Erinevad lepngu- ja tööõiguse ülesanded. Teemaks puhkused. Näide ülesandest: Isik asus veebruaris tööle ja ta õppis kõrgkoolis kaugõppes III kursusel ja plaanib juunis kõrgkooli lõpetada. Millistele puhkustele on töötajal õigus. Kuidas selle eest tasustatakse? Millal peab töötaja oma puhkusele mineku soovist teatama, kui seda ei ole ajakavasse planeeritud. Töötaja soovis oma põhipuhkust kasutada augustis, kas tal on selleks õigus, kui palju peaks ta puhkust saama.
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel...
1. Töölepingu mõiste e tunnused * Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. * Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. * Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu sõlmimine !!! * Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise koht...
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus ...
JUHATUSE LIIKME LEPING Käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Äriühingu nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Ühing), keda esindab volituse alusel [äriühingut esindava isiku nimi] ja (2) [Juhatuse liikme nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Juhatuse liige), edaspidi Ühing või Juhatuse liige nimetatud ka kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Ühingu ja Juhatuse liikme vastastikused õigused, kohustused ja muud Juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevad tingimused, sealhulgas Juhatuse liikme peamised tegevusvaldkonnad, tasu ja muud soodustused, kohustused konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise...
Versailles ' leping
Töölähetuse mõiste ja hüvitiste maksmise kord Töölähetus ehk komandeering tähendab seda, et töötaja saadetakse tööd tegema väljapoole töölepingus määratud asukohta. Töötaja töölähetusest keelduda ei saa. Juhul kui sul on kodus alla 3a laps peab tööandja küsima lapsevanemlt nõusolekut töölähetusele saatmiseks. Töölähetus võib järjest kesta maksimaalselt 30 päeva. Kui tööandja soovib töölähetusele saata alaealist töötajat peab ta selleks alaealise seaduslikult esindajalt luba küsima. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse hüvitised: 1. Sõidukulude kompenseerimine 2. Ööbimise hüvitamine 3. Reisikindlustus, viisa vormistamine ja pagasi vedu Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust, sh: töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulud. Töötajal on õigus lähetusest keeldu...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Õiguse alused TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1. TÖÖÕIGUS.................................................................................................................................5 3.2.3Töötasu maksmine.........................................................................................................18 3.2.3.1Töötasu maksmise aeg, koht ja viis............................................................................19 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Viimastel aastatel ...
Kodanik ja tööturg Töötervishoid, tööohutus ja töösuhted Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioon on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis: · teostab riiklikku järelevalvet tõõtervishoidu. tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise Ole töökeskkonnas ning rakendab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; · teeb turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel; · teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning nende ennetamiseks abinõude rakendamise üle; · uurib surmaga lõppenud ja vajaduse korral raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi. analüüsib nende põhjusi; · teeb tööõnnetuste statistikat...
II SEMINAR 1. LEPING. 1.1 Lepingu mõiste ja liigid. Lepingu mõiste- Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõigus...
Kollektiivlepingu olemus ja selle sõlmimise kord Kollektiivleping on vabatahtlik töötajate ja tööandja vaheline leping reguleerimaks tööalaseid suhteid ning tingimusi poolte vahel. Kollektiivleping sõlmitakse alati kirjalikult. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sama tüüpi lepingu saab sõlmida ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse osapooled. Leping võib olla kahe- kui ka kolme poolne. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühingu esindaja või töötajateusaldus isik tööandjaga. Töötajate esindaja on tavaliset tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitse töösuhtes, mille tulemusena saab ta julgemalt esitada töötajate nõudmisi. Lepingu osapooltel on õigus lepingu punktide koostamisel ja läbirääkimistel kasutada asjatundjaid või eksperte väljaspoolt ettevõtet või ...
RP 14 Praktikum Palun püüdke iga situatsiooni juurde leida viide TLS-ist + selgitus (ei piisa JAH / EI vastustest). 1. Praktikale tuleb sekretär. Kooli, praktikabaasi ja õpilase vahel sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping. Kas „firma“ peab praktikandiga ka töölepingu sõlmima + selgitus? Ei, koostatakse praktika leping. Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikakoha vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes. Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord §2 lg 4 2.Kas 12-aastane nooruk võib vanema nõusolekul teha kergemaid töid (rohimine, kastmine) pere põllumajandusettevõttes? Ei tohi, 12-aastane noorukil on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või...
Seadme hooldus- ja remondileping Käesolev leping (edaspidi nimetatud Leping) on sõlmitud "____"______________ ___________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Tellija) ja ___________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Hooldaja), edaspidi nimetatud Lepingus eraldi Pool või ühiselt Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu kohaselt Hooldaja: 1.1.1. hooldab regulaarselt Tellija _______________ (edaspidi nimetatud Seade või Seadmed) Lepingu Lisas 1 ettenähtud korras ja tähtajal; 1.1.2. annab Tellijale tasuta konsultatsiooni seoses Seadmete hoolduse ja remondiga; 1.1.3. vajadusel remondib Seadmeid, ...
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita; 2.2. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave on muutunud lepingu sisuks; 2.3. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave ei ole muutunud lepingu sisuks; 2.4. leping sõlmitakse ja leping on tühine (VÕS § 15); 3. tunneb ära eel...
LAENULEPING [Asukoht], 22. märts 2015. a. Käesoleva laenulepingu (edaspidi Leping) on sõlminud ühelt poolt [Ettevõtte Nimi], registrikoodiga [Registrikood], mille aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuvõtja) ja teiselt poolt teda esindav juhatuse liige, osanik või eraisikust omanik [Omaniku Nimi], kelle isikukood on [Isikukood], ja elukoha aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuandja), olles edaspidi nimetatud kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU OBJEKT 1.1. Käesoleva Lepinguga Laenuandja annab üle ja Laenuvõtja võtab vastu laenusumma (edaspidi Laen) vastavalt vajadusele osade kaupa või korraga kuni [Summa Numbritega] ([Summa Sõnadega]) eurot; 1.2. Laenu arvestamine toimub laenu (osa)summade graafiku (edaspidi Laenugraafik) alusel; 1.3. Laenu üleandmine toimub Laenuvõtjale ...
Mille põhjal teha valikuid? 1. Sissejuhatuseks vaata reklaami aadressil http://www.youtube.com/results?search_query=p%C3%A4ikeselaen&aq=f Ja päike paistabki, käes on kooli lõpp. Jürgen, tüdinenud kohustustest, väsinud eksamitest, tahaks lihtsalt olla, puhata, sõpradega ringi rännata. Sügisel ilmselt tuleb tööle minna, aga sinna on veel aega. Suvel puhkan kolm kuud järjest, otsustab Jürgen, ja eks siis paistab, mis edasi saab. Jürgen ei ole rumal ega vastutustundetu poiss. Ta kalkuleerib veidi ja otsustab, et suudab sügisel, kui tööle läheb, kindlasti täita endale võetud kohustused ja võtab 200 eurot kiirlaenu. Ta kirjutab alla kiirlaenulepingule (laenuleping lisa 2). Ülesanne 1: Millised kohustused võttis Jürgen? Analüüsi tema otsust. Too välja põhjused, miks ta nii otsustas (negatiivsed ja positiivsed küljed). Kas ja kuidas mõjutas tema otsust reklaam? Jürgen võttis endale kohustuseks pärast suve tööle minna, et saaks võetud laenu t...
Kollektiivlepingu mõiste ja sõlmimise kord Kollektiivlepingu mõiste - vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul...
IT-Lepingud IT-Leping Mis on ? Lepingu liigi valimine Täpsustada tuleks lepingu liik On organisatsioone, kes töötavad välja tüüptingimusi Pealkiri võib olla pettev Näidislepingud ITvaldkonnas Koostööleping Riistvara või laiatarbetarkvara müügileping Riistvara hooldusleping Infosüsteemi lähteanalüüsi leping Tarkvara arenduse, testimise, paigaldamise, koolituse ja hoolduse lepingud vLisad, mis täpsustavad tööde: ajagraafiku, maksetingimused, vastutajad ja muu IT leping täidab oma eesmärki kui määratleda Töö spetsifikatsioon Töö etapid ja tähtajad Lepinguga seotud isikud ja nende vastutus Kvaliteeditingimused Järelevalvemehhanismid Aruandluse tihedus ja vorm Teabevahetuse kanalid Dokumentatsiooni plaan Lepingu ajakohastamise/täpsustamise kord Lepingu lõpetamise tingimused Lepingu kehtivus Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp Aeg Ülesanded Pikenemine Ennetähtaegne lõpetamine Küsimusi? Täname kuulamast! ...
Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Koostas:Martin Aulik Kollektiivlepingu seadus määrab kindlaks selle sõlmimise ja täitmise õiguslikud alused. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või tööandjate vahel ja see reguleerib tööandjate ja töötajate paremaid töösuhteid. Nii nagu sõlmitakse teisigi lepinguid sõlmitakse ka kollektiivlepingut ainult kirjalikult. Kollektiivlepingus peavad olema lisad lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud. Kollektiivlepingu kõige tähtsamad tingimused on see, et määrab kindlaks palgatingimused ja töötingimused; töö- ja puhkeaja tingimused; töölepingu muutmise ja ülesütlemise tingimused ning töö tegemisest keeldumise alused; töötervishoiu ja tööohutuse tingimused. Kollektiivlepingut sõlmitakse ettenähtud lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastik...
Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Kollektiiv leping on leping mis sõlmitakse kirjalikult. See leping reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi töösuhteid. Selle lepingu lisad on lahutamatud osad ning nendel on samasugune juriidiline jõud nagu kollektiivlepingulgi. Kollektiivlepinguga saab kindlaks määrata nt. palgatingimused, töö-ja puhkeaja tingimused, töötingimused ning muud tingimused mis on vaja töötajal teada. Selle lepinguga määratakse palga alammäär ning selle korrigeerimise korra, tööohutuse lisaabinõud, tööhõivetagatised ning muud tööalased tagatised, mida peetakse vajalikuks töötajale teada andmiseks. Kollektiiv lepingu sõlmimisel peavad mõlemad osapooled olema nõus punkitega mis on lepingus toodud. Et mõlemad oleks nõus ning informeeritud võetakse inimesed kes teevad omavahel läbirääkimisi. Läbirääkimisi peetakse kokkulepitud ajal ning nende pidamiseks vabastatakse mõlema poole kokkuleppel nende esindajate põhitö...
Müügileping ____ ______________20____. a. _________________________________, registrikood ______________, asukoha aadressiga __________________________________, mida esindab ____________________________, (edaspidi Ostja), ühelt poolt ja _________________________________, registrikood_______________, asukoha aadressiga _________________________________, mida esindab _____________________________ (edaspidi Müüja), teiselt poolt, edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva ostu-müügilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Käesoleva Lepinguga Müüja müüb ja Ostja ostab Lepingu lisas 1 nimetatud kaubad (edaspidi: Kaup) kogumaksumusega ____________________ (summale lisandub käibemaks). 1.2 Kauba maksumuse on Ostja Müüj...
KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. T...
V seminar Õiguskaitsevahendid (II). Taganemine ja ülesütlemine Teemad 1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavaldus...
KÄSUNDUSLEPING Käesoleva käsunduslepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Käsundiandja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [käsundiandja esindaja nimi] (edaspidi: Käsundiandja), ja (2) [Käsundisaaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [käsundisaaja registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [käsundisaaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Käsundisaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu ...
KÄSUNDUSLEPING Käesoleva käsunduslepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Käsundiandja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [käsundiandja esindaja nimi] (edaspidi: Käsundiandja), ja (2) [Käsundisaaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [käsundisaaja registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [käsundisaaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Käsundisaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend./// Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena./// Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga./// ...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on haka...
TÖÖLEPING Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud kuupäev, asukoht (Tööandja nimi), registrikoodiga (reg nr ....................), aadressiga ............................... (edaspidi: Tööandja), keda esindab söökla juhataja ....................... ja (Töötaja nimi), isikukoodiga(...................), elukohaga ................... (edaspidi: Töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi: Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1.Lepingu sisu 1.1 Töötaja on vastavalt käesolevale lepingule kohustatud 1.jaanuar kuni 31.detsembrini 8 tundi päevas abistama kooli sööklas. 1.2 Käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamisel on Töötaja kohustatud järgima kooli söökla poolt kehtestatud ametijuhendis, mis on käesoleva lepingu lahutamatuks osaks. 1.3 Töötaja kohustub käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamisega seotud informatsiooni mitte andma isikutele, kes ei ole...
ELUKINDLUSTUS TOOTE LÜHIKIRJELDUS Elukindlustus on kindlustuse liik, mis tagab kindlustatu surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule ja/või võimaldab sääste koguda. Elukindlustus pakub nii sulle endale kui ka sinu lähedastele rahalist kaitset. Kui kindlustusjuhtumit lepingu jooksul ei toimu, ei pea selts raha sulle või lähedastele välja maksma. SIHTGRUPP Elukindlustuse sihtgrupp on inimesed ja nende lähedased. Elukindlustuse mõte on pakkuda rahalist kaitset sinu lähedastele, kui sa ootamatult kas haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu sured. MILLIST VÄÄRTUST SEE TOODE KLIENDILE PAKUB? Tavaliselt sõlmitakse elukindlustusleping selleks, et tagada sinu nimetatud soodustatud isikule sinu surma korral toimetuleku- ja valuraha. Lepingut sõlmides lepitakse kokku elukindlustussumma suurus ja kindlustusperiood. Kui sinuga lepingu kehtivu...
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...
Lepingute areng ja liigid. Leping on teatav suhe inimeste vahel, mille alusel neil tekivad vastastikused õigused ja kohustused. Üldistatult võib öelda, et leping on kokkulepe. Samas ei ole igasugune kokkulepe veel leping. Õiguslikud tagajärjed, mis lepingutest tulenevad, võivad olla väga mitmesugused: lepingute alusel võivad üle minna asjad, kellelgi võib tekkida kohustus teha teatav töö või hoiduda millegi tegemisest. Enamasti tähendab lepingu sõlmimine mingit muutust inimese varalises sfääris. Lepingule iseloomulikult on selline muutus tavaliselt millegi vahetus: mõlemad lepingu pooled saavad teineteiselt midagi, olgu see siis asi (ese), raha või tööpanus. Piir lepingu ja lihtsalt kokkuleppe vahel pole alati selgelt määratletav. Näiteks kokkulepe minna pärast kooli squash'i mängima ei ole veel leping, aga kui lepitakse kokku, et Kevin õpetab Taivole tund aega squash'i ning pärast õpetab Taivo talle vastutasuks tund aega ujum...
Loeng 2 Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltete täitmiseks kohustuslik. Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1. Lepingust 2. Kahju õigusvastasest tekitamisest 3. Alusetust rikastumisest 4. Käsundita asjaajamisest 5. Tasu avalikust lubamisest 6. Muust seadusest tulenevast alusest Põhi- ja kõrvalkohustused Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahendist...
Tallinna Ehituskool Rainer Kula Ehituses osalevad osapooled nende õigused ja kohustused Juhendaja : Õp. Roolad Allak Tallinn 2012 TELLIJA ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS Tellijal on kohustus Lepingu täitmisel valminud dokumendid või muud tööd vastu võtta ning tasuda kvaliteetselt ja tähtajaliselt tehtud tööde eest Lepinguga kokkulepitud ajal ja ulatuses. Tellija on kohustatud andma Töövõtjale tööde kvaliteetseks teostamiseks selgelt sõnastatud tööülesande (lähteülesande), mis on Lepingu lahutamatu osa. Tööde teostamise tähtaeg ning Lepingu tasu lepitakse kokku Lepingus. Kui Lepinguga ei ole töö või selle osa teostamise tähtajas või tasus kokku lepitud, kuulub töö või selle osa teostamisele mõistliku aja jooksul ning Tellijal on kohustus maksta tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu....
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes ri...
Kärt Ojala LG11E-kaug Terminid „ofert“ ja „aktsept“ Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse alusel Võrdlev analüüs. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord (Viini konventsioon, artikkel 14). Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida lepin...
Lepingulised suhted väikeettevõtluses Õiguse allikad • Lepingulisi suhteid reguleerivad muuhulgas: • Tsiviilseadustiku üldosa seadus (RT I 2002, 35, 216) Seadus sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 41, 487) Seaduse eesmärgiks on reguleerida lepingulis suhteid isikute vahel • Tarbijakaitseseadus (RT I 2004, 13, 86) Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, ...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normi...
Lepingud Näidised Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist ...
SEB FAKTOORING Faktooring võimaldab Teil pakkuda oma klientidele pikemaid maksetähtaegu parandades sealjuures Teie likviidsust. Faktooringut kasutades loovutate ostjatele esitatud müügiarved SEB-le ja saate vastu tervikliku teenuse - arvete rahastamise, arvete haldamise ja ostjate makseriski maandamise krediidikindlustusega. Faktooring sobib Teie ettevõttele, kui puutute äritegevuse käigus kokku järgmiste teemadega Ostjad suurendavad tellimusi ja soovivad pikemaid maksetähtaegu. Pikem maksetähtaeg võib olla oluline müügieelis. Faktooring võimaldab Teil ostjatega kokku leppida pikemates maksetähtaegades. Maksetähtaega ootavate arvete tõttu ei saa Te oma raha kasutada. Faktooring võimaldab kiiret rahastamist. Avansilise osa arvest kanname Teie arvelduskontole enamasti päeval, mil arve meieni jõuab. Täiendava finantseeringu saamiseks ei ole sobivaid tagatisi. Faktooringu puhul on finantseeri...
SISUKORD 1CONTRACTUS – LEPING......................................................................................................3 1.1Contractus Rooma eraõiguses............................................................................................3 1.2Contractus Eesti õiguses....................................................................................................4 2HEREDITAS - PÄRIMINE......................................................................................................5 2.1Hereditas Rooma eraõiguses..............................................................................................5 2.2Hereditas Eesti õiguses......................................................................................................6 3PATRIA POTESTAS - ISAVÕIM.............................................................................................8 3.1Patria potestas Rooma eraõiguses.........
OFERT ja AKTSEPT ANALÜÜS VIINI KONVNETSIOONI ja VÕS-i ALUSEL Oma võrdlevas analüüsin võrdlen siis oferti ja aptsekti Viini konventsiooni ja ka VÕS-i alusel. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping nagu on kirjas ka Võlaõigusseaduses §20. Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusole...
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingul...
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingul...
Märkus: Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek. Kõnekeelsed väljendid "pakkumine" ja "ofert" on oma sisult samad, kuid võlaõigusseadus (VÕS) nimetab lepingu sõlmimise ettepanekut pakkumuseks. Pakkumuse teinud isikut nimetatakse oferendiks. Pakkumus peab olema oma sisult piisavalt määratletud ning määratud peab olema ka isik, kellele ettepanek tehakse. See tingimus on omane eelkõige pakkumusele, mis tehakse kaubanduslepingu sõlmimiseks. Pakkumuses peab väljenduma ka esitaja tahe olla edaspidi pakkumuse põhjal sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Olenemata kas kasutatakse sõna pakkumine või müügipakkumine on sisuliselt tegemist VÕS-i § 16 lõike 1 järgse dokumendiga. Teoorias on määratletud, et pakkumuses sisalduvad tulevase lepingu tingimused ei pea olema väga täpselt kirjeldatud. Seadus sätestab hilisemaid võimalusi lepingutingimuste täpsustamiseks ja lünkade täitmiseks sõlmitavas lepingus. Reklaamide, hinnakirjade, näidis...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Töölepingu seadus Referaat Koostaja: Siim Lees Õpperühm: IS-09 Juhendaja: Lauri Maran Väimela 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 5 Tööleping ............................................................................................................................... 6 Töötaja ................................................................................................................................... 8 Alaealise töötamise piirangud.......................................................................................... 9 Tööandja...................................................................................................................
Millised seadused lepingute kohta käivad? Millised seadused lepingute kohta käivad? Tsiviilõiguslik leping võib oma olemuselt olla kas võla-, asja-, perekonna- või pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus regule...
Ostu-müügi lepingu analüüs ostja seisukohalt Negatiivsed punktid ostjale: 1.) Punkt 1, on küll nimetatud kaup, aga ei ole ära toodud tingimusi, millele ta vastama peaks. Pesumasina ja tema kvaliteedi kirjeldus ning lisade jne kajastamine lepingus võimaldaks Müüja kohustuste rikkumisel Ostjal kohaldada õiguskaitsevahendeid tuginedes lepingule. Vastasel juhul lähtutaks küll sellest, et kaubal peavad olema samasugused omadused, mis on samaväärsel asjal, aga alati ei pruugi aluseks võetav asi olla siiski võrdväärne. Lisaks ei võimalda see punkt ostjal teostada tal lasuvat ülevaatamise kohustust, kuna viimane on suunatud sellele, et kontrollida, kas kaup vastab lepingutingimustele või mitte (kas kaubal esineb puudusi). Siin saab Ostja taas kontrollida ainult kauba vastavust samaväärsele asjale. 2.) Punkt 2, kus on ära toodud küll Ostja poolt kohustuste rikkumisel makstav viivise tasu, aga kui näiteks hoopis Müüja viivitab ...
KOERA OSTU-MÜÜGILEPING KOER Saksa lambakoer NIMI Paula ISANE EMANE × MIKROKIIBI NUMBER 7624981624 SÜNNIAEG 13.12.2009 VÄRVUS JA ERITUNNUSED Värvus vastavalt tõu omadusetele, paremal käpal must laik EUROPASSI SEERIA NUMBER EE852469782569 KOERA VANEMAD ISA NIMI Tommy MIKROKIIBI NUMBER 7793481273 SÜNNIAEG 01.01.2002 EMA NIMI Juta MIKROKIIBI NUMBER 2537189437 SÜNNIAEG 27.03.2004 MÜÜJA OSTJA NIMI Siret Püi NIMI Malle Pall AADRESS AADRESS Tehase tee 22-24 Kooli 57-2 POSTIINDEKS 75203 POSTIINDEKS 76487 TELEFON 56169008 TELEFON 55123456 E-MAIL [email protected] E-MAIL [email protected] MÜÜGIHIND 4500 KRO...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatika instituut KODUKINDLUSTUSE VALIK Iseseisev töö aines „Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel“ Autor: Õpperühm: IABM10 Esitatud: 29.12.2014 Juhendaja: PhD Tarmo Veskioja Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. PROBLEEM JA ÜLESANNE ............................................................................................... 5 1.1. Probleemi püsitus ............................................................................................................ 5 1.2. Ülesande püstitus.....
annaabi.ee 
