10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Peeter Termomeeter
Õppematerjali autor
sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid
üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095 Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. Esimene ristisõda 1096 – 1099 Eesmärgiks moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149 Sõda kuulutati välja 1145
Tapatalgud, mille ristisõdijad seal korraldasid, olid tohutud. Ei halastatud kellelegi. Ainuüksi peamoseestapeti 10 000 inimest. Teine ristisõda(1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldzukkidel osa kaotatud aladest tagasi võita. 1144. aastallanges nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. LääneEuroopale oli see raske löök. Tuli hakata jälle tegema kihutustööd, et võtta ette uus ristisõda.Uue ristisõja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st. Ta põhjendas Teise ristisõja korraldamise vajadust. Püha Bemardi üleskutsetele vastati pea kogu Euroopast. Kaks tolle aja kõige võimsamat valitsejat Prantsuse kuningas Louis VII (loe: luii) ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ka ise minna Pühale Maale ristisõtta.Ometi hakkas asi juba alguses viltu vedama. Püha Bemardi üleskutsetes räägiti sellest, et ristisõdu paganate vastu võib pidada ka Euroopas
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piisko
11. sajandi lõpul saavutatud edu ei püsinud kaua. Seldzukkidel õnnestus osa kaotatud aladest tagasi saada. 1144. aastal langes nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. Tuli hakata mõtlema uue ristisõja peale. Teise (1147 1149) ristisõja eestvedajaks oli Bernard Clairvaux. Teel pühale maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Nende lähenedes suleti väravad. Pettunud rüüstajad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Kolmas ristisõda (1189 1192). Aastal 1187 langes ristisõdijate tugipunkt teise järel islamiusuliste kätte. Oktoobris alistus Jeruusalemm. Kirikutelt võeti maha ristid ning need asendati islami usu tunnustega. Ristisõdijate väge juhatasid Saksa Rooma keiser Fiedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ning Prantsuse kuningas Philippe Teine Auguste. Kolmas ristisõda lõppes kristlaste moraalse kaotusega. Neljas ristisõda (1202 1204). Neljanda ristisõja korraldas Innocentius Kolmas
pühasõda oma usu nimel · doktriin poliitikas sõnastatud põhimõte 2. Paavstid püüdsid enda kätte haarata kogu kristliku maailma juhtimise 3. Ametlikuks põhjuseks toodi Kristuse haua vabastamine paganate ehk moslemite käest 4. Majanduslikud põhjused olid suurte alade ja linnade haaramine 1095 Clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja moslemeid välja ajama. Hüüdlauseks sai: " Jumal tahab seda!" Esimene ristisõda (1096-1099) Ristisõdadest olid huvitatud feodaalide teised ja kolmandad lapsed, kuna sõda tõotas neile rikkust ja rakendust (esimene poeg päris isa varanduse). Alates 1096. aastaks hakati Pühale Maale liikuma suured sõjaväed, umbes 40 000 ja juhiks oli Lotringi hertsog Gottfried ja Toulousi krahv Raymond. Ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli alla ja sealsele valitsejale Basileusele tuli see üllatusena ja tal õnnestus sõdijad algul maalt välja lüüa. Ristisõdijate
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui valluta
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid