- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: Deebet Konto: Lemmikpank 250.- Deebet Konto: Tavaline Pank 250.- Kreedit Konto: Kassa 500.- Selle tehingu tulemusena väheneb kassakonto jääk 500.- krooni võrra, suureneb pangakonto kokku 500.-, eraldi vaadeldes Lemmikpank 250.- ja Tavaline Pank samuti 250.- krooni võrra. Bilansimaht jääb samaks, muutused toimuvad bilansi aktivapoolel käibevarade osas. Seega, on olemas sarnasus lausendite sisulise poolega ja bilansimuutuste vahel. Mõlemad tegijad on suutelised muutuma neljas suunas. Bilansilisi muutusi me juba oleme vaadelnud, lausendite kirjendamisest tulenevaid muutusi selgitan nüüd: · Varade ja kapitali suurenemine tehingud, mille tulemusena raamatupidamislausendid suurendavad aktivakonto deebetit ja samas väärtuses passivakonto kreeditit. · Varade srtktuurimuutused tehingud, mille tulemustena raamatupidamislausendid
Lihtlausend- ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga Liitlausend- korrespondeeruvus on enam kui kahe konto vahel 2/9/2015 Mai Takkis 70 Majandustehingute rühmad Vara ja kapitali suurenemine Vara ja kapitali vähenemine Vara struktuuri muudatused Kohustuste ja omakapitali muudatused 2/9/2015 Mai Takkis 71 Lausendite rühmad Lausendite rühmad Deebet Kreedit Deebet Kreedit Vara ja kapitali suurenemist + + põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid Vara ja kapitali vähenemist - - põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid Vara struktuuris muutusi + - põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid Kapitali struktuuris muutusi - + põhjustavate tehingute kohta
Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm -> Omakapital = Varad – kohustused Kassa- ja tekkepõhine arvestus: 1. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandus tehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele. 2. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Raamatupidamiskirjend – ehk lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. Majandustehingute kuupäev, raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad, algdokumendi nimetus ja number Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine: Kronoloogiline kirjendamine – tehingute kajastamine ajalises järjekorras
anda arusaamine “asjadest”, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks 39. Kontseptuaalse andmemudeli koostamise tehnikad Kontseptide kategooriate kasutus Äriobjektide määratlemisel saab kasutada kontseptide liigitust/kategooriaid Lausendite meetod Nii nagu tegevusdiagrammi joonistamisel saab ka kontseptuaalmudeli joonistamisel kasutada lausendite meetodit. Analüüsimustrite kasutamine Lisaks kontseptide kategooriatele ja lausendite meetodile saab kontseptuaalmudeli koostamisel kasutada ka valdkonna analüüsimustreid – tunnustatud ekspertide (n: Martin Fowler) poolt avaldatud kontseptuaalmudelite fragmente. 40. Andmemudel ja selle koostamise eesmärgid:
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid) Lihtlausendid milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausendid mis hõlmab kolme või enamat kontot. Sega ehk komplekslausendid milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot. 14. Raamatupidamiskirjend. (Lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne) Raamatupidamisregistrisse tehtud sissekanne ehk raamatupidamisekirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: Majandustehingu kuupäev Kirjendi identifitseerimisetunnus (number, numbri ja tähe kombinatsioon) Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad Viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine.
raha on laekunud või välja makstud. (Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) 16. Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend) lihtlausendid - milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga; liitlausendid - mis hõlmavad kolme või enamat kontot. sega- e komplekslausendid milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot 17. Raamatupidamiskirjend lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 18. Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Kronoloogiline tehingute kajastamine ajalises järjekorras.
· · Lihtlausend · Kanne ühe deebetiga ja ühe kreeditiga. · Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga · · Liitlausend · Ühe konto deebet korrespondeerub kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerub kahe või enama konto deebetiga. · Liitlausendi saab kirja panna ka lihtlausenditega. · · Raamatupidamiskirjend · lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. · Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev raamatupidamiskirjendi järjekorranumber debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad majandustehingu lühikirjeldus algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number · (RPS §6) · · Majandustehingute dokumenteerimine
(Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) 14) Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend): Lihtlausendid - milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga; Liitlausendid - mis hõlmavad kolme või enamat kontot. Sega- e komplekslausendid – milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot 15) Raamatupidamiskirjend: lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 16) Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Vigade parandamine –
.....................................................................16 1.4.2 Skoobi täpsustus.......................................................................................................16 1.5 Ärimodelleerimine ......................................................................................................... 16 1.5.1 Äriprotsesside struktuur........................................................................................... 16 1.5.2 Põhiprotsess lausendite kujul...................................................................................17 1.5.3 Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm........................................................... 18 1.5.4 Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid...............................................19 1.5.5 Põhiobjektide olekudiagrammid.............................................................................. 26 1.6 Nõuete analüüs..............................
Deebet käive Kreedit käive Deebet lõppsaldo Kreedit lõppsaldo Või: · Konto 10121 Lemmikpank Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebetkäive Kreeditkäive algsaldo algsaldo lõppsaldo lõppsaldo Raamatupidamislausend Kirjendamine Kui kontod selged, tuleb edasi liikuda lausendite juurde. Raamatupidamislausendeid vajame me selleks, et iga sooritatud majandustehingut iseloomustada (kirjendada, konteerida, koostada lausend) vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Teiste sõnadega, et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. See tähendab, et toimunud majandustehing suunatakse korraga kahele kontole, samaväärse summa ulatuses nii deebetisse kui ka kreeditisse
kasutavad isikud on kohustatud esitama raamatupidamisele majanduskulude aruande koos kuludokumentidega. Lisaks eeltoodule on veel ettevõttes kasutuses EAS-i konto. Projekt loodi ekspordi osakaalu kasvatamise toetuseks. EAS hüvitab kuni 40% kuludest. See osa mida ei hüvitata, kajastub kuludes ehk 60%. 40% ei kajastu kasumiaruandes, vaid vähendab kulusid. Praktika ajal sain koos juhendajaga teostada majanduskulude arvestust ja lausendite koostamist raamatupidamisprogrammis. Kogesin, et majanduskulude kajastamine võib ka kogenud raamatupidajale pikk ja tüütu protsess olla. 12 2.1 Müüdud toodangu ( kaupade, teenuste) kulu Müüdud toodangu kulud liigitatakse järgnevate kontodega: a) külmutuse kulude kontod – siia kuuluvad külmutuse hooldus-, haldus-, transpordi- ja muud külmutusega seotud kulutused;
määratleda, esmased piirid ehk skoop. See võib analüüsi edenedes muutuda. Skoobi määratlemine on sisuliselt üldvaate koostamine, milleks on vähemalt 2 meetodit: 1. nö ,,ülalt-alla" lähenemine ehk ,,musta kasti" meetod vaadates ettevõtte keskkonda tegutsejaid, kes on ettevõttega seotud ja 2. nö. ,,alt-üles" lähenemine ehk ,,valge kasti" meetod vaadates, mis toimub ettevõtte sees, mida teevad ettevõttes tegutsejad kasutades selleks ettevõtte taustakirjeldust ja lausendite meetodit. ,,Ülalt-alla" lähenemine ,,Ülalt-alla" lähenemise eesmärk on kätte saada ettevõttega suhtlejad, nende infovajadused, mida ettevõte peab rahuldama ja kellelt ettevõte ise midagi vajab ja saama peab. Iseseisva töö kontekstis saab skoobi määratlemisega kätte üldvaates tausta, eesmärkide, tegutsejate, infovajaduste osa Kontrollküsimused skoobi määratlemisel ,,ülalt-alla" meetodiga:
4. On oluliselt suurenenud ettevõtte tegevusmahud või muutunud selle iseloom 5. On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Analüütilise kontrolli protseduurid Nimetatud protseduurid on vaja välja töötada, et täielikult hinnata raamatupidamise süsteemi poolt väljastatavate andmete täielikkust, täpsust ja piisavust. Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad: 1. Raamatupidamise lausendite, saldode ja käivete üksikasjalikku kontrolli 2. Finantsnäitajate analüüsi (ka analüüs lähtuvalt tehtud prognoosidest) MÕISTED Audiitor audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib tegeleda ka ärinõustamisega ja õigusaktidega antud muude ülesannetega. Auditeerimine raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt
analüütilised kontod arvelduste kohta ja analüütilised kontod varade kohta. Kontode kahekordne kirjendamine: Raamatupidamise näitajad kantakse kontodele kasutades kahekordset kirjendamist st tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks.
hinnangute auditeerimise mahu, kasutatavad analüütilised kontrolli protseduurid mida kasutatakse ning protseduuride eesmärk (näiteks kõrgete ja madalate hinnangute väljaselgitamine). Audiitor peab välja töötama protseduurid (substantsiprotseduurid ehk protseduurid) ehk ettevõttes kasutatavate rmp süsteemi poolt väljastatavate andmete täielikkuse täpsuse ja piisavuse välja selgitavuseks. Substantsi protseduuridena võib käsitleda: 1. Rmp lausendite käivete ja saldode üksikasjalik kontroll. 2. Finantsnäitajate analüüs (võrdlemine prgnoosidega ja hälvete analüüs Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente: 1. Finantsinformatsiooni võrldemine ehk võrdlev analüüs võime võrreda eelnevate aastatega. 2. Planeeritavate näitajatega ehk selle prognoosiga. 3. Antud majandusharu keskmiste näitajatega 4. Võib kasutada horisontaal analüüsi meetodit, mis tähendab antud perioodi näitajate
.............................................................16 1.6 Ärimodelleerimine..........................................................................................................16 1.6.1 Äriprotsesside struktuur...........................................................................................16 3 1.6.2 Põhiprotsess lausendite kujul...................................................................................16 1.6.3 Täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm...........................................................18 1.6.4 Põhiprotsessi(de) töövoo(gude) tegevusdiagrammid...............................................18 1.6.5 Põhiobjektide olekudiagrammid..............................................................................22 1.7 Nõuete analüüs................................
analüütilised kontod arvelduste kohta ja analüütilised kontod varade kohta. Kontode kahekordne kirjendamine: Raamatupidamise näitajad kantakse kontodele kasutades kahekordset kirjendamist st tehingu summa kantakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Sellist kirjendamisviisi nim lausendiks. Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks.
võimalik teha, st milliseid teenuseid see pakub (operatsioon on ligipääs klassile) 66.ANDMETE MODELLEERIMINE Andmete modelleerimisega näidatakse ära toimimisprotessides kasutatavad andemed. Kontseptuaalmudeli koostamine lausendi konstruktsioon: "alus-öeldis-sihitis" valida teatav hulk süsteemi kirjeldavaid lausendeid otsida ja üldistada mõisted (objektid) sidestada mõisted lausendite järgi Andmemudeli koostamine eesmärk fikseerida infosüsteemi baasandmed olemitena (andmeobjektidena) ja nendevaheliste suhetena olem (andmeobjekt) esitab (kirjeldab) reaalse maailma objektide hulka, mille kohta on vaja infosüsteemis andmeid meeles pidada edasise kasutamise eesmärgil 67.REALITSIOON,TÜÜBID suhe (relatsioon) esitab seoste hulka andmeobjektide vahel suhte iga eksemplar esitab seost
TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 1 (19) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU0090 "Juhtimise infosüsteemid" Deklareerimisprotsessi modelleerimine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2008 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt...
Analüüsitava ettevõtte skoobi määratlemine Skoobi määratlemine on sisuliselt üldvaate koostamine, milleks on vähemalt 2 meetodit: 1. nö ,,ülalt-alla" lähenemine ehk ,,musta kasti" meetod vaadates ettevõtte keskkonda tegutsejaid, kes on ettevõttega seotud ja 2. nö. ,,alt-üles" lähenemine ehk ,,valge kasti" meetod vaadates, mis toimub ettevõtte sees, mida teevad ettevõttes tegutsejad kasutades selleks ettevõtte taustakirjeldust ja lausendite meetodit. Süsteemse mõtlemise mõiste Süsteemse mõtlemise põhialuseks on keskendumine aluspõhjustele ja muutuste jõududele ning seoste nägemise ja loomise võimele. Kõik on vastastikuses seoses: igal teol ja otsusel on vastastikused suhted. Süsteemse mõtlemise tulemusel ei otsita süüdlast, vaid probleemide algpõhjust ja lahendusi, et ennetada vigu tulevikus ja õppida vigadest ning kiiresti viia sisse muudatused vigade vältimiseks. Süsteemi mõiste
kirjendamiseks. Riigi- ja omavalitsusasutuse kontoplaani kehtestab rahandusminister. Kontol on kaks poolt parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet. Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks. Konto vasakule poolele sissekannete tegemine ehk kirjendamine on antud konto debiteerimine. Konto paremale poolele kirjendamine on antud konto krediteerimine. Heast raamatupidamistavast lähtudes alustatakse lausendite moodustamist alati debiteeritava(te)le kontodele kirjendamisega, alles siis kirjendatakse krediteeritava(d) kontod. Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud kontosid) tehing puudutab ning milliseid bilansimuutusi tehing kaasa toob. Sellest
3. Auditeerimine Tänu hinnangu auditeerimise keerukusele tuleks auditi plaani võimalikult täpselt fikseerida hinnangute auditeerimise maht koos auditeerimise meetodite ja protsetuuridega ning ajagraafikuga. ANALÜÜTILISE KONTROLLI PROTSETUURID (substantsi protsetuurid) Kaustatakse neid selleks, et välja selgitada, milliseid kontrolli protsetuure klient kasutab, et hinnata oma tegevuse täielikkust, täpsust ja andmete piisavust. 1. Raamatupidamise lausendite, soldode ja käivete üksik kontroll. Mida nõrgem on kliendi kontrolli süsteem seda suurem on audiitori kontrolli maht. 2. Finants näitajate analüüs- Kaasaarvatud prognooside ja tegelike näitajate hälbed. Analüüsi meetodeid võib jagada: 1. Finants info lihtvõrdsus • Eelmiste aruaande perioodi võrreldavate näitajatega; • Planeeritavate näitajatega- pikemaajalised plaanid, eelarved; • Majandusharu keskmiste näitajatega;
analüütilise hindamise kontrolliprotseduure (liiga kõrgete või madalate hinnangute välja selgitamine) Analüütilise kontrolli protseduurid Nimetatud protseduurid töötav välja audiitor selleks et selgitada välja raamatupidamise süsteemi poolt seatavate, väljastavate andmete täielikkus, täpsus ja piisavus. Nimetatud protseduurideks (substantsi kontroll, protseduur) on: 1) rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine 2) finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente, protseduure, valdkonde: 1. Finantskontrolli võrdlemine ehk analüüsitulemuste inspekteerimine (info lihtvõrdlus) 1.1. Võrdlemine eelnevate perioodide finants näitajatega horisontaalanalüüs. 1.2. Võrdlus planeeritavate näitajatega prognoosiga. (normatiividega) 1.3
3) auditeerimine auditi plaan peab määratlema hinnangute auditeerimise mahu kasutades analüütilise hindamise kontrolliprotseduure (liiga kõrgete või madalate hinnangute välja selgitamine) Analüütilise kontrolli protseduurid Nimetatud protseduurid töötav välja audiitor selleks et selgitada välja raamatupidamise süsteemi poolt seatavate andmete täielikkus, täpsus ja piisavus. Nimetatud protseduurideks on: 1) rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine 2) finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente: 1. Finantskontrolli võrdlemine ehk analüüsitulemuste inspekteerimine 1.1.Võrdlemine eelnevate perioodide finants näitajatega horisontaalanalüüs. 1.2.Võrdlus planeeritavate näitajatega prognoosiga. 1.3
3) auditeerimine auditi plaan peab määratlema hinnangute auditeerimise mahu kasutades analüütilise hindamise kontrolliprotseduure (liiga kõrgete või madalate hinnangute välja selgitamine) Analüütilise kontrolli protseduurid Nimetatud protseduurid töötav välja audiitor selleks et selgitada välja raamatupidamise süsteemi poolt seatavate andmete täielikkus, täpsus ja piisavus. Nimetatud protseduurideks on: 1) rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine 2) finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente: 1. Finantskontrolli võrdlemine ehk analüüsitulemuste inspekteerimine 1.1.Võrdlemine eelnevate perioodide finants näitajatega horisontaalanalüüs. 1.2.Võrdlus planeeritavate näitajatega prognoosiga. 1.3
- 0.- 15 000.- - 15 000.- 5 Lühiajalise laenud - 0.- 8 000.- 20 000.- - 12 000.- 7 Aktsiakapital - 71 000.- 0.- 0.- - 71 000.- KOKKU 86 000.- 86 000.- 50 000.- 50 000.- 98 000.- 98 000.- Et kontrollida, kas kõik majandustehingud on kantud kontodele, siis võrdleme käibeandmiku käivet (50 000.-) päevaraamatus lausendite üldsummaga. Kui nimetatud lahtrite summad on võrdset, siis kõik majandustehingud on kontodel. Kui käive on suurem, kui päevaraamatu kokkuvõte, siis mõni tehing võib olla kantud topelt. Kui käive on väiksem, siis mõni tehing on kontodele kandmata. Näite nr. 5 põhjal võib väita, et näited nr. 3 ja 4 on lahendatud õigesti kahekordse kirjendamise seisukohast, kuna käibeandmikus on kolm paari võrdseid summasid 29
Kassa sissetulekuorder Kassa väljaminekuorder Kassaraamat (arvuti väljatükil) Kassaraamatu ühe perioodi pikkus on üks kalendrikuu. Kassainventuuri viiakse läbi üks kord aastas (aasta lõpus), et kontrollida rahaliste vahendite vastavust pearaamatuga. Inventuuri kohta koostatakse akt. Ühekordse kassatseki summa piirmäära ei kehtestata ning eraisikult kaupade ostmisel koostatakse ostu-müügi leping kahes eksemplaris. Nimetatud dokumendid on aluseks lausendite kandmiseks päevaraamatusse, millest on kokkuvõte kuu pearaamatus. Osaühingu rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel või kassades. Osaühingul on kaks arvelduskontot. Pangaoperatsioone on lubatud teostada ainult selleks volitatud isikul. Sularaha väljavõtt toimub peamiselt tegevdirektori poolt pangaautomaadist. Hankijatele tasumine ja maksude maksmine toimub interneti panga kaudu pearaamatupidaja poolt.
Kassa sissetulekuorder Kassa väljaminekuorder Kassaraamat (arvuti väljatükil) Kassaraamatu ühe perioodi pikkus on üks kalendrikuu. Kassainventuuri viiakse läbi üks kord aastas (aasta lõpus), et kontrollida rahaliste vahendite vastavust pearaamatuga. Inventuuri kohta koostatakse akt. Ühekordse kassatseki summa piirmäära ei kehtestata ning eraisikult kaupade ostmisel koostatakse ostu-müügi leping kahes eksemplaris. Nimetatud dokumendid on aluseks lausendite kandmiseks päevaraamatusse, millest on kokkuvõte kuu pearaamatus. Osaühingu rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel või kassades. Osaühingul on kaks arvelduskontot. Pangaoperatsioone on lubatud teostada ainult selleks volitatud isikul. Sularaha väljavõtt toimub peamiselt tegevdirektori poolt pangaautomaadist. Hankijatele tasumine ja maksude maksmine toimub interneti panga kaudu pearaamatupidaja poolt.
'Jaan '& 'Kask' Vôrdlustehted: =, <>, <, >, >=, <=, IN e. =ANY - Kontrollib sisalduvust loetelus ANY e. SOME - vôrdleb loetelu elemendiga. ALL - Vôrdleb kôigi loetelu elementidega [NOT] BETWEEN x AND y - Vôrdleb vahemikku (servad k.a.) EXISTS - Tôene, kui alampäring leidis vähemalt ühe rea x [NOT] LIKE y - vôrdleb sarnasust. ... - suvaline märgijada, näit. pnimi LIKE '...mägi...' IS [NOT] NULL - kontrollib tühja väärtust. NB! 0 <> NULL Loogilised tehted: AND OR NOT SQL -keele lausendite tüübid: päringud (queries) andmete küsimiseks andmebaasist - "SELECT"- lause. Päringulauses spetsifitseeritakse millistest tabelitest milliseid andmeid andmeid vajatakse (veerud, valiku kriteeriumid) andmete defineerimise laused (data definition statements) - defineerivad andmebaasistruktuuri, nendega luuakse kõik andmebaasi objektid - tabelid, vaated, indeksid, kasutajad, trigerid jne. "CREATE" , "ALTER TABLE", "DROP" laused.
võivad varieeruda lihtsa võrdlusmeetodi ja kompleksanalüüsi meetodite vahel. Kontrolli protseduure võib rakendada kliendi kui terviku, selle osa, rahandusinformatsiooni või rahandusinformatsiooni elementide käsitlemisel. Analüütilise kontrolli protseduurid aitavad audiitorettevõtjat: 1. kliendi äriidee mõistmisel 2. potentsiaalsete riskivaldkondade välja selgitamisel 3. raamatupidamis lausendite, käivete ja saldode kontrollmahu hindamisel 4. põhjalikku kontrolli vajavate valdkondade väljaselgitamisel 5. vandeaudiitori aruandes esitatud väidete kinnitamisel 6. rahandusinformatsiooni koondülevaate kujundamisel Analüütilise kontrolli protseduure võib kasutada audiitorteenuse planeerimisel, teenuse osutamise käigus ning selle lõpetamisel. Analüütiliste protseduuride planeerimisel aitab
töötajad protsessides opereerivad: · elus (klient, töötaja) · elutu (toode, vahend) · dokumendipõhine (tellimus, saateleht, arve, pakkumine, töökäsk) · abstraktne (projekt, probleem, eesmärk) Toimimisobjektide mudeli - kontseptuaalmudeli koostamine Lausendi konstruktsioon: "alus-öeldis-sihitis" · valida teatav hulk organisatsiooni ja selle protsesse kirjeldavaid lausendeid · otsida ja üldistada mõisted · sidestada mõisted lausendite järgi (läbi verbide) Andmete modelleerimine (eesmärgid, tulemused, piirangud) Andmete modelleerimise eesmärk on fikseerida infosüsteemis kasutatavad andmed objektitüüpidena (olemitüüpidena-andmeobjektidena) ja nendevaheliste seoste tüüpidena Objektitüüp (olemitüüp, andmeobjekt, andmeklass) · esitab reaalse maailma - organisatsiooni kontekstis tema toimimiseks vajalike - objektide hulka, mille/kelle kohta on vaja infosüsteemis andmeid meeles pidada
Segalausenditest ei ole näha üksikute tehingute vastastikune seos ja ei selgu ka kontode korrespondeeruvus. Niisugused lausendid raskendavad raamatupidamisandmete kasutamist majandustegevuse kontrollimiseks. Majandustehingute kohta koostatud lausendid võib sisu järgi jaotada samuti nelja rühma analoogselt bilansimuudatustega: Aktivakonto Passivakonto Lausendite rühmad Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1.Varade ja kapitali suurenemist põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid + + 2.Varade struktuuris muutusi põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid + - 3.Kapitali struktuuris muutusi põhjustavate tehingute kohta
annaabi.ee 
