B. Asümmeetrilise konkurentsi puhul? Asümmeetrilise konkurentsi korral tekivad selged võitjad ja selged allajääjad, B on õige. 21. Kas juhuslik ruumiline jaotus võiks iseloomustada: A. heeringaid? B. sebrasid? C. pesitsevaid haudelinde? D. üheaastasi põlluumbrohte? Heeringad ja sebrad on parvedes-karjades (agregeeritud jaotus), haudelinnud regulaarse jaotusega. D on õige. 22. Eeldame, et kahe ristuva isendi geneetiline distants on positiivselt seotud isendite vahemaaga ruumis. Kas sel juhul on reproduktiivne edukus maksimaalne: A. Võimalikult väikese levimiskauguse korral? B. Võimalikult suure levimiskauguse korral? C. Optimaalse (mingi vahepealse) levimiskauguse korral? D. Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral? Liiga väikese vahemaa puhul võib tekkida inbriidingu depressioon (geneetiline degradatsioon
Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete
75 kraadi. Aina rohkem PARi jääb maakerale kinni. Jääaeg = kui on olemas mandrijää kilbid. Praegu on jääaeg. Registreeritud ekstreemsed temperatuurid: Maksimum: California Death Valley 56.7 kraadi Miinimum: Antarktikas -89.2 kraadi Temperatuur on seotud laiuskraadiga ja kõrgusega Kehtib seaduspära: 100m kõrgust = -1 kraadi aastast temperatuuri kuivas õhus = -0.5 kraadi aastast temperatuuri niiskes õhus. Sõltuvus laiuskraadidest: • Maakera telg on kaldu • Maakera trajektoor on elliptiline Apheelia – maa asetsemine päikesest kõige kaugemal (juuli) Periheelia – maa asetsemine päikesele kõige lähemal. Maa saab 6% rohkem kiirgust. (jaanuar) Seetõttu pole meil talv nii külm kui võiks ja suvi nii soe kui võiks. Organismid on kohastunud temperatuurikõikumisi trotsima erinevalt 1. POIKILOTERMSED = kõigusõõjased organismid. Organismidel puudub hea meede temperatuuri reguleerimiseks.
Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa.
1. tüüpi kõver K-strateeg, nt. inimene; 2. tüüpi kõver näitab suremist, kui juhuslikku ajast sõltumatut protsessi (merikarp); 3. tüüpi kõver r-strateegid, nt. jänes. Paljunemisväärtus: vx= x lt/lx x mt Milline on tõenäosus, et organism on saavutanud vanuse x ja elab saavutab mingi vanuse t. Vx x vanuse isendi paljunemisväärtus; põlvkonna ootus 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon. Levik isendite jaotus ja paiknemine ruumis. Levimine protsess, mis organisme ruumis ümber paigutab. 1) Juhuslik levik iga organismi paiknemine sõltumatu teistest, nt. kõrbede ja poolkõrbede umbrohud. 2) Regulaarne levik organismidevaheline ruum ära jaotatud nii, et distants oleks maksimaalselt suur, nt. pesitsevad linnud, kiskjad (tahavad oma territooriumi). 3) Agregeeritud levik organismid rühmades, tihedates kogumites, nt. kalad, linnu parved, karjad, ühiselulised pered
vanuses x; lxmx vôi järglaste arv liikme kohta vanuses x; mx - valige ise. Deevey kôverad - näitavad populatsioonis toimuva elumuse sôltuvust elueast. 1. tüüpi kôver - K- strateeg, nt. inimene; 2. tüüpi kôver - näitab suremist, kui juhuslikku ajast sôltumatut protsessi (merikarp); 3. tüüpi kôver - r-strateegid, nt. jänes. 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon. Levik - isendite jaotus ja paiknemine ruumis. Levimine - protsess, mis organisme ruumis ümber paigutab. 1) Juhuslik levik - iga organismi paiknemine sôltumatu teistest, nt. kôrbede ja poolkôrbede umbrohud. 2) Regulaarne levik - organismidevaheline ruum ära jaotatud nii, et distants oleks maksimaalselt suurt, nt. pesitsevad linnud, kiskjad (tahavad oma territooriumi). 3) Agregeeritud levik - organismid rühmades, tihedates kogumites, nt. kalad, linnu parved, karjad, ühiselulised pered.
2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega
Surevad või jäävad ellu ju mitte üksikud tunnused, vaid terved organismid. Isendi bioloogilist edukust mõjutab järelikult korraga isendi kogu genoom. R. Dawkins (1976, 1989) kasutas selle aspekti illustreerimiseks ilmekat metafoori sõudemeeskonnast. Iga üksik sõudja võidab, kui võidab kogu paatkond. Vilets sõudja heas paatkonnas võib tulla võitjaks, hea sõudja viletsas paatkonnas jääda kaotajaks. Geenid on nagu sõudjad, isend nagu paatkond. Iga üksiku geeni (alleeli) sagedus järgmises põlvkonnas suureneb, kui ta on seotud keskmisest edukamate geenikombinatsioonidega ehk isenditega. Isend on geeni seisukohalt üksnes vahend endasuguste taastootmiseks. Isendi bioloogilise edukuse tunnustatud mõõduks on tema poolt elu jooksul produtseeritud ja suguküpsuse saavutanud järglaste koguarv ehk eluaegne sigimisedukus (lifetime reproductive success).
saab esile kutsuda kolhitsiiniga. Haplpoidsete ja triploidsete taimede viljad on tavaliselt steriilsed (seemnetud). Steriilsed taimed Hübriidide loomisel võivad tekkida steriilsed järglased (vanemate kromosoomide arv on erinev), selle ületamiseks kahekordistatakse kromosoomistik ning järglased muutuvad viljakaks. Steriilsust võib sihilikult esile kutsuda populatsiooni kontrollimiseks vältimaks invasiivsuse teket. ◦ Ristatakse diploidne ja tetraploidne isend Steriilsust kutsutakse esile seemnetute viljade tootmiseks (arbuus, banaan, pomelo) Polüploidsed taimed võivad olla suuremad ja saagikamad ning sageli ka haiguskindlamad, kuid geneetilise sobimatuse korral nõrgemad ja steriilsed. Mutatsioonid Kiire ja äärmuslik pärilik muutus geenis, mis ei tulene rekombineerumisest. Võivad olla looduslikud või esile kutsutud ning ilmnevad kas kromosoomi, geeni, genoomi, molekuli või tsütoplasma tasandil.
tsütogeneetilised või molekulaarsed märgised, nende järjestus ja vahekaugused. Kromosoomikaardid võib jagada kahte suurde gruppi: geneetilised ja füüsilised. · Geneetiline kaart (genetic map) koostatakse geneetilise analüüsi põhjal; see kujutab aheldunud geenide paiknemist kromosoomis üksteise suhtes. Geenidevahe suhtelist pikkust mõõdetakse rekombinatsioonisageduse kaudu ja väljendatakse sentimorganites (cM) e. morganiidides. 1 cM on distants geenide vahel, mille rekombinatsioonisagedus on 1%. Rekombinatsioonisagedus erinevate liikide genoomides ja ka erinevates kromosoomides erineb. Nii näiteks näitab rekombinatsioonisagedus 1% pärmil, et vastavate geenide vaheline kaugus on umbes 3103 bp e. 3 kb. Inimesel on aga rekombinatsioonisagedus 1% nende geenide vahel, mille kaugus on 106 bp e. 1 Mb. Kõik ühes kromosoomis paiknevad geenid on sünteensed; sünteensete
vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3
üksteisega erineval määral assotsieerunud. Nimelt on seotud tegevused (nt koera sugemiskäitumisel esinev kratsimine, keelega pesemine ja keha raputamine) kõik põhjustatud ühedest ja samadest teguritest (nt naha sügelusest). Kusjuures üks tegevus võib olla omakorda teisele otseseks põhjuseks (nt joomine teeb noka märjaks, seda kuivaks saab vaid nokka raputades). Isendite hetkevajaduse mõõtmine Kuidas mõõta seda, millise tegevuse peaks isend mingil ajahetkel valima? Kõige rohkem on selles osas uuritud söömis- ja joomiskäitumist, sest neid tegevusi põhjustavaid tegureid on lihtne manipuleerida (nt hoides loomi kindla aja jooksul näljas või janus). Nälja- või janutunnet on võimalik kvantitatiivselt hinnata selle järgi, kui palju loom võimaluse avanemisel sööb või joob (nt näljatunne = 10 g, kui loom sööb 10 g standardtoitu). (Katseseade tuvi söömis- ja joomiskäitumise uurimiseks – standardne
Nõnda, aitas Hardy–Weinberg’i seadus aktsepteerida looduslikku valikut kui usutavat seletust evolutsioonilistele muutustele mendelliku pärilikkuse korral. HW seaduse eeldused: Organismid on diploidsed Paljunemine on suguline Generatsioonid ei ole kattuvad Toimub vaba ristumine Populatsioon on lõpmata suur Sugudevahel ei ole alleelisageduste erinevusi Ei ole migratsiooni, mutatsioone ja looduslikku valikut Sellist populatsiooni ei ole muidugi olemas. Väga paljudel juhtudel on aga suhteliselt lühikeste ajavahemike kestel kõrvalekaldeid neist tingimustest niivõrd väikesed, et populatsiooni võib mitmete geenide suhtes vaadelda praktiliselt tasakaalulisena. Mõnikord võivad nende tegurite vastassuunalised toimed teineteist neutraliseerida, nii et populatsioon on geneetiliselt
elektronidest ja neutronitest (tuumafüüsikute väitel on tegelikkus oluliselt keerulisem). Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini. 3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia? Eluslooduse organisatsoonitasemed on: Ökosfäär Ökosüsteem Eluskooslus Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem. Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne.
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
Lahka eeldusi, millele peab populatsioon vastama, et me saaks loota, et sealsed genotüübisagedused on Hardy Weinbergi tasakaaluasendis. Mis suunas oleks genotüübisagedused HW tasakaalust erinevad iga eelduse olulise rikkumise korral eraldi. Hardy Weinbergi tasakaalu eelduseks on, et organismid on diplodsed, paljunemine on suguline, generatsioonid ei ole kattuvad, toimub vaba ristumine, populatsioon on lõpmata suu, sugude vahel eil ole alleelisageduste erinevusi, ei ole migratsiooni, ei ole mutatsioone (a->A), ei ole looduslikku valikut. ME. Eeldused: (Sille) • Organismid on diploidsed: kui on haploidsed, siis annab eellane täpselt oma genotüübi edasi ja nende sagedus sõltub sellest, kui palju indiviidid sigivad. • Paljunemine on suguline: kui pole suguline paljunemine, siis kandub genotüüp vanemalt järglasele otse edasi ja selle sagedus sõltub, kui palju teatud indiviidid sigivad.
laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism. Antropofiilne inimlembene, inimese loodud olusid eelistav (liik). Antropogeeenne inimtekkene, inimloodu. Kogu inimese mitmekülgne tegevus, mis viib looduse kui taime- ja loomaliikide elukeskkonna mumisele või peegeldub vahetult nende elutegevuses. Areaal e. levila mingi taksoni või süntaksoni esinemisala (territoorium või akvatoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Areng biosüsteemi kvalitatiivsete, ajas seaduspäraselt üksteisele järgnevate järkude (faaside, staadiumide)
2) antropogeensete tegurite mõju väljaselgitamine looduslikele süsteemidele; 3) teadusliku baasi loomine bioloogiliste ressursside ratsionaalseks kasutamiseks; 4) inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine. Ökoloogia jaotusi Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts. organismidel on indiviide raske eristada. Liik (species), bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi
Mida tähendab fingerprintimine. See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et tunnus, mis ei avaldunud I põlvko
Osa putukavastseid toitub sel viisil taimekudedest (nt mõnede liblikate röövikud lehtedest ja viljadest), osa surnud loomadest, nt kärbsevastsed. Pilt ja alltekst: Putukavastsed söövad lehtedesse käike. Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitainerikast vedelikku. Õitest hangivad magusat nektarit näiteks mesilased ja liblikad. Paljud sellised parasiitsed putukad nagu lehetäid ja lehekirbud imevad lehtedest taimemahla, paljud aga teiste loomade verd (sääsed, parmud, täid, lutikad, kirbud, puugid jt). Selleks on putukatel kujunenud sobiva ehitusega suised. Tinglikult võib ka ämblikke lugeda vedelikust toitujateks, sest nemad lasevad oma saagi väljaspool keha osaliselt seedida, mistõttu toit muutub vedelaks ja seejärel imevad ohvri seest tühjaks ning seedivad toitu ise edasi. Suurem osa loomi neelab eri suurusega tahkeid toidupalu: terveid loomakesi või taimede ja loomade tükke. Et saakloom kinni püüda ja surmata või toidust tükke
tegemist vastusega keskkonnatingimuste muutumisele. Osa füsioloogilisi vastureaktsioone ei ole mitte kohanemine, vaid organismi ebaadekvaatne "proov" kohaneda. Piiri tõmbamine pole alati lihtne ja siin pole mõtet kalduda viljatutesse arutlustesse. Struktuursed kohastuslikud muudatused on muidugi enam ilmekad taimedel: meie kask ja subarktiline vaevakask; rannikul üksikuna kasvav mänd ja männitihnikus kasvav isend jne. Taimede puhul on kohanemine tihti seotud selle kohanemise geneetilise fikseerumisega alamliigi tasemel - ilmselt on siiski tegemist pigem eri geenide aktiivsuse regulatsiooni muudatusega, kui geenide endi muutusega. Seda tõestab ka hübriidide "topeltkohastumus" - enamus annab hübriide erinevatele oludele kohastunud sama liigi taimega ja järeltulija on sageli "kohanenud" kahele eri keskkonnale. Võime õppida on ka kohanemine. Eriti oluliselt on see võime arenenud inimesel. Pole sugugi
ÕISIKUTE TÜÜBID: 1) Kobarõisikud e ratsemoossed õisikud 2) Ebasarikõisikud e tsümoossed õisikud, külgharud võivad kasvada peateljest pikemaks. Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea e täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peneiek telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju paid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja nutil nende kahe vahepealne (viimasele võivad vahel kinnituda ka väga lühiraolised õied). Korvõisiku, nuti ja tõlviku
nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esivanemast pärinevate põlvkondade kogum, mis on valiku ja olelusvõitluse tulemusena eristunud ülejäänud elusolenditest; ühtlasi on liik evolutsiooniprotsessi kindel etapp." Formaalse loogika seisukohalt: Liik on ühesuguste praktiliselt eristamatute isendite kogum.
juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära ja kattuvad limaga. Iga rakk jaguneb meioosi teel, kusjuures tekib neli haploidset rakku tetraad. Erinevate tetraadide kaks rakku liituvad omavahel, ülejäänud aga hävivad. Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest
aheldatuse määr; ristsiire; tõendid selle kohta, et ristsiire põhjustab geneetilise materjali rekombineerumist; homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid. Kromosoomide kaardistamine: geneetilise distantsi mõõtmine ristsiirete sageduse kaudu; aheldunud geenide kaardistamine; rekombinatsiooni sagedus ja distantsid geneetilisel kaardil; kiasmide sagedus ja geneetiline distants; geneetiline ja füüsiline distants. Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. Rekombinatsiooni allasurumine inversioonide toimel. Rekombinatsiooni geneetiline kontroll. 9. Aheldumise geneetiline analüüs, kasutades täiustatud meetodeid. Aheldumise uurimine katseorganismides: tetraadanalüüs seentel; "paigalhoidvate" kromosoomide kasutamine Drosophila geneetilises analüüsis. Spetsiaalsed kaardistamise meetodid: Neurospora crassa reastatud tetraadide
1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi des
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
Indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma ,,uutmoodi" ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Sellest on rohkem kirjas Unisoofia valdkonnas. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut ,,füüsilist keha". Sellisel korral eksisteerib isend elektriväljana sõltumata närvitegevuse arengust. See tähendab seda, et selline bioloogiline keha, mis esineb näiteks planeet Maal elavatel olenditel, puudub. Sellised välja-olendid näevad välja valgusena. Need on kui valgusolendid, mida on samuti nähtud surmalähedastes kogemustes. Kuid kõigest sellest on lähemalt kirja pandud ülitsivilisatsiooniteooria valdkonnas. 14
Näiteks indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma „uutmoodi“ ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse ( ülima õndsuse ) seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Unisoofia valdkond annab meile sellest väga täpse ülevaate. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut „füüsilist keha“. Sellisel juhul eksisteerib isend ainult elektriväljana – sõltumata aju närvitegevuse arengust. See tähendab seda, et selline bioloogiline keha, mis esineb näiteks planeet Maal elavatel olenditel, puudub. Sellised „välja-olendid“ näevad välja ainult valgusena. Need on kui valgusolendid, mida on samuti nähtud surmalähedastes kogemustes. Näiteks kosmoses on inimese kõige paremaks eksisteerimiseks just kehast väljas olles. Seda sellepärast, et siis ei
Näiteks indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma ,,uutmoodi" ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse ( ülima õndsuse ) seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Unisoofia valdkond annab meile sellest väga täpse ülevaate. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut ,,füüsilist keha". Sellisel juhul eksisteerib isend ainult elektriväljana sõltumata aju närvitegevuse arengust. See tähendab seda, et selline bioloogiline keha, mis esineb näiteks planeet Maal elavatel olenditel, puudub. Sellised ,,välja-olendid" näevad välja ainult valgusena. Need on kui valgusolendid, mida on samuti nähtud surmalähedastes kogemustes. Näiteks kosmoses on inimese kõige paremaks eksisteerimiseks just kehast väljas olles. Seda sellepärast, et siis ei
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on