Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Vanem on kohustatud last ülal pidama, hoolimata sellest, kas vanem on vanemliku vastutuse kandja või mitte. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest - seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. See säte puudutab nii perekonna seesmist kaitset kui ka laste kaitset, kui vanemad ei hoolitse nende eest, või kohtlevad neid halvasti. Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekonnaelu puutumatust võib riivata lapse äravõtmine vanemalt, samuti vanema õiguste äravõtmine
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed Referaat Tallinn 2016 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Vanema hooldusõiguse kontseptsioon.....................................................4 2. Hooldusõiguse äravõtmine.......................................................................4 3.Vanema hooldusõiguse äravõtmise tagajärjed.........................................5 3.1 elatisraha(alimendid)..........................................................................5 Kasutatud kirjandus:...................................................................................7 2
(3) Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 7. Millal tekib lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus? § 72. Last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus Kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. § 73. Lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus muudel juhtudel (1) Kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt.
laps oma vanematega koos elav täisealine laps majapidamiskulutuste katteks: vaidluse korral tuleb eeldada, et tegu on kinkelaadse suhtega, mille puhul lapsel ei ole õigust vanematelt midagi nõuda. 13. Vanema õigused ja kohustused · Tegemist on eelkõige vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Seega sisalfub hoolgusõiguses ka sellele vastav vanema kohustus. · Hooldusõiguse põhimõtted näevad ette vastutustundliku nming vägivallavaba kasvatuse, mille käigus tuleb arvesse võtta lapse arengutaset. Võimalust mööda tuleb lapsele anda õigus tema kasvamise küsimuses kaasa rääkida. Põhirõhk on kõigi lapse kasvamise ja hooldamisega seotud küsimuste puhul lapse heaolu ja tema huvidel. · Hooldusõigus jaguneb isiku- ja varahooldusõiguseks, hõlmates seega igakülgset lapse huvide eest seismist.
Põhiseadus (PS) kehtestab vanemate õiguse ja kohustuse oma lapsi kasvatada ning nende eest hoolitseda. Lapse õiguste konventsioon (LÕK) ütleb, et vanemad vastutavad lapse eest ühiselt 6 ning et esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel lasub vanematel. Vanema ja lapse vahelised õigused ning kohustused tekivad ka lapsendamisega. Kui vanem ei kasvata oma last ega hoolitse tema eest, võidakse vanema õigusi piirata, kuna ta ei täida vanema kohustusi. ast ei või eraldada vanematest vastu tema tahtmist, välja arvatud juhul, kui pädevad ametivõimud otsustavad kooskõlas seadusega, et eraldamine on lapse huvides. Huvisid kaaludes omistab Euroopa Inimõiguste Kohus erilise tähtsuse lapse parimatele huvidele, mis võivad iseloomu ja mõju tõttu lapsevanema õiguse perekonnaelule üles kaaluda.
Näiteks kui abikaasad on varaühisuse varasuhte asendanud lahusvara varasuhtega, peavad võlausaldajad arvestama, et abikaasale kuulub vaid see vara, mis on abikaasa nimele omandatud või registreeritud üksnes juhul kui abieluvararegistris on sellekohane kanne abieluvaralepingu sõlmimise kohta või kui ta teab, et asjaolud on muutunud. Lapsed Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhoolduse sisuks on kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (hariduse andmise asjade üle otsustamine, isikute määramine kellega laps võib suhelda jms).
Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 27: Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS) Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) Lastekaitseseadus (LasteKS)
perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus,
2 See tähendab, et PKS § 119 reguleerib ainult seda olukorda ning ei saa sellele tugineda järgmine kord, kui tekib vaidlus vanemate vahel mingis teises küsimuses lapse kohta. Kaasuse asjaoludest nähtub, et Heli ei soovi ühist hooldusõigust täielikult lõpetada, vaid tahab ise otsustada, mis kooli läheb laps. Seoses eeltoodud lapse ema soovi ja asjaoluga, et Heli ja Raju ei saa kokkuleppele tulla, Heli saab pöörduda kohtusse, nõudes Rajult ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ning ainuhooldusõiguse saamist lapse haridusküsimustes PKS § 137 lg 1 alusel. 1 variant: PKS § 119. (Heli tabab otsustada vaid seda, mis kooli läheb laps) 1.eeldus: ühine hooldusõigus (+) 2.eeldus: ei ole kokkulepet vanemate vahel (+) 3.eeldus: ühes konkreetses asjas (+) ehk koolivalik -> kuhu kooli 1 klassis 4.eeldus: see asi (koolivalik) on oluline lapse jaoks (LasteKS § 4), mitte vanemate jaoks (nt
sattumist Pere roll Pere kohustused ja õigused, lapse kasvatamine, tema eest hoolitsemine, juhendamine, järelevalve lapse üle PS § 27 kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Vanemad on võrdõiguslikud Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab laste ja vanemate kaitse. PS § 26 garanteerib perekonna – ja eraelu puutumatuse Riigiasutused, kohalikud omavalitsuse ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- või eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks KOV ROLL Üldine last toetav keskkond
Lapse äravõtmist vanemalt ja vanemlike õiguste äravõtmist reguleerib Eestis Perekonnaseadus. Lapse eraldamine vanematelt võib toimuda üksnes lapse huvides. Kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab valla- või linnavalitsus. 1.1 Vanemate õigused ja kohustused Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (perekonnaseadus §49). (1) Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. (2) Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. (3) Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. (4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega (perekonnaseadus §50). Kui vanemad
2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. Millised õigused on väljaspool abielu sündinud lapsel? Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. Too 4-5 näidet vanemate õigustest ja kohustustest. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse ees, hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse Too näiteid, millistel tingimustel saab last ära võtta tema vanematelt ja vanemaõiguste äravõtmise tingimustest. Kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes
ühel ja samal ajal kohal viibides perekonnaseisuametniku ees oma tahet sõlmida abielu. Abielu sõlmimise eeldused II: eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada - monogaamia; vallalisust tuleb kinnitada oma allkirjaga; vaimuliku juures sõlmitava abielu konfessionaalsed lisatingimused. Perekonnaseisuametnik kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras. 10.9 Eestkoste ja hooldus - Vanema hooldusõiguse põhimõtted: Vanematel on laste suhtes VÕRDSED õigused. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust: 1) hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) 2) lapse vara eest (varahooldus); 3) otsustada lapsega seotud asju. · Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. · Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus,
Kodustes majapidamistöödes kaasalöömine aitab lapsel areneda ja valmistuda iseseisvaks eluks. Majapidamistööd ei tohi olla talle ohtlikud ega segada kooliskäimist. Sageli lapsed tunnevad, et tööd mis nad kodus teevad on karistus neile. Nad teevad seda vastumeelselt.Aga samas on ka neid kes teevad seda, et valmistada vanematele head meelt. Lastel on oma õigused ja kohustused aga ka lapse vanematel on oma õigused ja kohustused. Nende kohustus on last kasvatada, arendada ning tema eest hoolitseda. Vanemad vastutavad lapse üleskasvatamise ja arendamise eest ühiselt. Vanemal ei ole lubatud last ei kehaliselt, vaimselt ega hingeliselt halvasti kohelda ega jätta last hooletusse. Ta ei tohi lapse vastu kasutada alandavaid kasvatusabinõusid. Tähendab, et kehaline karistamine ja solvamine ei ole lubatud.Vanem ja laps peavad teineteist toetama ja teineteisest lugupidama ning arvestama teineteise huvide ja õigustega.
kuna väikestele lastele jäävad vanemate tülid hästi meelde. Lapsed ju vanemate käitumisest õpivadki, neile on vanemad eeskujuks. Lapsed arvavad, et kõik mida vanemad teevad, on õige. Tähtis on, et laste juures ei tülitsetaks ja et toimiks vastastikune austus ja lugupidamine. Siis tunneb ka laps, et tal on hea ja turvaline elada selles perekonnas. Vanemad on kohustatud hoolitsema oma alaealiste laste eest, kuna alaealised ei suuda endale elatist teenida ja enda eest hoolitseda. Vanemad peavad oma laste eest hoolitsema nii kaua kui laps käib põhikoolis, keskkoolis või kutseõppehariduskeskuses ehk kuni täisealiseks saamiseni. Muidugi vanemate soovil võivad nad oma lapsi toetada nii kaua kui soovivad. Seadus selleks piire ei sea. Tänapäeval leiab igasuguseid erineva mõttemaailmaga inimesi. On inimesi, kes hoolitsevad oma laste eest aga on ka inimesi kes ei hoolitse nende eest. Inimesed
põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse reguleerimise ese 1. Perekond 2. Abielu 3. Põlvnemisest tulenevad õigussuhted 4. Eestkoste ja hooldus Perekonnaõiguse allikad 1. Rahvusvahelised õigusallikad (konventsioonid jt) 2. Siseriiklikud õigusallikad Põhiseadus perekonnaseadus 11 kõrvalseisvad seadused ja protsessuaalsed õigusallikad Euroopa Nõukogu konventsioonid: ÜRO konventsioonid: Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid:
i) Millised õigused on väljaspool abielu sündinud lapsel? Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 45 j) Mida tähendab lapsendamisseadus? Lapsendamisseadus reguleerib lapsendamist. Seadus: Paragrahv: k) Selgita esindusõiguse ja hooldusõiguse mõistete erinevust. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust (õigust hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldust (õigust hoolitseda lapse vara eest) ning õigust otsustada lapsega seotud asju. Seadus: Paragrahv: l) Mida loetakse lapse väärkohtlemiseks? Emotsionaalne väärkohtlemine ( nt
Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Kui ema on lapse hooldusõigusest ilma jäetud või surnud või kui laps on saanud täisealiseks, on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut. Alla 14-aastase lapse eest annab isaduse omaksvõtu nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Vähemalt 14-aastane laps võib seadusliku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku. Lapsevanemate õigused ja kohustused: 1. Õigus ja kohustus last kasvatada ning lapse eest hoolitseda 2. Lapsega suhtlemise õigus 3. Õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi 4. Õigus last esindada 5. Õigus lugupidavale käitumisele 6. Ülalpidamiskohustus 7. Õigus abile Too näiteid, millistel tingimustel saab last ära võtta tema vanematelt Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda
on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. 15) Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. 16) (1) Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. (2) Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. (3) Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. (4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 17)
Augustis 2008 otsustavad John ja Katrin abielu lahutada ning mõningate vaidluste tõttu abieluvara suhete osas lahutavad nad abielu kohtus. Mais 2009 teeb kohus otsuse, millega John ja Katrin lahutatakse, vara jagatakse ning kokkuleppe kohaselt määratakse lapsed kohtulahendiga Katrini juurde elama. Kokkuleppe kohaselt tehakse suuremad otsused laste elu korralduse osas ühiselt kuigi John on otsustanud naasta elama oma kodumaale (Iirimaale) elama. Analüüsi kehtivat hooldusõiguse jaotust! Kuna PKS on jõustunud 2010 ning kohtuotsus on jõustunud 2009 siis PKS § 214 lg 3 kohaselt kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Variant a: Kuigi John suhtleb ja külastab lapsi tihti ning lapsed teda, otsustab ta et ei suuda
● 2) kes on isaduse omaks võtnud või ● 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. 15. Väljaspool abielu sündinud lapse õigused: Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. 16. Vanemate õigused ja kohustused: ● Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. ● Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. ● Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. ● Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 17. Lapse äravõtmine vanemalt:
paberite jrgi need inimesed kes lapse adopteerinud on. 10.)Lapse ees- ja perekonnanimi sltuvad ema ja isa kokkuleppest, missugune nimi neile kige rohkem meeldib(eesnimi), aga perekonnanimi pannakse kas siis ema vi isa oma , kui emal ja isal on erinev perkonnanimi, kui on ks siis pannakse nende jrgi. 11.)Vanema igused ja kohustused: -Vanematel on oma laste suhtes vrdsed igused ja kohustused. -Vanemal on igus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. -Vanem on kohustatud oma lapse igusi ja huve kaitsma. -Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. -Vanemal on igus tagasi nuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. -Vanemal ei ole igust last tagasi saada, kui lapse leandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. -Vanem ei vi vanema igusi teostada vastuolus lapse huvidega. 12.)he vanema, eestkostja vi eestkosteasutuse nudel vib kohus vanema igused ra vtta, kui vanem:
Kordamisküsimused perekonnaõpetuses 1. Nimeta ja kirjelda perekonna ülesanded. 2. Nimeta ja kirjelda erinevad perekonnatüübid. 3. Selgita mõistet leibkond. 4. Kes võib olla lapsendajaks? 5. Kui suur peaks olema perekonna keskmine laste arv, et rahvaarv püsiks. 6. Võrdle kahte erinevat abielulist suhet. 7. Millised on registreeritud abielu eelised vabaabielu ees. 8. Mis on armumise ja armastuse erinevus? 9. Mis on seksuaalne riskikäitumine? 10. Nimeta seksuaalsel teel levivaid suguhaigusi. 11. Millal algab inimese seksuaalne areng ja mis mõjutab seksuaalset arengut? 12. Nimeta olmelised kontaktid, mille kaudu AIDS ja HIV ei levi. 13. Kuidas kaitsta ennast STLH eest? 14. Kirjelda murdeeaga seotud probleeme peres ja kuidas nendega toime tulla. 15. Kuidas hoiduda soovimatu raseduse eest? 16. Defineeri prostitutsioon. Selgita, kuidas tunned ära seksuaalse ahistamise? 17. Mis on raputatud lapse sündroom? 18. Millised on abie
1. Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused 1.1. Vanema kohustus last ülal pidada Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. 1.2. Elatis lapsele Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär
Paarisuhte kolm perioodi (õ. lk. 98-107) 1. Algperiood: lähemalt tutvumine ja ühtesulamine Areng saab alguse enne kooselus algust. J. John väidab, et suhe peaks enne abieluks kujunemist läbima 5 astet: Soovide formuleerimine – nooruk hakkab tajuma, mis on tema jaoks tähtis, milliseid omadusi ta ootab ja soovib sellelt, kellega kavatseb püsivamalt suhelda. Sõprussuhte teke – Võimalus uuest tuttavast rohkem teada saada, näha tema mitmesuguseid omadusi ja käitumist erinevates olukordades. Kohtumiste periood – Saadakse ülevaade sarnasustest ja erinevustest ning nähakse konfliktseid alasid ja ohumärke. See on sobiv aeg suhe katkestada mõne ohumärgi pärast. Lähem tutvumine – Räägitakse kõikvõimalikel teemadel ja kaaslasest tahetakse rohkem teada saada. Saadakse teada teineteise silmaringi, ise
hindamiseks. Füüsilisest isikust eestkostjaks ei või olla: alaealine; piiratud teovõimega isik; isik,kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi; .selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja, kus laps viibib. Eestkostja ülesanded ja vastutus: ·Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. ·Eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja. ·Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. ·Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. ·Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega
tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. 10) Abielu lõppemine Kas ühe poole surm või lahutus. Abielu lahutab perekonnaseisuasutus voi kohus. 11) Vanemate õigused ja kohustused Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
LAPSENDAMINE Eksamitöö lastekaiste ainest Koostajad: ******* 2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada.
hooletusse. Ta ei tohi sinu vastu kasutada alandavaid kasvatusabinõusid. Tähendab, sinu kehaline karistamine ja solvamine ei ole lubatud. Hariduse andmisel on vanematel kohustus arvestada eelkõige sinu võimeid ja kalduvusi. Oskamatuse korral peab ta küsima abi õpetajalt või teiselt asjatundlikult inimeselt. Vanemal on õigus määrata ja otsustada, kellega sa suhelda tohid. Vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda sinu vara ja raha eest ning sind esindada (http://lasteombudsman.ee/et/laps/lapsevanema-oigused-ja-kohustused). Veel on igal vanemal õigus esindada oma last. Ta võib teha lapse eest otsuseid. Seaduslikult on vaja erinevate tehingute ja riiklike otsuste langetamisel ennem 18- aastaseks saamist vanema nõusolekut ja kohalolekut. Kõigi nende otsuste ja kohustuste taustal ei maksa siiski unustada, et nii lastel kui vanematel on vajalik üksteist austada
Perekonna- ja varasuhted Perekonnaseadus Hakkas kehtima 1. juuli 2010. Abielu sõlmimine: abielluda saavad ainult mees ja naine. Abielluda saab alates 18 eluaastast. Alates 15 eluaastast saab abielluda, kuid selleks peab pöörduma kohtu poole. Kohus annab loa, st. laiendab nende õigusi ja teovõimet. Abielu sõlmimise takistused: samasoolised, veresugulased (otsejoones ülenejad- vanemad ja vanavanemad- ja otsejoones alanejad-lapsed ja lapselapsed. Veresugulasteks on veel ka õed ja vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhj
Abielu lahutamisel: 1) säilitatakse abielu ajal olnud nimi 2) taastatakse abielu eelne nimi Millal taotleda uut nime: 1) soovitakse vabaneda tavatust nimest 2) soov kaitsta oma isikunime 3) soov kasutada oma esivanemate nime On 500 perekonnanime, mida ei või võtta (v.a. abiellumisega). Näiteks: Tamm, Kask, Saar, Kukk, Ilves jne. Vanemate õigused ja kohustused Ei loe, kas vanemad abielus või mitte. Vanematel on õigus ja kohustus hoolitseda oma laste eest, neid ülal pidada. Kui lapsed üle 18- aastased, aga õpivad põhikoolis, keskkoolis või kutseõppeasutuses, vanematel kohustus ülal pidada last. Kui vanemad lähevad lahku, vanemad otsustavad, kelle juurde lapsed lähevad. Teine vanem ei tohi teha takistusi lapsega kohtumiseks. 1) lapse ära võtmine vanemate juurest võetakse ära, kui ohtlik laps sinna jätta 2) vanema õiguste ära võtmine võetakse ära kohtu poolt. Eelnev tavaliselt laste ära võtmine.
käitumist erinevates situatsioonides; mis on internaliseerimise lõppaste: isiksuse vaade kogu maailmale – väärtussüsteem, mille objektiks on sisuliselt kõik, mis on teada või mida on võimalik teada saada 16.märts Vanemlus ja vanemate rolli hindamine Vanemlus ja lapse heaolu: lapsevanem ehk vanem (parent) on isik, kellel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (EV põhiseadus, 1992) ning tagada nende õigused ja heaolu (Lastekaitseseadus, 2014). Lisaks bioloogilistele vanematele loetakse vanemaks ka lapsendaja ning kasuvanem (Avaliku teenistuse seadus, 2012). Lapsevanemaks olemine on suur vastutus, sest vanemast sõltub lapse heaolu ja areng. Lapse heaolu (child well-being)- lapse hüveolu, õnnelikkus ning elukvaliteet, mis väljendub/peegeldub selles, kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus
Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul. Lapsendamise otsustab kohus lapsendada sooviva isiku avalduse alusel. Lapsendamise otsustamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Lapsendamise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus kohtu korraldusel 14.Eestkoste ja hooldus. eestkoste sisu 1) Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
