Referaat "Titaan" (0)

1 Hindamata

Titaan
Referaat aines “Keemia”

Sisukord

Sissejuhatus
2
1. Valmistamine
3
2. Omadused
4
2. 1 Füüsikalised omadused
4
2. 2 Keemilised omadused
4
3. Kasutusalad
5
Kasutatud kirjandus
6

1
Sissejuhatus
Titaan   on  keemiliste elementide  perioodilisussüsteemi  IV rühma element. Titaani lühendiks

on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra

number on

22

ja
   aatommass

on

47, 88. Tema tihedus on
    4,5 g/cm³

ning sulamistemeratuur

1668 °C. Titaan on maailmas

väga
tähtis   metall ,  sest  seda  kasutatakse  väga  paljudes  valdkondades  oma  füüsikaliste-  ning
keemiliste  omaduste  pärast.  Mineraale,  mis  sisaldavad  titaani,  leidub  looduses  kõikjal.
Niisuguste  mineraalide  kõige suuremad leiukohad   Euraasia   mandril on Uuralis, Venemaal.
Titaani  on  pinnases  ja  taimedes,  jõgede  ja   järvede   vees.  Maakoore  aatomite  üldarvust  on
titaani veidi

rohkem,

kui

süsinikku (0,2

%).

Titaan

on mehhaaniliselt kergesti

töödeldav , hästi

sepistatav,  kergesti  valtsitav  lehtedeks,  lintideks  ja  isegi  lehtmetalliks.  Ta  on  kõige
vastupidavam kergmetall. Titaan on hõbevalge, plastne ,

tugev, korrosioonikindel

ja
   keskmise
aktiivsusega metall .

2
1. Valmistamine
Titaani  ei leidu metallina looduses, vaid mineraalides. Selleks, et saada titaanoksiidi osakesi
mullast ning liivast kätte, tuleb see läbi sorteerida ning eraldada

titaanoksiidi

osakesed.

Peale

seda kogutakse osakesed kokku ning kuumutatakse kõrgetel temperatuuridel ning kloori

(Cl)

lisamisel  saadakse  TiCl .  Selleks,  et  eemaldada  kloori  titaanist,  tuleb  lisada  sellele
4
magneesiumi TiCl  + 2 Mg → 2 MgCl +
  Ti.

Saadud ainest eraldatakse

   magneesium ja selle

4
2
kloriid vaakuumdestillatsioonil, alles  jääb käsnjas titaan. Nüüd on käes puhas titaan, millele
lisatakse erinevaid muid

metalle

(raud,

vask jt.),

et
   teha titaan sulam

tugevamaks,

plastsemaks
või kuumusetaluvamaks.

3

2. Omadused
2. 1 Füüsikalised omadused
Metallilise elemendina on titaan tuntud oma

  tugevuse ja kaalu

suhte poolest.

Tegu on tugeva
metalliga, millel on väike tihedus ja metallselt hõbedane läige. Sulamistemperatuur on 1668
°C ning keemistemperatuur

3227ºC. Omab

madalat

elektri-

ja
   soojusjuhtivust. Titaani (99,2%
puhtusega)  suurim tugevuspiir on 63 000 psi  (434 MPa),  mis  on samas suurusjärgus terase
sulamitega, kuid titaan on umbes 45% kergem. Titaan on 60% tihedam

kui alumiinium ,

kuigi
üle kahe korra tugevam kui  üks  levinud   alumiiniumsulam .  Teatud titaanisulamite  võimalik
tugevuspiir on kuni 200 000 psi ( 1380 MPa). Titaan kaotab oma tugevuse, kui

kuumutada ta
temperatuurile  üle  430  °C.  Titaan on suhteliselt kõva, mittemagnetiline ning halb elektri- ja
soojusjuht .  Titaani  töödeldes  tuleb  kasutada  ettevaatusabinõusid, kuna metall muutub üpris
madalatel temperatuuridel pehmeks . Seega tuleb kasutada jahutust ja teravaid tööriistu.

2. 2 Keemilised omadused
Oksiidi  mehaanilisel   eemaldamisel ,  samuti  temperatuuri  tõusul  lahustab  suurtes   kogustes
hapnikku,  lämmastikku,  vesinikku  ja  süsihappegaasi,  mis  vähendab  tunduvalt  plastilisust
ning teatud kontsentratsiooni juures muudab titaani hapraks materjaliks , mis ei leia

praktilist

kasutamist.  Seepärast tuleb  kõik kõrgtemperatuurilised protsessid ( keevitamine , jootmine

ja

sepistamine) korraldada inertgaasides või vaakumkambris.
Titaan on vastupidav nii merelises kliimas kui ka merevees .

4
3. Kasutusalad
Kuna titaan  on  vastupidavaim kergmetall,  kasutatakse seda tihti laeva- ja lennutööstustes ja
isegi   rakettide   ehituses.  Titaanist  tehakse  artsiriistu,  breketeid,  kasutatakse  toiduaine-  ja
keemiatööstustes   aparaatide  valmistamisel.  Titaani  kasutatakse  ka  riideesemete  kaitsmisel  -
mootorrataste  kombinesoonide  põlve  -  ja  küünarnukkidekaitsmed  on  valmistatud  titaanist.
Titaanühendeid läheb  tarvis ka  mõningate   ehete valmistamiseks. Titaanimaakidest saadakse
titaanvalget,  mida  kasutatakse  peamiselt  värvide  valmistamiseks,  klaasi   optiliste   omaduste
muutmiseks  ning  titaanisulamite,  emailide  ja  glasuuride  koostisainena.  Titaniseerimiseks
nimetatakse  terasdetaili  pinnakihi  rikastamist  titaaniga.  Titaan  on  täiesti  asendamatu
külmutusseadmetes, kuna see talub kuni -200 kraadist

külma ja ei
   muutu hapraks. Sama

hästi

taluvad  titaanisulamid  ka  kuuma  –  kuni  600  kraadi.  Temperatuurikindlus  on  tingitud
kristallstruktuuri  muutumisest.  Ka  meie  oma  kehad  sisaldavad  titaani  -  koguni  20  mg.
Täpsemalt on seda organismis põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes

5
Kasutatud kirjandus
1. http://jaanmarss.planet.ee/juhendid/metalli_restaureerimine/andmebaas/titaan.html
2. https://et.wikipedia.org/wiki/Titaan#Tootmine
3. https://www.youtube.com/watch?v=ZpBREw1fYX4
4. https://www.youtube.com/watch?v=1VJmJjv_Y-I

6

.PDF Laadi alla originaalfail 7 lk · .pdf · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mihhailov1 Õppematerjali autor

Referaat teemal "Titaan", mis on valminud gümnaasiumis. Titaani leidmine looduses, tootmine, kasutus valdkonnad.

titaan metall sulam magneesium tugevuspiir titaanisulamid andmebaas restaureerimine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat titaanist

Titaan Nimi Kool Klass, aasta Õpetaja nimi Üldiselt Titaan on keemiline element, mille sümboliks perioodilisustabelis on Ti. Omaduselt on titaan metall ning kannab järjenumbrit 22. Tema tihedus on 4,5 g/cm³. Titaan sulab 1668 kraadi juures Celsiuse järgi ja keeb 3287 kraadi juures. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. Titaani on väga kerge mehhaaniliselt töödelda ja sepistada ning ta on kõige vastupidavam kergmetall. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, kuna tal on tugev oksiidikiht. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Väga paljud mineraalid sisaldavad titaani, eriti leidub sellised mineraale Uuralites. Looduses leidub titaani ainult ühendeina

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Titaan - Referaat

Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: TiN Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Reverend William Gregor, 1791, Cornwall, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: soojusvahetajad lennukidetailid luuneedid, proteesid värvide ja paberi pigmendid polümeerumise katalüsaator Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei

Keemia

docx

Titaan

Titaan-Ti Avastamine: Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Kasutamine: Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad.

Keemia

docx

Titaan

Jukumees420 TITAANI REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: AT 12/22 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2019 1. TITAAN Titaan on omadustelt metall, millel on hõbevalge värvus, mis meenutab niklit. Ta on keemiline element järjenumbriga 22 ning ta asub IVB rühmas ja neljandas perioodis. Titaani sümboliks on Ti ja tema aatomimassiks on 47,90. Titaani avastati aastal 1791 ja tema avastajaks oli Inglismaalt pärit mees nimega William Gregor. Elemenet sai nimetuse Kreeka mütoloogia Titaanide järgi ja nime pani Saksamaa keemik nimega Martin Heinrich Klaproth, kes taas avastas elemendi aastal 1795.

tehnomaterjalid

rtf

Exami piletite vastused

masinaosade materjalina. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks kroomile legeeritud rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloina. Samasse gruppi kuuluvad ka lisaks rauale molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid, mida nimetatakse hastelloidideks.Eelpooltoodud sulamid (inkonell, hastelloi ja nimonik), mis on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel, on tuntud ka supersulameina. Nende kasutus on eelkõige seotud reaktiivlennukite ja kosmosetehnikaga. 32) Titaan ja tema sulamite omadused. Kasutamine. Titaan on üks levinumaid elemente looduses. Tema suhteline sisaldus maakoores on ca 0,6%; see on vähem ainult alumiiniumi (7,5%), raua (4,2%) ja magneesiumi (2,1%) sisaldusest. Kõiki teisi tehnikas kasutatavaid metalle, sh. ka ammu kasutusel olnuid (Cu, Pb, Zn, väärismetallid jt.) leidub looduses titaaniga võrreldes oluliselt väiksemas koguses. Titaanil on suhteliselt väike tihedus (1,7 korda väiksem kui raual). Titaani tugevus ja kõvadus

Kategoriseerimata

docx

Mõisted

1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe

Kategoriseerimata

pdf

Materjalid

................................... 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine ..............................................

Kategoriseerimata

pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid