Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lepinguõiguse kaasused koduseks lahendamiseks 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müüja, tundide, võlgnik, vääramatu, rikkumine, paula, treener, summast, ettemaks, põhjenda, mööbli, viidetega, spordiklubi, pirita, ootamatult, mistõttu, teatab, esiteks, tasust, alandamine, kummal, toimima, temalt, lepingupool, autole, tasuma, taganeda, tellida, köögimööbli, prisma, jooniste, võlasuhte, lepinguõiguse, kaasused, kaasusteLepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1. Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe , mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest , s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud , et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest , mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool , et soovib lepingu hinda alandada nii , et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab , et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest , kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks , kuna
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1. Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks,
hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing (1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4
kui V ei maksa kahe nädala jooksul võlgnevust, loeb A tähtaja möödumisel lepingu lõppenuls. Kui A ei maksnud võlgnevust A poolt määratud tähtajal, esitas A nõude põhivõla tasumiseks koos intressiga, põhivõlalt arvutatud viivise tasumiseks alates 1.01.; põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi tasumiseks. V keeldub nii suure summa tasumisest, põhjendades seda sellega, et A pidi arvesse võtma tema juhist kustutada makstud summast esimeses järjekorras põhivõlg. A omakorda vaidles vastu, et kuna lepingule ei laiene tarbijakrediidi sätted, siis ei ole V-l õigust võlgnevuse kustutamise järjekorda määrata. Kas A-l on õigus nõuda V-lt põhivõla, sellelt arvestatud intressi, põhivõlalt alates 1.01 arvestatud viivise, põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi maksmist?
OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei. Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Kuna õnnetus ei leidnud aset garantiiajal (hoone üleandmis-vastuvõtmis kuupäev ei olnud saabunud), siis puuduvad tellijal õigused nõuete esitamiseks garantiist lähtuvalt. Isegi, kui õnnetus oleks juhtunud garantiiajal, siis üldjuhul ei loeta garantiijuhtumiteks defekte, mis tulenevad ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu (milleks tulekahju välgulöögist ka on) toimest. Vt. VÕS § 103 Rikkumise vabandatavus. V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas nende büroohoone olmeruumide seinte ja põrandate katmiseks plaatidega. Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud
1. A kasutab kokkuleppel B-ga viimase autot ja tasub selle eest 500 eurot kuus, maksetähtajaga iga kuu 25. kuupäevaks. B laenas 20. oktoobril A käest 500 eurot. Tagasimaksmise tähtajaks määrati 20. november. Tagasimaksmisega hilinemise puhuks lepiti kokku viivis 1 % viivitatud summast päevas. 20. novembril teatab B A-le, et tasaarvestab oma üürinõude A võlanõudega ning seetõttu mingit eraldi makset A-le ei tee. (1) Kas B seisukoht on õigustatud? (2) Kas ja millised nõuded on A-l sellises olukorras B vastu? Variant: 20. novembril teatab A B-le, et viimane ei pea talle võlga üle kandma, kuna A tasaarvestab oma võlanõude B üürinõudega? Kui, siis kuidas peaks A tasaarvestust teostama? Kirjelda arutelu käiku viidetega õigusnormidele.
Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses. VÕS §-s 100 reguleeritakse nii neid suhteid, mis tulenevad lepingust kui ka neid, mis tulenevad seadusest. Siinjuures ei pruugi olla tegemist vaid võlaõigusseadusest tuleva kohustusega. VÕS § 100 definitsioonist tuleneb, et kohustuse rikkumine võib olla kahesugune: 1) võlasuhtest tulenevat kohustust ei täideta üldse 2) kohustus küll täidetakse, aga täitmine ei ole kohane
Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. 2. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas
VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted. Kõigepealt vaatame lepingut, kui leiame et lepingus pole kõiki õigusi ja kohustusi välja toodud, vaatame eriosa ja kui seal ei ole, siis vaatama üldosa. Lepingu sõlmimisel tuleb hakata kohustusi täitma. Alati on küsimus, kuidas tuleb lepingutingimusi täita. Sel juhul rakendame VÕS-i üldosa. Kui kohustusi nõuetekohaselt ei täideta, siis on see nõute rikkumine, mis toob kaasa karistuse. Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone.
sõlmimist rääkis Indrek automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 85 00 EURO eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud. 1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? 2. Kas O saaks lepingust taganeda? Iseloomusta olukorda ja arutle. 1) VÕS § 208 (1) - Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 (5) - Kui müüja on tarbijale müügi puhul jätnud asja ostjale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks.
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine,
Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate kohustuste (tööleping, üür jne) või korduvate kohustuste täitmisele(nt materjali korduv või seadmeet ositi tarne); Raamleping – määratakse kindlaks tulevikus sõlmitavate lepingute sisu ja muud olulised tingimused (materjali pidev tarne jms suhted). 3. Nimetage õiguskaitsevahendid. Selgitage nende sisu. Kohustuse täitmise nõudmine – kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuste täitmist. Seda ei nõuta, kui: kohustuste täitmine on võimatu, on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas, võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil, kohustuste täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises
majandus- või kutsetegevust sõlmitud lepingud, sidevahendite abil sõlmitud lepingud VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Aga: VÕS § 144 lg 1: Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 208 lg 4: Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 1 lg 6: Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS üldpõhimõtted: PS §19 lg1- igaühel on õigus vabale eneseteostusele- üldisne vabadusõigus Üldise vabadusõiguse kaitsealas on ka lepinguvabadus, kuid lisaks tuleb arvestada ka spetsiaalsete
tekkivatest võlasuhetest selle tahteline iseloom (lepinguga tekib eriline õigussuhe, mille olemuslikke erisusi on võrreldest teiste võlasuhete tekkimise alustega arvestatud võlasuhteid reguleerivates normides ja mille arvestamist võimaldavad ka eraõiguse ning võlaõiguse üldtunnustatud põhimõtted, eelkõige eraautonoomiat väljendav lepinguvabaduse põhimõte) - muutumist - lõppemist - Võlgnik = deebitor, Võlausaldaja = kreeditor - Dispositiivsus - tähendab, et võlaõigusseaduses sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui seaduses endas pole selget sellekohast keeldu. - Relatiivsus- iseloomustab võlasuhteid, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida vaid poolte vahel (inter partes) ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust, mille pooleks nad ise ei ole mingeid õigusi
nõuda lauanõude üleandmist. Alternatiivselt hinda, kas ostja saab nõuda müüjalt kulutuste hüvitamist ning saamata jäänud tulu. Millisel õiguslikul alusel saab Mait nõuda lauanõude välja andmist? Hüpotees: Reinhold nõuab Maidult asjade üle andmist VÕS § 108 lg 2 (sellest paraghrafist algavadki nõudealused) alusel – lepinguline alus VÕS § 108 lg 2 eeldused: kehtiv leping/ võlasuhe, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, vastutus, VÕS § 108 lg 2 välistavate asjaolude puudumine, mõistliku aja jooksul tuleb nõue esitada, mõisklik aeg KUI ON ASENDATAVAD ASJAD, SIIS EI MÕJUTA SEE, ET ASI ON EDASI MÜÜDUD ANTUD Faktilised alused - Kaasuses on üks FIE (Reinhold) ja füüsiline isik (Mait) - Üks on soov müüa (Reinhold) ja teisel soov osta (Mait). Järelikult üks osapool müüb teine ostab õiguslik alus: VÕLASUHE (leping)
Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtupraktika) 6. ennetavat lepingu lõpetamise õigust 7. täiendava tähtaja määramise õiguslikku tähendust lepingu lõpetamisel 8
Näiteks kaitsekohustus, mis võib tekkida valvelepingu puhul. Samuti informatsiooni andmise kohustus, millega tuleb lepingupooltel arvestada igas lepingu faasis. 3 Mõistlikkuse põhimõte VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Viidet mõistlikkuse põhimõttele on VÕS’is kasutatud võrdlemisi palju, nt VÕS § 114 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja – see aga, milline on mõistlik tähtaeg, sõltub juba konkreetsest olukorrast ja võlasuhte sisust; nt kergestiriknevate kaupade tarne korral on see mõistlik tähtaeg kindlasti oluliselt väiksem kui sukkade- sokkide puhul. Abstraktsiooniprintsiip Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) järgib abstraktsiooniprintsiipi (TsÜS § 6). See
Näiteks kaitsekohustus, mis võib tekkida valvelepingu puhul. Samuti informatsiooni andmise kohustus, millega tuleb lepingupooltel arvestada igas lepingu faasis. 3 Mõistlikkuse põhimõte VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Viidet mõistlikkuse põhimõttele on VÕS'is kasutatud võrdlemisi palju, nt VÕS § 114 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja see aga, milline on mõistlik tähtaeg, sõltub juba konkreetsest olukorrast ja võlasuhte sisust; nt kergestiriknevate kaupade tarne korral on see mõistlik tähtaeg kindlasti oluliselt väiksem kui sukkade- sokkide puhul. Abstraktsiooniprintsiip Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) järgib abstraktsiooniprintsiipi (TsÜS § 6). See
VÕS § 3. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust VÕS § 14. Lepingueelsed läbirääkimised (3) Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. VÕS § 100. Kohustuse rikkumise mõiste Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 4.Tellija ja töövõtja poolt kokkulepitud hoone ehitamisel jäi puudu ehitusmaterjalidest. Töövõtja küsis tellijalt juurde drenaažitorusid vee krundilt ärajuhtimiseks ja plaate välistrepi jaoks. Tellija väitel temal enam raha selleks ei ole ja kui töövõtja tahab töid jätkata, peab ta
tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõte tähendab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Mõistlikkuse põhimõte tähendab võlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 3
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ Köögimööbel pakub oma kodulehel temale sobiva kvaliteedi ja hinna suhtega köögimööblit. Müüja kodulehel said kliendid endale sobiva köögimööbli virtuaalselt kokku panna ja seejärel
............................................................................................................................................... 39 Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste täitmise takistused. (Slaid 18) ....................... 40 Kohustuste täitmise takistused. ...................................................................................................................... 41 Tehinguõiguse üldküsimused. Kohustuste rikkumine. (Slaid 19) ........................................ 42 Kohustuste rikkumine. ........................................................................................................................................ 43 Tehinguõiguse üldküsimused. Hüvitatava kahju liigid. (Slaid 20) ....................................... 44 Hüvitatava kahju liigid. ....................................................................................
(kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale tegema plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist – Hageja võib kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 Lepinguga ei ole ettenähtud kõrgemat intressimäära – viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja välja kirjutatud arves kostjale oli uus intressi määr Rasdovski võttis selle
Võlasuhte tekkimise alused: 1)Leping 2)Lepinguvälised: Kahju õigusvastane tekitamine (kehavigastuse tekitamine, omandi kahjustamine) Alusetu rikastumine (lepingu tühisuse tagajärjel tekkiv kohustus õigusliku aluseta saadu tagastamine) Käsundita asjaajamine (tulekahju korral teise isiku vara päästmine) Tasu avalik lubamine (asja leidjale avalikult tasu lubanud isik peab maksma asja leidnud isikule lubatud tasu).......................... Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast loteriist või kihlveost tulenev kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. (3) Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda. 15
Mida tähendab karistuslik kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9. Millisel viisil kahju hüvitatakse? 10.Mida tähendab asendustehing ja millise on sellest tuleneva nõude eeldused ning milline on nõude sisu? 11.Millised eeldused peavad olema täidetud, et nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel? Millisel järjekorras tuleb eeldusi kontrollida? Kuidas jaguneb tõendamiskoormus poolte vahel (mida peab tõendama võlausaldaja ja mida võlgnik?) 1. K müüs H-le kinnistu hinnaga 100 000 eurot, millel asus elamu. H tundis huvi maja vastu, sest see oli arhitektuuriliselt huvitav ning H perele sobiv. Tegemist oli lõpetamata elamuga, kuid selles oli võimalik elada. Pärast elamusse sissekolimist toimus selles tulekahju, mille tagajärjel hävisid elamu katusekonstruktsioonid, katusekorruse siseviimistlus ja vahelaed, samuti sai kannatada esimene korrus. Tulekahju põhjustas ehitusnormidele mittevastav moodulkorsten
2 b) Pakkumuse esitaja teost teada sai, kui nõustumus on kaudne tahteavaldus ehk tegu (v.a kui praktikast või kokkuleppest tulenevalt alates teo tegemisest) c) Olulistes lepingutingimustes kokkuleppe saavutamisest (kui poolte kokkuleppe või taotluse alusel tuleb teatud olulistes tingimustes kokkuleppele jõuda) Kohustuse rikkumine Kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine ja täimtisega viivitamine st nii lepinguliste kui muude kohustuste rikkumine. Tuvastamaks, kas tegu on kohustuse rikkumisega tuleb: 1. Määrata, mis on võlasuhte sisu ja millise kohustusega on tegemist: 1.1 Otsene/kaudne kohustus- otsese kohustus korral peab võlgnik saavutama konkreetse tulemuse, kuid kaudse kohustuse korral tegema kõik mõistlikult võimaliku (tegema mõistlike jõupingutusi)
Lepingu viidatud punktide alusel leidsid kohtud seega iseenesest õigesti, et pooled leppisid kokku lepingu sõlmimise ajal olemas olnud asja omadustes, arvestades hageja võimalust neist omadustest teada saada. Seadusest ei tulene, et müüdav korteriomand peab olema elamiskõlbulik. 3-2-1-111-07 lepingueelsete kohustuste rikkumise selgumine pärast lepingu sõlmimist p 14 Kolleegium märgib, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub alles pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Hageja põhjendas hinna alandamist asjaoluga, et lepinguese ei vastanud üleandmisel sellele, millisena seda talle pärast broneerimislepingu allkirjastamist ja enne müügilepingu sõlmimist tutvustati. Seega tugines hageja lepingueelsetel läbirääkimistel kokku lepitule
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
Võlasuhe võib tekkida Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; (näiteks üürin kellegi teise maja välja) 4) käsundita asjaajamisest; (väidan olevat kellegi asjaajaja) 5) tasu avalikust lubamisest; (see kes teatab, kes varastas selle või selle asja ära/ kes annab infot, mis viib jüri tapmiseni) 6) muust seadusest tulenevast alusest. Mittetäielik kohustus (1) Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. (2) Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Võlaõiguse seaduse dispositiivsus
kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud ja täielikud kohustused. Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus; 2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale; 3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus; 4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda. 3
Esitatakse õigusliku seotuse ja avalduse tahet. Iga lepingu sõlmimine toimubki tahte avalduse abil. Vaidlustamine käib läbi tahteteooria. Võimude tasakaaluteooria. Lepingud peaksid olema osapoolte suhtes tasakaalustatud. Peab eksisteerima tasakaal poolte õiguste ja kohustuste vahel. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtted 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2) Hea usu põhimõte Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada 3) Mõistlikkuse põhimõte
64. Dispositiivsuse põhimõte toetab üksikisiku õigust kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt ja omavastutuslikult. Selle põhimõtte kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda. 65. Kohustuse ehk võla all mõistetakse võlgniku kohustust võlgnetava soorituse tegemiseks. Vastutus kujutab endast aga võlgniku sunniviisilist allutamist võlausaldaja poolt kohaldatavatele õiguskaitsevahenditele. Võlgnik vastutab üldjuhul kogu oma varaga. Erandiks võib olla nt pärija vastutus pärandaja võlgade eest. 66. Tükivõlg on individuaalse iseloomuga kohustus, mille sisuks on individuaalsete tunnustega asja üleandmine. Liigivõlg on kohustus üle anda liigitunnustega asi. Eriliigilise kohustusena käsitletakse seaduses ja õiguskirjanduses rahalist kohustust. Rahalise kohustuse all mõistetakse kohustust maksta teisele isikule teatud rahasumma
Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta. Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele Raamleping – määratakse kindlaks tulevikus sõlmitavate lepingute sisu ja muud olulised tingimused. 3. Nimetage õiguskaitsevahendid. Selgitage nende sisu. Kohustuse täitmise nõudmine – kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuste täitmist. Kohustuse täitmisest keeldumine – võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos
annaabi.ee 
