Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laste ristisõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ristisõda, 1212, jumalale, tegusid, karjapoiss, etienne, juhatusel, viin, paavst, innocentius, kuulis, istume, rüppes, avali, marseille, isse, kaupmehed, laevaga, asunud, kandes, alpidsõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid
üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095 Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. Esimene ristisõda 1096 – 1099 Eesmärgiks moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149 Sõda kuulutati välja 1145
Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja paavstidele. Sageli ei saanud nad laenatud raha tagasi, kuid seda korvasid tavaliselt neile laenusaamisel antud mitmesuguseid privileegid, mis lubasid kaotatud raha kiiresti tasa teenida ning kasugi saada. Ristisõjad: Kristlik õpetus keelab tappa. Ometi oli Rooma riigi lagunemise järel kujunenud ristiusuline euroopa pideva verevalamise tallermaa. Kust tekkis mõte, et verevalamine on õilis ja jumalale meelepärane, selle üle on palju vaieldud. Kui hoolsasti otsida, võib sellele õigsust leida ka piiblist. Seldzukkide kallaletungi oht tegi ärevaks ka Bütsantsi valitsejad. Imperaator Alexios I pöördus sõjalise abi saamiseks läänekiriku poole. Paavst Urbanus II ei jätnud võimalust abi kasutamata. Ida ja läänekiriku kiriku vahekord oli pinev. Nüüd avanes läänekirkul võimalus oma üleolekut näidata. Paavsti juhtimisel pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesus Kristuse haua
Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid, kus töötasid palgatöölised. Ka kõrgkeskajal nii kindlana näinud paavstide autoriteet hakkas nüüd nõrgenema ja Saksa õpetlase Martin Lutheri eestvedamisel lõid terved piirkonnad Euroopas, teiste seas ka eesti, katoliku kirikust lahku. 2) Katoliku kirik kõrgkeskajal ( 21 ) Aastal 1054. toimus suur kirikulõhe, kuna paavst ja patriarh läksid tülli. Kirik jagunes kaheks. Läänes on paavstile kuuluv katoliku kirik ja idas patriarhile kuuluv õigeusu kirik. 13. sajandi alguses oli paavstil kõige suurem võim. Innocentus III. Oli paavst kelle valitsemisajal oli paavstidel kõige suurem võim.( Paavst on jumala asemik maal, kes allub ainult Jumalale ) Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst. Paavsti aitasid valitsemise ajal kardinaalid, kelle seast valiti ka uus paavst
2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti
· Vabadele talupoegadele säilitati maavaldus ja see pidurdas põllumajanduse langust, samas jätkus ka orjanduslik kord Riigikorraldus Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Keiser nimetas sisse Konstantinoopoli usujuhi ehk patriaadi. See juhtis õigeusu ehk Kreeka-Rooma kirikut. Ilma tema loata ei jõustunud ükski kiriku otsus. Bütsantsi patriah ei saavutanud mitte kunagi nii suurt võimu kui Rooma paavst (sõltus keisri ehk basileuse tahtest, kuna keiser määras ta ametisse). Keiser Justiniaanus (527-565) Teened, mis ta riigis ära tegi: · Purustas vandaalide riigi aastal 534, see asus Lääne-Rooma riigi aladel. · Vallutas Itaalia Ida-Gootide käest tagasi 554 · Liitis Bütsantsiga Hispaania · Laskis ehitada Hagia Sophia katedraali Tema ajal mängisid poliitilises elus olulist rolli trisrkuseparteid ehk deemosed. Bütsantsi
võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. See oli tark samm ja nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. Ristiusu kirik varasel keskajal Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt. Paavsti võim oli väga tugev eriti paavst Gregorius 1. ajal. Mitmed kristlased läksid erakutena elama kloostritesse, et pühendada oma elu jumalale. Neid nimetati munkadeks ja nunnadeks. Munk Püha Benedictus rajas Monte Cassino kloostri ning kirjutas selle kohta kloostrielu reeglid. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Ristiusk oli rohkem levinud linnades, kui maal. Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal.
see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, milles hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Pippin Lühike (714-768) Kuulutas end Frangi riigi kuningaks 751, kroonis end ise 752. Frangi riigi majordoomus. Karl Martelli poeg. Saavutas osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk- Euroopas ja tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Tema sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774); avaaride; vastu, kelle ring'i ta väev purustasid
Priamos, Hektori isa läks Ach paluma, nii et Ach pehmenes ning andis koletu laiba tagasi. Ach lubas nii kaua sõda tagasi hoida kuniks Hektor on maetud. Kangelast leinati Troojas kaua, 9. päeval põletati Hektori keha ning tuhk maeti sügavasse hauakoopasse. 18.pilet TROOJA LANGEMINE Kuigi Hektor oli surnud, oli kr ikka raskes olukorras, kuna tr tuli appi Etioopia prints ja koidujumalanna poeg Memnon. Memnoni tappis Ach. Ach tappis Paris, kes laskis Apolloni juhatusel noole Ach kanda, kus oli tema kõige nõrgem koht (kui ema oli poja Styxi vetesse kastnud, jäi jalakand kuivaks, sest ema hoidis sealt last kinni). Ach rakmed sai endale Odysseus, teine kandidaat oli Aias. Loomulikult oli Aias solvunud. Athena nuhtles Aiast hullumeelsusega ning kui Aias öösel Agamemnonit ja Menelaost tapma läks, pidas ta loomakarja sõjaväeks ning tappis loomad ära. Suurt oinast pidas ta Odysseuseks, vedas tolle oma telki ning peksis teda
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Ap
ennast külastades jahiretkele sõnni tapma, kuid sõnn tappis hoopis ise Androgeose. Minos vallutas Ateena ja lubas linna maatasa teha, kui ateenlased igal üheksandal aastal ei saada talle andamina seitset neidu ja noormeest. Neid noori ootas jube saatus Kreetale jõudes heideti nad Minotaurusele õgida. Minotaurus oli pooleldi koletis, härg ja mees. Poseidon oli sõnni Minosele andnud selleks, et viimane saaks koletise jumalale ohverdada, ent Minos ei raatsinud seda teha. Minos sundis Daidalost, suurt ehitusmeistrit, konstrueerima koletise jaoks vangla, kust oli võimatu välja pääseda. Daidalos rajas kurikuulsa labürindi, kust keegi välja ei pääsenud. Kui oli käes järjekordne ohverdamisaeg, tahtis Theseus üks ohvritest olla, et Minotaurus tappa. Theseus rääkis sellest ka isale ja lubas õnnestumise korral asendada musta purje valgega, et Aigeus võiks juba eemalt näha tervena kojusaabuvat poega
Aja jooksul hakkasid kristlased kutsuma Rooma peapiiskoppi oma isaks ladina keeles papa. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I, kelle valitsuse ajal ründasid Roomat germaani rahvas. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna kaitset ja kiriku maavalduste majandamist. Temast sai üldtunnustatud juht kogu endises Rooma keisririigis. Aafrika kõrbetes asusid mitmed kristlased erakutena elama, et öelda lahti kõigest maisest, pühendudes üksnes jumalale. Selliste meeste kohta hakati ütlema mungad ja naiste kohta aga nunnad. Aafrikas tekkisid ka maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad kloostrid. Esialgu puudus kloostritel korraldus, kuid seda muutis Itaalia munk püha Benedictus, kes kirjutas kloostrielureeglid. Neis oli kindlalt määratud kloostri juht abt, kellele mungad pidid kuuletuma. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik
"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne mälu Themis õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. ATHENA - MINERVA
etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1.Inimese kujunemine kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg: algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav (korilus, küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd.
aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust; 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hiljem usust. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida ja usust taganejaid taas kiriku rüppe tuua, pöördus ta paavsti poole, kes lubas tal algatada ristisõja: aastal 1193 kuulutas Coelestinus III selle välja Ida-Euroopa paganate vastu. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada juba Meinhardi taotletud sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel hilisema Riia linna kandis (ad locum Rige) lahing, mille kristlased küll võitsid, kuid Berthold langes
Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva – jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid – madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal – loomade tapmine jumala altaril templi juures – liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid – paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. Püütia – preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas – tema seosetu kõne vormistati värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde. Püütia sõnumis ei kaheldud – kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista. Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks.
Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas tema seosetu kõne vormistati värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde. Püütia sõnumis ei kaheldud kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista. Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks.
Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva jumala kuju ja kolde tuli. Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid madal kivialus templi juures. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas) c. Jumalate suhtlemise viisid: Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas tema seosetu kõne vormistati värssideks. Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde. Püütia sõnumis ei kaheldud kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista. Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks.
patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680 kuues oikumeeniline kirikukogu - paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Varakeskaja usuliikumised Juba antiikajal levib kristlus kaugele väljapoole impeeriumi piire. See on alles kujunemas, nii et katoliikluse kõrva tekkib ka muid suunasid, nt ariaanlus. Ariaanlus on nime saanud 4. saj Aleksandrias elanud preestri Ariuse järgi. Ta õpetas, et
aknast ühe kaarna välja. Pärast lasi ta tuvi aknast välja, et näha, kas vesi on alanenud. Tuvi ei leidnud kuiva paika ja tuli tema juurde tagasi. Nädala pärast lasi ta uue tuvi lendu, õhtul tuli lind tagasi õlipuu lehega. Sellest sai Noa aru, et vesi on maa pealt kahanenud. Ta ootas veel nädala ja lasi uue tuvi aknast välja, see lind enam tagasi ei tulnud. Noa võttis laevalt katuse ära, varsti oli maa pind piisavalt kuiv ja kõik said välja minna. Noa ehitas Jumalale altari ja ohverdas seal midagi kõigist, kes laevas olid. Jumal tundis ohvrisuitsu lõhna ja hakkas oma tegu kahetsema, ta vandus et ei tee enam kunagi nii. Ta õnnistas Noad ja kõiki teisi ning tegi inimestega lepingu. Ta lubas, et ei hävita enam kunagi kogu maad, lepingu märgiks pani ta taevasse vikerkaare. Paabeli torn Kogu maailmas oli alguses sama keel. Inimesed leidsid Sinearimaal oru ja jäid sinna elama. Nad tahtsid teha endale suure linna ja torni, mille tipp ulatuks taevasse
633 – 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse, jätkates seejärel liikumist läände mööda Vahemere lõunarannikut. Ikoonitülid. Maa feodaliseerumine: 9 – 10 sajandil Makedoonia dünastia ajal ajal kujunes välja feodaalne riik. Vallutati tagasi osa Mesopotaamiast ja Süüriast. Sõjad slaavlastega, sealhulgas Kiievi vürstidega - 941 oli vürst Igor Konstantinoopoli all. 1054 Suur kirikulõhe (skisma) – Rooma paavst ja Kosntantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Bütsantsis olid kirik ja riik väga tihedalt läbi põimunud (tseraropapism). Keisris ja õigeusus nähti jumaliku korra kehastust ja kehtestajat maa peal (analoogia vaaraode ja Hiina keisritega). 1071 sai Bütsants Mantsikerti lahingus rängalt lüüa seldzhukkidelt (türgi hõim), kes hõivasid enamuse Väike-Aasiast. Samal ajal jõudsid petsheneegid (tänapäeva Venemaal elanud
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
20. sajandil tõestati, et meie Galaktika (Linnutee) on vaid üks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. Aeneis - „Aeneis” on heroiline eepiline poeem, Vana-Rooma kirjaniku Vergiliuse (70-19 eKr) tähtsaim teos ja üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid. See idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi. Aeneis” on ühtlasi Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. Vergiliuse enese seisukoht oli, et teos on lõpetamata ja surma eel palus ta selle põletada. Keiser Augustus aga käskis selle avaldada. Ahhailased - 1. Homerosel kreeklaste üldnimetus. – 2. Vana-Kreeka Ahhaia maakonna elanikud. 280 eKr asutatud Makedoonia-vastane Ahhaia linnade liit hajutati 146 eKr. Kreeklaste muistsed esivanemad
Reformatsioon Eeldused: · Riikide keskvõimu tugevnemisega ei olnud kuningad huvitatud oma võimu jagamisest paavstiga · Suur konflikt tekkis Saksamaal, sest killustunud riigis oli katoliku kirikul vaba voli toimetada ja oma võimu kinnitada Martin Luther (1483-1546). Oli pärit Saksimaalt. Isa soovitas tal õppida ülikoolis õigusteadust. Enne ülikooli astumist sattus ta tormi kätte ja lubas jumalale, et kui ta tormi üle elab siis läheb ta teoloogiat õppima. Siis õppiski ta teoloogiat Wittenbergis ja hiljem oli seal teoloogiaprofessor. Tema huvi oli seotud inimese ja jumala suhtega lähtuvalt piiblist. 31. oktoober 1517 lõi Luther Wittenbergi lossi kiriku uksele oma 95 teesi see oli reformatsiooni algus. Teesides oli: Luther nõuab usupuhastamist lähtuvalt piiblist; nõudis rahvuskiriku loomist; kirik pidi loobuma oma rikkustest; nõuti ristimist ja armulauda.
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa
Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda kinnitavad vene laensõnad: rist, raamat, papp jne. Eestlased ei suhtunud ristiusku pöördunutesse vaenulikult. Äga võitlus uue usu vastu
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
13. Defineerige mõistet "usk." *Subjektiivne tõekspidamine, mis ei vaja mingit objektiivset põhjendust. *Usk on kindel usaldus selle vastu mida oodatakse ja veendmus selles, mida ei nähta. 14. Nimetage Jumala peamised kolm atribuuti. Vägi, kõikteadmine ja majesteetlikkus 15. Kuidas nimetatakse aktiivsest tegevusest loobunud jumalat? Deus otiosus- ürgjumal, kes on aktiivselt tegutsenud loomisel, siis aga loovutuanud positsiooni uue põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. Teada austatakse kuid kultuslikult kummardatakse harva (lõpuaegadel võib aga tagasi tulla) 16. Loetlege uskumuste liigid. panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17. Defineerige mõistet "kultus." Jumalate või esemete usuline austamine 18. Mida tähendab mõiste "riitus?" Usuline käitumine. Sõnaline osa: lituriga, palve Talituslik osa: laulatus, ristlus, ohverdamine 19. Kuidas jagunevad riitused? 1
Hasim, Kurais. Kui suri Qsai, kurais hõimu rikkuse alusepanija, jäi temast järele poeg Abd al-Manaf. Tema poeg Hasim võttis Jatribist endale naise, kellest sai Hasimi sugukonna rajaja. Sellest suguharust prohvet pärisneski. Kui prohveti aeg kätte jõudis ei olnud see sugukond ei rikas ega ka eriti lugupeetud. Legend: Kuna Muhamedi vanaisal Abd al-Muttalibil polnud poegi siis tõotas ta jumalale,et kui tal peaks sündima 12 poega järjest siis ohverdab ta ühe jumalale. Nii juhtuski, et sündis 12 poega järjest ja Muttalib tahtis ühte, Abdallahi ohverdada. Kuid jumal käskis Abdallahi asemel 100 kaamelit ohverdada. Abdallah võttis niaseks Amina, kes sünnitas elevandi aastal poja Muhamedi. Loendamatud olid imed mida Muhamedi sündimise ööl juhtusid: Pärsia igavene tuli kustus, maavärisemine vapustas
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Octavianus saatis Antoniusele rohkeid kirju, et sõpra korrale kutsuda, kuid asjatult. Mida aeg edasi, seda kirglikumalt Antonius Kleopatrat armastas. Aastal 36 eKr nad abiellusid. Antonius nimetati jumal Dionysos-Osirise9 maiseks kehastuseks, Kleopatrast sai jumalatar Isis. ... Möödusid aastad. Kleopatra sünnitas Marcus Antoniusele kolm last. Guido Cagnacci. Kleopatra surm. Kunstiajaloo Muuseum. Viin Vastasseis kahe suurmehe, Antoniuse ja Octavianuse vahel kulmineerus Aktioni merelahingus aastal 31. eKr. Selles saatuslikus lahingus sai Antoniuse ja Kleopatra ühendatud laevastik lüüa. Jõudnud Aleksandriasse, tappis Antonius enese (kukutas end oma mõõga otsa). Kleopatra mõistis, et Egiptuse troon on talle ja ta lastele kadunud. Et mitte lasta ennast Octavianusel uhkes võidurongkäigus Rooma viia, lasi ta end mürkmaol salvata. Nüüd oli juba aasta 30 eKr. ... Egiptuse
esitas oma soovid. Valdavalt me teame nende olemasolust tänu paavsti kantselei registrile, kus on kirjeldatud oluline sisu (ära jäetud on pidulikud algus ja lõpu osad), eesmärgiks oli tõendus. Lisa tasu eest saaja võis paluda, et tema saadud dokument kantakse registrisse. ACTUM (1209), DATUM (1212). Pärineb umbes aastast 1210-1212, kajastub piiskop Alberti leping vürstiga. Actum on sündinud, datum on antud ehk dokument kajastab õigusakti, mis toimus 1209, aga ise on kirjutatud alles 1212. Kõige vanem Eestis säilinud ja väljaantud on 1237, paavsti legaati kiri, mis puudutab Tallinnat ja Jaani serfi. Vene allikad- Letopisse on peetud anonüümseteks. Vene letopisside fenomeen on teksti vanus, kirjutatu vanus ei pruugi kokku langeda. Kasutavad ajaarvamist alates maailma loomisest (Bütsants), selleks et letopisside ajaarvamisest saada meie ajaarvamine tuleb lahutada sealt ära 5508, kuid tegelikult on keerulisem, sest aastaarvud ei langenud kokku, sest aastaalguseks peeti 1
annaabi.ee 
