§ 9. Tähtajalise töölepingu sõlmimine Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. 46) intervjueerija küsis raseduse, lastesoovi, haiguste, abikaasa palga kohta. Töövõtja keeldus, intervjueerija lõpetas vestluse, intervjeeritav kaebas kohtusse. § 11. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi.
loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse tehingu eesmärki, vastava tegevus või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Lepingute sõlmimisele eelnevad reeglina läbirääkimised, mille käigus selgitatakse välja poolte huvid ning lepitakse kokku töölepingu olulistes tingimustes (kindlasti tööülesanded, tasu, töö tegemise koht ja aeg jms). Pooled peavad esitama lepingueelsetel läbirääkimistel teineteisele tõeseid andmeid ning teavitama teineteist kõigist asjaoludest, mille vastu võiks teisel poolel olla lepingu eesmärki arvestades äratuntav huvi. Olenemata sellest, kas leping sõlmitakse või mitte, ei ole kummalgi poolel õigus avaldada elläbirääkimistel räägitu sisu kolmandatele isikutele. Leping sõlmitakse reeglina: pakkumuse (ofert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) saamisega.
ta kavatseb lähiajal last saada, palju ta neid kavatseb saada, kas ta on põdenud raskeid haigusi, sh suguhaigusi, kui palju treenib tema abikaasa jt. Kui töötaja keeldus neid andmeid teatamast, teatas personalijuht, et temaga töölepingut et sõlmita. Töötaja andis asja kohtu lahendada. · Millise otsuse teeb kohus? Tööandjal ei ole õigust selliseid privaatseid isikuandmeid nõuda. Kohus annab õiguse töötajale. Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. (TLS §11) Ülesanne 115
1 ja 2 Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. 7. Lepingute liigituse peamine alus võlaõigusseaduses. Lepinguid on 3 tüüpi: 1. tsiviilõiguslikud lepingud; 2. haldusfunktsioonide täitmise lepingud; 3. avalik-õiguslikud lepingud. 8. Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad
kestevlepingud, mille sisuks on mingi kestva kohustuse täitmine või soorituse tegemine. 3. Lepingute liigitus objekti alusel ettevõtluse tegelemisega seotud lepingud; finantseerimislepingud; isikliku iseloomuga teenuste osutamise lepingud; tootmist puudutavad lepingud; jaotus- ehk turustuslepingud; info ja teabega seotud lepingud; koostöölepingud. 8. Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? Vastusused, õigused ja kohustused: (1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu
samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. § 11. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. (2) Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira võlaõigusseaduse §-s 14 sätestatu kohaldamist.
omased üksnes inimesele. Teovõime • Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, seega oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi, samuti neid lõpetada. • Juriidilise isiku teovõimet seadus küll otseselt ei kirjelda, kuid loeb juriidilise isiku organi tegevuse juriidilise isiku tegevuseks. 27. Mis vastutus tuleneb lepingueelsetest läbirääkimistest? Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi. 28. Millised on töötaja õigused ja kohustused?
töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Lepingueelsed läbirääkimised * Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. * Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale.
seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Järelikkult vormivead puuduvad - Järeldus: poolte vahel on kehtiv leping III samm: rikkumine - Kohustuste sisu o Milles kokku lepiti? Pooled leppisid kokku, et Ants ostab ja Peeter müüb kinnistu. Pooled leppisid kokku hinnas, kvaliteedis ja ajas, mille vältel põhileping tuleks sõlmida. Lisaks lepingueelsetel võttis müüja endale kohustuse korrastada kinnistu enne Peetrile üleandmist Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 o Millised kohustused tulenevad seadusest? Läbirääkimiste pidamisest tuleb tõekohustus VÕS 14 lg 2, mida Peeter rikkus, lubades müüa kinnistu parema kvaliteediga, kui tegelikult müüs. - Kas kohustusi on rikutud?
töölepingu sõlmimise erisused? Kui tööinspektor on kindlaks teinud , et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas käesolevas seaduses või muus õigusaktis nimetatud. 18. Kui pikk on alaealise tööperiood? Oleneb vanusest 19. Millal sõlmitakse tähtajaline tööleping? Kui töö on ajutise iseloomuga 20. Mitu korda saab tähtajalist töölepingut pikendada? Üks kord viie aasta jooksul 21. Milliseid küsimusi töötaja kohta ei tohi tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel esitada? Eraelu , pere planeerimine , mis usku oled ? 22. Millal on võimalik töölepingut muuta? Osapoolte kokkulepe 23. Millal on võimalik töölepingut tühistada? Millise ajaperioodi vältel võib see toimuda? (1) Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse tõttu, kui asjaolu, milles
arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks aasjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 10. Ofert e pakkumus Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule
nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Lepingu sõlmimiseni jõudmine Lepingueelsed läbirääkimised, õiguslik tähendus - vaidluste lahendamisel on oluline roll lepingueelsetel läbirääkimistel. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest pole pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustusega saavutada kokkulepe. Pooltel on vabadus otsustada, kas sõlmida leping või mitte. Küll lasub lepingueelseid läbirääkimisi pidavatel pooltel kohustus käituda teineteise suhtes heausklikult. Sellest tulenevalt on läbirääkijatel järgmised kohustused. Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud
Põhinõuded avaldatavale informatsioonile: a) peab olema tõene b) võimaldama tadliku valiku tegemist c) avama võimalikud kaubaga/teenusega seotud riskid Teadliku valiku tegemiseks on kaupleja ja tootja kohustatud andma tarbijale enne lepingu sõlmimist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse omaduste, kasutamistingimuste ja garantii kohta, hinna ja tasumise tingimuste ning lepingu täitmise ja selles tulenevate õiguste, kohustuste ning vastutuse kohta. Lepingueelsetel läbirääkimisetel peab kaupleja teavitama tarbijat kõigist asjaoludest,mille vastu tarbijal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kaupleja peab vajalikku teavet andma ka siis,kui ostja seda ise otseselt ei küsi. 10.Kauba ja hinna suhtes kehtivad nõuded Kauba hinna avaldamise üldnõuded: Kaupa pakkudes peab sh vaateaknal ja kaupa müües kaupleja tarbijale tatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna. Kauba pakkumisel peab seega tarbijale avaldama kauba hinna
kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. 34. Mis vastutus tuleneb lepingueelsetest läbirääkimistest? Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või
Kõik üksteisele esitatavad andmed peavad olema tõesed. Osapooled peavad teineteisele teatama kõikidest asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kui kokkulepet ei saavutata, siis läbirääkimistest ei tulene osapooltele õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 10. Ofert, aktsept. Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, peab sisaldama isiku tahet õiguste ja kohustuste võtmiseks ning ta peab
poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. (3) Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. (4) Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. 10.Ofert ,aktsept Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise
asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Kui üks lepingupool oli kohustunud lepingu ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping
mingi tegu teisele isikule ja teine isik kohustub andma omalt poolt asja või asjade kogumi tagasi või tegema mingi teo pärast teatud ajavahemiku möödumist (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt agendilepingud). Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? § 33. Eelleping (1) Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. (2) Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.
korral 2000 eurot. [RT I, 16.04.2014, 2 - jõust. 01.07.2014 Lepingueelsed läbirääkimised VÕS § 14 Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lubatud küsimused töölepingu sõlmimisel TLS § 11 järgi tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutustes või töövestlustel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Töösuhtega seotud küsimustele tuleb vastata, kuid lubamatutele küsimustele ei tule vastata. Töötaja õigus eraelu puutumatusele. TLS § 11 lg 2 järgi tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste
eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud; 3. § 3. Võrdse kohtlemise põhimõte - Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Töövaidluskomisjon ja kohus. § 11. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. IV kaasus KOHTULAHEND:3-2-1-26-10; 3-2-1-41-11 p 14 1.Töölepinguga. § 1. Töölepingu mõiste (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2
subjekt, objekt ja sisu. Enamikel juhtudel on subjektideks eraõigulikud isikud. Erandjuhtudel võivad subjektideks olla ka riik või kohalikud omavalitsusorganid. Lepingu objekt määrab konkreetse asja, õiguse või teo, millele poolte kokkulepe on suunatud. Lepingu esemeks ei tohi olla teod, mis on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega, samuti teod, mille eeemärgiks on seadusest kõrvelehoidmine. Lepingu sisuks on poolte õigused ja kohustused. Lepingueelsetel läbirääkimistel peavad pooled arvestama teineteise huvide ja õigustega. Üldjuhul ei tulene isikutele kohustusi lepingueelsetest läbirääkimistest, kuid hea usu vastase käitumise korral, konfidentsiaalse info kasutamisel oma huvidest lähtuvalt või läbirääkimiste katkestamisel, võib tulla kõne alla kahju hüvitamise kohustus. Lepingueelsetes läbirääkimistes võib oferdi ja aktsepti eristamine
kõrvaldamist või parandamist. (2) Tööandja peab tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. Tööõigus Töölepingut peab säilitama kirjaliku dokumendina kehtivuse aja + 10 aastat. 107 5.05.2016 Tööõigus Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks. Tööõigus Lepingueelsetel läbirääkimistel ei või töötajalt nõuda andmeid mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööõigus Lepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. 108 5.05.2016 Tööõigus Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille
sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Hageja põhjendas hinna alandamist asjaoluga, et lepinguese ei vastanud üleandmisel sellele, millisena seda talle pärast broneerimislepingu allkirjastamist ja enne müügilepingu sõlmimist tutvustati. Seega tugines hageja lepingueelsetel läbirääkimistel kokku lepitule. VÕS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav isik teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Sama paragrahvi 1. lõike teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema tõesed. Kui kohustustehingu sõlmimise eelsete läbirääkimiste käigus kokku
Kui töötaja ja tööandja on TLS § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE TÖÖANDJA POOLT MAJANDUSLIKEL PÕHJUSTEL TLS § 89 JÄRGI Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel
mise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. TLS § 10 lõikest 1 tulenevat piirangut ei kohaldata, kui rendiagentuuri töötaja teeb tähtajaliste lepingute alusel tööd erinevate kasu- tajaettevõtjate juures. Piirangut peab järgima, kui renditööd tehakse järjestikuste tähtajaliste lepingute alusel sama kasutajaettevõtja juures. § 11. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töö- lesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. (2) Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seo- tud sobivusega pakutavale töökohale.
võimalik erakorraliselt üles öelda. Kuid soov varem teisele tööle minna ei ole selline mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa töötajalt mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist kokkulepitud tähtaja lõppemiseni. Kui tööandja ei ole nõus lepingut kokkuleppel lõpetama, tuleb jätkata töötamist lepingu tähtaja saabumiseni. §11. Lepingueelsed läbirääkimised (õigustatud huvi) (1) Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. (Nt pereliikmete sissetulek, isiku haigused aga teatud hetkel vajalik, kui töö eeldab head tervist ja füüsilist vormi. ) (2) Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega
eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud; 3. § 3. Võrdse kohtlemise põhimõte - Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Töövaidluskomisjon ja kohus. § 11. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. IV kaasus KOHTULAHEND:3-2-1-26-10; 3-2-1-41-11 p 14 1.Töölepinguga. § 1. Töölepingu mõiste (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2
P 2 jj ei kohaldu. Seega asi vastab lepingutingimustele ja selles osas rikkumine puudub. (§ 77 lg 1). b. Müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 2. lause järgi olema tõesed sõltumata müügiesemest. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda. Müügieseme kohta lepingueelsetel läbirääkimistel asjaolude avaldamise kohustuse ulatust täpsustavad VÕS § 14 lg 2 ja TsüS § 95. Mida väiksem on protsent, seda väiksem on avaldamiskohustus. Seega ei ole avaldamiskohustust rikutud ning tõerääkimise kohustus samuti. (111-07). 3. Vastutus: puudub, kuna rikkumist ei olnud. 4. ÕKV: a. VÕS § 101 õkv-d ei saa kasutada, kuna rikkumist ei olnud. b
(2) Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. [RT I, 10.02.2012, 1- jõust. 20.02.2012] Leht 4 / 29 Töölepingu seadus § 11. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. (2) Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira võlaõigusseaduse §-s 14 sätestatu kohaldamist
lepingu sõlmimiseks või lepinguliste kohustuste täitmist. Teavituskohustuse ulatus sõltub tarbija poolt sõlmitava lepingu tüübist ning seda on täpsustatud vastava lepingutüübi kohta kehtestatud erinormideks. Rohkem informatsiooni tuleb edastada teenuse osutamisel, sest teenused ei ole oma olemuselt nii materiaalsed kui kaubad. Teavitama ei pea tarbijat asjaoludest, mis on üldteada lepingu osapooltega sarnasel positsioonil olevatele isikutele. Lepingueelsetel läbirääkimistel peab kaupleja teavitama tarbijat kõigist asjaoludest, mille vastu tarbijal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kui informatsiooni olulisus on kaupleja jaoks äratuntav, siis peab ta andma teavet ilma küsimata. Kui aga teine pool teavet küsib, siis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt vastata ausalt. Teavitamiskohustuse korral peaks arvestama ka VÕS § 14 lg 1-2 ja § 15 sätestatut. VÕS § 14
Kui kohustuste rikkumine ilmneb alles pärast lepingu sõlmimist, siis vaadeldakse seda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lepingust tulenevad kohustused (sh ka ka need, mis on tekkinud enne lepingu sõlmimist) AÕS § 119 lg 2 Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Kui lepingueelsetel läbirääkimiste käigus kokku lepitud tingimused ei kajastu notariaalses müügilepingus, muutuvad need kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. RKTKo nr 3-2-1-113-07, p-d 10, 12-13 kinnistu piiridest lepingueelselt ettekujutuse loomine Asjaolud: Martin Knoli (hageja) hagi Terje Mei (kostja I) ja Nigul Heki (kostja II) vastu makstu
sätteid (VÕS § 1043 jj) vastavas ulatuses kohaldatavad. Kohustuse rikkumise korral- lepingueelne vastutus ( culpa in contrahendo) Kui hakkame kontrollima lepingulisi nõudeid ja kui neid pole siis vaatame lepingusarnaseid nõudeid. Culpa in contrahendo on üks lepingusarnastest võlasuhetest. Kui rikutaksegi VÕS § 14-s tulenevaid kohustusi, mis väljendub vastava kohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises (VÕS § 100), saab lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud pool, kelle suhtes kohustust on rikutud, VÕS § 101 kohaselt kasutada VÕS § 101 lg 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid. Kuid ei saa kohaldada selliseid õiguskaitsevahendeid, mis eeldavad lepingu olemasolu, eelkõige VÕS § 101 lg 4 ja lg 5, samuti VÕS §111. Erinevalt lepingueelsetest suhetest ei teki lepingueelsetest läbirääkimistest poolte vahel põhikohustusena ka soorituskohustusi, seega ei saa esitada ka täitmisnõuet (VÕS § 101 lg 1 p 1)
annaabi.ee 
