basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt.Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus.musa mutus rõhutatult helistikukeskseks(tonaalseks). OOPER-eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,madrigalikomöödiad. Essa ooper-jacopo peri ,, daphne´´.Essa suurhelilooja oli claudio monteverdi(orpheus).1637 avati Veneetsias essa avalik ooperiteater- teatro san cassiano .veneetsia ooper-ajaloolise sisuga,palju tegelasi,suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper-suurem rõhk laulul ja muusikal,tekkisid tõsine ja koomiline ooper. Retsitatiiv-kõnelaul,jälgin loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM-sünnipaik Rooma;tuleneb sõnast oratorio-palvesaal kus loeti pühakirja.eelk2ijaks liturgiline draama.lavaline tegevus puudub,sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega.keskne tegelane jutustaja.text ladina ja itaalia keelne.koori osatähtsus suurem.passioon- oratooriumiu alaliik,sisuks jeesuse kannatused. KANTAAT-bach
Varane ooper oli 17.sajandil õukonnapidustuste kõrgpunktina väga erandlik žanr. Kuna ooperietendus on väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.aastal avati Veneetsias esimene ooperiteater. Aristokraatide asemel andsid seal tooni kodanlus ja kaupmehed ning esimeste ooperite humanistlik vaim loovutas koha vaatemängule. Tüüpilise Veneetsia ooperi süžee on pärit mütoloogiast, ooperis on palju tegelasi. Iseloomulikud olid suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Peaaegu kohustuslikuks said laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvelt laskuvad või taevasse tõusvad jumalad. Veneetsia ooperi juhtivamad esindajad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas
olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: hiilgav õukondlik lavateos, toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon ,muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline, pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega, numbriooper, rohkelt tantsunumbreid, tegelaskujudeks
Orlandus Lassus (IT ) Flandrea ( It. München) Giovanni per Luigi da palestina( Palestina) Barrokk Tõlkes tähendab ebakorrapärast . Sai alguse Itaaliast. Ülistati kangelaslikkust. Arhitektuuris olid ümmargused kuplid, väänlevad sambad. Inimene oli maine. Muusikas oli viisirikkus ülemises hääles. Dramaatiline , koloratuurne meloodia. Valitses liikumisenergia. Oli mitmeosaline. 1.kiire 2, aeglane Barrokk ooper Õukondlik lavateos, uhkete dekoratsioonidega ja kostüümidega. Lavaefektid, purskkaev, puud, aiad, jumalad. Oli numbri ooper. Sisu ei olnud tähtis vaid hoopis muusika. Kuulsaim Itaalia ooperi looja Claudio Monterverdi. Juhtivad muusikamaad Itaalia- Kõige tähtsam. Eeskujuks Euroopale. Ooper, laul, inst.m., viiulivirt. Prantsusmaa- Ooper, ballett, Kunstiliik Rokokoo. Iseloomustab teokarbid igalpool. Muusika nooruslik, mänglev , peen, graatsiline, heledad toonid . Palju meloodia kaunistusi Inglismaa- klavessiin ja ansamblid (HÄNDEL)
Polüfoonia- mitmehäälsus, kus korraga kõlab mitu iseseisvat meloodilist liini. Monofoonia- kõik pillid ühehäälselt. Ooper- muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes. Tekkis Itaalias 16. ja 17. sajandi vahetusel. Claudio Monteverdi- esimene suur ooperihelilooja. Teatro San Cassiano- Veneetsia esimene avalik ooperiteater. Veneetsia ooper- tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper- valitses 18.saj I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suure, rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper(opera seria) ja koomiline ooper(opera buffa). Aaria- ulatuslik soolonumber. Retsitatiiv- kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Oratoorium- vaimulik ooper, puudub lavaline tegevus, suur teos koorile ja solistidele.
et rokkides. Muusika oli võetud klassikalise muusika loojatelt (Beethoven, Vivaldi jne) ja oli muudetud rohkem tänapäevaseks. Kava oli väga hea ja nad suutsid tõsiselt heaks kõik lood muuta. Kava tegi väga eriliseks see, et nad mängisid kõiki lugusid üllatavalt hästi ja Hamidreza Rahbaralami lauluoskus oli väga hea. Pauside ajal jäid 2 esinejat ka omavahel pillidega duetti tegema. Esitajad esitasid kõike väga hästi. Kõik tuli neil hästi välja ja erilisi viperlusi polnud. Lavaefektid olid lahedad. Mängiti valgusega ja see tegi esituse veel toredamaks. Nende laulud tekitasid tunde, et tahaks hakata tantsima. Lood olid väga mõnusad ja panid jala tatsuma. Esitajad ise olid väga toreda suhtumisega ja rääkisid mõne toreda loo isegi vahele. Ma ise ei ole väga suur roki kuulaja, aga nende esituses oli see tõesti meeldiv. Hamidreza Rahbaralami hääl oli tõsiselt võimas ja tekitas selliseid külmavärinaid, mida ma varem kogenud pole. Tema
väljenduslaadiga teos antud zanris. Monteverdi lõi mitmeid muusikalisi võtteid, mida hiljem ka teised heliloojad kasutasid: suure orkestri kõlavärvide otsene sidumine dramaturgiga, kujutas tegelaste karaktereid ning erinevaid tegevuspaiku. Samuti kasutas ta juhtmotiive. ,,Orpheus" teada sisu. Esimene ooperiteater avati 1637.aastal Veneetsias, milleks oli Teatro San Cassiano. Ooperitele oli iseloomulik suursugusus, rohked tegelased ja võimsad lavaefektid. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesed poolel pea kogu Euroopas. Ideaaliks oli siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (-ilus laul), mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improiseerimine ja esituse väljendusrikkus. Igas ooperis oli kõrgeima tähelepanu all prima donna ja primo uomo, vastavalt naispeategelane ja meespeategelane. Napoli ooperikoolkonnas domineerisid kõrvuti
vaimuliku vokaaltsükli Fifth level 1613. aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks ,,Orpheus", ,,Ariadne" http://www.youtube.com/watch?v=ZFe-xH7bblQ Koolkonnad Veneetsia ooper Kujunes välja 17. sajandi keskel Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga Palju tegelasi Suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid Pier-Francasco Cavalli ja Antonio Cesti Teatro San Casiano (1637) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Koolkonnad Napoli ooper Kujunes välja 17. sajandi lõpul See stiil valitses 18. sajandi I poolel peaaegu kõikjal euroopas
Cassiano. “igapäevasemat” stiili: Ooperimuusikas kujunes välja retsitatiivid on sageli mitu koolkonda: Veneetsia ooper – tavaliselt asendatud kõnedialoogidega ajaloolise või mütoloogilise ning aariate lihtsad sisuga, palju tegelasi, tundelised meloodiad suurejoonelised dekoratsioonid väldivad baroklikku ja lavaefektid; toredust. Esimeseks Napoli ooper – valitses 18. klassikaliseks koomiliseks sajandi I poolel enamikus ooperiks peetakse Giovanni Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, Battista Pergolesi vaatemängulisuse asemel on intermeediumit “Teenija- suurem rõhk muusikal ja laulul. käskijanna”. Saksa
Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal
muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli · Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. · Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper
Vivaldi, J.S. Bach, A. Corelli, G.F. Händel ja C. Monteverdi UUED ZANRID OOPER Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades.. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused
Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal
monolooge lauldes. · Muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid . Barokkooperil oli palju eeskujusid ja nendeks olid:vanakreeka dragöödia,liturgiline draama, müsteerium, intermeedium. Barokkooperit iseloomustab: Suurejooneline lavakujundus, uhed kostüümid, lavaefektid. Peategelasteks olid ülikud või antiikkangelased, kes esitavad virtuoosseid aariaid. Naiste rolle laulsid tavaliselt kastraadid. Keskaja ja baroki võrdlus Keskaja muusika: · Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks · Valitses vaimulik muusika · Muusika on liturgia osa · Valitses vaimulik muusika · Muusikat loodi kiriku tarbeks · Polüfoonilise muusika ajastu · Lühiteoste ajastu (lauluzanr)
Shakespeare'i kroonikad arenesid sündmuste lihtsast illustreerimisest ja C. Marlowe' jäljendamisest sügava ajaloo- ja inimesemõistmise poole: "Richard II", "Kuningas John", "Henry IV" ja "Henry V". Ta kujutas neis Inglismaa teed feodaaltülidest Tudorite absolutismini; ametliku ideoloogia varjus avaldub humanistlike ideid monarhi kohtuse kohta ja puhuti iroonilist skepsist. Komöödias, kus valitseb alati armuintriig, asendusid maneerlik vaimutsemine ja lihtsakoelised lavaefektid poeetilisema maailmapildi, nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega. Nii on maailmakuulsad Shakespeare'i komöödiad "Tõrksa taltsutus", "Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees".... Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama "Titus Andronicus" ja Itaalia olustikku kantud armastustragöödia "Romeo ja Julia", milles lastakse armastusel võidutseda kahe perekonna suhteid tumestanud põlisvaenu üle. Kauni ja õilistava armastuse ajel
all on pedaalid bassi mängimiseks -17. saj ansamblikoosseisud 6. Ooperi kujunemine 17. sajandi Euroopas -lk 101 , -Veneetsiast ooperikeskus (toretsev, rikkam) -1637 avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Casiano (seni toimusid ooperid aadlipaleedes) -veneetsia ooper eelistas lihtsamaid retsitatiive, kergelt haaratava meloodiaga aariaid + virtuoossed kaunistused. -suurejoonelised dekoratsioonid, lavaefektid -võimsad lahingustseenid, laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvel lavale laskuvad jumalad jm. -tõsistes ooperites koomilised tegelased ja stseenid -Veneetsia tähtsaimad ooperiloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonia Cesti -17.saj lõpp Napoli ooperikoolkond - kõrge laulukultuur, meesosad kastraatlauljatele, -Napoli koolkonna hinnatuim helilooja Alessandro Scarlatti, lõi üle 100 ooperi 7. Kirjelda barokkorkestrit!
Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper 1607. aastal valminud Orpheus on esimene terviklik ja väljendusrikas ooper. Barokk saab virtuoosse soololaulu kuldajastuks. Selles ooperis on esimene tõeliselt virtuoosne aaria. Monteverdi on niinimetatud erutatud laulustiili rajaja. Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte; muusikalised numbrid järjestati kontrastselt. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kasutati koore. Süzee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost. Muusika valitsab sisu üle. Poppea kroonimine (1642) - esimene säilinud ajalooline ooper. Tegevus toimub I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika on ühendatud samas teoses. Valitsevad kaks hingeseisundit, armastus ja armukadedus. 1637
kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Barokkooperi iseloomustus Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, kuna ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · hiilgav õukondlik lavateos; · toretsevad kostüümid ja lavadekoratsioon; · muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline; · pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega; · numbriooper; · rohkelt tantsunumbreid;
youtube.com/watch?v=XZ2RvVMhGTg Orpheus on ooperizanri tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos. Väikese saateansamli asemel kasutati üle 40 mängijaga orkestrit.Erinevate pillidega kujutab helilooja erinevaid tegeleasi ja olukordi. Ooperis on soolo-osasid,koore,ansambleid,tantse. Üks muusikalisi kulminatsioone on esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuusika ajaloos. · Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline.Ooperis palju tegelasi,lavaefektid,süzee pärit mütoloogiast. · Napoli ooper keskendus muusikale ja laulule,mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. ( Üks tuntuim Alessandro Scarlatti 1660-1725 ) Prantsusmaa oluliseks barokkooperi komponistiks on Jean-Baptiste Lully (1632-1687 ) · http://www.youtube.com/watch?v=bUH9XZYp7H8&list=AL94UKMTqg-9AP- 0Y3GyYzj24GSSiKjtZ6 zizzle
VanaKreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria de`Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (15611633) Eurydike Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid ; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte Harmoonia saab meloodia kõrval oluliseks väljendusvahendiks Orkestri kõlavärvid saavad dramaturgia osaks Süzee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost. Muusika valitseb sisu üle. Itaalia ooper vallutas kogu Euroopa pea kaheks sajandiks. Ooperikeeleks on pea sama kestvalt itaalia keel. 1637.a. rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperietendused õukonnas), sajandi teisel poolel
orkester. Barokk ooperi tunnused: * Itaalia keeles * Ainestikuna kasutatakse antiikmütoloogiat või võetakse ainestik ajaloost. Väga suured ja emotsioonaalsed, tehniliselt keerulised soolo-aariad 2 ooperi tüüpi kujuneb välja: * Opera seria e. tõsine ooper (peategelane kõrgest soost, lõpetab alati peategelase surmaga) • Opera buffa e. koomiline ooper (lõpp õnnelik, lihtne rahvas) 2 ooperi koolkonda: Veneetsia ooper (palju tegelasi, lavaefektid jne) Napoli ooper (oluline ilus laul e. bel canto) 1600 esimene oratpprium (oratorio – palvesaal, kus loeti pühakirja) Olemuselt nagu ooper aga on 2 erinevust: * oratooriumis ei toimu näitemängu * Oratoorium võib olla nii itaalia kui ka ladina keelne Bachi looming Vokaal-sümfooniline muusika: • MISSA h-moll • 4 väiksemat missat • Jõuluoratoorium • 2 bassiooni (Johannese ja Matteuse bassioon)
Esimene avalik ooperiteater (nimi, millal, kus?) lk. 101 17. saj. alguses olid ooperietendused õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater – Teatro San Cassiano. Ooperimuusika koolkonnad (Veneetsia, Napoli), nende iseloomustus lk. 101 Veneetsia ooper - ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper - valitses 18. saj. I p. enamikus Euroopa maades. Süžee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto. Tekkis opera seria (tõsine ooper) ja opera buffa (koomiline ooper). Mõisted: lk. 101 - bel canto ilus laul (kaunis toon, virtuoosne kaunistustega improviseerimine, esituse väljendusrikkus)
Varane ooper oli kallis ja seda lubada said vaid rikkad õukonnad. Veneetsia- oli rikkaim ja toretsevaim linn Euroopas. 1637- 1 avalik ooperiteater "Teatro San Cassiano" Veneetsias Aristokraatide asemel hakkasid kuulajateks olema tavalised inimesed Tüüpilisele ooperile Veneetsias olid omased: lihtsad retsitatiivid meeldejäävad meloodiad virtuoossed kaunistused Neis olid ka iseloomulikult pikad ansamblitseenid, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli koolkond Kujunes välja 17. sajandi lõpul. Keskendub laulule ja muusikale, ideaaliks on kõrge laulukultuur nn. Bel canto (ilus laul) Tähtsaimad jooned: kaunis virtuoossne kaunistusi täis väljendusrikas Areneb virtuoosikultus. Peatähelepanu all naistegelane (prima donna) meestegelane (primo uomo) Meespeaosa kastraatlauljatel kunstlikult säilitatud poisihääl ja hea kopsumaht. Kastraadilaulu tava pärineb Hispaaniast ja levis kirikumuusikas. 1650
Shakespeare'i kroonikad arenesid sündmuste lihtsast illustreerimisest ja C. Marlowe' jäljendamisest sügava ajaloo- ja inimesemõistmise poole. Ta kujutas neis Inglismaa teed feodaaltülidest Tudorite absolutismini; probleeme, konflikti kuningavõimu ja feodaalide vahel, rahvusriigi sünnivalusid jms. Komöödiates, mis lähtusid sageli itaalia renessansi novellide süzeedest, kus valitseb alati armuintriig, asendusid maneerlik vaimutsemine ja lihtsakoelised lavaefektid poeetilisema maailmapildi, nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega. Nii on maailmakuulsad Shakespeare'i komöödiad "Tõrksa taltsutus"(temperamentne ja humoorikas Petruccio on otsustanud taltsutada riiaka, ent kaasavaraka Katharine`i), "Suveöö unenägu" (looduses arenev armuintriig seob Kreeka kangelasi, Shakespeare kaasaega kuuluvaid käsitöölisi, noori armastajaid ja rahvausundist pärit haldjaid), "Veneetsia kaupmees", "Windsori lõbusad
lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid
· Intrumentaalsed vahemängud ritornellid · Aariatüüp kaebeaaria e. lamentoaaria · ,,Orpheus" 5vaatuseline ooper, efektne ja suurejooneline, mütoloogilise sisuga Itaalia 3 ooperikoolkonda: 1. Veneetsia avati esimene avalik ooperiteater, kus heliloojatele esitasid soove publik ja solistid. Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraatidele. Dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Intermedium, opera seria. Antonio Cesti ,,Kuldõun" 2. Rooma tagasihoidlikum, pigem vaimulik ooper. Intermedium à opera buffa 3. Napoli kõige viljakam koolkond. Opera seria ja buffa, bel canto stiil (!!). Keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Palju erinevaid ainestikke mütoloogia, kangelased, satiir, paroodia
Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria de`Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) Eurydike Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid ; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte Harmoonia saab meloodia kõrval oluliseks väljendusvahendiks Orkestri kõlavärvid saavad dramaturgia osaks Süžee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost. Muusika valitseb sisu üle. Itaalia ooper vallutas kogu Euroopa pea kaheks sajandiks. Ooperikeeleks on pea sama kestvalt itaalia keel. 1637.a. rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperi-etendused
Varane ooper oli 17.sajandil õukonnapidustuste kõrgpunktina väga erandlik zanr. Kuna ooperietendus on väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.aastal avati Veneetsias esimene ooperiteater. Aristokraatide asemel andsid seal tooni kodanlus ja kaupmehed ning esimeste ooperite humanistlik vaim loovutas koha vaatemängule. Tüüpilise Veneetsia ooperi süzee on pärit mütoloogiast, ooperis on palju tegelasi. Iseloomulikud olid suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Peaaegu kohustuslikuks said laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvelt laskuvad või taevasse tõusvad jumalad. Veneetsia ooperi juhtivamad esindajad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas
Varane ooper oli 17.sajandil õukonnapidustuste kõrgpunktina väga erandlik zanr. Kuna ooperietendus on väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.aastal avati Veneetsias esimene ooperiteater. Aristokraatide asemel andsid seal tooni kodanlus ja kaupmehed ning esimeste ooperite humanistlik vaim loovutas koha vaatemängule. Tüüpilise Veneetsia ooperi süzee on pärit mütoloogiast, ooperis on palju tegelasi. Iseloomulikud olid suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Peaaegu kohustuslikuks said laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvelt laskuvad või taevasse tõusvad jumalad. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Esimene suur ooperihelilooja oli siiski Claudio Monteverdi. Claudio Monteverdi (1567-1643) Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-
· Veneetsia ooper sajandi keskpaigast eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperites oli palju tegelasi, koori ja balleti aga majanduslikel põhjustel vähe, väike oli ka orkester. Iseloomulik on dramaatiline väljenduslaad pikkades ansamblistseenides, aga ka suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid, mis loodi tervameelse lavatehnika abil. Põhisisult tõsistes ooperites on enamasti ka koomilisi tegelasi ja stseene.Juhtivad heliloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. · Napoli ooperikoolkond keskendus rohkem muus.le ja laulule, ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne ja improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ning väljendusrikkus
Varane ooper oli 17.sajandil õukonnapidustuste kõrgpunktina väga erandlik zanr. Kuna ooperietendus on väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.aastal avati Veneetsias esimene ooperiteater. Aristokraatide asemel andsid seal tooni kodanlus ja kaupmehed ning esimeste ooperite humanistlik vaim loovutas koha vaatemängule. Tüüpilise Veneetsia ooperi süzee on pärit mütoloogiast, ooperis on palju tegelasi. Iseloomulikud olid suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Peaaegu kohustuslikuks said laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvelt laskuvad või taevasse tõusvad jumalad. Veneetsia ooperi juhtivamad esindajad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas
küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid
Veneetsia ooper sajandi keskpaigast eelistas lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperites oli palju tegelasi, koori ja balleti aga majanduslikel põhjustel vähe, väike oli ka orkester. Iseloomulik on dramaatiline väljenduslaad pikkades ansamblistseenides, aga ka suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid, mis loodi tervameelse lavatehnika abil. Põhisisult tõsistes ooperites on enamasti ka koomilisi tegelasi ja stseene.Juhtivad heliloojad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. Napoli ooperikoolkond keskendus rohkem muus.le ja laulule, ideaaliks oli kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne ja improvisatsiooniline kaunistuste laulmine ning väljendusrikkus. Igas ooperis olid
Charoni poole) ,,Possente spirto", mis ühtlasi on ka laulukunsti ülistus. Monoloog koosneb salmidest, mida eraldavad orkestri ritornellid (ritornell tagasipöörduv, korduv muusikaline materjal; orkestri vahelõigud barokk-kontsertides või ooperites). Võiksime O. monoloogi nimetada ka aariaks (seda nimetust iseenesest veel ei eksisteerinud). Monteverdi ühendas ,,Orpheuses" varasemad teatrivormid intermeedium (uhke lavakujundus, lavaefektid), pastoraal (ainestik, tegelaskond), Peri ja Caccini ooperikatsetused (retsitatiivne stiil, draama muusikas). Võrreldes viimastega on Monteverdi ooper hoopis dramaatilisem, samuti muusikaliselt arendatum ning peale retsitatiivi eri liikide esineb tunduvalt rohkem meloodilisust. Vokaalpartiis on nii retsitatiivsust (Näit parlar cantando lauldes kõnelemine), virtuoosset laulmist kui ka lihtsat meloodikat. Oluline on afektide edasiandmine dünaamilised kontrastid, hääletämber
Mitmeid näidendeid kokku ei seganud. Ta orienteerus arenenumale maitsele, rooma eliidi maitsele, sellest tulenes ka see, et ta ei olnud nii populaarne kui plautus. Tema elu lõpetas reis Kreekasse, 1. kultuurireis kreekasse. Jämekoomika puudus, humoorikas olmedraama. Loobus sisu refereerimisest. Prolooge kasutas esteetiliste vaadete tutvustamiseks. Taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole. Heli ja lavaefektid, emotsionaalne pateetilisus taandub. Rõhub näidendi sisule. Fantastilisust on välditud. Peategelane ei ole kaval ori, orjad esinevadm aga nad ei olek õige tähtsamad. Ta toetud mendandrosele. Terentiuse komöödia ,,Andria" (,,Androslanna") oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529). 34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. 35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad?
probleeme. Shakespeare'i kroonikad arenesid sündmuste lihtsast illustreerimisest ja C. Marlowe' jäljendamisest sügava ajaloo- ja inimesemõistmise poole: "Richard II", "Kuningas John", "Henry IV" ja "Henry V". Ta kujutas neis Inglismaa teed feodaaltülidest Tudorite absolutismini; ametliku ideoloogia varjus avaldub humanistlike ideid monarhi kohtuse kohta ja puhuti iroonilist skepsist. Komöödias, kus valitseb alati armuintriig, asendusid maneerlik vaimutsemine ja lihtsakoelised lavaefektid poeetilisema maailmapildi, nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega. Nii on maailmakuulsad Shakespeare'i komöödiad "Tõrksa taltsutus", "Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees".... Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama "Titus Andronicus" ja Itaalia olustikku kantud armastustragöödia "Romeo ja Julia", milles lastakse armastusel võidutseda kahe perekonna suhteid tumestanud põlisvaenu üle. Kauni ja õilistava armastuse ajel ärkab Romeos mehisus, Julias aga oma
esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid
Varane ooper oli 17.sajandil õukonnapidustuste kõrgpunktina väga erandlik zanr. Kuna ooperietendus on väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.aastal avati Veneetsias esimene ooperiteater. Aristokraatide asemel andsid seal tooni kodanlus ja kaupmehed ning esimeste ooperite humanistlik vaim loovutas koha vaatemängule. Tüüpilise Veneetsia ooperi süzee on pärit mütoloogiast, ooperis on palju tegelasi. Iseloomulikud olid suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Peaaegu kohustuslikuks said laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvelt laskuvad või taevasse tõusvad jumalad. Veneetsia ooperi juhtivamad esindajad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. 8 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn
seega. Eriti just akadeemilistes ringkondades. · Renessansi dramaturgia elemendid komöödia erudita ka dell'arte. Prantsuse ja Itaalia novellistika mõjutasid samuti teatrit. Hispaania autragöödiad. Renessansi ideoloogia ja eelkõige Machiavelli. Väga moes olid machiavellistlikud kangelased. · Õukonnateatri elemendid mõjutas ka rahvateatrit, õukonnateater uhke, kaunite kostüümide ja dekoratiividega, mõjusad lavaefektid. Põhiliselt maskimängud ja pastoraalid. Dramaturgilises mõttes meeliköitev ja muinasjutuline. Selline teater tekkis Inglismaal Henry VIII ajal. Lõbustusmeistri pani Henri ametisse. See tegelane pidi ise olema ka dramaturg temalt nõuti uusi näidendeid, tavaliselt olid need antiigi jäljendused. · Moodsate poeetiliste zanrite elemendid (poeesia mõjutused). Näidendite keele ja stiili mõjutamine. Peenelt kujundatud ja poeetilised
Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline oli teksti väljatoomine. Esimeseks suureks heliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kes üllitas esimese tervikliku teose. Monteverdi kasutas võtteid, mida kasutatakse ka järgnevatel sajanditel ooperi loomisel kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid. Kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper-ajaloolise/mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid Napoli ooper- valitses 18. Saj I poolel enamikes Euroopa maaades.. sisu oli samuti ajaloo- ja mütoloogiaianeline, vaatemägnulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks oli bel canto, kaunis toon, väljendusrikkus(keerulised käigud). Tekkisid tõsine ooper opera seria , mis oli toretsev õukonnaooper ning koomiline ooper opera buffa, see oli rohkem rahvaooper. 17. Sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid:
annaabi.ee 
