pikimlihas ulatub ristluult Ühepoolsel tegevusel kallutavad Katab mediaalset trakti. koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha Seljalihas Lülisambasirgest Algab ristluu tagumiselt mis asetseb eelmisest lateraalsele, põikikiud samal ajal ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja lateraalselt ja ulatub kaela roteerivad. Kahepoolsel tegevusel rindkere-nimme sidekirmelt keskosani, kusjuures osa sriutavad lülisammast ja pead.
rhomboideus' e osade kinnitusele Scapula' l; piltlikult: Scapula lähendamise telg Scapula lähendamise telg lülisammas 4. M. levator scapulae asukoht: kulgeb 4 ülemise kaelalüli Processus transversus' te Tuberculum posterius' telt (4 iseseisva kimbuna?) alla lateraalsele, kus kinnitub Scapula Margo medialis' e ülemisel osal ning osalt ka Angulus superior' il (vt. paremp. joonist - vasakpoolne tumedam riba). f-n: 1) tõstab Scapula Angulus superior' i, millega soodustab Angulus inferior' i liikumist mediaalsele lülisamba suunas; 2) fikseeritud Scapula korral langetab lülisamba kaelaosa taha; 3) ühepoolsel kontraktsioonil langetab lülisamba kaelaosa
kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka üles ja külgmine pind lateraalsele Põselihas Ülalõualuul Suunurki ümbritsev Moodustab suukoopa külgmise purihammaste nahk seina kohalt Suunurgatõstur Silmahambaauk Alahuule nahk Kaelanahalihase jätkuks, tõmbab alahuult alla ja lateraalsele Suunurgalangetaja Alalõualuu Suunurga ja ülahuule Tõmbab suunurka alla
sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba köbruke alumine pind kaelaosa (koos peaga) ette lateraalsele Kaelapikklihas Oimuluu nibujätke Viimased kaelalülid, Pea kallutamine tahapoole ja ühele küljele esimesed rinnalülid Trapetslihas (m. trapezius) Kuklaluu ülemine Abaluuhari, õlanukk, Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid
labii ja nina -ninasõõrmete laiendamine superioris alaeque nasi M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii superioris M. os zygomaticum ülahuul -ülahuule tõstmine ja eversioon zygomaticus minor M. arcus zygomaticus suunurk -suunurga tõstmine zygomaticus -viib suunurga lateraalsele major (the muscle of joy and happiness) M. depressor mandibula suunurk -langetab suunurka anguli oris -viib lateraalsele (the muscle of sadness) M.levator maxilla suunurk -tõstab suunurka anguli oris M. risorius fascia masseterica suunurk -tõmbab suunurka lateraalsele M. depressor mandibula linea alahuul -langetab alahuult + eversioon
Transversospinaalne Transverse process Spinous process Selgroo sirutamine, keeramine trakt Pearihmlihas III kaela kuni III rinnalüli Kinnitub kuklaluu Ühepoolsel tegevusel kallutavad ogajätketelt ülemisele autohtoonsed lihased lülisammast ja kuklatagusele joonele pead taha lateraalsele, põikikiud ja oimuluu nibujätkele samal ajal roteerivad. Kahepoolsel Kaela rihmlihas III-V rinnalüli II-III ülemise kaelalüli tegevusel nimetatud lihased ogajätketelt ristijätketele kinnitub sirutavad lülisammast ja pead Rind Suur rinnalihas* Algab rangluult, Õlavarreluu ülaosale Tõmbab ülajäset ette. Suure M
SK liigeses, 35% aga AC liigeses) - Rangluu on abaluule hoob, mis eleveerub ja roteerib, et eleveerida abaluud. - Abaluu liikumine toimub KOLMES suunas: protraktsioon/abduktsioon ning retraktsioon/adduktsioon. - Pro/retraktsioon: õlanukk (acromion) liigub liigese meniskil ja abaluu roteerib coracoclavikulaarsideme abiga. Abaluu re/protraktsiooni võib olla 30-50° - Üles-alla rotatsioon: abaluu liigub frontaaltasapinnas mediaalsele- lateraalsele ehk ab/adduktsioon; rangluu liigub meniskil ning abaluu roteerumise ajal toetub trapezoid-ligamendile (-lateraalse coracoclavikulaarsideme osa), liigutus toimub 60° ulatuses. - Eleveerimine ja depresseerumine: AC liigeses ligikaudu 30°. - Abaluu liikumine sõltub rangluu asetusest ja liikumisest. Sternoklav liigese liikuvus on vastupidine AC liigesest toimuvatele: kui AC liigesest toimub eleveerimine, siis depresseerumine toimub sternoklav liigeses
i: vastaspoole aponeruoos (linea alba) + 10-12 roide alumised piirid f: keha pööramine + painutamine ette ja küljele Musculus obliquus externus abdominis o: 5-12 roiete välispind i: linea alba + tuberculum pubicum + crista iliaca labium externum f: sama Eesmine rühm Musculus rectus abdominis o: roide 5-7 kõhred + processus xiphoideus sterni i: ramus superior ossis pubis intersectio tendinea f: ühepoolne -> painutab keha ette lateraalsele; kahepoolne -> painutab keha ette prelum abdominale moodustamisel aitab kaasa Musculus pyramidalis pubise ja kõhu keskjoone vahel RINNALIHASED AUTOHOONSED Süva kiht Musculus transversus thoracis o: sternum i: roided 2-6 nõrk roiete langetaja (väljahingamine) Keskmine kiht Musculus intercostales interni o: alumiste roiete ülemiste servade sisepinnad i: ülemiste roiete alumiste servade sisepinnad roiete langetamine (väljahingamine)
m. levator Ülalõualuu Nina- Tõstab m. Sarnaluu Suunurk ja Tõmbab labii silmakoopaal huulevao ülahuult, zygomaticus külgmine ülahuul suunurka üles superioris une serv piirkonna laiendab pind ja lateraalsele nahk ninasõõrmeid Naerulihas Suunurgatõstur Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. risorius Mälurlihase ja Suunurga nahk Tõmbab m. levator Ülalõualuu Suunurk Tõstab
Niude nimme sidekirmelt, Alumised kimbud Suur tuharalihas niudeluu tagapinnalt, rist ja tuharalihasmisele köprusele, Viib reit taha ja roteerib välja. õndraluu külgservalt, ristluu ülemised kimbud sääreluu kõbrusidemelt. lateraalsele põndale Pirnlihas Ristluu vaagenmiselt pinnalt Reieluu suurele pöörlile Roteerib reit välja, reie abdubtsioon Kolmepeane pööraja (koosneb 3 lihasest) : · Sisemine toppelihas · Toppemulgu vaagenmiselt servaltja toppekile vaagenmiselt pinnalt
Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt 64. KAELA LIHASED ASTRIKLIHAS TAGUMINE ASTRIKLIHAS: Algab: 3e alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. Roide välispinnale KESKNE ASTRIKLIHAS: Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. Roide ülemisele pinnale EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1le roidele Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid, kallutab lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ning kahepoolsel tegevusel painutavad lülisamba kaelaosa PEAPÖÖRAJALIHAS (RINNAKU-RANGLUU- NIBUJÄTKE LIHAS) Algab: kahe peana. Üks neist algab rinnakupidemelt, teine rangluu rinnakmiselt otsalt Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha
-5. nimmelüli kehalt Funkts: vahelihas on peamine hingamislihas. Sissehingamisel ta kontraheerub, mille tulemusel lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb 64. Kaela lihased KÜLGMINE RÜHM TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3. alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. roide välispinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa KESKNE ASTRIKLIHAS Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid,kallutab lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1. roidele
63. KAELA LIHASED Tagumine astriklihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Kolme alumise kaelalüli ristijätkelt 2. roide välispinnale *astriklihased tõstavad roideid *Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. *kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa. Keskne astriklihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon
ja eeldab uuringute teostamist nägemisteede haiguste hindamiseks. Binokulaarse nägemise areng Binokulaarse nägemise areng toimub koos monokulaarse nägemise arenguga. Neuroanatoomia põhialused ütlevad, et kahe silma vaheline side on vajalik binokulaarse nägemise tagamiseks. Nägemisnärvi kiud nasaalsest reetinast ristuvad nägemisristmikus, et liituda temporaalse reetina närvikiududega teisest silmast. Liitunud närvikiud projetseeruvad lateraalsele põlvikkeha tuumale ja edasi nägemiskoorele. Selline reetina jaotus ei arvesta täielikult keskjoont, kuna fovea piirkonnas kattuvad oluliselt mõned nasaalse fovea kiud, mis projetseeruvad samapoolsele nägemiskoorele ja mõned temporaalse fovea kiud, ristudes vastaspoolsel nägemiskoorel. Nägemiskoores liitub aferentne nägemisjuhtetee binokulaarsete kortikaalsete
väike rinnalihas III-V roie abaluu langetab õlavöödet m. pectoralis minor RIND eesmine saaglihas sämpudena I-IX roidelt abaluu mediaalne serv tõmbab abaluud ette, alumist nurka m. serratus anterior lateraalsele ja üles, võimaldades tõsta õlavart horisontaaltasapinnast kõrgemale sisemised roietevahelised roide ülemine serv kõrgemal asuva roide langetavad roideid lihased alumine sev
4. Väikesõrme sirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. VÄIKESÕRME SIRUTAMINE NB! Väikesel sõrmel ja pöidlal on lisaks veel oma sirutaja ALAJÄSEME LIHASED 1. Niude-nimme lihas: (kubeme piirkonnas), algab nimmelülidelt ning kinnitub reieluu väikesele pöörlile (VIIB REIT ETTE). 2. Suur tuharalihas- algab niudeluu tagapinnalt ja kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. REIE TAHAVIIMINE REIS - Reie tagakülg NB! Algavad istmikuköbrult ehk põlve painutajad (viivad puusaliigesest reie taha). 1. Reie kakspealihas- vasakpoolne, kinnitub pindluule. (Reie sirutamine, põlvest painutamine). 2. Poolkilelihas – parempoolne, kinnitub sääreluule. (reie sirutamine, põlvest painutamine). 3. Poolkõõluslihas – keskmine ning asub poolkilelihase peal (kinnitub sääreluule). (Reie sirutamine, põlvest painutamine).
o 2.-5. sõrme phalanx distalis'ele M. FLEXOR POLLICIS LONGUS · ALGAB o Radius'e eesmiselt pinnalt · KINNITUB o Pöidla phalanx distalis'ele M. PRONATOR QUADRATUS · ALGAB o Ulna eesmise pinna distaalselt veerandilt · KINNITUB o Radius'e eesmise pinna distaalsele veerandikule KÜÜNARVARRE TAGUMISE RÜHMA PINDMISED LIHASED M. ANCONEUS · ALGAB o Humerus'e epicondylus lateralis'elt · KINNITUB o Olecranon'i lateraalsele küljele o Ulna tagumisele pinnale M. EXTENSOR CARPI RADIALIS LONGUS · ALGAB o Humerus'e crista supercondylaris lateralis'elt · KINNITAB o 2. metakarpaalluu põhimiku tagumisele pinnale M. EXTENSOR CARPI RADIALIS BREVIS · ALGAB o Humerus'e epicondylus lateralis'elt · KINNITUB o 3. metakarpaalluu põhimiku tagumisele pinnale M. EXTENSOR DIGITORUM · ALGAB o Humerus'e epicondylus lateralis'elt · KINNITUB o 2.-5
b) Rihmlihas (spino-transversaalne trakt) - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: Kaelarihmlihas - Algab: 3.-6. rinnalüli ogajätkelt. Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätketele. Pearihmlihas - Algab: 3. Kaela- kuni 3. rinnalüli ogajätketelt. Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Ühepoolsel tegevusel kallutavad autohtoonsed lülisammast ja pead taha lateraalsele, põikikiud samal ajal roteerivad. Kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. Heterohtoonsed lihased: a) Ülemis-tagumine saaglihas (süva kiht) - Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2.-5. roidele. Tõstab roideid. b) Alumis-tagumine saaglihas (süva kiht)- Algab: rindkere-nimme sidekirmelt kahe alumise rinna- ja kahe ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: neljale alumisele roidele
kõõluseks. F: painutab 2.- 5. sõrme Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub mediaalsetele faalanksitele F: painutab sõrmi Õlalihas m. deltoideus Algab kolme peaga: · rangluu lateraalselt kolmandikult · abaluu harjalt · abaluu harjalt Kinnitub õlavarreluu keskossa F: tõstab õlavart ette, küljele, taha. Trapetslihas m. trapezius Algab: · kuklaluult · kõikide rinnalüli ogajätketelt Kinnitub õlavöötmeluudele: · rangluu lateraalsele poolele · abaluu harjale(õlanukile) F: Tõmbab õlavöödet taha, tõstab õlavöödet, langetab õlavöödet, tõstab ja langetab abaluud. Rinnaku- rangluu nibujätkelihas m. sternocleidomastoideus Algab kahe peaga: · rinnakupideme ülaservalt · rangluu mediaalselt otsalt Kinnitub: · kuklaluule · oimuluule F: Ühepoolsel tegevusel kallutab pead, kahepoolsel tegevusel viib pea kuklasse. Seljalailihas m. latissimus dorsi Algab:
lõppunkti (kinnituspunkti) vahel toimub kogu aeg kokkutõmme. · Selgroosirgestaja kulgeb kahel pool lülisammast. Koosneb pikimast lihasest ja niude-roide lihasest. Kui kinnituvad kaks poolt, siis läheb selg sirgu. Ühe poole kinnitumisel toimub aga keha kallutamine küljele. Seega funktsiooniks selja sirgeks ajamine. · Romblihas tõstab ja lähendab abaluid teineteisele. Algab kahe alumise ja nelja ülemise rinnalüli ogajätkelt, kulgeb alla lateraalsele ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. · Abaluu tõstur algab nelja ülemise kaelalüli ristijätkelt ja kinnitub abaluu ülemisele nurgale. Tõstab abaluud ja õlgu. · Seljalailihas algab viie alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt ja niudeharjalt kinnitudes õlavarreluu väikeköbrukese harjale. Funktsiooniks käe alla viimine. · Trapetslihas algab kuklaluu ülemiselt turjajoonelt ja väliselt kuklamügaralt,
lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekerenimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale
19 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekere–nimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS – Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS – kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele,
lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekerenimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale
- processus mastoideus ossis temporalis (vahepeal algavad ja kinnituvad eri osad lülisamba lülidele!) b) m. iliocostalis (lumborum, thoracis, cervicis): o. - facies dorsalis ossis sacri, crista iliaca, fascia thoracolumbalis; i. - processus transversus vertebrae cervicales 4. - 6. (vahepeal eri osad algavad ja kinnituvad nii lülidele kui roietele). F. - a) ühepoolsel kokkutõmbel painutab m. erector spinae lülisammast (ja seega kogu keha!) samale poole taha-lateraalsele; b) kahepoolsel kokkutõmbel painutab lülisammast otse taha (sirutab selga!) (NB! Ingliskeelses kirjanduses on tihti kasutusel "m. erector spinae" laia mõistena - selle nime all mõeldakse kõiki selja autohtoonseid lihaseid kokku, sest kõigil neil on lisaks oma eripärastele funktsioonidele ka väike selgroo sirutamise efekt!) Mm. intertransversarii - peamiselt kaela ja nimmeosas arenenud lihased naaberlülide processus transversus`te vahel. III. Spino-transversaalne trakt. M
Llihase algus- ning lõppunkti (kinnituspunkti) vahel toimub kogu aeg kokkutõmme. * Selgroosirgestaja kulgeb kahel pool lülisammast. Koosneb pikimast lihasest ja niude- roide lihasest. Kui kinnituvad kaks poolt, siis läheb selg sirgu. Ühe poole kinnitumisel toimub aga keha kallutamine küljele. Seega funktsiooniks selja sirgeks ajamine. * Romblihas tõstab ja lähendab abaluid teineteisele. Algab kahe alumise ja nelja ülemise rinnalüli ogajätkelt, kulgeb alla lateraalsele ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. * Abaluu tõstur algab nelja ülemise kaelalüli ristijätkelt ja kinnitub abaluu ülemisele nurgale. Tõstab abaluud ja õlgu. * Seljalailihas algab viie alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt ja niudeharjalt kinnitudes õlavarreluu väikeköbrukese harjale. Funktsiooniks käe alla viimine. * Trapetslihas algab kuklaluu ülemiselt turjajoonelt ja väliselt kuklamügaralt, kõikidelt
Kinnitub: 2. roide välispinnale. b) Keskne astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt. Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale. c) Eesmine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 1. Roidele. Fikseeritud kaelaosa puhul tõstavad astriklihased roideid. Fikseeritud rindkere puhul ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba kaelaosa ette lateraalsele ja pööravad seda samaaegselt vastaspoolele. Kahepoolsel tegevusel painutavad astriklihased lülisamba kaelaosa. Heterohtoonsed lihased: a) Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas e. (peapöörajalihas) - Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt. Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale. Ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates
puudulikkuse ortopeedilises ravis, et parandada tõsist risthambumust ja soodustada ninahingamist. Selle peamiseks eesmärgiks on muuta maksimaalseks hammaste ortopeediline ja minimaalseks ortodontiline liikumine. Laiendaja (hyrax-tüüpi kruvi) kinnitatakse ülalõua esimestele premolaaridele ja esimestele molaaridele. Sellised suured kiired laiendamise jõud võivad noortel hõlpsasti lõhestada kõva suulae õmblused ja suunata mõlemad pooled lateraalsele. Täiskasvanute puhul aidatakse lõhestumisele kirurgiliselt kaasa. (Harzer jt. 2006) Peale kirurgilist sekkumist on patsient haiglas ravil mõned päevad. Antud patsient oli haiglas kolm päeva. Talle määrati põletikuvastased, infektsiooni ja valu ennetavad ravimid. Patsiendile manustati Sol.Paracetamoli, Sol.Ketonoli, Sol.Dexametazoni. Haiglas õpetati talle õiget suuhügieeni teostamist ja selgitati toitumise põhimõtteid. 16 10
Lõppharud rr labiales superiores, rr palpebrales inferiores, mis innerveerivad ülahuule, alalau ja ninakülje nahka. N zygomaticus lateraalne haru, siseneb fissura orbitalis inferior'i kaudu silmakoopa lateraalsele seinale, kus anastomoseerub n lacrimalis'ega. Edasi tungib foramen 2 zygomaticoorbitale kaudu sarnaluusse ja jaguneb seal r zygomaticofacialis'eks ja r
mustuseosakese. 38. Merevesi, selle koostis. Vee eripära. Merevesi on soolane st on lahustunud komponentidest küllastatum kui (reeglina) mandrilistes jõgedes ja järvedes liikuvad veed. Seetõttu toimuvad merevees paljud sedimentatsiooni ja autigeneesi ning ka varajast diageneesi füüsikalis-keemilised protsessid, mis kontinentaalsetes tingimustes ei ole võimalikud või on väga aeglased. Peale soolsuse muutub tänu maailmamere suurtele lateraalsele ja vertikaalsele ulatusele ka merevee temperatuur, gaasireziim (sh redokspotentsiaal), rõhk ja valgusreziim. Soolsus. Ookeanivee keskimine soolsus on 35, normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri 4-12) või soolasemad (Punane meri 42-43). Soolsus võib varieeruda ka kihiti, eriti sisemeredes. Soolsusest enamuse, 78% annab naatriumkloriid (NaCl)
testida lihast, mis on põletikust mõjutatud ning mis kontrahheerudes põhjustab pinge luule kinnitumise kohas. 13 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Millised lihased kinnituvad õlavarreluu lateraalsele epikondülilile? Randme sirutajalihased. • Vastupanuga teostatud randme sirutustest provotseerib valu ja ehk isegi nõrkust randme sirutajalihastes. • Vastupanuga teostatud radiaaldeviatsioon (sõrmed sirutatud) võib olla valulik. • Vastupanuga teostatud küünarliigese liigutused, testides rohkem proksimaalseid lihaseid, ei ole põletikust mõjutatud. • Funktsionaalsed tegevused randmega- käe raputamine, purgikaane keeramine,
anteriores: eralduvad kanalis Alveolaarharud läbivad ülalõualuu, innerveerivad sinus maxillarise limaskesta ja moodustavad plexus dentalis superiori, millest algavad rr. dentales superiores ja rr. gingivales superiores (igemetele) c) Lõppharud: rr. labiales superiores, rr. palpebrales inferiores; innerveerivad ülahuule, alalau ja ninakülje nahka. 2. N. zygomaticus: (lat haru-nahk) siseneb fissura orbitalis inferiori kaudu silmakoopa lateraalsele seinale, kus anastomoseerub n. lacrimalisega. Seejärel tungib foramen zygomaticoorbitale kaudu sarnaluusse ja jaguneb seal r. zygomaticofacialiseks ja r. zygomaticotemporaliseks. Need läbivad samanimelised kanalid (canalis zygomaticofacialis et zygomaticotemporalis) ja innerveerivad nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas. 3. Nn. pterygopalatini (mediaalsed harud-limaskest): moodustavad ganglion pterygopalatinumi tundejuure, mille kiud lähevad
pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks
ette alternatiivseid kasutusvõimalusi või situatsioonielementide teistmoodi seoseid. Rigiidsus võimetus muuta oma toiminguid, hoiakuid, maailmanägemist, mõtlemismalle. Võimetus ja tahtmatus ületada harjumusi. ,,otsustuste puu" - Lateraalne mõtlemine - võime olukorda kõrvalt vaadata, asju ja probleeme uues perspektiivis või avaramas seoses näha (E. De Bono) Vertikaalne mõtlemine - suures osas samastub diskursiivse mõtlemisega. Vastandiks lateraalsele mõtlemisele. Sündmuste subjektiivne tõenäosus - üldised reeglid, ntx parem varblane peos kui tuvi katusel. Välditakse riskantseid otsuseid, mis on suunatud vähem tõenäolise suure tulu taotlemisele. Tõenöolisemaks ja tegelikkuses sagedamini esinevaks peetakse seda, mis on mälus käepärasem, paremini meenuv. Inimesed kalduvad üle hindama harvemini esinevatel põhjustel ilmnevate sündmuste tõenäosust . Samuti ilmneb,et mida suurema ohuga inimesele
mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks
pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta jaguneb ainsa juha kaudu keelealusesse lihakesse avanevaks ainujuhaliseks keelealuseks
64) KAELALIHASED TAGUMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3 alumise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 2. roide välispinnale KESKNE ASTRIKLIHAS Algab: kõikide kaelalülide ristijätketelt Kinnitub: 1. roide ülemisele pinnale EESMINE ASTRIKLIHAS Algab: 3.-6. kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: 1. roidele Funkts: fikseeritud kaelaosa puhul tõstab roideid, kallutab lülisamba kaelaosa ette ette lateraalsele ning ning kahepoolsel teg. painutavad lülisamba kaelaosa RINNAKU-RANGLUU-NIBUJÄTKE LIHAS e. (peapöörajalihas) Algab: kahe peana, üks algab rinnakupidemelt ja teine rangluu rinnakmiselt otsalt Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha
Corynebacterium pseudodiphtheriticum Ülesanne 6. Hinnata C. diphtheriae toksigeensust pretsipitatsioonireaktsiooni abil geelis. Joonistada ja kirjeldada. Ülesanne 7.. Võtta eraldi tampoonidega nina- ja kurgulima. NB! Difteeria korral võetakse ninalima ninakoopa tagumisest osast, kuna difteeriatekitajad lokaliseeruvad koaanide piirkonnas ja nina-neelu tagaseinas. Tampooni suund on materjali võtmisel ülevalt alla ja mediaalselt lateraalsele, s.t. tampoon liigub mööda ninakoopa põhja suunaga ninasõõrmest kõrvanibule. Külvata tampooniga võetud materjal seerumagari ja šokolaadagari sektorisse. Ülesanne 8. Nimetada olulisemad antibiootikumid, mida kasutatakse järgmiste haiguste ravimiseks. •Läkaköha •Difteeria Ülesanne 9. Millised aktiivse ja passiivse immuniseerimise preparaadid on kasutusel läkaköha ja difteeria
murd Põlveliiges Valu, painutus/sirutus liigeses takistatud, lisaks: - valu põlveliigeses, vedelik põlveliigeses, Põlvekedra murd palpeeritav defekt põlvekedra kohal 552 - säärt ei siruta, põlvekedra kõrge asend Patellaarsideme rebend - patella nihkunud lateraalsele Patella nihestus - valu, käimisvõimetus, põlved küljepool Ristatisideme rebend ebastabiilsed, turse, kaebab, et „põlv käib liigesest välja“ - väline deformatsioon Põlveliigese nihestus Säär Valud, käimisvõimetus, paistetus, Sääreluumurd deformeerumine, lühenemine, väändumine
annaabi.ee 
