv köha.. Levikuteed on kaitsevahenditeta seksi kaudu, rasedusajal emalt lapsele, rinnapiima kaudu(välditav). Levik maailmas: aafrika, aasia, epideemia sai alguse 1981. Ravi puudub ja ka vaktsiin. UKU Leetrid Inkubatsioon 4-15 päeva, palavik, sügelised, kõhulahtisus, kopssupõletik, peaajupõletik, sarvkesta haavandid, ainult inimeste haigus, hingamiselundkonna kaudu, piisknakkus, maailmas 345000 surmajuhtumit, ravi 90% immuniteedita nakatuvad, kokku 21 tüvi, 1 vaktsiin, elus viirusosakesed, puhkus rahu
Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid organismis. 1g valkude oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Ainevahetuse regulatsioon Sisesekretsiooninäärmetes toodetakse hormoone - need on ained, mille abil organism reguleerib ainevahetust ja selle kaudu kasvu ning arengut. Ensüümid on olulised metabolismis, sest need võimaldavad organismide autojuhtimist. Ensüümid võimaldavad metaboolset levikuteed, vastuseks muudab rakus keskkonda ega lase signaale teistesse rakkudesse. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Kokkuvõte Ainevahetus on protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Ainevahetuse kiirust mõjutavad vanus, sugu, vanus ning samuti ka toit ning elustiil.
miljoniteni · Haigustekitajad toidus ei paljune (enamikel juhtudel) · Inimest nakatab Haigustekitajatega saastunud toit Haige inimene või loom Tervenenud mikroobikandja Mittehaigestunud mikroobikandja Toidumürgistus- toidus on toksiinid või toksiine tootvad bakterid. Muud mittemikrobiaalsed mürgised ühendid. Helmintoosid- tekib parasiitidega saastunud toidu söömisel. Areneb parasiitide munadega saastunud toidu söömisel. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused toored ja vähekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha, vesi, toorpiim, lemmikooomad, närilised, kahjurid. Siirutaja- ristsaastumine. Ennetamine: kuumtöötlemine, ristasaastumise vältimine, linnuliha täielik sulatamine enne kuumtöötlemist. S. typhimurium, S. enteritidis. Säilib kuivatatud, külmutatud, suitsutatud ja soolatud toidus. S. aureus allikad/levikuteed, ennetamise võimalused<1 µg toksiini kutsub sümptomid esile. Ei moodusta toksiini
kõhulahtisuse episoodide ajal, saastades pindasid, mille puudutamisel kantakse kätega viiruseid edasi, kuid samuti ka inimene-inimene otsekontaktina ja levivad õhus aerosoolina. Kuigi viirus võib levida õhuga, siis nakatumist viiruste sissehingamisega ei saa, vaid viirus siseneb organismi ikka suu kaudu – kas siis mustadelt kätelt või saastunud söögi-joogiga. Haiguspuhangute ajal esinevad korraga mitmed levikuteed – nt vee joomisel, milles olid noroviirused, haigestunud inimene nakatab teised oma pereliikmed, kes saavad nakkuse kas siis saastunud esemete kaudu või otsekontaktina. Kliiniline pilt. Millised on noroviirushaiguse sümptomid? Pärast nakatumist hakkavad noroviirused seedekulglas paljunema ja haigusnähtude tekkeni kulub aega tavaliselt 1-2 päeva. Kui viirusosakesi on sattunud soolestikku aga massiliselt, võivad haigusnähud tekkida juba 10-12 tunni möödudes.
haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik. 3. Üldist antitoksilist ravi teostatakse spetsiifiliste antibiootikumi manustamisega rohke vedeliku ülekandmisega manustades söetablette manustades antitoksilist seerumit. 4. Milliseid järgmistest meetmetest võib kasutada profülaktikaks nakkusallika suhtes haige isoleerimist palati tuulutamist repellentide kasutamist vaksineerimist 5. Nakkuse üekande ehk levikuteed võivad olla: puugid õhk pinnas närilised 6. Pandeemia on: ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse väga massiline levik nakkushaiguse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused nakkushaiguse üksikjuhud. 7. Piisknakkus vältimiseks on olulisem: pesta korralikult käsi kanda maski vältida kokkupuudet pinnasega vältida putukahammustusi. 8
16. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Kolm geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet: 1. Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; 2. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; 3. Eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed. Selle uurimissuuna esindajad on näiteks Kaarle Krohn, Walter Anderson 18. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Ühe katse, kuidas seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju teeb Walter Anderson (1923), kes sõnastab enesekontrolli seaduse (nimetatud ka Andersoni seaduseks). Selle järgi omandab jutustaja teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead)
18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) 18.2. Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson, Carl Wilhelm von Sydow jne 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? 19.1
18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) 18.2. Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson, Carl Wilhelm von Sydow jne 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? 19.1
folkloristika vahel. Hurt folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist. 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid *Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist *Meetordi põhiseisukohas sõnastad Kaarle Krohn 18. Kuidas toimib W. Andresoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Iga jutustaja on kuulnud mõnda muinasjuttu või naljandit või legendi oma eelkäijalt mitte üks, vaid mitu korda, ta on kuulnud seda mitte ühelt, aga tervelt realt jutustajatelt ja erinevates redaktsioonides. 19
Toiduinfektsioon tüüpiline nakkushaigus, mis levib toiduaine kaudu Toidunakkus ehk infektsioon on toidust tingitud haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid · Helmintoos tekib parasiitidega saastunud toidu soomisel, areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel · Toidumurgistus toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe toidus on muu paritoluga mürgiseid ühendeid 12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid · Ennetamine: kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha taielik sulatamine enne kuumtootlemist 13. S. aureus Nakkusesiirutaja: liha, linnuliha, piim (mastiit), koorekastmed, kreemid, salatid, sink · Ennetamine: toidukaitleja, keskkonnahugieen 14. Listeria monocytogenes
Toiduinfektsioon tüüpiline nakkushaigus, mis levib toiduaine kaudu Toidunakkus ehk infektsioon on toidust tingitud haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid · Helmintoos tekib parasiitidega saastunud toidu soomisel, areneb parasiitide munadega saastunud toidu tarbimisel · Toidumurgistus toit sisaldab mikroobset toksiini ja/või toksiini tootvaid mikroobe toidus on muu paritoluga mürgiseid ühendeid 12. Salmonella levikuteed, ennetamise võimalused Allikas: toored ja vahekeedetud toiduained (kanaliha, munad, liha), saastunud vesi, toorpiim, lemmikloomad, narilised, kahjurid · Ennetamine: kuumtöötlemine, ristsaastumise vältimine, linnuliha taielik sulatamine enne kuumtootlemist 13. S. aureus Nakkusesiirutaja: liha, linnuliha, piim (mastiit), koorekastmed, kreemid, salatid, sink · Ennetamine: toidukaitleja, keskkonnahugieen 14. Listeria monocytogenes
Ebaadekvaatne ravi 2. Endogeenne ehk mitteallergiline astma. Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid, keemilised ärritajad ja toksilised ained, kehaline pingutus, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu aspirin jne. Esineb eakamatel. 3. segavorm (endogeenne + eksogeenne). Esineb valdaval osal astmahaigetest. Tuberkuloositekitaja ja selle levikuteed, riskigrupid (kes haigestub?) Kopsutuberkuloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis ehk Kochi kepike, erandjuhtudel võib tekitajaks olla ka Mycobacterium bovis. Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse, harvem teisi elundeid (luu-liigessüsteem, kuseteed jt). Tekitaja: Tuberkuloosi tekitaja on aeroobne happekindel mikroob (Mycobacterium tuberculosis, erandjuhtudel ka Mycobacterium bovis), mis on väliskeskkonnas püsiv. Tänavatolmus püsib
inimühiskonnale ning nõuab koostööd erinevate teadusharude, omavalitsuste, tööturu institutsioonide, kindlasti meedia, avalikkuse, sotsiaaltöö ja tervishoiu kutsealade vahel. Ränne, turism, kolimine teise riiki, kui potensiaalne oht levitada viirust. HI-viirusega nakatumine toimub läbi riskikäitumise. Ülekanne ei piirdu ühe konkreetse rassi / rahvuse, soo, suhtete või kogukonna liikmeks kuuluvuse järgi. Praeguseks on teada HIV-nakkuse levikuteed vere, sperma ja tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Iga päev sureb 8000 inimest AIDS-iga seotud haigusesse, mis on osaliselt tingitud ebapiisavast juurdepääsust ravimitele ning teadmatusest oma tervislikust seisundist. Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias levib HIV / AIDS levib peamiselt narkootikumide süstimise kaudu süstalde jagamisel (Tomaszewski, MSW, ACSW 2006). Olukord Eestis 2015. aastal (diagnoositud HIV-positiivsed) 2015. a seisuga 27. märts on Eestis diagnoositud 79 HIV-nakatunud isikut
Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Andersoni seadus – jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et
Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Andersoni seadus jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja
American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folkloe USA-s ja Kanadas (1888) Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivistmist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn Folklore Fellows Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows Asutajad 1907. a, Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) Väljaannete sari FF Communications (=FFC) Distsipliinide iseseisvumine
ja 1901. aastal välitöid keelesaartel; 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumisaktsiooni; üks ERM(Eesti Rahvusmuuseum)'i asutajatest. 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajalooline meetodi(e. Soome meetod) põhimõtted on nt: uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid, eesmärk on selgitada välja tekstide algupära, genees ja levikuteed, väärtustab suuri rahvaluulekogusid, on mõjutatud evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast. Selle meetodi esindajad: Kaarle Krohn, Axel Olrik 19. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? See toimus 20.sajandi alguses; Toimus teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine. Eraldi hakkasid seisma rahvaluule/folkloor, muinasteadus arheoloogia, rahvateadus etnograafia/loogia.
tõlgendus, müütide alus loodusjõudude seletamises. LAENUTEOORIA erinevate rahvaste muinasjuttude saranuses tuleb nende ühisest algupärast nt Vana-Indiast on pärit või siis edasine laenamine Pärsiast jne ANTROPOLOOGILINE kk ideed tärkavad ISE. Seotud Usa & Inglismaa koloniaalpoliitikaga. SOOME kk tekstide analüüsiga selgitada välja nende omavaheline seos. Leida algtekst ja siis leida levikuteed. (Ajaloolis-geograafiline meetod seega) Vene STRUKTURALISTID aluseks teksti vorm. Erinevate regioonide lähenemisviisid: 2 Ingliskeelne folkloristika tegeleb kaasaja ja inimeste endaga, sotsiaalantrop. Lähenemisviisid, kommunikatsiooniuuringud Saksakeelne folkloristika minevikuline, ajaloolisi tekste uuriv. Oma kultuuri uurimine, tekstide struktuuri ja teemade leviku uuringud.
American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888); Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898); Meetodid ja koolkonnad Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn. Loodi ka rahvusvaheline uurijavõrgustik: Folklore Fellows. Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor folkloristika o Muinasteadus arheoloogia o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia
paranemisel; (3) nekroosi järgselt elundites/kudedes, mis pole võimelised regenereeruma (närvirakud,kardiomüotsüüdid); (3) võõrkehade ümber. 1. Paranemine (ennistus) soodne lõpevorm. 2. Patoloogiliste seisundite teke: - rohke granulatsioonkoe vohamine; - morfoloogilised muutused funktsioonihäire; - ägeda põletiku üleminek krooniliseks; Põletiku levik. Põletiku levikuteed: a) vahetu levik (per contingentatem); kohevas sidekoes, või parenhüümilt kapslile; b) kanalikulaarne (per continuitatem); õõnsates anatoomilistes struktuurides; c) hematogeenne baktereemia, sepsis, septikopüeemia; d) lümfogeenne lümfadeniit. 21. Hemostaas, hemostaasi põhietapid, hüübimishäired. Hemostaas on inimese organismi vastus veresoone vigastusele ja verejooksule. Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta
18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? • Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis; 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; – Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; – Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn – vt Die Folkloris2sche Arbeitsmethode (1926); Esindajad: Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid?
asutajatest; • 1922-1934 EV suursaadik Suurbritannias ja Hollandis; 20. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. • Soome meetod ehk ajaloolisgeograafiline meetod; o – Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; o – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson 21. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Folkloristika kui teadusharu kujunemine: distsipliinide iseseisvumine • Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia;
Esimene doktorikraadiga folklorist. 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk geograafilis-ajalooline meetod: Geograafilis-ajaloolise meetodi abil uuriti tekstide levikut, arvestamata inimeste jm. pärimuse levikutingimusi mõjutavate tegurite osalust. Eesmärk on välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid. Võrreldakse erinevaid rahvaluule pala variatsioone, et selgitada välja algupärane tekst ja selle asukoht. Väärtustab suuri rahvaluulekogusid. Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson. Julius Krohn. 19. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Iseseisvus Herderi ideedega 1770ndatel aastatel. Välitöödega alustati 19. sajandil
Valamisraam valmistati taimekiududest ning õmmeldi kokku hobusejõhviga. Liimistamiseks kasutati riisitärklist, taimseid liimaineid ning kriidi ja tärklise segu. Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased hüdraulilised tambiveskid, traadist valamissõelad, vildid paberilehtede eraldamiseks pressimisel, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Paberi levikuteed Hiinast Euroopasse 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Hiinast Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Nepaali ja Birma Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Araabia kalifaadis valmistati paberit esmakordselt 8. aajandi alguses Samarkandis, sealt levis paberivalmistamise oskus Bagdadi, Damaskusesse ja Egiptusesse. Juba 1056 aastast on teada paberiveski olemasolu Hispaanias Xativas. 1270.aastatel ehitati esimene paberiveski Itaalias.
Enne kliiniliste tunnuste ilmnemist võib viirust isoleerida: kõri limaskestalt, piimast, spermast. Viirus tapetud või hukkunud loomades: haiguse akuutuses faasis kõigis kudedes ja organites; pärast surma pH langus lihaskoes tapab viiruse, viirus säilib lümfisõlmedes ja luuüdis. Viiruse persisteerimine kõrgis pärast tervenemist veis: 9 kuud 50% loomadel, lammas: 9 nädalat 50% loomadel, siga: mitte kauem kui 1 kuu. Viiruse levikuteed: nakatunud loomad, saastunud loomsed produktid (luudega liha, piim, sperma), toidu- ja tapajäätmed, saastunud rõivad, saastunud inventar, sõidukid ja seadmed, tuulega. 31. Sigade klassikaline katk On väga kontagioosne sigade flaviviroos, mida iseloomustab ägeda kulu korral septitseemia, alaägeda ja kroonilise kulu korral enerokoliit ja kopsupõletik. Endeemiline Ladina-Ameerika maades.
Enne kliiniliste tunnuste ilmnemist võib viirust isoleerida: kõri limaskestalt, piimast, spermast. Viirus tapetud või hukkunud loomades: haiguse akuutuses faasis – kõigis kudedes ja organites; pärast surma – pH langus lihaskoes tapab viiruse, viirus säilib lümfisõlmedes ja luuüdis. Viiruse persisteerimine kõrgis pärast tervenemist – veis: 9 kuud 50% loomadel, lammas: 9 nädalat 50% loomadel, siga: mitte kauem kui 1 kuu. Viiruse levikuteed: nakatunud loomad, saastunud loomsed produktid (luudega liha, piim, sperma), toidu- ja tapajäätmed, saastunud rõivad, saastunud inventar, sõidukid ja seadmed, tuulega. 32. Sigade klassikaline katk On väga kontagioosne sigade flaviviroos, mida iseloomustab ägeda kulu korral septitseemia, alaägeda ja kroonilise kulu korral enerokoliit ja kopsupõletik. Endeemiline Ladina-Ameerika maades.
peiteaeg, haigestumine viirushaigustesse( viirushaiguste levik ja haiguste vältimine d infoallikad ja tervenemine gripp, kollatõbi, vältimine, HIV selle Tehnoloogia ja (teatmeteosed, internet) AIDS, punetised, levikuteed ja sellest innovatsioon: info marutaud, hoidumise võimalused otsimine kasutades lastehalvatus, erinevaid entsefaliit, herpes, otsingumootoreid
umbumus d) sünoviaalmembraanidel: - anküloos e. liigesjäikus 7) Põletiku tüsistused: - põletiku levimine, generaliseerumine, sepsis; - Kahheksia (kõhnumine); - sekundaarne amüloidoos (teatud haiguste korral kudedes ladestuv valk, mis sisaldab immunoglobiliinifagmente); Fibrooskoe moodustamine- armi teke A.Fibroblastide ja veresoonte endoteelrakkude migratsioon B. Granulatsioonkoe moodustumine C. Kollageenkiudude maturisatsioon Põletiku levik Põletiku levikuteed: a) vahetu levik (per contingentatem); kohevas sidekoes, või parenhüümilt kapslile; b) kanalikulaarne (per continuitatem); õõnsates anatoomilistes struktuurides; c) hematogeenne baktereemia, sepsis, septikopüeemia; d) lümfogeenne - lümfadeniit; Krooniline põletik Kujunemise põhjused: 1) pikaaegselt persisteeruv infektsioon (M. tuberculosis, teatud viirused, seened, parasiidid); 2) toksilise vm. kahjustava faktori (eksogeense,endogeense) pikaaegne kestev toime;
tingimused ◦ Toidu puudumine ◦ Konkureerivad liigid/kiskjad Barjääride ületamisel omad raskused: ◦ Maismaataim/-loom ei saa levida kaugele saarele ilma kõrvalise abita ◦ Veeorganism ei saa naaberveekogusse levida, kui otsene ühendus puudub veekogude vahel ◦ Ulatuslikud kõrged mäestikud barjääriks enamikele organismidele ◦ Liikide enda füsioloogia piirab – liik on oma evolutsiooni vang (palmid) Levikuteed Koridor: kahe elupaiga vahel leiduvad omavahel seotud veidi varieeruvad elupaigad, mille kaudu kummaski “koridori” otsas leiduvatel liikidel on lihtne mõlemasse suunda minna ◦ Euraasia ühendab Lääne-Euroopat Hiinaga Filter: elupaikade vahel leiduv ala erineb rohkem ja vaid mõned liigid suudavad neid läbida ◦ Kesk- Ameerika troopiline tasandik “Võitja saab kõik”: elupaik on ümbritsetud kardinaalselt erineva keskkonnaga, elupaigani jõudmine
monotsüüdid ja mikrogliia võivad ajus põletikulise vastuse tekitada, on võimalikud ka otsesed tsütopaatilised mõjud neuronitele. Epidemioloogia. Ümbrisega viirus! Pikk prodromaalperiood, viiruse levitamine võib toimuda enne identifitseeritavate sümptomite teket. Risk: süstivad narkomaanid, paljude partneritega suguliselt aktiivsed tegelased, prostituudid, HIV+ emade vastsündinud, enne 1985 ka hemofiilikud ja organite retsipiendid. Ülemaailmselt laienev epideemia, sesoonsuseta. Levikuteed. • Veri: vereülekanne, veretooted; süstlate jagamine; nõelatorked, avatud haavad ja limaskestadega kokkupuuted tervishoiutöötajatel, tätoveeringunõelad. • Suguline ülekanne: anaalne, vaginaalne. • Perinataalne ülekanne: intrauteriinselt, sünnitusel, rinnapiimaga. Haigused. HIVi esialgsed sümptomid (äge faas, 2–4 nädalat pärast infektsiooni) on gripi– või mononukleoosilaadsed, kuni 3 kuud pärast infektsiooni võib tekkida lööve või aseptiline meningiit
loomalt/linnult või saastunud esemelt teise, vastuvõtliku inimese organismi. Soodsatel tingimustel toimub haigustekitajate paljunemine, koe- ja elundikahjustused. Väljenduvad kas kliiniliste haigusnähtude ilmumisena, subkliinilise nakkusprotsessina või kandluse kujunemisena. Nakkushaiguse tekkimine põhineb nakkusahelal, mille lülideks on haigustekitaja patogeensus, virulentsus ja paljunemisvõime, nakkusallikas, haigustekitaja levikuteed ning nakkusobjekt ehk inimene, kelle immuunsüsteemi talitusvõimest sõltub immuunsus ja organismi vastupanuvõime. Patogeensus tähendab mikroobi võimet vallandada nakkusprotsess ja põhjustada haigust. Üks tähtis patogeensuse tunnus on võime tungida organismi kaitsemehhanismi ja põhjustada rakuhävingu. Patogeensusega tihedalt on seotud virulentsus, invasiivsus ja adherentsus. Virulentsust iseloomustab mikroobi põhjustatud haiguse raskusaste. Mõõdab mikroobi patogeensust