Referaat "Titaan" (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Referaat titaanist

Titaan Nimi Kool Klass, aasta Õpetaja nimi Üldiselt Titaan on keemiline element, mille sümboliks perioodilisustabelis on Ti. Omaduselt on titaan metall ning kannab järjenumbrit 22. Tema tihedus on 4,5 g/cm³. Titaan sulab 1668 kraadi juures Celsiuse järgi ja keeb 3287 kraadi juures. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. Titaani on väga kerge mehhaaniliselt töödelda ja sepistada ning ta on kõige vastupidavam kergmetall. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, kuna tal on tugev oksiidikiht. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Väga paljud mineraalid sisaldavad titaani, eriti leidub sellised mineraale Uuralites. Looduses leidub titaani ainult ühendeina

rekursiooni- ja keerukusteooria

3

doc

Titaan - Referaat

Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Seleniidid: - Telluriidid: - Nitriidid: TiN Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Reverend William Gregor, 1791, Cornwall, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: soojusvahetajad lennukidetailid luuneedid, proteesid värvide ja paberi pigmendid polümeerumise katalüsaator Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei

Keemia

1

docx

Titaan

Titaan-Ti Avastamine: Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. Titaan on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element. Titaani lühendiks on Ti ja kreeka keelne nimetus on Titanium. Tema järjekorra number on 22 ja aatommass on 47, 88. Looduslik titaan koosneb viiest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 46 & 50. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Kasutamine: Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad.

Keemia

10

docx

Titaan

Jukumees420 TITAANI REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: AT 12/22 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2019  1. TITAAN Titaan on omadustelt metall, millel on hõbevalge värvus, mis meenutab niklit. Ta on keemiline element järjenumbriga 22 ning ta asub IVB rühmas ja neljandas perioodis. Titaani sümboliks on Ti ja tema aatomimassiks on 47,90. Titaani avastati aastal 1791 ja tema avastajaks oli Inglismaalt pärit mees nimega William Gregor. Elemenet sai nimetuse Kreeka mütoloogia Titaanide järgi ja nime pani Saksamaa keemik nimega Martin Heinrich Klaproth, kes taas avastas elemendi aastal 1795.

tehnomaterjalid

19

rtf

Exami piletite vastused

masinaosade materjalina. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks kroomile legeeritud rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloina. Samasse gruppi kuuluvad ka lisaks rauale molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid, mida nimetatakse hastelloidideks.Eelpooltoodud sulamid (inkonell, hastelloi ja nimonik), mis on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel, on tuntud ka supersulameina. Nende kasutus on eelkõige seotud reaktiivlennukite ja kosmosetehnikaga. 32) Titaan ja tema sulamite omadused. Kasutamine. Titaan on üks levinumaid elemente looduses. Tema suhteline sisaldus maakoores on ca 0,6%; see on vähem ainult alumiiniumi (7,5%), raua (4,2%) ja magneesiumi (2,1%) sisaldusest. Kõiki teisi tehnikas kasutatavaid metalle, sh. ka ammu kasutusel olnuid (Cu, Pb, Zn, väärismetallid jt.) leidub looduses titaaniga võrreldes oluliselt väiksemas koguses. Titaanil on suhteliselt väike tihedus (1,7 korda väiksem kui raual). Titaani tugevus ja kõvadus

Kategoriseerimata

32

docx

Mõisted

1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe

Kategoriseerimata

86

pdf

Materjalid

................................... 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine ..............................................

Kategoriseerimata

88

pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009  Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)