gümnaasiumis õppide kiindus Ridala keeltesse. Kohustusliku saksa, prantsuse, vene ja kreeka keele kõrval õppis ta omal käel itaalia, soome ja muid keeli ning jätkas seda harrastust ka hiljemgi. 1905-1909.a. õppis Ridala Helsingi ülikoolis soome keelt ja kirjandust ning rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta Tartus eestikeelse tütarlastegümnaasiumi emakeeleõpetaja. 1923.a. valiti luuletaja Helsingi ülikooli esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks. Selles ametis oli ta kuni ta suri 1942a. Ridala esimene luuletuskogu ,,Villem Grünthali laulud" ilmus 1908.a., millele järgnes ,,Kauged rannad" 1914.a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ilmusid veel ,,Tuules ja tormis" 1927.a. ning ,,Meretäht" 1935.a. Ridala luule vaieldamatuks aineallikaks oli kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. Ridala küllastas kirega oma luule sõnavara, võttes abiks laene murretest ja soome
Värska Gümnaasium 12.klass Elina Keerpalu Saksa filosoof Sündis Ida-Preisimaal Königsbergis. Ristimisel anti nimeks Emanuel, kuid muutis selle hiljem Immanueliks. Sündis sadulsepa peres. 1740. aastal asus õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat. 1755 sai ta kohaliku ülikooli lektoriks ja 1770 proffessoriks. Oli esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis. Ta elas kodulinnas ning oli tuntud korrapäraste harjumuste ja pedantsusega. Königsberglased võisid tema jalutuskäikude järgi kella õigeks seada. Suri oma kodulinnas 1804.aastal Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsusena. Kanti arvates on kolme liiki otsuseid: - sünteetilised aposterioossed - analüütilised aprioorsed - sünteetilised aprioorsed
• Londonis (1929). TEENISTUS Töötas aastail 1903– KÄIK 1911 õpetajana Lätis Limbaži, Valmiera ja Riia linnakoolides ning Valmiera tütarlastegümnaasiu mis. TEENISTUS 1919. aastast asus tööle KÄIK Pihkva kubermangu haridusosakonna instruktorina õpetajate ettevalmistuse ja täiendkoolituse alal, olles samal ajal lektoriks Pihkva Rahvahariduse Instituudis. TEENISTUS • Töötas Võru Õpetajate Seminari direktorina aastail KÄIK 1921–1930. • Tema juhtimise all kujunes seminarist uuendusmeelsemaid õppeasutusi Eestis, kus rakendati ja propageeriti reformpedagoogika põhimõtteid. TEENISTUS • 1931. aasta sügisest
Esimesed koolid oli kloostrites (õpetati vaimulikke). Kloostrikool ei koosnenud ainult usuõpetusest, käsitleti ka antiik aja tähtsaid mehi (Cicero kuulus kõnemees, Platon). Peagi asutati toom-, põhi- ja ametikoolid. Enne 13.sajandit tekkisid ülikoolid, vanimad on Salerno (arstiteadus), Oxford (loodusained, matemaatika) ja Pariis (teoloogia). Õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli juhti nimetatakse siiani rektoriks ja õppejõudu lektoriks. Tartu ülikool asutati 1632.aatal, mille eesotsas on praegu Alar Karis. Linnade teke on mõjutanud tänapäeva elu kulgu üsna tugevalt, sest asutati ülikoolid, milleta ei kujuta tänapäeva elu ette. Haritud inimesed on kõrgelt hinnatud. Majanduselu poolelt oli tähtis Hansa Liit ühisorganisatsioon, mis jälgis merel kauplemist. Mina pean tähtsaks ülikoolide teket. Inimkond vajab haritud inimesi, kes teevad tarku
Karl August Herman 1851-1909. Oli aktiivne kultuuri tegelane, keele teadlane, ajakirjanik, muusika huviline, rahva valgustaja. Ta oli pärit Põltsamaalt Oli andekas ja töökas- jõudis kõrgema hariduseni. Kolm aasat õppis ta Tartu ülikkolis usuteadust seejärel Leipzigi ülikoolis, sealt sai keeleteaduse doktori kraadi. Naastes Eestisse läks Tartu ülikkoli lektoriks. Toimetas Eesti postimeest, andis välja eesti keele õpikuid, uuris ajalugu, kirjutas ja kirjastas raamatuid, lõi kaasa ka poliitikas. Kogus rahvaviise, kooridele seadis neid. Andis välja muusikaajakirja 13 aastat järjest. Looming 300 laulu, lihtsakoelised, eeskuju saksa lauludest. Laulud: Kungla rahvas, Oh laula ja hõiska, Munamäel, Kevade marss, Isamaa mälestus. Lauleldus: Uku ja vanemuine. Laulupeod 1
Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kanti peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika". Kohe peale ilmumist sai väga kuulsaks. Kant oli lühikese ajaga saavutanud tuntuse üle kogu Saksamaa, sealjuures ei olnud ta oma kodulinnast lahkunud kordagi. Tema peateos oli u. 1000 leheküljeline ning seda peetakse üheks raskemaks filosoofiliseks teoseks. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas
6. Interrinne 7. Sund kollektiviseerimine a. Stalinism= 2 ja 7 b. Sulaaeg= 4 c. Stagnatsioon= 3 ja 5 d. Uus ärkamisaeg ja Taasiseseisvumine= 1 ja 6 8. Täida lüngad(Laulupidu, kes, kus, millal, mis sündmusele pühendatud) 9. Lünk, Tartu ülikool. Tartu Ülikooli pidulik avamine toimus 15.okt.1632.Ülikooli asutamiseüriku kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf .Esimeseks lektoriks oli Johan Skytte. Õppetöö toimus Ladina keeles ja teaduskonnad olid järgmised: usu, õigus, arsti ja filosoofia. Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu 1656 aastal. Tartu ülikooli taasavamine oli 1802.Aleksander I poolt ja õppetöö hakkas toimuma Saksa keeles.
silmatorkamatud. Terve tema elu, äärmiselt vaene välimiste sündmuste poolest ainult paar korda lahkus Kant kodulinnast, iialgi ei lahkunud kodulinna kreisi piiridest on meile säravaks kõikumata tahtmuse ja sihikindla edasipüüdmise eeskujuks. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema vaimsed huvid olid väga mitmekesised: puhtfilosoofiliste distipliinide kõrval matemaatika, füüsika, füüsiline geograafia, antropoloogia, usu- ja kunsti- filosoofia, poliitika jne.- ja igal alal leiame tema juures uusi tähtsaid, sagedasti geniaalseid mõtteid, uusi viljakaid vaatekohti ja probleemi seadmisi.
varjundiga arvustust. Andekaid kunstnikke illustreerijatena kaasa tõmmates ning kunstireproduktsioone avaldades virgutasid nooreestlased ja kunstielu. Villem Grünthal Ridala Ridala sündis 1885. a. Muhumaal Kuivastus. 1905.-1909. a. õppis ta Helsingi ülikoolis kirjandust, rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Mõned aastad pärast ülikooli lõpetamist valiti ta esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks Helsingi ülikooli. Selles ametis oli kirjanik surmani 1942. a. Esimene luulekogu Ridalalt "Villem Grünthali laulud" ilmus 1908. a., millele järgnes "Kauged rannad" 1914. a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ridala luule ammendamatuks aineallikaks on kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. "Rand, kuldne, unistustega, / mu kodumaa!" hüüatab Ridala luuletuses "Noorusmaa". Kirjanik
Ta toimetas Eesti Kirjandust 1912-1914 ning kuulus toimkonda 1911-1925. 1914-1916 oli Üliõpilaste Lehe toimetaja. Suviti tegi ta keeleuurimismatku peamiselt Saare- ja Setumaale. 1919 saadeti ta Tartu ülikooli stipendiaadina end täiendama keeleteaduse alal Helsingisse. 1922 abiellus ta soomlanna Ida Emilia Hokkaneniga, kes on tõlkinud soome keelde Tammsaare ,,Kõrboja peremehe" jm. Kuna Taru ülikool enam talle tööd ei pakkunud, asus ta 1923 Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektoriks, kellena töötas surmani. Villem Grünthal-Ridala oli Ungari La Fontaine'i Seltsi välisliige, SKS-i ja Kalevala Seltsi välisliige, EKL-i ja EKS-i liige. 1920. aastail tegi kaastööd eesti ajakirjandusele kuid läks tülli Loomingu ja Eesti Kirjanduse toimetusega. Vanemas eas on ta avaldanud peamiselt keeleteaduslikke töid Soomes, ajakirjas Virittäjä jm. Ta suri Helsingis ja on maetud Hietaniemi kalmistule. 4
Siberi kütipolgus Vladivostokis. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai Tõrvand raskesti haavata. Pärast paranemist teenis Tõrvand Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina. 1917. aasta augustis määrati ta Vilno sõjakooli taktika ja topograafia lektoriks, millisel kohal tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. Juhan Tõrvand Eestisse opteerumise järel teenis Click to edit Master text styles Tõrvand kaitseväes. 1925. aastal ülendati kindralmajoriks. 1925 kuni 1929 oli Second level Kindralstaabi, alates 1929. a. kuni 1934
Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.`` Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk, väga nõrga tervisega. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega
W.Struve- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus astronoom. M.H.Jacobi- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus füüsik. K.E.von Baer- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus bioloog, kes avastas imetajate munaraku. J.Cimze- Valgas asetsenud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. O.W.Masing- Andis aastail 1821-1823, 1825 välja ,,Marahwa näddalaleht"-e. Fr.R.Faehlmann- Tartu ülikoolis arstiks õppinud ning hiljem lektoriks hakanud mees, kes aastal 1838 rajas Tartus Õpetatud Eesti Seltsi. J.Köler- Venemaal kuulsaks saanud maalikunstnik, võttis osa Eestimaa rahvaliikumistes. Ph.Karell- Keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, võttis osa Eestimaa rahvaliikumistes. J.Leinberg- Asutas aastal 1850 Maltsveti liikumise, mis seadis eesmärgiks rahvas raskest majanduslikust olukorrast läbi usu päästa. 1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt?
tagasi. 3. Georg Friedrich Parrot Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle lähedase sõprusega keisriga kindlustas ülikoolile rahalise toetus. (Ehitati ülikoolile peahoone...) 4. Fr. R. Kreutzwald üks eesti haritlane. Eesti kirjanik ja arst. Õpetatud Eesti Seltsi üks loojaid. Kirjutas ,,Kalevipoja". Andis mõndaaega välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 5. Fr. R. Faehlmann Sai TÜ eestikeele lektoriks. Tema eestvedamisel loodi aastal 1838 TÜ juures Õpetetud Eesti Selts. 6. Johann Köler eestlasest haritlane ja maalikunstnik, kes leidis teenistust Venemaal. 7. Philipp Karell eestlasest arst, kes leidis tööd Venemaal. J.Köler ja P.Karell etendasid suurt rolli rahvuslikus liikumises. 8. Johann Voldemar Jannsen Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele ,,Perno Postimees" (ilmalik kirjandus). 9
Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk ja põdur. Lugupeetud professor oli kodulinnas tuntud oma korrapäraste eluviiside ja pedantsete harjumustega; königsberglased võisid nende akna alt oma igapäevasel jalutuskaigul mööduva Kanti järgi kelli seada. Kuigi ta hindas head seltskonda ja
1922. aastal oli juba keskealine eesti teadlane abiellus soomlannannaga ning rajas Helsingisse kodu. Vaba aega täitis Eesti kirjanike raamatute tõlkimisega soome keelde sealhulgas A. H. Tammsaare 'Kõrboja peremehe'. Suviti veetis peamiselt isakodus Muhu saarel Viira külas. Varsti hakkas Muhumaaga konkureerima Haapsalu. Selle linnaga oli ta põgusalt tutvunud. 1917 aastal peatus V. Grütnthal Haapsalus juba pikematalt: ta oli kutsutud Läänemaa õpetajate suvekursustele lektoriks. Ka järgmisel neljal suvel puhkas ta Haapsalus. Suvekursuste aeg muutus Haapsalu Grünthalile koduseks ja meeldivaks. Hiljem tuli ta siia juba kogu perega. Suve on ta veetnud siin üle 11 korra. Talle meeldis Haapsalus ujuda, purjetada, jalutada,päevitada ja kirjandus töödega tegeleda. Nagu 'Karurahu', 'Omistus', 'Haapsalu õis', 'Haapsalu õhtud', ' Haapsalule'. *Aidi Vallik Vallik on sündis 11.mai 1971. a. Paliveres. Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu
Ta oli oma põlvkonna üks parimaid matemaatika õpilasi Inglismaal. St. John College’is õppides paistis Marshall silma andeka matemaatikuna ja metafüüsika huvilisena. Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele. Kogu oma täiskasvanuea mõtles Marshall ökonoomikast kui eraldi õppeainest, kuigi tema unistus eraldi ökonoomika teaduskonna avamisest, õnnestus alles 1903. aastal Cambridge’is. Marshall valiti 1865. aastal St. John College Cambridge’i auliikmeks ja lektoriks moraalse tea- duse alal sai ta 1868. 1885 sai temast poliitökonoomia professor Cambridge’is, kuhu ta jäi kuni oma pensionile minekuni (1908). Aastate jooksul suhtles ta paljude briti mõtlejatega, sealhul- gas Henry Sidgwick, W.K. Clifford, Benjamin Jowett, William Stanley Jevons, Francis Ysidro Edgeworth, John Neville Keynes ja John Maynard Keynes. Marshall asutas Cambridge School’i, kus pöörati erilist tähelepanu mastaabiefekti teooriale ja kindla heaolu ökonoomikale
· Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnsatus, ellips, liitlause. · Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske (1843-1890) võrdlev-ajalooline keeleteadus Õppis Leipzigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor, fennougrist. 1872 väitekiri: · Käänamine läänemeresoome keeltes · n-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes 1874 TÜ eesti keele lektoriks. · Teoreetilised ained, murdekogumisretked · Taotles eesti keele professuuri. 1879 ,, Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis" · Esimene eestikeelne foneetikakäsitlus · Esimene tüvest lähtuv grammatikakäsitlus · Esimene diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus. · Pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldetm diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eru pikkusega g, k, kk
Kodulinnas tunti teda täpsuse musternäidisena, tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus Köningsbergi ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. Aastal 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja aastal 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Ta pidas 40 aastat loenguid matemaatilise füüsika, geograafia ja antropoloogia kohta aga samuti teoloogiast, moraalist ja loodusõigusest. Kanti elu oli väliselt väga sündmuste vaene. See oli seotud sellega, et juba sünnist alates oli ta nõrga tervisega väikest kasvu (157cm), nõrk, üks õlg oli pisut kõrgem kui teine. Seetõttu
Ta käis ka jesuiidi seminaris, et jäi sinna vaid mõneks nädalaks. Selle asemel asus ta õppima teoloogiat Freiburgi ülikoolis, kuid vilets tervis sundis teda loobuma preestriametist ning valis selle asemel filosoofia, matemaatika ja loodusteaduse kursusi. Freiburgis sai Heidegger doktorikraadi 1913, kuid vahele sega Esimene maailmasõda. Ta astus sõjaväkke, ehkki kehv tervsi lühendas ta teenistusaega ning Heiddeger pöördus tagasi teaduse juurde, saades 1915 Freiburgis lektoriks. Järgmisel aastal jõudis Freiburgi Husserl, kelle töid ta oli õppinud; pärast lühikest katketust 1918, mil ta kutsuti teenistusse Läänerindel, sai temast Husserli assistent. Viie aasta jooksul saavutas Heidegger oma loengutega kuulsuse Aristotelese tõlkijana. 1923 siirdus ta Marburgi abiprofessoriks. Ehhki tema õppetööd hinnata kõrgelt, oli talle takistuseks publikatsioonide puudumine ning 1927 oli ta sunnitud avaldama oma raamatu Sein und Zeit
ning Newtoni matemaatika ja füüsikaga, mis avaldasid tema intellektuaalsele arengule suurt mõju. Kuigi perekond ei olnud jõukas, hoidus Kant teoloogia, õigusteaduse või arstiteaduse õppimisest. Aastal 1746 isa suri ning Kant pidi õpingud katkestama ning teenima elatist eraõpetajana. Aastal 1955 tuli ta ülikooli juurde tagasi ja esitas lõpetamiseks vajaliku töö, milles ta kaitses algupärast teooriat aatomitest ja nende jõududest. Aastal 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja asus ühtlasi tööle kuningalossi raamatukogus. Ta pidas loenguid matemaatikast, loodusteadusest, loogikast, antropoloogiast, geograafiast, metafüüsikast, moraalifilosoofiast ja teoloogiast. Aastal 1770, kui ta oli 46-aastane, nimetati ta loogika ja metafüüsika korraliseks professoriks. Kant oli pärast keskaega esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Oma kuulsamaid tekste ei kirjutanud ta mingi geniaalse inspiratsioonihoo tulemusena, vaid need
ainenea õppida. Peale keskkooli asus Aleksander õppima Tartu ülikooli esmalt ajalugu ja seejärel pedagoogikat ning liitus Eesti Karskusliiduga, kus ta asus tööle karskussekretärina. 3.Välisreisid Matkamine ja reisimine olid Aleksandri hobid juba noorusest peale. 1921.aasta suvel tegi ta 700- kilomeetrise jalgsimatka mööda Eestimaad. Üliõpilasena oli ta sageli Soomes. 1930.aastate lõpul kutsuti teda peaaegu igal suvel lektoriks soome õpetajate suvekursustele Helsingisse. 1922.aastal saatis Eesti Karskusliit Aleksandri Berliini, osa võtma alkoholivaba noorsookasvatuse kongressist. Hamburgi kongressil tutvus ta paljude noorsootegelastega, eriti Põhjamaadest tulnutega. Tänu sellele võttis Aleksander 1923.aastale ette ringmatka Põhjamaadesse: Soome kaudu Rootsi, sealt Taani ja Taanist tagasi Helsingisse. 1927.aastal võttis ta osa Budabestis toimuvast soome-ugri kultuurikongressist
lühikesed häälikud, suur ja väike algustäht, pärisnimede õigekiri. Tekitas diskussiooni. 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum". Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 8. Karl August Hermann. 1851-1909 1880 ,,Der einfache Wortstamm und die drei Lautstufen der estnischen Sprache" - doktoriväitekiri Leipzigis 1889 TÜ eesti keele lektoriks. Mitmekülgne, kuid pinnaline; huvi idamaiste keelte vastu. Taotles lektoraadi muutmist professuuriks 1884 ,,Eesti keele grammatik" Esimene eesti keelne grammatika! 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) Õpik, käsiraamat, normatiivne Eestikeelne terminoloogia: ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, asesõna, määrsõna, lihtajad, liitajad, täisminevik, enneminevik, käänete nimetused, lihtlause, liitlause, alus 9
vandenõu. Rousseau suri 1778. aastal. [1][5] 4) Immanuel Kant(1724-1804), kes oli saksa filosoof, defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Ta uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Kõlblus oli Kanti arust võimalik alus religioonile, mida mõistuse ega teaduse argumentidega ,,tõestada" ei saa. [2] 1755. aastal sai ta kohalikus ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kant suri oma kodulinnas Königsbergis 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". [6] 5) Johann Wolfgang Goethe(1749-1832)oli saksa kirjanik ja
Inimestes võivad ülekaalus olla tunded(89%), tahe(10%), mõistus(1%) 2. Arthur Schopenhauer 1788-1860 Sündis praeguses Gdanskis, isa oli jõukas, sai suure varanduse ja hea hariduse. Ta oli väga pessimistlik, vastuvoolu ujuja. Saksamaal olid juba uued moodsad filosoofid(Hegel), kuid tema ajas vana voolu(Kanti). „Maailm kui tahe ja kujutlus“ polnud populaarne, püüdis Hegelit välja süüa. Läks samasse ülikooli tasuta lektoriks ning pani loengud samale ajale, kuid tema saalid jäid tühjaks. Ei meeldinud inimestele. Hegel suri koolerasse, Schop elas edasi. „Juurdekirjutamisi ja mahatõmbamisi“ sai väga populaarseks. Kant: Das ding an sich(asi iseeneses, seda me ei tea), das ding für mich(asi minu jaoks, seda me teame). Schop arvates saab teada ka das ding an sich -> maailma olemuseks on tahe. Kui maailma olemuseks on tahe, on ka meie olemuseks tahe, aga tahe on lõputu, kuid täitmine alati piiratud
sisaldab palju uut eesti murrete kohta. Tartu Ülikooli murdeuurimises toimus 1990. aastatel järsk põlvkonnavahetus. 1993. a suri TÜ eesti keele kateedri pikaajaline murrete õppejõud dotsent Aino Valmet. EKI murdesektorist oli 1991. a tulnud TÜsse põhikohaga tööle Karl Pajusalu, kes oli juba varasematel aastatel õpetanud TÜs õppeülesandetäitjana murdeaineid ja juhendanud murdepraktikaid. Kuid 1992. a läks ta tööle Soome Turu ülikooli eesti keele lektoriks ja töötas seal 1996. a sügiseni. Valmet, Pajusalu ja TÜ teadur ning sotsiolingvistika õppejõud Tiit Hennoste olid üheskoos algatanud Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli ühisprojekti ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995; ESi poolne projekti juht oli teadussekretär Mart Meri), mida järgnevatel aastatel juhtisid Hennoste ja Pajusalu, kes juhendasid ka mitmeid üliõpilaste murdetöid. Hennoste ja Pajusalu teaduslike huvide tõttu tõusis siis TÜs
Selles raamatus ka juhend lastevanematele, kus annab nõu oma kogemustele viidates, et sundimise asemel tuleb lastes lugemise vastu huvi äratada. 1815 sai temast Äksi pastor. Hiljem sai temast ka Tartuma praost. Tema elulaad polnud nii boheemlaslik, kui Mainteuffelil. Oli väga suure jõudlusega mees, kellel oli väga kindel päevakava tõusis hommikul neljast või kolmest üles, töötas katkestamata lõunani ja pühendus edasi kirikumõisa majapidamisele. Soovis saada TÜ eesti keele lektoriks, seda kohta ta ei saanud. Suurem tähtsus oli õppekirjanduse kirjutamisel. 1819 tõlkis uue talurahvaseaduse eesti keelde. Masing tahtis hakata talurahvale välja andma õpetlikku, populaarteaduslikku väljaannet. 1818 ilmuski esimene köide ,,Pühapäeva vahelugemised". Jäi ainsaks väljaandeks. Järgmisel aastal sai loa ajalehe välja andmiseks. Hakkas välja andma ,,Maarahva nädalalehte" 1821-23, 1825. Iga number oli kaheksa lehekülge. Tegemist oli esimese tõsist
Alfred ADLER Sündis 1870 Viinis. Rahvuselt juut. Isa kaupmees. Musikaalne pere- õde sai pianistiks, vennast viiuliõpetaja. Ise oli lauluhäälega- kas laulja v meditsiiniõpe. Haige laps. Põdes raskeid haigusi. Õppimine ja lugemine edeneski tänu sellele, et oli pidevalt haige. Alaväärsustunne lapsena; hoidis teistest lastest eemale pigem. Lähtus sellest ka oma psühholoogias. Peeti omal ajal üheks parimaks lektoriks. Rahvusvahelise tasmega, hea suulise eneseväljendusoskusega. Pigem parem suuliselt kui kirjalikult. Freud oli eeskujuks, sest töötanud Freudi alluvuses. Aga Freudiga ühinedes olid juba enda teoreetilised seisukohad olemas. Lahkudes Freudi sektist lahkus koos temaga veel 9. Indivudaalne psühholoogia- Adleri õpetus. Et teha vahet, kutsutakse nii. Pani palju rõhku hariduslikule sfäärile. Just õpetajate praktilisele väljaõpetusele
genauern Kenntniß der Estnischen Sprache" (181332). Baltisaksa pastorite uurimuslikud artiklid, nt Jacob Johann Anton Hirschhausen Stahli kirikuraamatute kohta, Johann Heinrich Rosenplänter J. Rossihniuse kirikuraamatute kohta. Villem Reimani eestvõttel ÕESi toimetistes ilmunud G. Mülleri jutlused (1891) ja J. Rossihniuse kirikuraamat (1898). Lektor Johann Samuel Friedrich Boubrig (lektoriks 18261837): ühise kirjakeele vajaduse tõstatamine; eeskuju soome keelest ("Ueber die Dialecte der ehstnischen Sprache und ihre mögliche Vereinigung zu einer allgemeinen Schriftsprache" (1843). Lektor Dietrich Heinrich Jürgenson (esimene eestlasest lektor, töötas 18371841) loengud eesti kirjanduse ajaloost, k. a ülevaade varasemast kirjasõnast (ilmunud ÕESi toimetistes 184344). Peab huvi suurenemist eesti keele vastu pastoritest kirjameeste Rossihniuse ja Stahli teeneks
kellega ta koos töötas, tugevuse, teravmeelse huumori ja muusika huvi poolest. Ta laulis kooris, mängis trumme ja flööti ja avaldas omaloodud vaimulikku muusikat. ,, David Salsburg Dr. W. Edwards Deming sai tuntuks kui Jaapani majanduse taassünni isa Teise Maailmasõja järgsel perioodil. Samuti peavad paljud teda USA juhtivaks kvaliteediguruks. Teda võib nimetada Ameerika statistikuks, professoriks, autoriks, lektoriks ja konsultandiks. Kuid kõige enam on ta ikkagi tuntud tänu oma tegevusele Jaapanis, kus ta alates 1950. aastatest õpetas tippjuhtidele, kuidas parendada toote disaini, kvaliteeti, kontrolli ja müüki, kasutades erinevaid meetodeid, sealhulgas statistikat. Samuti on Demingil oluline panus Jaapani kui kõrgekvaliteedilise ja innovatiivse toodanguga riigi maine saavutamises. USAs sai Deming tuntuks alles oma elu lõpul. Tööst. Deming oli põhiliselt tuntud ja austatud just Jaapanis
Põhiline valdkond, kuhu Adler oma huvi suunas, oli haridussfäär. Ta väitis, et kõige olulisem on töötada nende inimestega, kes vormivad tulevat, kasvavat põlvkonda. Sellepärast hakkas ta looma koolide juurde konsultatsioonikeskusi nii laste kui vanemate jaoks. Ainuüksi Viinis oli neid üle 30. See idee leidis üsna aktiivselt kasutamist. Kolmekümnendate alguses Euroopas juudil asu ei olnud ning ta emmigreerus 32. aastal Ameerikasse. Üks tema hinnatud valdkondi oli lektoriks olemine. Ta ei viitsinud oma kirjalikke töid nii põhjalikult viimistleda, kui ta seda suuliselt tegi. Ühel järjekordsel loenguturneel ta suri Sotimaal südamepuudulikkuse tõttu. Adlerit mõjutanud voolud Darvinism Adler on väga selgelt evolutsiooniteooria mõjutustega. Tihtipeale on öeldud ka, et Adleri individuaalne psühholoogia põhineb eeldusel, et keskkonnaga kohanemine on elu üks põhilisemaid ülesandeid
Oli vist esimene ja ainus kirikuõpetaja, kes juba enne pärisorjusest vabastamist oma kihelkonna rahvale perekonnanimesid andis. Perekonnanimi oli vabade inimeste tundemärgiks. 1804 a talurahvaseaduse tõlkis R võru murdesse. R oli ka ilmalik luuletaja. Kirjutas Kanepi murrakus. Kasutas rahvalaulu vormivõtteid. Osalt levisidki ta luuletused rahvalauludena kohaliku rahva hulgas. Praost Rothi poeg Georg sai Tartu ülikoolis eesti keele lektoriks, mis näitab, et ka kodus seda keelt austati. Tema surma ei tahtnud rahvas uskuda. Räägiti, et ta läinud kohalike mõisnikega tülli ja põgenenud välismaale Varasem ajakirjanik Eestis Otto Wilhelm Masing 1763-1832 Sündis 8. novembril 1763 Põhja-Tartumaal Lohusalus köstri pojana. Isa oli kas eestlane või pooleldi eestlane, ema ilmselt sakslanna. Üldhariduse sai Narvas ja Torgaus (Saksamaal), kõrgema hariduse Halle ülikoolis (teoloogia). Halles omandas
annaabi.ee 
