2 maailmasõda (1)

1 Hindamata

Lepituspoliitika . Versailles 'i s� steem lagunes lepituspoliitika t�ttu.Lepituspoliitikaks nim.Inglismaa ja Prantsusmaa poolseid j�releandmisi Hitlerile.Nende eesm�rgiks oli s�ja �rahoidmine, kuid tegelik tulemus oli hoopis vastupidine .Nad julgustasid Hitlerit ja andsid sellele v� imaluse tugevamaks muutuda.Lepituspoliitika t�ttu oli Teine maailmas�da ohvrite - rohkem,kui muidu oleks olnud.Lepituspoliitika taga oli Inglismaa ja Prantsusmaa avalik arvamus. Poliitikud pidid arvestama rahva tahtega.Asja m�te oli selles,et ei saanud teha rahva tahte vastu,sest oli demokraatlik riik.Rahva tahet omakorda p�hjustas Esimeses maailmas�jas saadud kannatused ja kaotused. Lepituspoliitika etapid: sellega hakati tegelema pm kohe,kui Hitler v�imule sai. 1. 1934.a. Saksamaaa kehtestas �ldise s�jav�ekohustuse.(sellega oli v� imalik reserve ette vamistada) 2. 1935.a. Inglise-Saksa merekokkulepe.Sellega v�imaldati Saksamaal taastada s�jaaevastik.See v�is olla 35% Inglise laevastiku suurusest .Aga see fakt iseenesest oli juba Versailles'i kokkuleppest taganemine. 3. 1936.a. Saksamaal lubati karistamatult viia oma v�ed Reini tsooni. 4.M�ncheni konverentsi allakirjutatud �hish�vis 1938.a. sept. Sellega kulmineerus lepituspoliitika(k�rghetk)-k�ige suurem j�releandmine. Teise maailmas�ja s�divad pooled. �he pool olid Saksamaa ja tema liitlased ja teisel pool olid Hitlerivastase koalitsiooni riigid. N� ukogude Liit vahetas poolt.MRP kuni N�ukogude-Saksa s�ja puhkemiseni olid NSV Liit ja Saksamaa pm iitlased.(koos tungisid Poolale kallale, olid sellel perioodil teineteise suhtes s�bralikud ja ajakirjanduses ei tohtinud midagi negatiivset teisele poolele � elda )N�ukogude Liit varustas Saksamaad toorainega. 41.aastal N�ukogude Liit asus Hitlerivastase koalitsiooni poolele.Need riigid olid: Inglismaa,USA,N�ukogude Liit,Prantsusmaa,terve rida Kesk-ja L�una-Ameerika riike, Holland ,Norra,Belgia,Kreeka,Jugoslaavia,Poola. Potsdomi konverents 1945.juuli. Pandi paika s�jaj�rgse riigi piirid.Saksamaa kaotas oma Ida-alad.Ida- Preisimaa jagati Poola ja N�ukogude Liidu vahel �ra.Sakslastest elanikkond sunniti lahkuma . Saksamaa ise jaotati neljaks okupatsiooni-tsooniks.isaks jaotati ka Berliini linn neljaks tsooniks. Berliin j�i geograafiliselt N�ukogude okupatsiooni-tsooni keskele . See tkitas tulevikus suuri pingeid L��neriikide ja N�ukogude Liidu vahel.Otsustati Saksamaa denatsifitseerida-natsid minema.

.TXT Laadi alla originaalfail 1 lk · .txt · 54 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lizyy16 Õppematerjali autor

lepituspoliitika,2 maailmasõjas sõdivad pooled,
Potsdomi konverents 1945.juuli.

2 maailmasõda sõdivad pooled lepituspoliitika

Sarnased õppematerjalid

txt

2 maailmasõda

AJALUGU Hitleri vastane koalitsioon. Hakkas vlja kujunema Atlandi harta paasil.Sinna kuulusid philiste riikidena USA, Inglismaa ja NSV Liit.NSV Liit ja mned teisedki riigid hinesid Atlandi hartaga ja 42 aasta jaanuaris toimus Washingtonis konverents.Seal osalenud riigid hakkasid ennast nimetama hinenud rahvasteks.Neid hendas vitlus Hitleri vastu.Nad vtsid endale lesandeks videlda kuni Hitleri lpliku purustamiseni,aidata ksteist ja teha koostd.Sja jooksul Hitleri vastane koalitsioon pidevalt laienes,nt hines sellega enamik Kesk-ja Luna-Ameerika riike.Need ei osalenud kll otseselt sja tegevuses,aga aitasid majanduslikult Hitleri vastu videlnud riike.Koalitsioon laienes ka sja lppfaasis kiiresti,kui osa Euroopa riikidest vabanes Hitleri vimu alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle sja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koorem kanda Nukogude Liidul.Kasutati lend-lease ssteem

Ajalugu

docx

Kahe maailmasõja vahel (1930ndad)

Kahe maailmasõja vahel (1930ndad aastad) 1. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Selle põhjused ja tagajärjed (USA-s ja Euroopas)  Põhjuseks:  Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut.  Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka.  Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris).  Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.  Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima.  Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist.  Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi k

Ajalugu

doc

Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad)

Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS. (Märkida tuleb ära Saarimaa, Austria, Sudeedimaa, Tšehhi, (Danzig ja Klaipeda võib ka lisada). Tähtis on märkida kuidas liitmine toimus! c) Millal ja kelle vahel sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt? Märgi kaardile mõjusfääride piir ,ja nimeta riigid ja/või territooriumid, mis läksid Saksamaale, mis NSV Liidule. NSVL läks Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina

Ajalugu

docx

II maailmasõda

Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1

Ajalugu