Tallinna Lillekyla Gymnaasium Report Song Festival Ground Student:Laura Kivistu Supervisor:Meeri Sild Tallinn 2008 Table of Contents 2 Introduction The topic of my report is ,,Song Festival Ground". I chose this topic, because everything what is related with music and singing is very interesting to me. Music is part of our lives. We all know that Estonians made singsong revolution. In this report I want to find out more information with Song Festival ground, it history and what's going on here today. 3 History The history of the Tallinn Song Festival Grounds is closely connected with the Song Festivals. The first Song Festival took place in 1869 in Tar...
Kodune töö nr 1. Tartu Laululava välimõõtmiste aruanne Käesoleva praktikumitöö alusmaterjaliks on magistritöö teemal Tartu laululava kõlaekraani kontrollmõõtmised, mille autoriks on Martin Sirk. Praktikumitöö eesmärgiks on tutvuda laululaval teostatud kontrollmõõtmistega ning leida vastused esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl
haruldased. Maja fassaadi pole võimalik korraga haarata, see vajab pisut süvenemist. Majas asus Treubluti värvi, tapeetide ja rohtude kauplus. Olen ise samuti väga seotud selle majaga, sest paljud mu ema näitused on olnud just selles galeriis. Tallinna laululava Alar Kotli, Henno Sepmann, Uno Tölpus, Narva mnt. 95, 1960 Tallinna laululava peetakse sõjajärgse modernismi läbimurret sümboliseerivaks suurteoseks meie arhitektuuris. Laululava on varjuks 30 000 lauljale ning selle 73 m laiuse avaga betoonist valatud varikatuse insenertehniline lahend oli tol ajal uudne ka Läänes. Laululava juurde on ehitatud samuti tuletorn ja hoone pressile. Laululavaga seoses tulevad alati meelde laulupeod, millest üks
Pärast Keskväljaku idaküljele mõeldud Ministeeriumide hoone võistlust toimus 1947. a. lõpus Suure Isamaasõja monumentide konkurss. Üleliidulisel võistlusel pälvis A. Kotli ühe kolmandatest kohtadest. 1950-51 seati A. Kotli kavandi järgi üles võidusambad Narvas, Rakveres ja Torgus. Tartu monument kujutab nimetahvliga rustikaseina. Vennaskalmudel mälestusehitiseks koostas ta samal aastal tüüpmonumentide albumi, kust tüüpidena võeti vastu neli kavandit. 3.3. Laululava Tallinna laululava sai sõjajärgse arhitektuuri tähtteoseks, mille väärtus püsib tänaseni. Samal koal asetsenud vana puust laululava oli ehitatud 1928. .a. Karl Burmani projekti järgi, kuid juba kahel korrala August Taugi poolt ümber ehitatud ning ei vastanud enam kaasaja nõuetele. Laululava ja selle ümber oleva näituseväljaku arhitektuuri ja planeerimise ideekavandite
Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Sel ajal hakati ka tunnustama rahaliseslt Eesti parimaid kirjanikke . Kuulsust võitis ka tuntud kirjaniku A.H.Tammsaare teos ,, Tõde ja Õigus ,, , mis on väga kuulus ka praegusel ajal. Teatri elus etendati Eesti esimene ooper nimega Vikerlased , mis toimus aastal 1928 Estionia teatri laval. Peale selle hakati lavastama ballette. Muusikud aga võisid olla väga õnnelikud , sest selle ajavahemikul ehitati Tallinnasse suur laululava ja lauluväljak ja nad jätkasid üldlaulupidude korraldamist. Sellel tuntud lauluvala aga tolajal esitati õhtuti vabaõhuetendusi , mis võis olla väga huvitav ja kaasahaarav. Eriti hoogu said, uue laululava ehitamisega, sisse aga koorid. Alates 1924 . a hakkasid eestalsed Eesti lippu all osa võtma olümpiamängudelt , mis on ka kindlasti meie jaoks tähtis. Peale selle võitis aastal 1936 Kristjan Palusalu Berliini olümpiamängudel maadlemises kuldmedali
Saab kindlalt väita, et tegu on geniaalse süsteemiga panustada ühiskonna arengusse. Kuid lisaks sellele kaasneb ka kindlasti projektiraha ära kasutamist. Läbi projektirahal põhineva tegevuse on võimalik panustada ühiskonda asjade või tegevustega, mis muidu rahastust ei leiaks ning ära tehtud ei saaks. Näiteks saab läbi Euroopa Liidu fondide taotleda toetust asjadele, millele kogukonna rahakott üksinda peale ei hakka. Näiteks laululava või mänguplatsi renoveerimine või ehitamine. Projektipõhist rahastust kasutab ära ka riik, kes ehitab maanteid ja renoveerib koolimaju, rajab kergliiklusteid ning ehitab loodusesse vaatlustorne. Läbi projektide on reaalselt võimalik parandada inimeste elukvaliteeti. Konkreetne näide on kindlasti veetorude renoveerimine ning kaasajastamine, mis vahepeal aktiivselt toimus. Eesmärgiks oli parandada joogivee kvaliteeti. Euroopa Liidu
GUSTAV ERNESAKS Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960).
Ülesanded muutuvad järk-järgult keerukamaks. Tarzani hüpe (9 m kõrguselt) Selisoo matkarada Asub looduskaitsealal Rada tutvustab erinevaid sootüüpe (siirdesoo, lageraba, puistraba) Rikkalikku taimestikku ja rohkelt erineva suurusega älveid ja laukaid Seli järv Võimalus teha pikniku Toila-Oru park Üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastavaim turismiobjekt. Paikneb 258 erinevat puu- ja põõsaliiki Lossi osad Purskaevad Grott Neidepanga Nõiametsa paviljon Laululava Soome laht Sinimäe vaatetorn Pargimäe kõrgus on 84,6 meetrit üle merepinna Vaatetorn asub ligi 110 meetri kõrgusel Väga ilus vaade RIIETUS PEAB OLEMA MUGAV VÕTKE KAASA RAHA Aitäh tähelepanu eest!
kõige vanem töötav majakas 3. Kuressaare piiskopilinnus. Kivilinnuse ehitus algas 13 sajandi lõpp. Väga hästi säilinud hoonestik. Tasub kindlasti külastada. Suviti toimub palju erinevaid üritusi. 4. Tartu ülikool. Eesti suurim ja vanim ülikool. Asutatud 1632. Maailma tasemel ülikool. 2010. aastal asetas Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC maailma ülikoolide paremusjärjestuse tabelis Tartu ülikooli 187. kohale 12 000 maailma kõrgkooli seas. 5. Tallinna Laululava. Eestlaste üks tähtsamaid ühtsuse objekte. Ehitatud 1959, Mahutab umbes 15000 lauljat. 6. Vabadussõja võidusammas. Meedias palju kriitikat saanud ja kaua oodatud monument. Minu meelest täitsa ilus monument, eriti öösel. 7. KUMU. 2006 valminud kunstihoones leiab 18 sajandi lõpust II MS lõpuni Eestlaste kunsti. Väga huvitava,võimsa ja modernse ehitusega hoone.
nähtud ootused muutuksid reaalsuseks on oluline vastastikune märkamine. Kaasõpilased, kas olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajal: „aitäh, uute teadmiste eest?“ Ega vist! Kallis õpetajad ärgem unustage, et vahemaa Teie ja õpilaste vahel on kordi väiksem kui vahemaa Tartust Tallinna. Seega, proovigem märgata väikseid asju enda ümber. Õpetajad, kas olete teadlikud, mida drastilist tõi endaga kaasa 1960ndate esimene pool? Ei, see ei olnud Tallinna uue laululava valmimine, Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine. Sinna vahemikku jäi hoopiski aasta, mil hakati tähistama õpetajate päeva. On märkimisväärne, et see traditsioon on jäänud muutumatuks. Samamoodi on jäänud muutumatuks ka kuvand heast õpetajast. 12. aasta jooksul oleme mõistnud, millised on hea õpetaja omadused. Meie meelest on need omadused järgmised: avatus, humoorikus, rangus, innovaatilisus, viisakus ning särtsakus.
aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant. I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeo traditsioon on Eestis väga tugev ja elujõuline. Kooride vahel käib rebimine, kes saavad laulukaare alla laulma ja kes mitte. Tahtjaid on palju ja kõik ära ei mahuks. Tallinna laululava kaare alla mahub 15 000 inimest ning mille ette nõlvale 300 000. Laulupeod pole enamikule eestlastest mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all vaid kollektiivne rituaal. Selles osaletakse oma rahvusliku identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks. Paljud eestlased on oma elu jooksul vähemalt korra ise laulu- ja tantsupeol laulnud või tantsinud. See on enesejagamine ja võrdsuse tunnistamine. Laulupeol on võrdsed kõik hääled ning kuulajad ja lauljad
Selle kooriga oli Ernesaks seotud elu lõpuni, alguses kauaaegse peadirigendi, hiljem kunstilise juhina. RAM (Rahvusmeeskoor) on tänaseni ainulaadne professionaalne meeskoor Euroopas, kes esindab Eesti muusikat. Ernesaks oli ka Tallinna Konservatooriumi õppejõud, hiljem professor. Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid, näiteks Eri Klas. Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele kogu rahvale. Ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis, et laulupeod aitavad eestlastel alal hoida rahvus-tunnet. Ernesaksa koorilaul ,,Mu isamaa on minu arm" sai rahva hinge-lauluks ja seda lauldi püsti seistes kaasa. . Koorijuhi ja laulupidude eestvedajana pälvis Ernesaks rahva suure poolehoiu. Teda hakati kutsuma Laulutaadiks ja tänaseks on temast saanud omamoodi legend. Ernesaks suri 24.01.1993 Tallinnas. 2004
juurdeehitusega koolihoone (vaata Foto 3). Kultuurikeskus 1910. aastal valmis Avinurme Tuletõrje Seltsi pritsimaja, kuhu koondus kogu ümbruskkonna kultuurielu ligi üheksakümneks aastaks (K. Jalakas 2009). Uue kultuurikeskuse (vaata Foto 4) ehitust alustati 1988. aastal, kuid hoone valmis raha puuduse tõttu alles 1999 (tere tulemast avinurme). Uude kultuurikeskusesse on tänaseks koondunud kogu kultuurielu. Varem paiknes praeguse kultuurikeskuse maa peal laululava (uus laululava,ühtlasi neljas, paikneb staadioni ääres, koolimaja taga olevas lohus), kus peeti 30-te aastate piirkondlikke laulupäevi. Kultuurimajas näidatakse kino, peetakse kooli koosviibimisi, korraldatakse tetri ettendusi, õhtuti teevad proove laulukoorid, näitemänguring ja kohalik puhkpilliorkester. Kultuurimajas on veel ujula, hambaarst, koduloomuuseumi kontorid, maa-amet ja maja täidab ka vallamaja funktsiooni (K. Pärn ja K. Mölder 2005). 4
Siit saab alguse ka Saarjõe matkarada jalgsimatkaks (ca 8 km) Türi vana apteek (Paide tn 10, Türi linn, Türi vald) Endise Alliku mõisa kanalas avas 13. jaanuaril 1892. aastal uksed apteek. 22. aprillil 1976 kanti ajalooline apteegihoone, mille tuulelipul oli aastaarv 1988, Apteekide Peavalitsuse bilansist Paide rajooni RSN TK bilanssi. Endisest apteegimajast sai raamatukauplus. Praegu tegutseb hoones kauplus-kohvik "Kadri Tare". Türi tehisjärv ja laululava Looduskaunis kohas asuvale puhkealale alustati allikatoitelise järve rajamist 1990. aastal. 4. juulil 1992. aastal toimus järve pidulik avamine. Traditsiooniks on kujunenud pidada igal aastal sel ajal järvepidu ning augustis suveöö kontserti. Tehisjärve suuruseks on 7,7 ha. Järve nõlvad on kaetud liivaga ning selle ümber kaunis haljastus. Tehisjärves on tehissaar ning väliujula koos hüppetorniga. Ranna pargi vanuseks arvatakse olevat üle 200 aasta ning tõenäoliselt kuulus
Kihnu õudus Elas kord Kihnus üks vana mees, kes oli karune nagu karu, karjus nagu loom, ja kõik kartsid teda. Kui ta kodus aia värava lahti tegi, kuulis terve küla, et karune on platsis. Olid kunagi väga ammu Kihnu-Ruhnu mängud ja need toimusid vana rahvamaja platsil, kus asus enne Kihnu laululava. Parasjagu oli käimas kuulitõuge, kui kõik kuulsid, et karune on tulemas. Enamus läks kohe koju, kuna tavaliselt olid karusel kaasas ka püss ja nuga. Kuid ükskord tuli tali ja karune mõtles, et peaks tooma endale pangega hülgeliha ja võttis teepeale toidumoonaks munad kaasa. Aga tuli välja, et karune lasi hülge maha enne, kui munad otsa said. Järgmisel päeval oli karune väga rõõmus ja soovis ka osaleda mängudel, kuna tal oli palju jõudu. Ta oli nimelt mereröövel
Ernesaks kirjutas ka mitmeid raamatut. Saavutused Teise maailmasõja ajal 1944. aastal asustas praeguse Eesti Rahvusmeeskoori(RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Gustav Ernesaks oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid ning dirigente, teda on nimetatud üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas G. Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste seas oli ka Erik Klas. Ernesaksa idee oli ehitada praegune laululava Tallinnas, luua RAM-i juurde noortekoorid jne. Heliloomingud Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Tema loomingusse kuuluvad veel "Rongse sõitis", "Näärisokk", "Kuidas kalamehed elavad
Retsensioon Manic Street Preachers Kontsert toimus eelmise aasta 6. juulil Õllesummeril. Laululava väravas piletiputka ees oli igatahes paras järjekord. Mulle hakkas silma isegi No Big Silence'i bassimees, kes ootas järjekorras. Peale järjekorras seismist jõudsin ka lõpuks lava juurde, kus peagi ka bändi näha võis. Mingi lugu veel mängis plaadi pealt, kui mehed laval olid, vaikselt ja isegi norutavalt: veits tüsedavõitu, armeestiilis riietes laulja-kitarrist James Dean Bradfield, kitarrist Nicky
Sellel aastal sündis ka Alo Mattiiseni tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu´´. mis põhines osalt saja aasta taguste rahvuslike koorilaulude töötlusel. 20. sajand on Eestit musikaalselt kõige tugevamalt mõjutanud, kuna rahvas sõna otseses mõttes laulis end vabaks. Tänu muusikale hoidsid eestlased kokku, nad said üheks rahvaks. „Ei tea, kas neid laule ka 20 aasta pärast lauldakse ja mäletatakse?” küsis Alo kunagi, kui istus enda sõbraga ühe suurürituse lõppedes laululava alumisel astmel. Küllap küsis ta seda rohkem endalt kui sõbralt. Tänapäeval on rahvuslikes lauludes väga suur jõud, iga eestlane peaks laule peast teadma ja nende kuulamine peaks ihule kananaha tekitama. Laulud ei ole kindlasti rahva seas nii populaarsed kui 20. sajandil, neid aegu ei saa isegi kuidagi kõrvutada kuna eelmine sajand olid laulud tõesti ülipopulaarsed. Tänapäeval kuulatakse rahvuslikke laule vaid riigipühadel, nagu näiteks Eesti Vabariigi sünnipäev
jäi siiski toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu tähtpäevadega. Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu. VIII laulupidu XXV laulupidu Nüüdsel Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras juba üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks aastal 1960. Suurimas sellel laval esinenud ühendkooris oli 24 500 lauljat juubeli üldlaulupeol 1969. aastal. Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljate arv 18 000-ni, kogu osavõtjate arv aga 25 -30 000ni 2003. aastal lisati Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. (vt. esitatud UNESCO TAOTLUS!)
publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMeile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Mitragi Joostaksegi). RAM oli ms mimesis bestia kollektiive, kees sari lapates 1958. Aastasina habinat minema aha tampooninul Nõukogude Liitu. Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAM juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Te ma pilaster
a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu maadleja berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt kunstnik 'põrgu' Paul Keres maletaja August Mälk kirjanik 'läänemere isandad' Valmis laululava lasnamäel 1928 Pandi tööle maailma esimene tuumareaktor 1942 Eestis algasid ringhäälingusaated 1926 Võeti kasutusele konveiersüsteem 1914 Algasid tsiviillennud Eesti ja Rootsi vahel 1921 Berliini olümpiamängud 1936 'Kõrboja Peremees' 1922 Linastus 'Mineviku varjud' .1922 Vanalinna kooli hoone 1902 TÜ alustas tööd eesti keelsena -1919 Valmis esimene muusikal 'Annie, võta püss' - 1924 Eestis toimus autoritaarne riigipööre 1934
rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Eesti üks sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1907 lõpetas Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi
sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit. RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu. Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna
Arhitektuuri Valitsuse arhiivi projektmaterjalid 1940.- 1950.aastatest.Üksikuid dokumente on kogus siiski ka varasemast ajast ,näiteks Tallinnas ,Toompeal paikneva Rüütelkonnahoone. (Arhitekt:Georg Winterhalter,1848). Suhteliselt hästi on esindatud ka sõjajärgsed aastakümned: on linnade ja uute asulate planeerimisprojekte, Tallinna Keskväljaku ja Kultuurikeskuse kavandid (19451951), elamute, lasteaedade ja maakoolimajade tüüpprojektide võistlustööd aga ka Tallinna laululava ja Tartu Vanemuise teatrimaja konkursiprojektid (fond 3). Lisaks plaanidele-projektidele sisaldab arhiivkogu ka mitmesuguseid tekstidokumente, sh Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis 1970. 1980. aastatel koostatud uurimusi. Märkimisväärse osa muuseumi põhikogust moodustavad arhitektide isikuarhiivid, mis sisaldavad väga erilaadset materjali õpilastöid, jooniseid ja projekte, fotosid, käsikirju (sh mälestusi, kirjavahetust).
RAM · 1944.a asutatud Eesti kutseline meeskoor (Riiklik Akadeemiline Meeskoor) · G.Ernesaks oli selle kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni · Oli I kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses NSVL-s. Koor oli usuloomingu tellijaks ja ettekandjaks. Esimene kollektiiv, kes sai hakata esinema ka väljaspool NSVL-u. Laulupeod · Oli laulupidude üldjuht ja peamine eestvedaja · Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. · Oli kooriühingu rajajaks (1982.a) Looming · Oli väga produktiivne · Tema loomingustiil lähtub rahvuslikust helikeelest · Ooperilooming (5 ooperit): kõige tuntum on ,,Tormide rand", libreto Juhan Smuul (1949). Ajalooline ooper ,,Pühajärv", ,,Käsikäes" · Koorimuusika (u 300 koorilaulu, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile) · Meeskoorilaulude temaatika on patriootiline, olustikuline ja on ka naljalaule.
1588 esmateated Melliste veskist (Malzmühle) koolimaja kohale), Tamme kuivati ja Alaküla vasikalaut 2004 Melliste kooli juurde avatakse korvpalliväljak 1638 Melliste küla esmamaining (Meliste Pustus) 1977 majandi estosteriilitsehhi rajamine 2005 pidulikult avatakse Mellistes laululava 1795 teated Melliste kõrtsi olemasolust 1978 Uued ruumid saavad majas Oraviku 3 Melliste 2005 toimub kodupaigapäev Kivipäev 1825 teated Melliste saeveskist sidekontor ja juuksur 2006 toimub kodupaigapäev Puupäev 1850 Mäksa, Kastre ja Poka mõisate omanikuks saab
1923. aastal asutati ka Eesti Kunstnikkude Liit ja veidi hiljem Eesti Kunstnikkude Rühm ja Uus Kunstnikkude Koondis. 1923. aasta VIII Eesti Üldlaulupidu. 30. juunist 2. juulini peeti Tallinnas suurejooneline VIII Eesti üldlaulupidu, mis kujuned üldrahvaliku muusikaelu tähtsaimaks sündmuseks. See oli iseseisva Eesti riigi esimene üldlaulupidu. Laulurahva suurürituseks sai Tallinnas Kadriorus valmis traditsionalistlik puust laululava. Kuna 1923. aastal oli valitsus otsustanud Kadriorus maatüki Eesti Spordi Keskliidule rentida, siis ehitatigi laululava nii, et seda saaks hiljem hõlpsasti kasutada Kadrioru staadioni tribüünina ja Spordi Keskliit tasus ka poole ehitusmaksumusest. Üldlaulupeol esines 386 koori ja orkestrit, kokku 10 562 esinejat. Enamus neist nägi oma riigi pealinna esimest korda. Põhilise lauljate hulga moodustasid valdade ja linnade rahvakoorid. Laulupeo üldjuhid olid Juhan Smuul,
kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu. Laulupeoliikumine Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, korraldada Click to edit Master text styles koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari Second level pärast. Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi Third level
Koor oli sagedane uudisloomingi tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat a helisloojad välismaalt, nende hulgas Dmitri Sostakovits, kes oli 20.sajandi üks silmapaistvamaid sümfoniste. RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sa alates 1958. aastast esineda ka väljaspool Nõukogude Liitu. Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. aastal, luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, mis teostus 1982.aastal, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne. Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid,
Eesti rahva ühisteadvuses on kaks üldlaulupidudega seotud veendumust. Esimene ütleb, et 1869. aastal laulis nimetu maarahvas ennast euroopalikuks rahvaks, ja teine, hilisema ajaga seotu, kinnitab, et eesti rahvas laulis ennast vabaks. I, II, IV ning V üldlaulupidu toimusid Tartus, kõik ülejäänud peod Tallinnas. Nüüdsel Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras juba üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks aastal 1960. Suurimas sellel laval esinenud ühendkooris oli 24 500 lauljat juubeli üldlaulupeol 1969. aastal. Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljate arv 18 000-ni, kogu osavõtjate arv aga 25 -30 000ni. Sedamööda, kuidas laulupeotraditsioon on arenenud, on suurenenud kooriliikide hulk ning kasvanud lauljate ja pillimängijate arv. Lauljaid on tegelikult tunduvalt rohkem, kui lava mahutab. Peole pääsevad vaid paremad koorid
.. lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ilmus esimeses ,,Noorte autorite" kassetis Rummo * suurima tunnustuse said: Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel, Traat ,,Ankruhiivaja" (Katseline, nooruslik, optimistlik) * tähistab avardumist -> 3 luuleraamatut: * iseloomustab otsingujulgus * Tule ikka mu rõõmude juurde 1960 Tln uus laululava (optimism taandub masenduse ees, tekivad hamletlikud probleemid); 1961 Tln Riikliku Konserv 1.lend (Aru, Üksküla, Mikiver) 1962 hakatakse ehitama Mustamäe linnaosa * Lumevalgus ... lumepimedus * koosneb tillukeste korteritega karpmajadest, mille asetus (kibedaim luulekogu, peamine teema on ahistus, 2 peamotiivi on
20.saj.muusikavoolud kuulutati formalistlikuks, heliloojad olid sunnitud neist hoiduma. Gustav Ernesaks(1908-1993)Sündis äärmiselt musikaalsesse perre. 15-aastaselt astus Tallinna Konservatooriumisse(klaveriklass). Edaspidi õppis ta seal muusikapedagoogikat ja kompositsiooni. II maailmasõja ajal mobiliseeriti Nõukogude võimu poolt. 1944 jätkab konservatooriumis tööd õppejõuna. Oli laulupeo liikumise üks peamine eestvedaja ja üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinnasse praegune laululava, mis valmis 1960. Ernesaksa tähtsaim koorilaul on ,,Mu isamaa on minu arm". Ernesaks kirjutas selle laulu 1944.aastal Moskvas. 1947 oli esimest korda laulupeol. 50-tel keelustati. 1960 a.peol alustas rahvas seda laulu ise. Nõukogude ajal kujunes sellest mitteametlik hümn. Traditsiooniliselt lauldakse püsti seistes. Ernesaks on kirjutanud kokku umes 200 koorilaulu. Üle poole neist meeskoorile. Meeskoorilaulud :temaatika oli poeetiline, olustikuline, patriootiline ja ka naljalaul
sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Sostakovits). RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu. Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav
likvideeriti. Stalini surma järgselt tuleb võimule Nikita. Teine ajajärk oligi nikita ajajärk. Olukord muutub paremaks. Hakatakse õigusi taastama. Hakatakse palju tõlkima. ETV alustab oma saadetega. Avatakse regulaarne laevaühendus Helsingiga. Eesti aladele ulatus soome televisioon. Tänu sellele omandasime ka soome keele. Astutakse vabatahtlikult kommunistlikusse parteisse. Elukvaliteet kasvad. Ehitatakse mustamäe. Populaarseks saab tehnika ja kosmos. Ehitatakse tallinnas uus laululava. Laste multfilmid oli populaarsed nt Kass artur. Inimestel tekkis ridade vahelt lugemise oskus.
· Näidendid: ,,Lea", ,,Kihnu Jõnn e Metskapten", ,,Polkovniku lesk e Arstid ei tea midagi", ,,Pingviinide elu e Enne kui saabuvad rebased" · Reisipäevikud ,,Jäine raamat", ,,Jaapani meri, detsember" Juhan Smuul ,,Mu noorim õde" ,,Kuidas joonistada kurbust" ,,Kuidas joonistada rõõmu" ,,Viimane laev" 60ndad · Kassetipõlvkonna luuletajad: Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat. · Ajakiri Noorus · 1960 valmis Tallinna uus laululava · 1961 lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene lend · Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut · 1969 esilinastusid filmid ,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia" Luuletusi ·Paul-Eerik Rummo ,,Me hoiame nõnda ühte..." ·Hando Runnel ,,Maa tuleb täita lastega..." ·Artur Alliksaar ,,Aeg" Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1985 · Autobiograafiline romaan · Ajastu: 1950. aasta sügis 1951. aasta kevad lapse silmade läbi · Ajastutruu pilt
kirjeldusele on üsna täpselt teada, kuidas peoplats välja nägi: “Keset näituseväljakut oli ehitatud suur ruudukujuline kallakuga lava laulu- ja muusikakooride jaoks; selle ees oli kõrge haljaste vanikute ja mitmevärviliste lippudega kaunistatud väiksem lava laulu- ja muusikakooride juhtide ning pidukõnelejate jaoks. Kõigist nendest eespool oli ehitatud hobuserauakujuliselt kõrgendatud ja katusega varustatud lava kuulajate jaoks. Nende viimati nimetatute ja laululava vahel oli avar õu seisvate kuulajate jaoks; siiski oli üsna laululava ette asetatud mõningal määral istekohtigi, kuid need, nagu laululavagi, olid ilma katuseta.” Nagu ka vaimulikul kontserdil esitati laulud kolmes blokis, igas üks pala mängukooride ja 4 meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M. Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes, et kaks laulupidu on õed, kelle ema on rahvast edasi viiv vabadus;
kuidas peoplats välja nägi: “Keset näituseväljakut oli ehitatud suur ruudukujuline kallakuga lava laulu- ja muusikakooride jaoks; selle ees oli kõrge haljaste vanikute ja mitmevärviliste lippudega kaunistatud väiksem lava laulu- ja muusikakooride juhtide ning pidukõnelejate jaoks. Kõigist nendest eespool oli ehitatud hobuserauakujuliselt kõrgendatud ja katusega varustatud lava kuulajate jaoks. Nende viimati nimetatute ja laululava vahel oli avar õu seisvate kuulajate jaoks; siiski oli üsna laululava ette asetatud mõningal määral istekohtigi, kuid need, nagu laululavagi, olid ilma katuseta.” Nagu ka vaimulikul kontserdil esitati laulud kolmes blokis, igas üks pala mängukooride ja 4 meeskooride esituses, osade vahel olid pastorite M. Jürmanni ja V. Eisenschmidti kõned. Pastor Jürmann ütles oma kõnes, et kaks laulupidu on õed, kelle ema on rahvast edasi viiv vabadus; pastor
kes esindab Eesti muusikat ja on sageli uudisloomingu ettekandja. Alates 1937 oli Ernesaks Tallinna Konservatooriumi õppejõud, hiljem professor. Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid (Eri Klas, Kuno Areng, Olev Oja). Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja ja laialdase kooriliikumise propa- geerija sõjajärgses Eestis. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele kogu rahvale. Ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis, et laulupeod aitavad eestlastel alal hoida rahvus- tunnet. Kui I laulupidu õhutas seda tunnet ärkama, siis nõukogude okupatsiooni ajal peetud laulupeod aitasid rahvustundel püsida ja kasvada. (Rahva kooslaulu mõju oli tõesti võimas ka laulva revolutsiooni ajal.) Ernesaksa koorilaul ,,Mu isamaa on minu arm" sai rahva hinge- lauluks ja seda lauldi püsti seistes kaasa
keskel, mil püstitati sinna puidust häärber. Uus loss kerkis aastatel 1879-1880 seisusekohase elamuna Paul von Ungern-Sternbergi poja Oswaldile. Lossimäed - XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse. Lossipargi suuremad korrastustööd algasid 1893. aastal. Paigaldati istepingid, rajati teed ja istutati puid. Lossimägedes on mitmeid rippsildu, vabaõhulava, laululava ja palju teisigi põnevaid asju. Viljandi ordulinnuse varemed - Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri
üldlaulupeol. Alles alates kuuendast üldlaulupeost hakkas üritus toimuma Tallinnas ja pidu võtab aset iga viie aasta tagant. Praeguseni on üldlaulupidusid toimunud 25. 1960. aastal valmis uus, praegune laululava, selle kõrvale ehitati tuletorn, kust süüdatakse peo ajal tuli. Toimus 15. üldlaulupidu, millest oli ka esmakordne televisiooniülekanne. Peo rahvuslikuks lõpulauluks kujunes Gustav Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm". 1969. aastal oli saanud sada aastat esimesest laulupeost. Toimus 18. üldlaulupidu, kust sai alguse tule kandmise traditsioon, kujunes välja laulupidude tänapäevane struktuur ja avati üldlaulupidude mälestusansambel Lasnamäe nõlval
Koit!,, · Endise klassivenna Marek Kartau arvates olevat seal kõige suurem aplaus ever! Ma usun, et seda see ka on. *Kõiki neid ütlusi saab võrrelda 2009. aasta laulupeo piltidega, mis on lõpupoole eraldi lehel 7 välja toodud. Pilte laulupeoga seotud melust.. Tuli pikalt oodata, enne kui sai laululava poole sammuma hakata, seega oli ka aega kõik vajalik valmis panna. Lauluväljakul oli rahvas juba ootamas.. Lõpupoole ei olnud enam pealtvaatajate ja lauljate vaheline piir nii selgesti eristatav. Pildid on pärit minu erakogust.
Koor oli sagedane uudisloomingi tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat a helisloojad välismaalt, nende hulgas Dmitri Sostakovits, kes oli 20.sajandi üks silmapaistvamaid sümfoniste. RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sa alates 1958. aastast esineda ka väljaspool Nõukogude Liitu. Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. aastal, luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, mis teostus 1982.aastal, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne. Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid,
aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi. 1990. aasta jaanipäeval taasavati mälestussammas. Suure-Jaani järv Kauni kompleksi moodustab Suure-Jaani keskel paiknev paisjärv ja selle kaldale tollase koolijuhataja Paul Kondase eestvedamisel eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus rajatud liigirikas park. Järve puhastamine lõpetati 1993. aastal. Järve kaldal paiknevad ka Suure-Jaani laululava ja muusikapaviljon. Üle järve avaneb ilus vaade Suure-Jaani kirikule. Kolm korda aastas, talvel, kevadel ja suvel, toimuvad järvel kalapüügivõistlused, mille korraldajaks on kalastusklubi "Suure-Jaani Säga". Suure-Jaani Kultuurimaja korraldab järvel ja selle ümbruses igaaastast Järvepidu. Järvepeod on läbi aastate olnud rahvarohked üritused. Aastal 2010 toimus 50 Järvepidu. Soomaa Rahvuspark Suure-Jaani valla territooriumile jääb osa Soomaa Rahvuspargist.
sulavete poolt aluspõhjakivimitesse kulutatud org Ürgoru edela-kirdesuunaline profiil Tartu laululava kohalt m SW NE Profiil joonestatud programmiga http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/ Jääsulamisvee kuhjevormid Rakvere vallimägi on tekkelt jäälõhes liustiku
(Ajalugu) Vastavalt aastaajale on ettevalmistatud suusa-, jooksu-, matka- ja maastikuratta püsirajad ja asfaltkattega liikumisrada, mänguväljakud (võrkpalliplats, korvpalliplats, jalgpall, indiaca, sulgpall, rannavõrkpall, rannajalgpall). Aastaringselt on valgustatud 4km liikumisrada. 2 3-kohalist alpituba, jõusaal, riietus- ja pesemisruumid ning kaks sauna. Võimalus on kasutada klaverit ja laululava. Toimub spordivarustuse (mägirattad, rulluisud, suusad, suusakepid, suusasaapad) rent. Suvel pakutakse majutust 188le inimesele, talvel 140le. Koolituste, seminaride, nõupidamiste tarbeks ja võistluskeskusena saab kasutada 3 erinevat kaasaegse esitlustehnikaga ruumi (suurem 70 kohta laudadega, 120 kohta kinosaalina). Samuti pakutakse toitlustamist. (Jõulumäe Tervisespordikeskus) Liikumisrajad: · Suusarajad 4 · Jooksurajad
sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo. Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel jaanipäeva paiku, mille traditsioonilisteks kontserdipaikadeks on Suure-Jaani Ristija Johannese kirik, Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Igal aastal on lisandunud uusi huvitavaid kohti: kohvik "Arturi Juures" koos vabaõhulavaga, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere linnamägi ja Hüpassaare rabasaar. Kontserdid on toimunud nii sees kui väljas, keskpäeval, õhtul, hilistel öötundidel ja koidu ajal. Kui esimesel muusikafestivalil kõlas vaid Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare muusika, siis aastatega on lisandunud teosed paljudelt eesti heliloojatelt, maailma
sulavete poolt aluspõhjakivimitesse kulutatud org Ürgoru edela-kirdesuunaline profiil Tartu laululava kohalt m SW NE Profiil joonestatud programmiga http://www.geocontext.org/publ/2010/04/profiler/ru/ Jääsulamisvee kuhjevormid Rakvere vallimägi on tekkelt jäälõhes liustiku
kujundada atraktiivseks turismikeskuseks ning ühtlasi ka väärikaks Euroopa Liidu väravaks. Sellele aitavad kindlasti kaasa hetkel renoveerimisel olev sadam ning mitmed kaunid rannaalad. Lisaks sellele on piirkonnas mitmeid turismiobjekte, kuid lihtsalt antud sektor ei ole piisaval arengutasemel. Kasepää piirkonnas konkreetsemalt on võimalik tegeleda puhkemajutusega nii suvisel kui ka talvisel perioodil. Aktiivsem periood jääb siiski suvesse. Seoses uue laululava ehitise valmimisega Kasepää rannas 2012 aastal, on võimalus seal pidada ka suuremaid kui ainult kohaliku tähtsusega pidusid (Vooremaa). Tänaseks päevaks on ühed olulisemad üritused, mis toimuvad just Kasepää laululaval, Kalevipoja kala- ja veefestival ning Peipsi romantika. Muidugi toimub suvisel perioodil seal teisigi üritusi, näiteks bändide suvetuuri üritused jne. 10 Talvisel perioodil laululava ei kasutata
Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Sostakovits). RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu. Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised
nüüdne Rahvusmeeskoor) laialdase tuntuse saanud koor oli ainus riiklik meeskoor terves Euroopas.Esines kooriga paljudes välisriikides.Ernesaks oli RAMi kunstiline juht ja peadirigent elu lõpuni. q Oli sõjajärgsel ajal laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. q Ta valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast : q Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960) q Luua RAMi juurde noortekoorid q Rajada kooriühing (teostus 1982) q Korraldada koorijuhtidele täiendkoolitusi. Gustav Ernesaks q Kogu elu oli seotud koorijuhtide õpetamisega : 1937.aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal 1946.aastast professor. q Ernesaksa tuntuimad õpilased : Eri Klas Ira Trilljärv
annaabi.ee 
