Kordamine energeetika tööks. 1. Mida tähendab energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati ...
Geograafia kordamine 19.02.10 1. Iseloomusta tootmiskorraldust fordismis ja toyotismis. FORDISM uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri Kasutuselevõtt, masstootmine, nn. "igaks juhuks tootmine". TOYOTISM paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, tekib meeskonnatöö, kasutatakse rohkeid allhankeid kindlatelt partneritelt, nn. "õigeks ajaks tootmine". Kasutatakse tugitootmise mudelit, st. toodetakse suurtes kogustes, samas tooted on varieeruvad. Jaapani autotootjad kasutavad ka ülikallist robottootmist, et tõsta tootmise kiirust ja kvaliteeti. 2. Võrdle fordismi ja toyotismi. Igaks juhuks Õigeks ajaks tootmine(fordism) tootmine(toyotism) Detailide hankimine ...
Mongoolia energiamajnduse iseloomustus Energiavarade iseloomustus Mongoolia kõige enam levinud ja ühtlasi kõige olulisem energiavara on kivisüsi, millel riigi majandus suuresti ka põhineb. Suured söemaardlad (joonis 1) asuvad riigi põhja- ja keskosas: pealinna Ulaanbaatari lähistel ja Darhani linna ümbruses, samuti ka täiesti lääneservas. Nüüdseks on avastud ja kasutusele võetud teisigi kivisöe leiukohti Mongoolia lõunapiiri läheduses- Gobi kõrbes. Mongoolias leidub mingil määral ka naftat, kuid see pole majanduslikult nii tähtis kui süsi. Naftat kaevandatakse riigi idaosas ja Gobi kõrbes. Traditsiooniliselt kasutatakse seal kivisüsi, nafta leiukohad on suhteliselt hiljuti avastatud ning seetõttu on see Mongoolia jaoks uus energiatootmise valdkond. Kivisüsi tootmiselt on riik maailmas 22. kohal, nafta tootmiselt on Mongoolia 89. riik maailmas. Mongoolia majandus on kivisöepõhine. Selle tootmise eesmärk on peamiselt oma rahva ja tööstuse...
· Agraarühiskond Agraarühiskond ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. Kaasajal väga levinud( kõrbetes, tundrates, mägedes) · Fossiilsed energiavarad ja nende leiukohad Taastumatud energiaallikad on peamiselt see biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud kütuseks. Seetõttu nimetatakse neid ka fossiilkütusteks. Fossiilsete kütuste all mõistetakse neid primaarse energia allikaid, kõrgmolekulaarseid ained, mis on tekkinud 300500 mln aastat tagasi looma ja taimejäänuste lagunemise tulemusena hapnikuvaeses keskkonnas. Fossiilsed kütused jagunevad peamisse kolme suurde rühma: kivisüsi nafta maagaas ...
Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? - Metallurgia tehnoloogilised etapid on: maagi kaevandamine, maagi rikastamine, tooraine sulatamine, puhta metalli või sulamite tootmine, valtsimine, stantsimine jms. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist - Paiknevad odava elektriga piirkondades või sadamalinnades. Paiknemist mõjutavad ka tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! - Seal on odav tööjõud ja maavarade leiukohad, ja siis põhja riigid ei taha oma keskkonda saastada. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. - Jaapanis metallimaaki pole aga ta ostab odavalt sisse ja siis saab kallimalt terast müüa. Mille poolest erineb Põhja ja Lõuna riikide must metallurgia? ...
Saudi Araabia energiamajandus Mihkel Sooba 11C 1. Traditsioonilised energiavarud Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal. Suuremad leiukohad on just rannikul. Naftat leidub kõvasti rohkem kui maagaasi. Joonisel on rohelisega märgitud nafta leiukohad ja punasega maagaasi leiukohad. Joonis 1: Saudi Araabia energiavarade paikenemine Allikas: Energy information administration Alternatiivenergia Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid liik tegurid Päikeseenergia Väga päikeseline riik. Nafta ja maagaasi varud kaaluvad üle (eraomanduses) päikeseenergia kasutamise. Tööstustes pole ...
Kool Ameerika Ühendriigid Referaat Autor: Juhendaja: 2009 Sisukord 1 *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. *Ameerika Ühendriikide kodusõda. *USA rahvastik. * Loodusvarad ja nende majandamine. *Metsavarad. *Veevarad. *Energiavarad. *Kasutatud allikad. *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. 2 Ameerika Ühendriigid ehk USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. USA alasid on mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et nee...
Loodusvarade ammendamine. Sigrid Savva Janne Nurme ÜG 8.a Loodusvarad. Taastuvad loodus- Taastamatud loodus- varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus. · Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3 põhjaveest. · Loomad- Toit. Taastamatute loodus- varade kasutamine. · Metallimaagid- pakendimaterjal. · Mineraalsed maavarad. · Fossiilsed kütused. Põlevkivi. · Värvus: kollakaspruun- rohekaspruun. · Süttib hõlpsasti. · Tekkis 450 miljonit aastat tagasi. · Varusid on 5 miljardit tonni. · ...
Tuumkütused Ressursi olemus ja teke ❖ Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast ❖ Koosneb reaktiivsest osast, uraanist, plutooniumist. ❖ Kõige tavalisemad tuumkütused on uraan-235 ja plutoonium-239 Leiukohad ❖ Peamiseks toormeks on uraan, mida leidub pea kõikjal maakoores ❖ Umbes 64% maailmas kaevandatud uraanimaagist pärineb kolmest riigist: ➢ Kasahstanist 36,5% ➢ Kanadast 15% ➢ Austraaliast 12% https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a4/Karte Urangewinnung.png Kasutamise võimalused ❖ Tuumareaktorites energia tootmiseks http://www.kiip.ee/wp-content/uploads/2014/08/Tuumar eaktor.jpg Tuumakütuse tsükkel http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/tuumak%C3%BCtuse_ts%C3%BCkk el_suur.jpg Plussid ja miinused Plussid: Miinused: ❖ väga suur ❖ Rajami...
Riiki iseloomustavad küsimused XI klassile Kasutage ,,Uut maailma atlast" ja teatmeteoseid. Palju andmeid saab Luure Keskagentuuri kodulehelt riikide ülevaate juurest (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on teie valitud riigis? Kui suur osa maa-alast on põllumajanduses kasutatav (joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade, milline metsade all). Kas pinnamood soodustab või takistab põllumajandusega tegelemist? Millised kliimavöötmed on selles riigis? Agrokliima iseloomustus keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa (ööpäeva keskmiste temperatuuride summa, kui temperatuur on üle 0° C), sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle 5° C), mitu saaki aastas ...
Kaevandused ja keskkonnaohutus. Põltsamaa ametikool Maksim Pispanen E1 Juhendaja:Elle Kohv Kaevandused: Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud org...
Märjamaa Gümnaasium Keemia Nafta Koostaja: Jaagup Laaser 2013 Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5% Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Naftast saadavad kütused on: bensiin, diisel, petrooleum, reaktiivkütus ja gaasiõli Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. ...
Ameerika Ühendriigid (lühend USA) on riik, mille põhiosa paikneb PõhjaAmeerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. PõhjaAmeerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. · USAs domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhjalõunasuunas piki PõhjaAmeerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. · Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N ...
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud...
Merepõhja maavarad Mererannikust kuni maailmamere suurte sügavusteni leidub paljudes piirkondades palju mitmesuguseid maavarasid, nagu näiteks ehitusmaterjalid liiv, kruus ja savi ning ravimuda ja raua-mangaani konkretsioonid, nafta ja maagaas Esialgu on kättesaadavad vaid šelf ülemise osa ning rannavööndi maavarad, katsetootmine toimub aga järjest suuremates ookeani sügavustes. ◦ Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll järveks muutunud). ◦Praegu on keskkonnaregistri m...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera AMEERIKA ÜHENDRIIGID Referaat Pärnu 2016 SISUKORD 1.ÜLDANDMED........................................................................................................ 3 2. LOODUSVARAD JA NENDE MAJANDAMINE...........................................................4 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU..................................................................................... 4 2.2 KLIIMA........................................................................................................... 4 2.3 METSAVARAD................................................................................................. 5 2.4. MINERAALSED VARAD................................................................................... 5 2.5 ENERGIAVARAD............................................................................................. 6 3....
Plaatina(Pt) Plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. 1557.aastal nimetas Julius Caesar Scaliger plaatina hõbedakeseks ehk kassihõbedaks. Hispaanlasest maailmarändur kirjeldas põhjalikult inimestele oma Lõuna- Ameerika reisil kogetud kullapesemist, kus eraldati plaatina ja kuld. Esimene teaduslik artikkel plaatinast ilmus 1750. aastal Inglise filosoofajakirjas. Euroopasse jõudis plaatina 18.sajandil. Suuremad plaatina leiukohad asusid Venemaal ning Lõuna- Ameerikas. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena . Plaatinast: sulamistemperatuur 1772,0 C, keemistemperatuur- 3827,0 C. Plaatina värvus on hõbedane. 1975. aasta andmetel olid suurimad plaatina tarbijad Jaapan, USA, Saksamaa LV ja Sveits. Viimase 50 aasta jookul on plaatina tootmine muutunud umbes 30 kordseks. Plaatina oli seitsmekümnendail- kaheksakümnend...
Kontrolltöö Maailma Metsad 1)Mis tähtsus on metsadel? 2)Nimeta 3 suurima metsamaa pindalaga riiki maailmas ja Euroopas. 3)Kirjelda ekvatoriaalseid vihmametsi. 4)Miks vihmametsade pindala kahaneb? 5)Kirjelda parasvöötme okasmetsi. 6)Kuidas majandatakse okasmetsi? 7)Mis vahe on arengumaade ja arenenud riikide puiduekspordis? 8)Miks metsade pindala väheneb? Nimeta piirkondi, kus toimub kiire metsamaa pindala vähenemine. 9)Mis on säästev metsade majandamine? 1)Metsad on elupaigaks paljudele taime-ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli-ja paberitööstusele. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest ja loovad puhkamis võimalusi. 2)Maailmas: 1. Venemaa 2. Brasiilia 3. Kanada Euroopas: 1. Soome 2. Rootsi 3. Sloveenia 3)Ekvatoriaalsed vihmametsad on võrdlemisi suure pindalaga, väga suure aastase juurde kasvuga kuni 5...
Hinnang Eesti majandusgeograafilisele asendile Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi asend oluliste selle territooriumi majandusliku arengut mõjutavate tegurite suhtes. Need tegurid on maavarade leiukohad, teedevõrk, tööjõud, kapital, suured majanduskeskused jne. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit (põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Kõige tähtsam kasutusala põlevkivil on energeetika (elektri- ja soojusenergia). Suurem osa Eesti põlevkiviõlist läheb ekspordiks. Kuid 2006 aastal kehtestati põlevkiviõli ekspordi keeld mereti, kuna pole selge, kas tegemist on kemikaa...
Riikide suhted tänapäeval koostöö või vastasseis ? Maailmas on väga palju erinevaid riike, millel on ajapikku tekkinud omavahelised suhted, mis varieeruvad erinevate osapoolte vahel küllaltki laialdaselt. Selleks, et tänapäeval hakkama saada, on vaja töötada koos teiste riikidega kuid mitte just kõigil osapooltel ei edene see just hästi. Kas tänapäeva riikide suhted tuginevad siis pigem koostööl või hoopis vastasseisul ? Üle maailma on väga palju riike, mille peamisteks huvideks on teiste riikidega hästi läbi saada ja koostööd teha. Eriti tähtsaks peavad seda väikeriigid, kuid ka suurriikide huvideks on sõprussuhted teiste riikidega. Väga hea näide on Euroopa Liit, mis loodi 1951. aastal algse nimega ,,Euroopa Söe- ja Teraseühenduse". Liidu põhimõte oli teiste Euroopa riikidega koostöö loomine, kuna peale Teist maailmasõda olid palju riigid laostunud ja vajasid abi. Ajapikku arenes sellest ühendusest välja Euroop...
Kool Vask Referaat Nimi 12. A klass Juhendaja: Linn 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VASE KASUTAMISE AJALUGU..........................................................................................4 2.VASEMAAGID.......................................................................................................................6 2.1.Peamised maagid...............................................................................................................6 2.2.Tähtsamad leiukohad.........................................................................................................9 2.3.Tootmise põhiprotsessid....................................................................................................9 2.4. Peamised tootjariigid......
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus V-08A Gert Paabut Usa Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 2 Sisukord .....................................................................................................................................................4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Keel......................................................................................................................................... 5 Religioon.................................................................................................................................5 Loodusvarad ja nende majandamine...........................................................................................6 Metsavarad......
Riidaja Põhikool Referaat teemal Sn Koostaja: Tauno Johanson Juhendaja: Märt Tomp Riidaja 2009 Tina Mis see on? Tina on keemiline element, mille ladina keelne nimi on stannum ning sümbol on Sn.. Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teistest metallidest kergesti ära tuntav seetõttu, et ta krigiseb painutamisel. Tina Mendelejevi tabelis Mendelejevi tabelis asub tina 50. kohal, seega on tema tuumalaeng 50 ja aatomituuma ümber tiirleb 50 elektroni. Tina peamised oksüdatsiooni astmed on II ja IV, sulamistempereatuur on 232°C ja keemistemperatuur on 2687°C ning tihedus on 7,29g/cm3, mis tähendab, et tina on 7,29 korda veest raskem. Molaarmassiks on 118,69 g/mol. Saamine Puhta ainena tina looduses ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit ehk ti...
Tahked kütused Ene Sokman Jõhvi Gümnaasium Tahked kütused on: Kivisüsi Pruunsüsi Põlevkivi Turvas Kivisüsi Kivisüsi Kivisöe kaevandus, Leigh-Creek, Ameerika Ühendriigid Kivisüsi · On on musta värvusega kivimisarnane aine, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist, mille sisaldus suuresti varieerub leiukohast sõltuvalt. · Kivisöe kütteväärtus sõltub tema süsinikusisaldusest. Kivisüsi on moodustunud miljoneid aastaid tagasi ürgsete taimede lasunditest, tekkis peamiselt karboni ajastul 360 - 286 miljonit aastat tagasi. Kivisöe eelkäija turvas muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, millede süsiniku sisaldus on madalam. Järgnevate miljonite aastate jooksul temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (bituminous coals) ja antratsiit. Ligniit ja bitume...
Fosforiidi kaevandamise võimalused ja ohud Fosforiit Fosforiit ehk oobolusliivakivi kujutab endast käsijalgsete Click to edit Master text styles Second level karbipoolmete ja nende osakeste Third level Fourth level kuhjumit kvartsliivas. Fifth level Kodade tükid sisaldavad 3538% P2O5. Kihindis 623%. Tööstusele pakub huvi kui P2O5 keskmine sisaldus on vähemalt 6,0%. Ka ei tohi kahjulikke lisandeid (MgO, Fe203) olla üle lubatud piiri. Ajalugu 1861. aastal fosforiidi teaduslik uurimine, Ta...
Okeanograafia on merede ja ookeanide uurimisega tegelev voib Eestis leida naiteks Parnus, Saaremaal Jarvel, Pirital. hudroloogia haru. Liivarannad on randla tuupidest koige liikumavad ning seal Hudroloogia on teadus, mis laias mottes uurib Maa hudrosfaari, toimuvad rannikuprotsessid on ka koige aktiivsemad. sealkulgevaid protsesse ning hudrosfaari ja seda umbritseva Tehnorandlahudrotehniliste rajatistega randla, ehk inimese keskkonna vastastikust moju. Fuusiline okeanograafia uurib tegevuse kaigus kujunenud randla. Eesti rannikul ei ole selline laineid, hoovusi, ookeani ja atmosfaari vastastikmoju, heli ja randlatuup veel ulatuslikult levinud. Suurim tehnorandla on valguse levikut vees jms. Seda osa okeanograafiast voidakse Eestis naha Tallinna ning Muuga lahte rajatud sadamarajatiste nimetada ka merede loodusgeograafiaks.Geol...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Põlevkivi Autor: Margus Sööt Juhendaja: Andres Kapp Võru 2012 Mis on põlevkivi? Põlevkivi on settekivim, mis on moodustunud järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi.Põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid, bakterid, füto- ja zooplankton ning vetikad, mis moodustasid eelajalooliste järvede ja merede biomassi. Põlevkivi ei ole maailmas uus avastus.Sarnaselt kivisöele saab seda kasutada kütusena.Põlevkivi kasutamine energiatootmises on enamikule inimestest teadmata, kuna selle osakaal tänapäeva maailma energiatootmises on võrreldes selliste tuntud loodusressurssidega nagu nafta ja kivisüsi, minimaalne.Siiski, nafta kõrge hind ja vähenevad varud nagu ka kolmandate riikide kasvav nõudlus on põhjuseks, miks viimasel ajal üha sa...
Riigi energiamajandus ARVUTITUND 2017 Iseloomusta oma riigi energiamajandust ja anna hinnang riigi energiajulgeolekule. 1. Riigi varustatus traditsiooniliste energiavaradega. Kui palju energiat riik toodab ja tarbib? Anna hinnang, kas riik on energia eksportija või importija. Iraak toodab aastas 162986 kT ja tarbitakse 21519 kT. Seega on Iraak energia eksportija, sest tootmine on 7,6x suurem tarbimisest. (Iraq indicators...2014.) Mis traditsiooniliste energiavaradega on riik varustatud (Energy production)? Nafta ja gaasiga. (Ibid.) Joonis 1. Iraagi traditsiooniliste energiavarade paiknemine Allikas: Vox. 11.08.2014 Iraagi traditsioonilised energiavarad paiknevad Põhja-, Kesk-, Ida-Iraagis. Riigis on väga palju nafta leiukohti. Suuremad naftamaardlad, Rumaila North, East Baghdad ja Kirkuk, 1 asuvad...
ELAVHÕBE – Hg Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, mille sümbol tuleb tema ladinakeelsest nimetusest Hydrargyrum. Elavhõbe asum perioodilisustabeli IIB rühmas ja 6. perioodis. Leidumine/saamine Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja –Egptuses. Kuid looduses on elavhõbe siiski väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks...
Titaan Referaat aines “Keemia” Sisukord Sissejuhatus 2 1. Valmistamine 3 2. Omadused 4 2. 1 Füüsikalised omadused 4 2. 2 Keemilised omadused 4 3. Kasutusalad 5 Kasutatud kirjandus 6 1 Sissejuhatus Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ning sulamistemeratuur 1668°C. Titaan on maailmas väga tähtis metall, sest seda kasutatakse väga paljudes valdkondades oma füüsikaliste- ning keemiliste omaduste pärast. Mineraale, mis sisaldavad titaani, leidub looduses kõikjal. Niisuguste mineraalide kõige suuremad leiukohad Euraasia mandril on Uuralis, Venemaal. Titaani on pinnases ja taimedes, jõgede ja järvede vees. Maakoore aatomite ül...
TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1. Kuidas jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad tööstusharud? Tööstus on jagatud kerge- ja rasketööstuseks. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest- tekstiili ja tarbekaupade valmistamisest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud saab jagada: · Vanad harud- toiduaine- ja tekstiilitööstus, laevaehitus · Uued harud- auto- ja keemiatööstus · Uusimad, ehk kõrgtehnoloogilise tööstuse harud- mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin. 2. Fordism ja toyotism. Fordism (Igaks juhuks tootmine) Toyotism (Õigeks ajaks tootmine) Detailide hankimine Kellel on, sealt ostetakse. Ostetakse konkreetselt, lepingu Ostetakse...
Kongo Demokraatlik Vabariik Kongo DV (edaspidi Kongo) on pindalalt teine riik Aafrikas ning selle pindala hõlmab 2 345 410 ruutkilomeetrit peamiselt vihmametsadega kaetud ala. Tänu looduslikele tingimustele on Kongo suhteliselt hõredalt asustatud – 34,83 inimest ruutkilomeetri kohta (maailma keskmine asustustihedus on 51in/km2 kohta), kuid olenemata sellest elab seal 78 736 153 (arvatavasti) inimest, mis teeb omakorda Kongost Aafrikas rahvaarvult neljanda riigi ning maailmas kuueteistkümnenda. Samuti on Kongo kõige suurem prantsusekeelne riik. Prantsuse keel on küll riigikeeleks, kuid tegelikkuses on selle kõrval esindatud veel 241 keelt, millest suurema kõnelejaskonnaga on kongo, lingala, suahiili ja luba keeled. Koos prantsuse keelega on koloniaalajastu jäägiks ka käibel olev rahaühik – frank. Hetkel on Kongo presidendiks Joseph Kabila, kes esindab Kongo demokraatlikku parteid. Kongo pealinnaks ja ka suurimaks linnaks on Kinshasa pea...
Argentina Vabariik Referaat Üldiseloomustus Argentina pindala on 2780400 km², millest maad on 2,736,690 km² ja vett 30,200 km². Rahvaarv on 3 657 800 inimest(13in/ km²), pealinnaks on Buenos Aires ja pealinnas elab üle 10 miljoni elaniku, riigikeeleks on hispaania keel, aga räägitakse ka inglise, itaalia, saksa ja prantsuse keelt. Rahaühikuks on Argentina peeso (ARS). Argentina asub Lõuna Ameerika lõunaosas ja omab ühist riigipiiri Boliiviaga, Brasiiliaga, Tsiiliga, Paraguaiga ja Uruguaiga. Argentina ida ja keskosas on lauge maastik, lääne ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 ja juulis +10 ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16. aastane sademete hulk on 500...
Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ....................................................................................12-17 Põllumajandu...
Ameerika Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ü...
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijaile. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade raiumiseni. Puidunappuse tõttu võeti 17. saj. kasutusele kivisüsi. Jne... Kaasaegne energiamajandus Peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadus...
1)Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele 2)Kuidas võib energiaallikaid liigitada kõige üldisemas mõttes? Taastuvad ja taastumatud energiaallikad 3)Mis on taastumatud energiaallikad? Energiaallikad, mida ei saa korduvkasutada.. Näiteks nafta 4)Mis on taastuvad energiaallikad? Energiaallikad, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada. Näiteks tuuleenergia 5)Kuidas on tekkinud taastumatud energiaallikad? Tavaliselt selline biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja on muundunud kütuseks 6)Mis on elektroenergeetika? Elektroenergeetika on elektri tootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijatele 7)Mis on kütusetööstus? Majandusharu, mis toodab eri liiki, peamiselt fossiilkütuseid 8)Energiaallikate liigitus traditsioonilisteks ja alternatiivseteks: Tradit...
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kuj...
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni se...
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud? Maailma rahvaarv kasvab kiiresti energia vajadus suureneb miljardit BTU ...
Geograafia uurimus USA kohta 1.Joonista peast oma riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga. Ise joonistatud: Tegelik kaart: http://www.pocanticohills.org/usa02/_derived/usa02.htm_txt_usa.gif Eksisin kirde osaga, põhjus võib olla selles, et ei puutu nii tihti kokku USA kaardiga. 2.Vali internetist kõige sobivam kaart mida saad kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. http://www.map-of-usa.co.uk/images/usa-physical-map.jpg 3.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see asub? Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska os...
Halogeenid Halogeenid Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid Halogeenid on VII A rühma elemendid Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja talle järgneb kloor Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektroluusil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Paiknemine: Fluor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 2. perio...
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu Need on seotud pealiskorra erivanuseliste settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. Neist vanimate kivimitega s...
1.Sissejuhatus. Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid sa...
Jukumees420 TITAANI REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: AT 12/22 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2019 1. TITAAN Titaan on omadustelt metall, millel on hõbevalge värvus, mis meenutab niklit. Ta on keemiline element järjenumbriga 22 ning ta asub IVB rühmas ja neljandas perioodis. Titaani sümboliks on Ti ja tema aatomimassiks on 47,90. Titaani avastati aastal 1791 ja tema avastajaks oli Inglismaalt pärit mees nimega William Gregor. Elemenet sai nimetuse Kreeka mütoloogia Titaanide järgi ja nime pani Saksamaa keemik nimega Martin Heinrich Klaproth, kes taas avastas elemendi aastal 1795. Kuid uurimiseks piisav kogus titaani, millest pärast saada puhas titaan saadi alles aastal 1925. Teda...
Viljandi Gümnaasium Tanel Säde 11. Majandus Energiaressursid Referaat Viljandi 2012 Sisukord Tiitelleht.............................................................................1 Sisukord.............................................................................2 Energiaressursid üldiselt..................................................3 Nafta ja sellega kaasnevad probleemid...........................3.1 Päikese- ja tuuleenergia....................................................4 Päikeseenergia....................................................................4.1 Tuuleenergia........................................................................4.2 Hüdroenergia ehk vee-energia............................................5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest......................
"NAFTA" Uurimistöö 2 Sisukord SISUKORD.............................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 NAFTA TÖÖTLEMINE...........................................................................................3 NAFTA LEIDUMINE............................................................................................... 4 MOOTORIKÜTUSED............................................................................................. 6 KESKKONNAPROBLEEMID.................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE HIND....................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE JÕUDM...
Omadused: Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga temperatuuril 4,15 K ülijuhiks (oli esimene aine, millel see nähtus avastati). Lineaarse soojuspaisumise tegur 6,04·10-5 K-1. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevustegur on 0,4865 N/m (võrrelge vee vastava väärtusega 0,0729 N/m).Tal on seitse stabiilset isotoopi mass...
Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükl...
............................. Jaapan Uurimustöö ................... ................... Jõhvi 2009 Sisukord: 3................................................................................................Riigi üldiseloomustus 4.........................................................................................................Riigi arengutase 4....................................................... Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 5...................................................................................................................Rahvastik 6..................................................................... Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 7.............................................................................................................Linnastumine 8................................................
annaabi.ee 
