tuntumad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja "Rätsep Õhk„ Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama " Tuulte pöörises", järgnesid tragöödia "Libahunt" (1911, ka filmitud) ja draama "Kauka jumal" (1915). Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Tema jutustusi iseloomustavad siiras kaasaelamine külarahva rõõmudele ja muredele, sundimatu vestetoon ning enamasti idüllilis-humoristlik autorisuhtumus. LOOMING Näidendites ja jutustustes kujutatakse Mulgimaaleiseloomulikke inimtüüpe ja nende varalisest ebavõrdsusest tulenevaid suhteid.
Jaan Kross 1920 2007 Tallinnast pärilt. Õppis Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas. Olu panga ning sõjaväe ametnik. Teda arreteeritakse kuna otsis kontakte inglastega. Lõpetas ülikooli peale vanglat. Temast saab kohe õppejõud. Pärast siberist tulekut hakkas kirjutama. Töötas ajalehtede jaoks. Kirjandusse tuleb luuletajana. Edasi kirjutab proosat-ajaloolistel teemadel. On kirjutanud ka näidendeid, lastejutte, mälestusjutte. 3 korral abielus olnud, viimane E. Niit. Lapsed on tal väga edukad. Ta ei saanud enda jaoks olulistest asjadest kirjutada ning kirjutas seetöttu minevikust. Tema põhiteos oli "pöördtoolitund". Kirjutas palju linnast, kuna oli linna inimene. Tegi ka palju keelelisi ekperimente. Tema teosedon ka "kolme katku vahel" ja "wikmani poisid.". teda on palju tõlgitud. Kirjutas Lennart Merele mälestus kõne. Paul Erik Rummo 1942
vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming Alustas külajuttude avaldamisega ajalehtedes. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" . Jutustused kogumikus “Külajutud”. Looming Följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) Memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused” Kirjutanud ka lastejutte- ja näidendeid. Ühe vana “Tuuletallaja” noorpõlve mälestused” Näidendid "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises". Draamad “Libahunt” ja “Kauka Jumal”. Komöödiatest “Kosjasõit”. Lõpetuseks Elu lõpuaastail sai Eesti riigilt kirjanikupensioni. SuriTartus 29.detsembril 1927. On maetud Tartu Raadi kalmistule. 1990. aastal püstitati Karksi ürgoru servale
August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus "Külajutud" · Vested ja följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) · kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid Näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906) · draamad "Libahunt" ja "Kauka jumal" (1911, 1912) · komöödiatest on tuntuimad "Rätsep Õhk" (1903), "Kosjasõit" (1915) ja "Neetud talu" (1923) "Libahunt" · aluseks oma varem ilmunud jutustus · käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma · põhineb armastuskolmnurgal · Marguse armastuse nimel võitlevad kaks
,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, pagulus, reetmine Gert Helbemäe 1913-1974 Sündis Tallinnas Kalamaja linnaosas ärimehe pojana. Õppis Prantsuse lütseumis. Töötas ajakirjanduses ja raadios. 1944 põgenes Saksamaale, 1947 Inglismaale, töötas Londonis BBC muusikatoimetajana, andis välja ajalehte Eesti Hääl. On kirjutanud lastejutte, kuuldemänge, näidendeid, ajaloolisi teoseid Tallinna ajaloost, romaane elust 20. saj Tallinnas ja pagulaste elust Londonis. Loomingus · kindlad prototüübid · konkreetsed olukorrad · muusika · eksistentsiaalsed probleemid ,,Ohvrilaev" 1960 · inimese elu mõte ja eneseteostus · pagulaselu ummik, üksindus, enesetapp · tegelaste siseheitlused (alateadvus, petlik illusioon, mõistus) · armastus
Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas. 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Kui see lõppes lahutusega. 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Kellega sündis Kitzbergil ka üks poeg. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja näidendeid, mälestusi ning vesteid. 3 AUGUST KITZBERG LAPSEPÕLV August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). Peres
Viljandimaa elust panid aluse eesti külajutu traditsioonile. Kitzberg ei keskendu oma juttudes rahva viletsusele (nagu pärastpoole mõni tema noorem kolleeg), vaid vaatleb pigem elu päiksepaistelist poolt, jäädes aga ikkagi realistiks. Peamiselt näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Kitzbergi tähtsaimad teosed on tragöödia ,,Libahunt" ning draamad ,,Kauka jumal" ja ,,Tuulte pöörises". Neist kõige hinnatuim on ,,Libahunt", mis on ka tehtud ümber näidendiks. See on kõige rohkem lavatõlgendusi pälvinud eesti näidend. Selle põhjal on ka loodud samanimeline film ja ballett ,,Tiina". August Kitzber elas 72 aastaseks. Ta suri 10. oktoobril, 1927. aastal, Tartus.
külajuttudele. August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid (tragöödia "Libahunt" 1912, ka filmitud; draama "Kauka jumal" 1915). Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist
Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele. Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenaristesaatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. RUUNATUD RONGID seal kus rongide peatee ootame raudset ruuna et ta üle me peade libiseks kollase kuuna.
Elva Gümnaasium 9a Birgith Maria Treier Contra Margus Konnula Referaat Juhendaja Mare Lillak Elva 2014 Elulugu Contra kodaniku nimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal Urvastes 22 märts 1974.Elanud Urvastes, Kauge tänaval Viljandis, Luise ja Raadiku tänavatel Tallinnas, Veski 15 Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ta on Eesti kirjanik. Contra on õppinud:Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989, Antsla Keskkoolis 1989–1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina Urvastes ja 1996-1999 oli Urvaste postiülem. Pärast populaarses Hommiku TV saates luuletava postiljonina esinemist ka meediastaar. Pärast seda vabakutseline stsenarist ja kirjanik. 2004-228 U...
August Kitzberg ,,Kauka jumal" o Kritzberg kui dramaturg Küpsesse loomeikka jõudes keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning temast sai Eesti kunstiväärtusliku draama rajaja. Tema tuntuimad teosed on näiteks ,,Kauka jumal", ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt". Need teosed kuuluvad ka eesti draamaklassikasse. Peale selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all. Kirjanduse kõrvalt töötas ta valla-ja kohtukirjutaja, ärijuhtija ning ametnikuna. Kui ta 1920. aastal kirikupensioni hakkas saama, loobus ta ametnikutööst ja pühendus ainult kirjandusele. August Kitzberg elas aastatel 1855-1927. o Teose zanrimääraja Näidend ,,Kauka jumal" on draama, sest seal on ühendatud tragöödia ja komöödia. See
Contra laval? Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Mida kirjutab Contra? Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste. Tunnustused · 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia · 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina (muusika Erki Meister, esitaja vokaalansambel -7 · 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste
ole mina su raadio" (1998). Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "MõmmiPiitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Luuletused: Oktoober Me oleme kõigega nõus Kui võimu saamas on sügis Ja oktoober on täiega jõus Septembri ta minema trügis Me oleme kõigega nõus Sest kätte on jõudnud oktoober Ja saladus peitub veenõus Okeisid täis on ju toober Näe emajõel on üksik aerutaja Näe Emajõel on üksik aerutaja Viis minutit ta edestab peagruppi Kuid peagi kostab kaldalt naerukaja Sest liider keerab paadi prauhti uppi
''Kauka jumal'' Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töökale naisele minna
Tema auks on püstitatud mälestusmärgid: · Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas · Monument Karksi-Nuias ürgoru serval · Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23 · Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel Looming Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid.Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Draamalooming: · 1984 "Punga Mart ja Uba Kaarel" · 1903 "Rätsep Õhk" · 1906 "Tuulte pöörises" · 1912 "Libahunt" · 1915 "Kauka jumal" · 1919 "Enne kukke ja koitu" Komöödjad: · 1910 "Püve talus" · 1915 "Kosjasõit" · 1923 "Neetud talu" Tekstinäide MARGUS (on Tiinale näkku vaadanud, südantlõhestavalt): Tiina! JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hüüu vastukaja): Tiina! MARI (ahastades): Tema! Ikka tema!
Kroonlinna kalmistul. August Kitzberg (kuni 1863 August Kits, vestekirjanikuna kasutas varjunime Tiibuse Jaak; 29. detsember 1855 Laatre vald, Halliste kihelkond 10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Ta pidas mitu ametit: oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit, oli ökonoom ning Lätis tegi ta vabrikutes kirjatööd. Aastal 1927 suri August Kitzberg ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882
Oma loomingulisse küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas. 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Kui see lõppes lahutusega. 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Kellega sündis Kitzbergil ka üks poeg. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja näidendeid, mälestusi ning vesteid. 4 Lapsepõlv August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 . Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Kõige
liiteti Venemaaga Krimm ja Musta mere põhjarannik ning rajati Musta mere laevastik. Neile aladele asutati Sevastoopol, Herson, Odessa, Jekaterinoslavl( nüüd Dnepropetrovsk9. K. Valitsemis ajal oli tähtis osa riigiasjades tema soosikul ja nõuandjail G. Orlovil, G. Potjomkinil ja P. Zubovil(1767-1822), neile kinkis ta helded raha, maad ja talupoegi. K. Oli andekas, tahtejõuline, bõimuahne ja lõbuhimuline. Ta kirjutas artikleid komöödiaid ja lastejutte ning andis välja (1769-709 statiiriajakirja. 3 Ajalooline karamzin KatariinaII kohta KatariinaII Peetri suuruse tõeline pärija ning uue Venemaa teine arhitekt. Selle unustamatu keisrinna peamine saavutus oli isevalitsuse pehmendamine ilma seda nõrgestamata. Ta meelitas 18 sajandil niinimetatud filosoofe, imetles antiiksete vabariiklaste voorusi kuid ta
vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh. väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Antoloogiad, kogumikud, koguteosed · "Varjatud ilus haigus
vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Teosed Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998)
vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Aastatel 20082010 oli ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Aastal 2012 juhatas sisse metsateemalise "Metsapeatuse" saatelõike - samuti ETV-s. Luulekogud · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996)
Kristiina on öelnud, et ta oli lihtsalt Roald Dahli uimas või dopingu all, kui ta neid lugusid kirjutas. Teiseks oluliseks mõjutajaks peab ta Astrid Lindgreni, kes oli lapsena üks Kassi suurimaid lemmikuid. 5 3.2 Vanemad Kuigi Kristiina Kassi isa Kalju Kass eriti lastele ei kirjutanud leiab Kristiina, et isalt on ta ehk külge saanud huumoripisiku. Asjaolu, et Kristiina ema kirjutas lastejutte, suunas ka teda just lastekirjaniku teele. 4. Looming 4.1 Ajakirjandus Kass alustas oma tõsisemat kirjanikuteed 1999. aastal Soomes Hyvinkääl, kus kirjutas oma esimese lasteloo, mis ajalehe Hyvinkään Sanomat lasteküljel ka ära trükiti. Sellest jutust, "Pönttösten perheen joulukuusi" ehk eesti keeles "Perekond Kapsapea jõulukuusk", algas Kassi iganädalane ja aastaid kestev kaasautorlus ja tegelikult ka see päris kirjanikupõli. Esialgu
"Rukkivihud rehe all" valimik luuletusi 1964 e, mida iseloomustavad"Meil aia-äärne tänavas" lastelaulud 1957 ne, rikas kujundlikkus, "Löö, süda, õitsele!" laulik 2005 (kogumik) d ja onomatopöa. elasteluule sünd. Tugevnes kunstitaotluslik suund, mis oma tipptase- alse kirjandusharu väljakujunemine. Lastenäidendi tekkeperiood. d ja vaimulikud). atud näidendite kõrval "Lastenäidendid" kogumik 1928 a. did. Lastejuttudes vahel-"Lastejutte" 1979 a. realistlik-humoorikatega. mikus "Lastenäidendid! statavad hälli-, hüpitus- "Lapsepõlve kungla" värsikogumik 1923 a. tatud ohtralt kõlakujun- "Upa, upa oalilli" valimik luuletusi 1972 a. dusi ja kordusi. Rõhutas arendamisel. e illustreeritud didaktilisiPiltvärsslood: "Pambu peedu", "Seene-Mikk ood on mängulised, fan-"Piripilli-Liisu" 1906 a. oni- ja sõnakoomikaga Valimik: "Lõhkiläinud Kolumats" 1979 a. ppetlikkus epõhimõte "Kalevipoeg", "Suur Tõll" 1928 a.
Kirjanduslukku jäid tühjad kohad. See teeb uurijate töö raskeks. Neid, kes nimekamalt kirjanikehuvisi uurijaina rahuldanud, võib Haapsalust ühe käe sõrmedel lugeda: esmest 'Kalevala' tõlkijast J. M. Eisenist, H. Tobiasest ja V. Alttoast. Jääb veel vist ainult kirjandusteadlane Liisi Raud, kes käis Läänemaa Ühisgümnaasiumis 1920.-1922. a. ja peale Faehlmanni, Kreutzwaldi ja Vilde elu ning loomingu põhjaliku uurimise ning tutvustamise raamatutes on kirjutanud ka lastejutte ning palju teadusarikleid. Aga ilmselt mitte Haapsalus ega Haapsalust. Villem Alttoa on küll oma kolleegi, läänemaa koolinõuniku Ernst Enno ettevõtmisi kohapeal uurinud, aga kas ka kohapeal nendest kirjutanud, seda ei tea. Aga juba hulk aega enne Ennot, 1805.-1820. a. tegutses Haapsalus Baltiski kooliringkonna inspektorina luuletaja Gustav Jakob Ungern-Sternberg, kes luule kasuks riigiametiski loobus. Tema Haapsalust kirjutanud värssidega kogust
,,Nimetamatu", eelkõige aga näidendid ,,Eleutheria" ja ,,Godot'd oodates". Becketti tähelepanu kirjanikuna keskendus selleks ajaks inimeksistentsi sügavaimatele kihtidele. Sai Nobeli kirjanduspreemia. Becketti loomingut on ka mängitud Eesti teatris. · Eugène Ionesco (1912-1994) Sündis Rumeenias, oli näitekirjanik. Õppis rumeenia keelt ja romanistikat. Asus elama Prantsusmaale. Kirjutas kriitikat, autobiograafiaid "Märkmekilde", ,,Minev olevik olev minevik", romaane, lastejutte. ,,Valge ja must". Ainus, mida ei kirjutanud oli luule. Viljakas näitekirjanik. Ta oli üks olulisemaid absurditeatri autoreid. Ta poetas näidendeisse osavalt ka farsi ja nukuteatri elemente. Näidendeid kirjutama olevat Eugène Ionesco hakanud inglise keele õpikut lugedes saadud tuju ajel. Esimesed näidendid "Õppetund", "Kiilaspäine lauljatar" ja "Toolid" olid mäss traditsioonilise teatri vastu.
esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia
Samuti on kirjanik välja astunud valevagaduse ja moraalse kitsarinnalisuse vastu. (R. Krusten 1995: 211). „Õhupallile“ järgnes praktilisi kodutöid õpetav „Kaarist on kasu“ (1971), juttude püüdeks on lastes tööhuvi äratamine. Autor juhib lapse tähelepanu tolmupühkimisele, pesemisele, köögitöödele, lauakatmisele, nööbiõmblemisele. Aino Pervik on kirjutanud ka mõtte- ja sõnamänguliste lühipalade kogu „Umbluu“ (1972). Perioodikas on ilmunud Pervikul ka novelle ja lastejutte (E. Nirk, … 1975: 270). Kaheosalises muinasjutus „Kunksmoor“ (1973) ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ (1975) on suurimaks saavutuseks Kunksmoor ise, tänapäevane nõid, kes lahutamatu loodusest, ürgsest rahvatarkusest ning folkloorist, teiselt poolt aga võtab vastu tsiviliseeritud maailma mõjutusi (R. Krusten 1995: 211). Raamatuid loetakse innukalt. Muinasjutt on põnev, selle huumor lastele arusaadav ja lugu õigel moel õpetlik
haritlased, kes oma aktiivse tegevusega eesti kultuuri arendamisel panid aluse nn eelärkamisajale (1820.-1850.aastad), näiteks: - F.R.Faehlmann (farmatseut ja Tartu ülikooli eesti keele lektor; ÕES-i eestvedaja ja Kalevipoja muistendite uurija), - F.R.Kreutzwald (töötas Võrus arstina; kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja lastejutte, andis välja ajakirja ning kalendreid, kirjutas rahvaluuleainelise rahvuseepose ,,Kalevipoeg), - Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik; eluaastad 1826- 1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806- 1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra
Dnepropetrovsk)- K. valitsemiseajal oli tähtis osa riigiasjades tema soosikuil ja nõuandjail G.Orlovil, G.Potjomkinil ja P.Zubovil(1767-1822), neile kinkis ta heldelt raha ja maad ja talupoegi. K. oli andekas, tahtejõuline, võimuahne ja lõbuhimuline. Algul püüdis ta näida valgustatud monarhina: pidas kirja-vahetust prantsuse valgustajate J.d'Alembert'I, D.Diderot' ja Voltaire'iga, kirjutas artikleid, komöödiaid ja lastejutte ning andis 1769-70 välja satiiriajakirja. Hiljem vastustas ta progressiivseid ideid, jälitas vene eesrindliku ühiskonna mõtte pooldajaid (N.Novikovi, A.Radistsevit jt.) ja toetas Euroopa tagurlust, kes püüdis lämmatada Suurt Prantsuse revolutsiooni. Allikas rahvasuu: Katariina II oli väga kergete kommetega naine ja ta kasutas mehi ära. Meestele meeldis Katariina võimu pärast, aga kui Katariinal enam meest vaja ei läinud lasi ta neile talvel (-40kraadises
põlvkonna haritlased, kes oma aktiivse tegevusega eesti kultuuri arendamisel panid aluse nn eelärkamisajale (1820.-1850.aastad), näiteks: - F.R.Faehlmann (farmatseut ja Tartu ülikooli eesti keele lektor; ÕES-i eestvedaja ja Kalevipoja muistendite uurija), - F.R.Kreutzwald (töötas Võrus arstina; kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja lastejutte, andis välja ajakirja ning kalendreid, kirjutas rahvaluuleainelise rahvuseepose ,,Kalevipoeg), - Johann Köler (Peterburis tegutsenud maalikunstnik; eluaastad 1826-1899), - Philipp Karell (keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst; eluaastad 1806-1886), - Johann Voldemar Jannsen (köster ja koolmeister Vändra
objekti vahetult, otsekui teksti abita. Proosateos võib olla hea ka ilma eideteetikata, ent eideteetiline tekst võlub paljusid lugejaid. Remsu meelest suudavad eideteetilist teksti produtseerida vaid Vetemaa ja Mati Unt. Vetemaa ema oli kirjanduslike kalduvustega daam, kelle harrastusele tõmbas kriipsu peale nõukogude kord. Ta võitis varjunimede all ajakirjade jutuvõistlusi. Ema kirjutas oma lõbuks romaane, näidendeid ja lastejutte ja pani Ennugi kooliajal kirjutama. Muusikas tõmbas praktikast enam teooria, raskeid muusikateoreetilisi teoseid luges Vetemaa tundide ajal salaja koolipingis, raamat põlvedel. See andis hea ettevalmistuse komponeerimiseks, esimesed helitööd kirjutas Enn 14-15-aastaselt. Isa aga hoiatas muusikutee eest, ütles, et ära ennast konservatooriumisse minema säti, sest pillimeheamet on see viimane amet. Oma nooruse boheemluspäevad veetis Vetemaa heas seltskonnas. 22.keskkoolis käis ta
Realism on fantastika kõrval teine lastekirjanduse kujutamismeetod *realistlik kujutamisviis on usutav meie ühise tegelikkuse taju suhtes *realism on subjektiivne ja abstraktne *realistlik teos kujutab väljamõeldisi mida võib käsitleda tegelikkuse metafoorina *realism on kahetise olemusega – reaalne ja kujutuslik Kirjandus on nii tegelikkuse peegeldus kui aken tegelikkusest välja, st lugeda võib mitu korda, ennastunustavalt. Realistlike lastejutte võib jagada karakterikeskseks – peategelane on kõige tähtsam, avastab iseenda võimed, areneb või lookeskseks – jutustaja on kõige tähtsam, tema suunab loo ja tema otsustab mis saab, olulised on siin sündmused, karakterid ei ole niivõrd individuaalselt välja arenenud. Lastekirjanduse realismi võib jagada kaheks: ajalooline realism – ligipääs minevikule, tutvumine esivanematega, nende ideaalide ja arusaamade mõistmine, mineviku seotus oleviku või tulevikuga
1943 lühikest aega sks sõjaväes, edasi Helsingisse büroosse tööle. 1944 Soomest Rootsi, püsiv elukoht Stockholmis. Tripib Euroopas, pärandas oma maise vara ühele Rhodose noormehele. Vb oli pede. 1972 ilmus üks luulekogu, mis oli olulisim paguluses ilmunud luulekogu. Ristikivi luule markeerib selgelt modernistliku luulekeele tulekut, mis hakkas 1940-50ndate jooksul paguluses ilmuma. Looming: 1938 Tuli ja raud 1930 kirjutab ka lastejutte 1940 Õige mehe koda 1942 Rohtaed Neid kolme nimetati Tallinna triloogiaks, arenguromaanid 1953 Hingede öö 1961 Põlev lipp 1964 Imede saar vaheraamat, üks väheseid pagulaskirjanduse raamatuid, mis ilmus ka Nõukaaegses Eestis 1965 Mõrsjalinik 1966 Rõõmulaul 1971 Lohe hambad 1972 Kahekordne mänd, Inimese teekond 1976 Rooma päevik Ristikivile on omane hoiak pessimistlik lootuslikkus. Ei ole pessimism ühes võtmes, koguaeg mingi paradoks.
Niisugused on romaanid ,,Kurgsoo", ,,Maa", ,,Vastsed rajad", ,,Võitluse teel", ,,Elutee", ,,Ummiktänav", memuaarteos ,,Vabadus ja vangla" jt. rohu loomingu kõige omapärasemaks ja väärtuslikumaks küljeks on stiiliehtsad, südamesoojusega loodud lüürilised looduskirjeldused. Eriliselt väärib Roht hindamist lastekirjanikuna. Nõukogude Eestis on ilmunud R. Rohu paremad romaanid ning korduvates trükkides tema lasteproosat. Kirjaniku lastejutte on avaldatud ka vene, läti ja leedu keeles. 17 KASUTATUD KIRJANDUS 1. M. Kalda, H. Peep 1981. Eesti kirjanduse ajalugu. Tallinn; Eesti Raamat 2. Roht, Richard. Elektrooniline materjal Internetist aadressil: http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=180&ItemID=38 18 Lisa 1 19
Kotzebue kergust. Tuntuim realistlik romaan on "Külmale jandi ,,Virrvarr" ümbertegemine. A. Kitzbergi maale," kus autor kujutab eesti külaolustikku ja loomingulisse pärandisse kuulub mõnikümmend analüüsib kuritegevuse põhjusi. Kolmandal külajuttu, mitu teist algupärast näidendit, saksa loominguperioodil pöördus Vilde ajatemaatika keelest tõlgitud-mugandatud repertuaari teatritele, poole. Temalt ilmusid kolm mahukat romaani: lastejutte ja -näidendeid, arvukalt vesteid, följetone "Kui Anija mehed Tallinnas käisid," "Prohvet ja artikleid. Maltsvet" ja "Mahtra sõda". Triloogia loetuim teos on "Mahtra sõda", milles autor käsitleb 1858.aasta 13. Eesti kirjandus 20.sajandi algul. talurahvarahutuste dramaatilisi sündmusi Juuru 1905.-1907a. revolutsiooni lüüasaamine kujunes vallas. "Mahtra sõja" ilmumine oli eesti süngeks leheküljeks eesti rahva ajaloos. kirjanduses suursündmuseks
August Kitzberg 1855-1927 Sündis Pärnumaal, õppis Niitsalu vallakoolis. Töötas valla- ja kohtukirjutajana, raamatupidajana ja ,,Postimehes" ärijuhina. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak). ,,Kauka Jumal" - Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu. I vaatus : Mogri Märt vaatab inimesi raha järgi, suhtlemine pereliikmetega on tõre, tundub nagu ta ei hooliks perest, peab end ülemuseks
kelle vastu kodu- ja metsloomad ühisrinde moodustavad, „Jutte loomadest“ (1951),lood inimeste ja loomade suhetest, inimeste käitumine ja omadused üle kantud loomadele (antropomorfeerimine), hariv eesmärk 2. Karl Ristikivi „Lendav maailm” (1935) – personifitseeritud linnud; vabadusest, koduarmastusest, isamaaline hoiak ( Nõukogude okupatsiooni alul keelatud raamat),“Semud” (1936)- kutsikad,“Sellid” (1938) - kassipojad- kirjutas lastejutte pigem juhuslikult,materiaalsed huvid,filosoofiline ja eetiline plaan olulised. 3. Harri Jõgisalu „Käopoja tänu“ (1967) – erinevate lindudega seotud muinasjutulaadsed jutud (miks ööbik laulab öösiti, nurmkana ja rebane), „Kärp“ (1981)- mõtisklev lugu kärbiperest, „Linnavarblane maal“ (2007)- loodusminiatuurid,„Liisi, Kaspar ja teised kiisud“ (2013) 4. Jaan Rannap „Topi“ (1970) – loomaaiast põgenenud ahvipoja seiklused,„Nublu“ (1972) – toimekas
● Penuja kirjutas kuulsaks teosega “Ühe vana “tuuletallaja” noorpõlve mälestused” ● Vend Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse. ● Vastuolu tõttu mõisniku Peeter Widriksiga koliti Karksi valda PöögleMaiele. Looming ● Valitud näidendid 1943 ● Külajutud 1971, 2002 ● Libahunt 1969, 1911 ● PiibeleheNeitsi 1969 ● Libahunt. Kauka jumal 1976 ● Lastejutte 1979, 2002 ● Kuri kuningatütar 1986 ● Valik lühijutte ja näidendeid 1997 ● Piibeleheneitsi ja teisi jutte 2001 ● PangaMart ja LibaKaarel 1894 ● Rätsep Õhk 1903 ● Kauka Jumal 1915 IMPERIALISM Üldiselt mõistetakse imperialsimi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks
" hüüab kirjanik Arvo Valton- Vallikivi rõõmsalt telefoni, nii et soome-ugri kirjanduse loengut kuulama tulnud piigad punastavad. Aukartus elava klassikuga kohtumise ees hajub kiiresti, sest klassik ei jäta sugugi hirmsa inimese muljet. -- Saite äsja komi kirjaniku Vladimir Timini noorsooromaani "VanaPermi poisi Tikö seiklused" eestindamise eest lastekirjanduse tõlkimise auhinna. Äsja ilmus teilt endalt uus lasteraamat "Ehatähe valgus". Milliseid kriteeriume te lastejutte kirjutades püüate järgida? -- Arvan, et lastele kirjutades ei pea tegema mingeid erilisi kummardusi madalale ja lihtsakoelisele, kuid samas oleks muidugi mõttetu käsitleda ainest, mis nende maailma veel ei kuulu (näiteks tuumafüüsika, kuigi ka sellest on vist võimalik kirjutada lastepäraselt). Üldse arvan, et lapsed on mõnegi stiili või teema suhtes hoopis avatumad kui täiskasvanud. Olen seda kogenud oma teoste retseptsiooni puhul. Olgu näiteks toodud
suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAKi luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Mäkra). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "MõmmiPiitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. 14 August Kitzberg (kasutas varjunime Tiibuse Jaak; 29. Detsember 1855 10. oktoober 1927) oli eesti kirjanik.
maksavad selle eest raha. Alguseks kirjutab selleks, et teenida raha. Kui ta alustab meelelahutusliku kirjandusega, ei saa välistada, et "Viikingite jälgedes" (1936) teatavat lusti endal ei pakkunud. Tema puhul ei ole väga ranget kõrgkult ja massikult eraldiseismist. Kogu elu loos väga ilmekalt kriminaalromaane. "Tuli ja raud" 1938 siin tuleb meenutada veel üht lisaliini. 1930ndate keskpaigas hakkab kirjutama ka lastejutte. Ka lastekirjanikuna päris märkimisväärne. Ristikivil asetuvad temaatilisse kogumisse kolm esimest raamatut: "Tuli ja raud", "Õige mehe koda" (1940) ja "Rohtaed" (1942). Neid kolme romaani on hakatud nimetama Tallinna triloogiaks. Kui tekkis nõukaegne retseptsioon, siis nendest oli lihtsam rääkida. Kindlasti on see tähelepanuväärne algus. "Tule ja raua" puhul eriti see, et kui meil on vaja leida nii-öelda eeskujulik näide 1930ndate
luule uutele suundadele. 4 4. August Kitzbergi draamalooming. "Libahundi" ja "Kauka jumala" analüüs. Kritzberg kui dramaturg Küpsesse loomeikka jõudes keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning temast sai Eesti kunstiväärtusliku draama rajaja. Tema tuntuimad teosed on näiteks ,,Kauka jumal", ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt". Need teosed kuuluvad ka eesti draamaklassikasse. Peale selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all. Kirjanduse kõrvalt töötas ta valla-ja kohtukirjutaja, ärijuhtija ning ametnikuna. Kui ta 1920. aastal kirikupensioni hakkas saama, loobus ta ametnikutööst ja pühendus ainult kirjandusele. August Kitzberg elas aastatel 1855-1927. Kauka jumal Keskne probleem Peamiseks probleemiks selles näidendis oli kibestunud, ahne ja pahura taluperemehe, kes oli ühtlasi ka isa ning abikaasa, tujud ja iseloom
annaabi.ee 
