2.II 1920 rahuleping, Nõukogude Liit tunnustab Eesti iseseisvust 1920 Eesti Vabariigi põhiseadus Demokraatlik riigikord 1.XII 1924 kommunistide riigipöördekatse Kaitseliidu moodustamine vapsid 1938 presidendiks K. Päts Nõukogude periood II Maailmasõda 1939 Peale sõda Eestis nõukogude võim Punane riigilipp, rubla Kolhoosid 25.III 1949 massi- küüditamine Siberisse, kulakud 1953 suri J. Stalin, sulaperiood 1964 L. Breznev Oktoobrilapsed, pioneerid, komnoored Majandusliku olukorra halvenemine Vene keele osatähtsuse tõstmine Pagulased välismaal, dissidendid 1985 M. Gorbatsov Eesti taasiseseisvumine 1988 ärkamisaeg, Rahvarinne, laulev revolutsioon 23.VIII 1989 Balti kett 20.VIII 1991 Eesti kuulutamine iseseisvaks riigiks 20.VI 1992 Eesti kroon, sent Võim kuulub rahvale, demokraatia Riigikogus 101 liiget Presidendid L. Meri, A. Rüütel, T. H. Ilves Lipp sini-must-valge
Ikka, kiusamist ja norimist. *Kas koolis oli arst? Jah, dr.Johanson. *Kui palju teati Easti iseseisvusajast, kas sellest räägiti kodus? Teati küll aga ei räägitud eriti, kardeti, aga venelasi kirutti koguaeg. *Kuidas suhtusite Stalinisse? Hitlerisse? Leninisse? Stalin oli paha, tema kuriteod tulid avalikuks. Hitler oli ka halb kuna oli nats suure kodumaa vaenlane. Lenin oli pühak. *Kas noorteorganisatsioonid olid kohustuslikud? Pioneerid ja oktoobrilapsed olid aga komnoored olid vabatahtlikud. Surve oli suur kommunistleke noortega liitumiseks. 3. osa * Minu kooliaeg on vanematega värreldes palju vabam ja loovam, kindlasti ka lihtsam ning õpilased võivad oma arvamust avaldada. Tänapäeval pole enam nii, et kõik mida õpetaja ütleb on alati õige, sest tänapäeval võib kõigil olla oma arvamus ja selle eest sind ei karistata. Aga NSV ajal ei tohtinud sul oma arvamust olla. Tänapäeva kool on palju lapsesõbralikum.Lapsed ei pea tänapäeval
Aga nüüd taipas nõukogude propagandamasin, et kokkutulek võimaldas demonstreerida, kui rahul oli rahvas kommunismiga. Koorijuht G. Ernesaks kirjutas laulu, mis tuli Laulupeol esiettekandele. Selle sõnad pärinesid Lydia Koidula luuletusest-Mu isamaa on minu arm. Ühtäkki laulis 25 000 häält armastusest oma kadunud riigi vastu. Seda lauldi eesti k ning mõne hetkega kujunes sellest eestlaste mitteametlik rahvushümn. 1950.-60. aastail täitsid eestlaste elu komnoored, maiparaadid ja küüditamised. Pidevalt oldi hirmul KGB kõikjale ulatuva pilgu eest. Keelatud olid tavad, nt jõulude tähistamine. 1969-laulupeo sajas juubel, eestlased laulsid vastu tahtmist kommunismist, Leninist ja Marxist, keelati laulda Mu isamaa on minu arm. Kuid lõpus hakati seda laulma, sest kõik tahtsid laulda seda laulu. Võimud olid sunnitud laskma Ernesaksal lavale minna ja laulu juhatada. Rusuv argipäevaelu koosnes ometi
Küüditamise läbiviija oli NKVD. Küüditamise või nagu seda ametlikult nimetati sundevakueerimise läbiviimisele asuti 13. ja 14. juuni öösel. Kõikidele asutustele oli antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid varem ette valmistatud kogunemiskohtadesse koonduma asjasse pühendatud seltsimehed, usaldusväärsed kommunistliku partei liikmed, komnoored ja töölised, kellest moodustati vahetult küüditamist teostavad rühmad. Salastatuse tagamiseks lülitati välja kõik telefonid. Ometi imbus teade lähenevast küüditamisest siinseal ikkagi läbi. Ühtesid muutis valvsaks autode koondamine, teisi pikad rongie?elonid jaamades. Oli ka juhuseid, kus mõned küüditamisest teada saanud kohaliku võimu esindajad jõudsid rahvast hoiatada ja inimesed läksid pakku. Enamik ei osanud
kes olid varem registreeritud politseis ja jätkasid tegelemist prostitutsiooniga. Küüditamise läbiviija oli NKVD.Küüditamise või nagu seda ametlikult nimetati - sundevakueerimise läbiviimisele asuti 13. ja 14. juuni öösel. Kõikidele asutustele oli antud korraldus - saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid varem ette valmistatud kogunemiskohtadesse koonduma asjasse pühendatud seltsimehed, usaldusväärsed kommunistliku partei liikmed, komnoored ja töölised, kellest moodustati vahetult küüditamist teostavad rühmad. Salastatuse tagamiseks lülitati välja kõik telefonid. Ometi imbus teade lähenevast küüditamisest siin-seal ikkagi läbi. Ühtesid muutis valvsaks autode koondamine, teisi pikad rongie?elonid jaamades. Oli ka juhuseid, kus mõned küüditamisest teada saanud kohaliku võimu esindajad jõudsid rahvast hoiatada ja inimesed läksid pakku
Majandusele seevastu Hitleri poliitika oli positiivne: tööpuudus kadus, elatustase tõusis, maj. Kasv. N.Liit-I viistaku tagajärjed 1. Represseeriti u. 12-15 milj taluperet. 2. Talupoja klassi hävitamisega algas N.Liidus suur nälg, mille tagajärjel suri 5-7 milj. (19 milj.) inimest. 3. Massiliselt inimesi oli küüditatud Siberisse (GULAG-i vungilaagrid, väljasaadetute asulad) 4. Paljud komnoored ja pioneerid läksid vabatahtlikult ehitama ,,Helget tulevikku ja suuri tehaseid" Kollektiviseerimine oli lõpule viidud Stalini terror II viistakul (1934-38) oli eesmärgiks suured sõjatehased 1934. a. Algasid ,,Puhastused" Ka linnades ja Komparteis 1937. a. Jõudis puhastuste laine ka punaarmeese, kus hukati enamus armee juhtkonnast (Tuhhatsevski) 1938. a. Hakati arreteerima ka N.Liidus paguluses olevad rahvusvahelisi kommuniste
trükiteos pealkirjaga "Hääl Kunsti, teaduse ja belletristika kuukiri", mille väljaandmiseks polnud keegi luba andnud. Selle väljaandjaks oli üldtuntud erak Aakre metsast Kusta Toom, kes oli omariikluse ajalgi "Häält" toimetanud. Teinekord, kui tal oli tuju, pani ta oma "trükikoja" seljakotti ja läks matkama. Vahepeale tuli sõda, võib arvata, et Kusta Toom jäi oma Hääle väljaandmise pärast karistamata. Mis puudutab ajalehtede levitamist, siis korraldasid komnoored nn hoogtöönädalaid, kusjuures kirja pandi ka mittetellijaid. Kiired elumuutused Eestis 1940ndatel Saksa okupatsioon 1941. a suvel algas Saksa okupatsioon. Eestikeelsele ajakirjandusele tähendas see ühe propagandamasina väljavahetamist teise vastu. Samas on saksa ajal töötanud ajakirjanikud (Arvo Mägi jmt) öelnud, et Saksa okupatsiooni ajal oli väline surve palju nõrgem kui Vene ajal. Sakslaste tulles ei matnud eesti rahvuslased (kellest arvestatav osa oli töötanud Eesti
annaabi.ee 
