algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud kurvid", saatesari "Seitse vaprat") 3. pealkirjalaadsed üritusenimed (konverents "Balti riigid") Läbiv suurtäht: 1. isikud, olendid, hüüdnimed, müütilised olendid (Mari, Murka, Pöial-Liisi, Suur Tõll) 2. ehitiste, ruumide nimed (Eesti Rahvusraamatukogu, Pikk Hermann, Merevaigutuba) 3. ajalehed, ajakirjad (ajaleht Eesti Ekspress) 4. sõidukid, taevakehad (laev Regina Baltica, Väike Vanker) 5. autasud (Eesti Taassünni auhind) 6. kaupade, toodete nimed (kakao Meie Mark) 7
Haridus Eesti Riiklik Kunstiinstituut 1979 Tallinna 46. Keskkool 1973 Töökohad X Riigikogu 2003 Vabakutseline kunstnik 19832003 Kirjastuse Eesti Raamat toimetaja 19791983 Kuuluvus muudesse ühendustesse Eesti Kunstnike Liit Keelteoskus Vene, inglise ja soome keel Töökäik Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, töötanud saatejuhina Eesti Televisioonis ("Kõige suurem sõber"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ning Kuku Raadios (saatesari "Onu Raivo Rännakud"). Autasud Valgetähe teenetemärgi medal, 2001
Pürmiidi tipus Püramiidi Tipus Väljapaistvaid kodu ja väliseesti teadlasi, insenere, tehnoloogiad ja rakendusi tutvustav saatesari Hetkel on käimas kolmas hooaeg Saade 28.03.2013 IT rakendused Tutvustati kolme Eestis tekkinud IT firmat mis on nüüdseks tuntud maailma mastaabis GrabCADFacebook inseneridele ERPLYuudne internetipõhine majandustarkvara ZEROTURNAROUNDlisatarkvara java ja muude programmeerimiskeelte tegijatele http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=137207 Saatejuhid: Astrid Kannel Sündinud 7. Juunil 1967. aastal Haapsalus
raadio · tüngakõned · horoskoop · spordisündmused maailmas · mängud · perepilt · muusika · mängud · arutlus perekonnast · kultuur · ilmateade · poliitika · tervitused · ilmaprognoos · kultuuri jututund · tehnoloogia sündmused · tutvumiskuulutused · liiklusuudised · Meretund(saatesari · sport · sport · pääsmed klubidesse · täna teatris merendusest · mood · unejutt · mängud · täna ja homme · Maatund(maa-ja · õnnesoovid kinodes põllumeestele) · muusika
Rõõmustav on seegi, et raadios pälvib kaasaegne kunst aina süsteemsemat tähelepanu. Ent paraku on selge, et uus kunstipublik kasvab ennekõike telemeedia toel ja seetõttu on eriti kahetsusväärne, et ETV pole suutnud aastaid luua adekvaatset foorumit nüüdiskunstile, mis on seda imelikum, kui mõelda sama telekanali väga olulisele panusele uue kunsti tutvustamisel varasematel aegadel. Kaasaegse kunsti olemust avas nn tavavaatajale küllalt hästi Kaido Ole juhitud saatesari OP Kunst ETV-s 2014. a kevadel, mis paraku piirdus vaid ühe hooajaga. Uuendatud formaadis saatesari OP Margit Kilumetsa juhtimisel kunstitutvustuse seisukohast oma ülesannet ei täida, mis omakorda kinnitab muidu professionaalsete ajakirjanike võhiklikkust kaasaegses kunstis orienteerumises ja kinnitab vajadust vastavaks käsitluseks, kuidas olukorda parandada. Kultuuriajakirjandust tervikuna on hiljuti uuritud ka riiklikul tasandil: 2014. a tellis EV
Eesti otsib lemmiklaulu. Eesti otsib lemmiklaulu on saatesari, kus rahvas valib Eesti läbi aegade kauneima laulu. Populaarsemad laulud valitakse sarja televaatajate pakutud lugude seast ning kõlavad Eesti tipplauljate esituses üheksas säravas telesaates. Saatesarja finaalis valitakse kõigi aegade lemmiklaul telefonihääletusel. Igas saates esitatud lauludest valivad televaatajad telefonihääletuse teel ühe, mis pääseb edasi finaalsaatesse. Lisaks jõuab igast saatest finaali veel
Siia kuuluvad ka dokumentaalsed saatesarjad. Teleprogrammi väljamõeldud osa moodustavad mängufilmid, multifilmid, sarifilmid, telelavastused jms. On aga selliseidki saateid, mida ei mahuta eelnimetatud liigituse alla: näiteks kultuurisaated või lastesaated on sisult teadmisi pakkuvad suunitluselt harivad, vormilt rohkem või vähem meelelahutuslikud. Televisioon jaguneb: Teleuudis- toetub faktidele ja sündmustele, mis on aset leidnud viimase ööpäeva jooksul. Sari Ajakiri-saatesari, mida näidatakse kord nädalas. Eesmärk on meelt lahutada ja teavet pakkuda. Vestlussaade- saade,kus arutatakse mingil teemal Telemäng- saade, kus konkureerivad võistlejad oskuste, teadmiste, rektsioonikiiruse jpm alusel. Sarifilm- televisioonifilm e seriaal Eesti Televisioon Eesti Televisioon on Eesti avalik- õiguslik telekanal. Esimene ametlik proovisaade oli eetris 19. juulil 1955. aastal. 19551965 kandis ETV nimeTallinna Televisioonistuudio (TTS). AITÄH KUULAMAST!!!
ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit Soomes. 1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Heidy Tamme, Marju Kuut . Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1960. aastate lõpupoole sai populaarseks Eesti Televisiooni saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel.Idee pakkus välja Arne Oit.Kuna eurovisioonil osalemine oli neil aastatel meie jaoks unistus, sai kohalik võistlus kiiresti populaarseks.Tuntumatest heliloojatest osalesid lisaks Arne Oidile aktiivselt Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Taniel, Kustas
Kaisa Leppik 11.c Ülenurme Gümnaasium 2011. aastal asutatud saatesari. Eesmärgiks on üles leida Eesti tulevased teadlased. Peaauhinnaks on 10 000 suurune stipendium. Saadet rahastab Euroopa Sotsiaalfond TeaMe, mille üheks eesmärgiks on noorte uudishimu ergutamine ja suunamine teadmiste omandamisel ja väärtustamisel. Saadet toodab videoproduktsioonifirma Vesilind OÜ koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Eetriaeg laupäeviti kell 19.35 Ajalugu Esimesel hooajal 12 võistlejat.
välismaalt (Helsingi Messuhallist) ● 1937. a. 15. detsember - alustas tööd Türi raadiojaam ● 1941. a. 18. oktoober - esimene saade Moskvast ● 1944. a. 30. september - alustas tööd traatringhääling Tallinnas ● 1945. a. 16. oktoober - asutati Eesti Raadio segakoor ● 1949. a. 8. august - moodustati Raadioinformatsiooni Komitee, mis allus Ministrite Nõukogule ● 1956. a. 1. mai - ultralühilainesaated Tallinnast, algas saatesari “Perekond ja kodu”, mis kestis 30 aastat ● 1963. a. 1. september - esimene laste unejutt ● 1964. a. 13. aprill - esimene saade “Tere hommikust, põllumehed!” ● 1964. a. 22. juuni - esimene “Muusikaline tund” ● 1993. a. 1. mai - Raadio 2 algus ● 1993. a. 1. mai - programmi Raadio 4 algus ● 1994. a. - juuni - võeti vastu Ringhäälinguseadus ● 1994. a. 1. juuli - avati ER korrespondentpunkt Brüsselis ● 1994. a. 17
12. Ilmakaared: kagu, põhi, ida, lääs Jutumärgid ja esisuurtäht (pealkirjad): 1. Teoste, dokumentide, seaduste, sarjade, rubriikide jms pealkirjad: haridusministri 2001. Aasta 24. detsembri määrus nr 75 ,,Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord", luuletus ,,Minu kass", muinasjutt ,,Tark talutütar", romaan ,,Tõde ja õigus", piibel, uus testam. 2. Saated, sarjad: saatesari ,,Käsi kullas", ,,Aktuaalne kaamera", telesejaal ,,Kodus ja võõrsil" 3. Filmid: film ,,Tegi pätti", Ladina-Ameerika teleseriaal ,,Maria õnn" 4. Mängude, tantsude pealkirjad: jooksumäng ,,Jänes põõsas", lauamäng ,,Reis kuule", kaardimäng ,,Linnade põletamine" 5. Laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod: operett ,,Ainult unistus", maal ,,Tütarlaps kaevul", foto ,,Keskpäev", skulptuur ,,Hämarik" 6
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955 Otepääl. Lõpetas 1979. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna taidlusteatri rezii eriala. Alustas Eesti Raadios aastatel 1977 1979. Alustas 1979. aastal ETV-s teadustajana. Urmas Ott töötas Eesti Televisioonis 1979 1998 AK diktori, saatejuhi, reporteri ja toimetajana. Tema viimaseks tööks rahvusringhäälingus jäi Raadio 4 saatesari "Sündsuse piires" (6.okt 2007-21. juuni 2008, kokku 32 saadet). SAATED "Estraaditähestik" (eetris 1976-1983), U. Ott saatejuht 1981-83 (ETV) 1986 1992 "Teletutvus" (ETV) 1991 1995 aastavahetuse isikuintervjuud (ETV) 1991 1992 "Duett -duell" (ETV) 1992 1998 "Carte Blanche" (ETV) 1998.a. 2. juuni - Urmas Ott tegi koosseisulise töötajana viimase saate ETV-s - "Carte Blanche" Tõnis Mägiga. (ETV internet, ETV ajalugu) 2001 "Seitse päeva mais", intervjuud pr
ja mujale. Aastatel 1939-1944 lahkus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi kümneid tuhandeid eestlasi. Rahvastikuministri büroo andmetel on Eesti hetkel üks suurima välissündinud elanikkonna suhtarvuga riike Euroopas. Nimelt moodustavad võõrsil elavad rahvuskaaslased lausa viisteist protsenti eestlaste koguarvust. Mida Eesti inimesed mujal maailmas teevad, miks nad on siit ära läinud? Kas nad plaanivad ka tagasi tulla? Sügisel käis ETV-s saatesari nimega ,,Meie Euroopas", mida juhtis Maire Aunaste. Saate eesmärk oli tutvustada eestlasi, kes elavad erinevates Euroopa paikades. Igas saates võis näha inimesi, kes naeratavad ja säravad, ülirahul oma otsusega just sinna elama asuda. Maire Aunaste vastas küsimusele, miks see nii on, et kui tema Ameerikast tuli, naeratas ja kallistas ta samuti kogu aeg. Pisut aega hiljem aga mitte. ,,Eestis tabavad sind hoobilt igasugused mured ja hirmud
ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jtkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nhtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile jrgnes Collage. 1960 aastate lpupoole sai lipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari Horoskoop .Selle kaudu said televaatajad hinnata ka vlismaise estraadi uuemaid laule meie parimate stuudiomuusikute ja lauljate esituses. Thtis koht 60- ndate aastate eesti estraadimuusikas oli vistluskontsertidel. Idee prineb Arne Oidilt. 1970- ndatel sai biitmuusikast rockmuusika. Koolibndides alustanud pillimehed tahtsid teha midagi muud kui kopeerida lne ansamblite lugusid. Peale oli kasvanud uus plvkond kuulajaid, kes leidsid, et uute ansamblite muusika sobib ka lihtsalt kuulamiseks
ajaloosündmused Borodino lahing, teine maailmasõda ürituste nimed Rukkilille mängud autasude nimed Eesti Taassünni auhind ehitiste, taevakehade, tähtkujude nimed Inglisild Jutumärkide ga esisuurtähega: teoste, dokumentide, seaduste, sarjade, rubriikide jms pealkirjad luuletus ,,Minu kass" saated, sarjad saatesari ,,Käsi kullas" filmid film ,,Tegi pätti" mängude, tantsude pealkirjad jooksumäng ,,Jänes põõsas" laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod jne laul ,,Mu isamaa" kultuurtaimede sordinimed kartul ,,Jõgeva kollane" pealkirjalaadsete ürituste nimed näitus ,,Eesti raamat" ALGUSTÄHE NÄITEID: · väikekohad: Taevase Rahu väljak, Taani Kuninga aed · maastikuesemed (ka loodusvormid): Hea Lootuse neem, Suur Munamägi
omamoodi "ameerika biitliteks". 4 ANSAMBEL ROCK HOTEL Rock Hotel loodi 1978. a. septembris koosseisus Ivo Linna (solist), Andres Põldroo (kitarr), Margus Kappel (klahvpillid), Heigo Mirka (bass), Harri Kõrvits (löökriistad). Rock Hoteli algkoosseis aastast 1978: Heigo Mirka Harri Kõrvits Margus Kappel Ivo Linna Andres Põldroo Ansambli konkreetse tekkepõhjuse pakkus Eesti Televisiooni saatesari "Muinaslood muusikas", mis käsitles meelelahutuslikus vormis popmuusika ajalugu ja mille ühes saates oli vaja esitada head rock'n'rol´li. See ongi jäänud Rock-Hotel'i põhisuunaks, kuigi on lindistatud ka eesti autorite originaalloomingut. Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli.
kostüüm - riietus massisuhtlusvahendid (ajakirjandus, raadio, kriitiline - arvustav, omapoolset arvamust si- televisioon) saldav meediapedagoog - meediaõppejõud kubrik - meeskonnaruum laevas mekkima - maitsma kukkur - rahakott melanhoolik - kurvameelne inimtüüp kultussari - tuntud ja hinnatud saatesari mentool - piparmündikamper, kura - vasak piparmündilõhnaga kristalne aine kuraditosin - arv 13 mess - suur laat (nt raamatumess) kurjam - paharet metroo - allmaaraudtee kurseeriv - kindlal liinil sõitev miljard - 1000 miljonit ehk 1 000 000 000 kuväär - kirjaümbrik modernne - moodne, ajakohane
ning pakub ideid seoses sündiva lapsega. Beebi - Ajakiri, mis on suunatud äsja sünnitanud naistele, kuid valmistab ette ka peatselt emaks saavaid naisi. Nõuanded vastsündinuga tegelemiseks, beebide harjumused ja tervishoid, nende arendamine ning õpetamine. Tähelepanu pööratakse ka värsketele isadele. Audio-visuaalne meedia: Televisioonis näidatavate eestikeelsete saadete hulgas ei leidunud kahjuks ühtegi lapseootel naistele suunatud saadet. Üks saade, mis siia sobinuks, oli ETV saatesari ,,Pereelu". See rääkis pereelu erinevatest etappidest, sealhulgas sellistest teemadest nagu perekond, lapse sünd, üksikemad ja lapsed eelmistest abieludest (Homme... 2010). Kuna sari koosnes vaid 18-st osast, siis antud hetkel seda enam ei näidata. Veebikeskkonnad: Lapseootel naistele suunatud veebilehti on kokku kakskümmend. Kaheksa neist on mõeldud pigem kõikidele naistele (Blablabla.ee, Buduaar, Delfi Naistekas, Eeva.ee, Ilumaailm, Kirss.net, Naisteleht
Kuulsaid naisi" 17. juulil 2009.a. esitleti Tallinna Botaanikaaias roosikasvataja Mart Ojasalu aretanud roosisorti `Marie Under`. Septembris 2010 avati Rahvusraamatukogu ette rajatud Marie Underile pühendatud mälestusmärk. Marie Under on rahvusvaheliselt tuntuim ja tõlgituim Eesti luuletaja, keda on esitatud korduvalt Nobeli preemia kandidaadiks. 11 KASUTATUD MATERJALID: 1. ETV saatesari "Tuntud eestlased. Marie Under" 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under 3. Siuru Printsessi tegelik elu - Eesti Ekspress, 21. detsember 2009 4. HINGESTHINGE - LUULE - Marie Under http://hingetugi.onepagefree.com/?id=12609 5. http://www.kirmus.ee/erni/autor/eesti_fr.html 6. http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=15 7. http://www.post.ee/?id=1595&prod_id=636 PILDIMATERJAL: Autor: Ants Laikmaa Marie Under, 1899
ümber Tallinna Saksa Gümnaasiumiks, kus ta õppis saksa keele süvaklassis, kuid kahjuks jäi kool bändi tõttu pooleli. Kooli ajal oli Lenna lisaks heale lauluoskusele tuntud ka kui hea sportlane, kes kuulus korvpallinaiskonda, osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Kui Lenna sai nelja aastaseks, hakkas ta käima ETV laulukooris, tänu sellele hakkas Lenna käima paljudel lauluvõistlustel, kus ta pani ka mitmed kohad kinni. Aastal 2002 alustas TV3's uus saatesari "Fizz Superstar" kus Lenna tuli 15 parima laulja sekka, tänu sellele ta jäi silma TopTen'i produtsentidele. Lenna soovis juba lapsena lauljaks saada: ''Aga mulle meeldis igasuguseid asju teha, peaasi, et ei pidanud paigal istuma. Meeldis laulda, loomadega tegeleda ja nende eest hoolitseda, igasuguseid mänge mängida õues jne.'' Muusika on Lennale peaaegu elu, ilma selleta ta olla ei saa. Tema bänd Vanilla Ninja on kuulus üle Euroopa
elukeskkonna kohta. Kuid siiski: 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Eesti rahvale ongi kristlaste põhiliseks väljundiks olnud Eesti Raadio ja Eesti Televisioon. Eesti Televisioonis on jätkunud pühapäeviti saatesari "Ajalik ja ajatu", kus esinevad EKN-i liikmeskirikute vaimulikud. Kristlikel pühadel ja vabariigi tähtpäevadel on toimunud jumalateenistuste ülekanded Eesti Televisioonis ja Eesti Raadios. Valner Valme on kirjutanud "Postimehes": ...meediaväljundid on enamasti ära kasutatud kõrgel vaimsel tasemel, kuid siiski mõneti kitsilt. Avatus teistsuguste mõtteviisidega suhestumiseks leiab küll manifesteerimist, kuid neid teisi mõtteviise tajutakse siiski (paratamatult
“Viimne reliikvia”. Südamlikke ja psühho väärset tööd, vahendades ajaviidet ja uudiseid loogiliselt kaalukaid filme tegi Leida Laius nii Eestist kui mujalt maailmast viimast (“Ukuaru”, 1973, Veera Saare järgi; “Naerata esindas paraku peamiselt Nõukogude Liit (näit. ometi”, koos Arvo Ihoga, 1985 jt.). Õnnestunud saatesari “Piirist piirini”). Ametlike olid ka Kaljo Kiisa “Hullumeelsus” (1968) ja raadiokanalite kallutatud infot tasakaalustasid “Nipernaadi” (1983, August Gailiti järgi). 1970. mõningal määral raadiojaamade “Ameerika aastate lõpus ja 1980ndate alguses astus Hääl” “Vaba Euroopa” jt. eestikeelsed saated,
kui estraadi. 1960 aastatel jätkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nähtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile järgnes “C ollage”. 1960 aastate lõpupoole sai ülipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari “H orosk oop ”. Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie parimate stuudiomuusikute ja lauljate esituses. Tähtis koht 60- ndate aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontsertidel. Idee pärineb Arne Oidilt. 1970- ndatel sai biitmuusikast rockmuusika. Koolibändides alustanud pillimehed tahtsid teha midagi muud kui kopeerida lääne ansamblite lugusid. Peale oli kasvanud
annaabi.ee 
