Vahingu, Madis Kõiv ,,Faehlmann" (1982) - Karl Moor Friedrich Schiller ,,Röövlid" (1983) - Andres Anton Hansen Tammsaare, Ago-Endrik Kerge ,,Aeg tulla aeg minna" (1986) - Adolf Joffe Saar, Kaarel Kilvet ,,Tartu rahu" (1990) - Molotov, Köögertal Anton Hansen Tammsaare, Mati Unt ,,Taevane ja maine armastus" (1995) - John Gabriel Henrik Ibsen ,,John Gabriel Borkman" (1996) - Inkvisiitor Anouilh, Mati Unt ,,Lõoke taeva all" (1997) - Harald Imeline Hugo Raudsep ,,Viimne eurooplane" (1997) - tsaar Aleksander Lev Tolstoi ,,Sõda ja rahu" - Ignacy Gombrowicz ,,Laulatus" - Rimski Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" - Firss Anton Tsehhov ,,Kirsiaed" - Rainysos Mati Unt ,,Vend Antigone, ema Oidipus" - Scanlon Wasserman ,,Lendas üle käopesa" - Francis Nurse Arthur Miller ,,Salemi nõiad" -
1976 Samuel Beckett, Godot'd oodates 1977 Fernand Crommelynck, "Suurepärane sarvekandja" 1978 Vladimir Tendrjakov, ,,Koolilõpuöö" 1978 Tammsaare- Rummo "Ramilda Rimalda" Eesti Riiklikus Noorsooteatris 1980 Arnold Wesker, ,,Neli aastaaega" 1986 Molière, "Misantroop" 1987 Thomas Bernhard, ,,Päral" VILJANDI UGALAS 1979 Büchner, "Woyzeck" 1980 Molière, "Don Juan", Lavakunstikateedri diplomietendusena 1982 Anouilh, ,,Antigone", Lavakunstikateedri diplomilavastus 1982 Albee, "Kõik aias" EESTI DRAAMATEATRIS 1981 Paul-Eerik Rummo, ,,Kass!Kass!Kass!" 1988 Bernard Kangro, ,,Merre vajunud saar" 1990 Molière, "Kodanlasest aadlimees" TALLINNA LINNATEATRIS 2002 Sinisterra "¡Ay, Carmela!" 10 RÄNDTEATRIS 1986 ,,Aucassin ja Nicolette", Lavakunstikateedri 12. lennu lõpetajate
* 1955 Tammsaare "Kuningal on külm" (Angela ema) * 1957 Alfred Gehr "Kuues majakord" (Germaine Lescalier) * 1957 Eduardo De Filippo "Filumena Marturano" (Filumena) * 1959 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe vanad ja noored" (Maret) * 1960 Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad" (Martha) * 1962 Henrik Ibsen "Peer Gynt" (Åse) * 1962 Bertolt Brecht "Ema Couarage ja tema lapsed" (Ema Couarage) * 1963 Valdo Pant "Avarii" (Topka-Manda) * 1965 Molière "Tartuffe" (Dorine) * 1967 Jean Anouilh "Antigone" (Amm) * 1967 Maksim Gorki/Voldemar Panso "Ema" (Pelageja Nilovna) * 1968 August Kitzberg "Libahunt" (Vanaema) * 1969 Shakespeare "Romeo ja Julia" (Amm) * 1977 Maciej Zenon Bordowicz "Non-stop" (vanem Vana naine) * 1979 Tammsaare/Paul-Eerik Rummo "Ramilda-Rimalda" * 1980 Enn Vetemaa "Nukumäng" (Liispet) * 1980 Lev Tolstoi "Elav laip" (Anna Dmitrijevna) * 1983 Oskar Luts "Kapsapea" ja "Kalevi kojutulek" (Krõõt) * 1984 Oskar Luts/Kalju Komissarov/Kalju Orro "Kevade" (Arno vanaema)
Edward Albee (sündinud 1928) – „Loomaaialugu“ (1958), „Kes kardab Virginia Woolfi?“ (1962) Prantsuse julmuse teater Rajajaks Antonin Artaud (1896 – 1948), kes sai mõjutusi bali (indoneesia) teatrist. Iseloomulik taotlus ohjeldamatu ekspressiivsuse järele, reeglite lõhkumine. See suund on uuema aja performance’ite ja happening’ide eelkäija. 2. maailmasõja järgsel kümnendil oli Prantsusmaa juhtivaks näitekirjanikuks Jean Anouilh (1910 – 1987), kellelt pärineb ligi sada eri tüüpidesse liigitatavat näidendit, millest kuulsaim on „Becket ehk Jumala au“ (1959). Paljud tema näidendid kasutavad antiiksüžeesid, nt „Antigone“ (1942). Samal ajal tegutses näitekirjanikuna Jean Cocteau (1889 – 1963). Seejärel sai Prantsusmaal valitsevaks Jean-Paul Sartre’i (1905 – 1980) ja Albert Camus’ (1913 – 1960) eksistentsialistlik draama. Sartre – „Kärbsed“ (1943) „Kinnine kohus“
Tõlked · "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (Gottfried August Bürger) (1974, 1992) · "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (Carl Gustav Jung) (1995) · "Paberlaevuke" (Eugenio Barba) (1999) Lavastused Vanemuine: · "Suits pööriööluhtadelt", 1967 · Schiller "Röövlid", 1983 · Gombrowicz "Iwona, Burgundia printsess", 1994 · Tammsaare/Unt "Taevane ja maine armastus", 1995 · Anouilh/Unt "Lõoke", 1997 · Shakespeare "Hamleti tragöödia", 1997 · Gombrowicz "Laulatus", 1999 · Bulgakov/Unt "Meister ja Margarita", 2000 · Tsehhov "Kirsiaed", 2001 · "Vend Antigone, ema Oidipus", 2003 · Ibsen "Ehitusmeister Solness" 2004 5 Kokkuvõte. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses
„grotesk”. Nimetage kummaltki üks romaan. Ameerika kirjanduses eristatakse koolkonnalist mõistet „Lõunaosariikide grotesk” ehk „Lõuna gootika”, mille alla kuuluvad kaks väljapaistvat naisautorit: Flannery O’Connor („Vägivaldsed kisuvad selle endale“, „Tark veri“) ja Carson McCullers („Süda on üksildane kütt“, „Kurva kohviku ballaad”). 24. Kes oli Teise maailmasõja järgsel kümnendil menukaim prantsuse näitekirjanik? Jean Anouilh, väga produktiivne ja mitmekülgne näitekirjanik, oli aastail 1945–1955 menukaim prantsuse näitekirjanik. Järgnenud absurdi- ja eksistentsialismiteatriga võrreldes suhteliselt traditsionaalne. Tuntumaid teoseid „Antigone”, „Lõoke”, „Becket ehk Jumala au”. 25. Nimetage kolm prantsuse „uue romaani” („nouveau roman”) esindajat. Michel Butor, Alain Robbe-Grillet, Nathalie Sarraute, Claude Simon 26. Nimetage 20
· Info Lääne ühiskonnas liikuvatest uutest ideedest ja suundumustest kunstivallas (teatris Artaud, Grotowski jt) · Uute voolude jõudmine teistesse kunstiliikidesse (kirjandus, muusika, kujutav kunst) Teatriuuenduse eellugu: · VANEMUISES: A. Valton / P.-E. Rummo ,,Lugusid argielust ehk valtoniana" (1966 Hermaküla) M. Unt ,,Phaeton, Päikese poeg" (1967 Ird, assistent Unt) · NOORSOOTEATRIS: J. Anouilh ,,Antigone" (1967 Mikiver) Eeldused pöördeks: · Uus põlvkond teatriharidusega noori (NB! Nii Panso kui Irdi õpilased) · Tugeva ja uudseid väljendusvahendeid kasutava noorte kirjanike põlvkonna olemasolu (M. Unt, P.-E. Rummo, A. Valton), kellest mitmed olid teatriga seotud ja/või kirjutasid teatrile · Ühisedid väärtushinnanguid ja sarnaseid või haakuvaid ideid kandva mõttekaaslaste grupi koondumine · Soov otsida uut, teha teatrit senisest erinevalt.
Stanisław Lem (1921 – 2006) – ulmekirjanik, kes paistab silma sügavasisuliste süžeede ja peenelt väljapeetud stiiliga. Czesław Miłosz (1911 – 2004) – lüürik ja esseist, emigreerus hiljem Ameerikasse, kirjutas peale poola keele ka inglise keeles. Sündis Leedus, tundis huvi Baltimaade kirjanduste vastu. Elu lõpukümnendeil maailma mõjukamaid kirjanduskorüfeesid. Wisława Szymborska (1923 - 2012) – luuletaja, esseist ja tõlkija, healoomuline skeptik. Prantsusmaa Jean Anouilh (1910 – 1987) – väga produktiivne ja mitmekülgne näitekirjanik, aastail 1945 – 1955 menukaim prantsuse näitekirjanik. Järgnenud absurdi- ja eksistentsialismiteatriga võrreldes suhteliselt traditsionaalne. Peategelased tavaliselt muserdatud idealistid. Tuntumaid teoseid „Antigone“, „Lõoke“ (Jeanne d’Arcist), „Becket ehk Jumala au“. Jean Cocteau (1889 – 1963) – näitekirjanik ja režisöör, samuti sürrealistlik luuletaja. Viljeles oma
Alates 1960ndate keskpaigast jõudsid eesti kultuuriruumi Lääne modernismi olulised autorid ja teosed, sh. absurdidramaturgia (Ionesco, Beckett, Mrożek). Samuel Becketti loomingut mängiti esimest korda küll mitte teatris, vaid televisioonis: 1967 oli eetris „Mr. Krappi viimne lint” Jüri Järvetiga nimiosas (lav. Mikk Mikiver), hiljem (1973 ja 1992) jõudis teos („Krappi viimane lint”) samas loovkoosluses ka Draamateatri lavale. Jean Anouilh’ „Antigonet” Mikk Mikiveri tõlgenduses (1967 Noorsooteatris) on peetud kümnendivahetuse teatri uuenemise esimese faasi üheks tähiseks; antigonelikke nonkonformistlikke jooni nähti ka Mikiveri käe all aasta hiljem esietendunud Kitzbergi „Libahundi” Tiinas (Epner 1998: 171–172). Vahedamaid tõeotsinguid eesti laval kuulutas ette Grigori Kromanovi käe all lavakooli III lennu diplomitööna sündinud Maksim Gorki „Põhjas” (1968), mis nn. dispuutlavastusena
kömöödiafilme jne. 1920 ,,Talvepalee vallutamine", massispetaakel: 10 000 osalejat, 100 000 pealtvaatajat. Taastati bolsevistliku revolutsiooni pöördepunkt kolm aastat hiljem täpselt samas kohas. Efekt hämmastav. Suure väljaku ääres poodiumid, millel etendati veriste sündmusteni viinud sündmusi. Korralik propagandalavastus. Palees leidis aset heade ja kurjade võitlus. Lavastuses osales punaarmee jalavägi, sõjalaevadelt kõlasid kahuripaugud jne. 70) (Jean Anouilh) Paljud näidendi kirjutatud 1950ndatel. Õppis juurat, see ei pakkunud huvi. Edu tuli näidendiga ,,Pagasita reisija". Tema näidenditesse sisse kirjutatud koreograafia. All tõsine maailmavaade. Ajaloolised teemad. Peategelased ei lähe kompromissidele, seega hukkuvad. Pessimistlik meeleolu. 1941 näidend ,,Euridice". Kirjutas ajaloolisi näidendeid Giraudoux' mõjul. Säravad näidendid: pessimistlik, aga kibeda huumoriga. Tal on kategooria: krigisev näidend.
annaabi.ee 
