Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapse vaatlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pudel, lutipudel, kaamera, kõhuli, keerab, karli, kõristi, imeb, jalgu, jalgadega, mänguasja, vahepeal, liiguta, paula, luks, arengupsühholoogia, põrandale, mänguasjade, keili, nutma, tuppa, suhu, õnnestu, suuga, kaane, seekord, huviga, suus, selili, hääled, jonnakas, liikuda, beebi, soph, stats, lapsevaatlus, vaatlusprotokoll, elutuba, elutuppa10.2014 Vaadeldava nimi: Madis Vanus: 6 kuud ja 7 päeva Eesmärk: Lapse füüsilise arengu analüüs Õde/Vend: 1 õde (4 aasta ja 10 - kuune) Sugu: Mees Vaatluse koht: Lapse kodu (elutuba) Vaatlussituatsioon: ema mängib lapsega Üldinfo: Laps sündis õigeaegselt (päev pärast eeldatavat tähtaega) ning kaalub praegu 8200g ning on 70cm pikk. Pea ümbermõõt on 43,8cm. Vaatlus: Mäng: ema mängib lapsega - 21 minutit (17.58 - 18.19) Laps lamab selili mängutekil ning siputab käte ja jalgadega. Ema ulatab lapsele tema lemmikmänguasja (punane kummist rõngas, läbimõõduga 7cm) ning laps haarab iseseisvalt selle järgi. Samaaegselt toob laps ka jalad käte juurde nagu prooviks haarata nii käte kui jalgadega. Madis võtab mänguasjast mõlema käega kinni ning samal ajal üritab varvastega seda tõmmata. Seejärel asetab jalad maha ning paneb mänguasja suhu (ema kommenteeris pärast vaatlust, et see on üks tema lemmiktegevustest). Mänguasja käes hoides keerutab ta
Tartu Ülikool Eripedagoogika LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS Arengupsühholoogia kodutöö Tartu 2011 Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas Last vaatlesid: Antud protokolli koostaja ja analüüsija Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem kohanud), naissoost isik (,,tudeng 2" - pole last varem kohanud), meessoost isik (,,tudeng 3" - pole last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan, laud, tool, mänguasjade kast, koduloom jänese puur. Situatsioon: Ema on just tulnud lapsega jalutamast, kus laps oli jalutamise ajal vankris ning magas osa jalutamise ajast. Ema tõi lapse ise korterisse, eemaldas lapse õues olemi
Ta nutab, seisab ja tammub voodis. Ema tõuseb, ulatab piimapudeli. L on istulikil, ütleb: "mõmmile ka." Seejärel asetab pudeli mängulooma kõrvale. Ema paneb L pea padjale ja tõmbab teki peale. Järgneb vaikus. Äkitselt kostub: "emme?" Ema tuleb ja teeb pai. L haarab 1 mängukaru kõrvalt piimapudeli, sööb natuke ja samal ajal siputab jalgadega õhus. Jalad ja käsi koos pudeliga vajuvad. L jääb magama. Kell on 13.48. Vaatlus kestis 48 minutit. Lapse kohta saadud info: 1) kõne: 48 minuti jooksul kasutas umbes 15 erinevat sõna, kuid sõnade kasutus ei olnud alati õige, näiteks ajas segamini lamba ja lehma. Oskas verbaliseerida seda, mis toimub välismaailmas, oskas mingil määral ka sõnastada oma soove ja tahtmisi(,,õpa", ,,ei tee"). Kasutas enamasti ühesõnalisi väljendeid, nimisõnu. Kõne
pereliikmete hääli ja nägusi ning reageerib neile pea pööramisega. Laps hakkab koogama, naeratama ja väljendab muul moel oma emotsioone (Väikelapse areng 2-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KOLMANDAL ELUKUUL Kolmekuuselt oskab laps selili olles hoida pead keskjoonel, kui pea on suunatud kas vasakule või paremale poole. Kõhuli olles tõstab rindkeret, toetudes kindlalt küünarvartele. Laps üritab haarata esemeid. Laps siputab energiliselt käsi ja jalgu. Naerab ja häälitseb ning näitab muul viisil oma emotsioone (Väikelapse areng 3-kuune. 25.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG NELJANDAL ELUKUUL Nelja kuune laps oskab pöörata end seljalt küljele, seda mõlemas suunas. Hoiab mänguasja käes ja püüab haarata käeulatuses olevat mänguasja, paneb asju suhu. Laps oskab pead pöörata hääle suunas ning naerab lakkamatult. Kõhuli olles toetub kindlalt küünarvartele (Väikelapse areng 4-kuune. 25.09.2011).
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Anni 23 kuud, tüdruk Vaatluse koht: lapse kodus Vaaluse aeg: teisipäev, 16 november, vahemik 15.00-16.10 Situatsioon: laps tõuseb lõunaunest ning tuleb emaga kööki Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat". Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise samal aja
Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahtiühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega. Seepärast on esimene põhimõte: ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli. Valvake iga vööd, ketti või mänguasja, mida ta võib kaela panna. Niipea kui ta keerab, võib see ta üles puua. Väikesed mänguasjad, kommid, tabletid ja kõik mud väikesed asjad on vaja panna väljaspoole lapse käeulatust. Beebi võib need hingamisteedesse tõmmata või alla neelata ja mürgituse saada. Mida noorem on imik, seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldus (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib sattuda hingamisteedesse
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele Muinasjutt „Lumeeit“ Vendade Grimmide järgi Näidend III vaatuses Tegelased: võõrasema kukk võõrasema tütar lumeeit võõrastütar õunapuu(d) leivapätsid lumehelbed I VAATUS Toas on võõrasema oma tütrega ja võõrastütrega.Võõrasema seisab keset tuba. Võõrasema tütar sööb kuivikuid ahju peal. Võõrastütar astub tuppa. Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas sul on juba toad koristatud? Võõrastütar:(rõõmsalt) Jah, ema. Kas ma tohin oma nukuga nüüd mängida? Võõrasema: Mis jutt see on, sa pole ju veel vett toonud. Mängimiseks pole aega. Võõrastütar: (kohkunult näitab k
Võib-olla tahab ta puhata või mängida mõnda teist mängu. KÕRISTIMÄNG · Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi. · Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks: "Kõrra-kõrra kõrinal, vurra-vurra vurinal." · Kui oled kindel, et laps jälgib kõristit, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu. · Liigu kõristit raputades toas ringi ning jälgi, kas laps keerab pea heli suunas. · Anna kõristi lapsele ja korda laulu. · Imikud armastavad laulmist. Rääkima õppides üritavad nad kuuldud hääli imiteerida. 11 UURINGUTE ANDMETEL areneb väikelapse aju tänu tagasisidele ümbruskonnast. Aju täiustub saadud kogemuste kaudu. Pildi ja heli kombinatsioon aitab imikul seoseid luua. TEGEVUSE JÄLGIMINE · Imiku nägemise ja kuulmise arendamiseks tee erinevaid näoilmeid ja häälitsusi. · Mõned ideed:
ANN Mine oma poole peale tagasi. FELIX Ann, kallis. ANN Oma koha peale. FELIX Ma ei saa sinust aru. ANN Väga hea, siis on muutust juba näha. Ann kustutab tule. FELIX Millest sa räägid? ANN Maga! Felix niheleb. 8 FELIX Teeks ikkagi mõned võileivad? Vorsti ja ketsupiga. Ainult ühed... Ann keerab selja. KOLMAS Ann karjatab kõrvaltoast nagu oleks mõrva pealt näinud. FELIX Tere hommikust, kallis! ANN Felix?!? FELIX See kõik on ajutine. Ann ilmub elutuppa teki sisse mähitult. ANN Mis siin toimub? FELIX Avarii. ANN Mis juhtus? FELIX Midagi põles läbi. ANN Ah? FELIX Põles. Kärssas. Kõrbes. Igatahes ei tööta enam. ANN Mis saab siis? FELIX Ma vaatan.
toksima hakkas. Tõusis harjaga püsi, kuid ema pani lapse potile tagasi ja andis lusikaga putru. Tegu oli väikese mänguharjaga, millega suurem vend varem põrandat pühkinud on ja sel korral püüdis Enrik venda imiteerida ja näidata, mida selle harjaga teha tuleb. Laps jälle tõuseb püsti ja ema paneb ta potile tagasi istuma, laps aga tõuseb uuesti püsti ning seejärel annab ema järele, kuid üritab Enrikut söögitoolile panna. Enrik hakkab päris tugevasti jonnima ja hoiab jalgu sirgu ning kõhtu punnis. Ema tõstab ta maha ja laseb lapse kõndima. Laps hakkas vastu, kuna ta tahtis näidata tegutsemist harjaga, kuid ema takistas seda, kuid kui ta rahule jäeti unustas ta harja sootuks ning asus muude asjade kallale, mis tema tähelepanu köitsid. Laps on kohe tasa ja rahulik, näeb söögilaual hurmaad ja võtab selle kätte. Kõnnib ja lutsutab kättesaadud hurmaad. Laps suudab teha samal ajal kaht asja, kõndida ja süüa ja ümbritsevat jälgida
J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda david copperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Nii on lapsepõlv üheks võtmeks, mille abil tõlgendada loos toimuvat, samuti võib arvata, et nimi Caulfield on tuletatud Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne hinne on tal kirjanduses, ta on kirjanduslikult andekas nagu paljud teised Salingeri tegelased). Kuna Holden ei julge aga enne ametlikku koolivaheaja algust koju minna, elab ta hotellis ja seikleb kolm päeva ta
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. S
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju.
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öe
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatu
Punctum!'' Henry de Percy naib, nagu kästus, Shrewsbury krahvi tütre Jane'i. Anne Boleyn ei unusta kardinali intriigi oma esiemese armastuse vastu kunagi. Kogu asi näib olevat lordkantsleri väike kättemaks Thomas Boleynile, kes tema meelest on muutunud liiga mõjukaks ja ülbeks. 4 Anne Boleynile antakse seejärel korraldus õukonnast viivitamatult lahkuda. Aga enne, kui kuningaloss Anne'i silmist kaob, keerab ta veel korraks ringi. '' Kui kunagi peaks olema minu võimuses,'' purskub kuueteistaastase tüdruku suust, ''siis lasen kardinalil sama palju kannatada kui tema praegu minul!'' Catherine ja Henry Nad abiellusid, pidid abielluma, sest ühe riigi kasu tahtis omandada lisaks teise eeliseid. Kuid nähtavasti oli neil kahel õnne. Nad meeldisid teineteisele. Kuus aastat vanemale, kahekümnendate aastate keskel olevale naisele meeldib see kukelik,
Oskused 22.-24. elukuul · Püsib kiikudes hästi tasakaalus · Tunneb täpselt ära igapäevase objekte. · Katsetab mitmesuguseid sõnakombinatsioone. · Katsetab mitmesuguseid sõnakombinatsioone. · Saab hakkama enamiku häälte väljaütlemisega, kuid vahel mõned konsonandid segamini või hääleb neid valesti. · Vaatab mitu minutit raamatut, uurides iga pilti ja osutades huvi äratavatele kujutistele, keerab ise lehti. · Püüab enda riietamisel ja lahtiriietamisel järjest rohkem osaleda. · Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt pintsetina, haarates niiviisi väikesi objekte. · Võtab sinu käest esemeid vastu ja ulatab sulle tagasi. · Teeb lihtsate muusikariistadega (trumm ja tamburiin) järjest rütmilisemaid helisid. · Nimetab õigesti oma põhilised kehaosad. · Kuulab huviga, kuidas teised inimesed omavahel vestlevad.
jalgu trampida, näppudega peopesale koputada, kingaservi kokku taguda, punni puhutud põski plaksuga tühjaks lüüa, lahtise või kinnise suuga keelega laksutada. Et laps saaks oma kehaga rütmi jäljendada, võib alustada ükskõik millise heliga neist. Alguses kasutada lühikeste pausidega lihtsat rütmi, hiljem võib tasapisi üle minna vahelduvatele rütmidele. Kui laps juba suudab jäljendada rütmi ühe kehaosaga, võib algust teha segarütmidega. Näiteks kaks korda jalgadega vastu maad lüüa ja üks kord käsi plaksutada, kaks korda plaksutada ja siis reisi patsutada jne. Lauludele kaasa plaksutamiseks valige laulud, mida laps hästi tunneb. Nelja-aastaselt suudab laps juba "lugeda" rütme, mis tema jaoks on üles kirjutatud. Pika hääliku märkimiseks kasutage pikka ja lühikese noodi märkimiseks lühikest joont. ÄMBI-KÄMBI ÄMBLIK Seda laulumängu saab mängida autos või kõrvuti diivanil istudes. Ämbi-kämbi ämblik ronib mööda puud,
võrrelda lapsi omavahel. Vastsündinu kõige vabam asend on selili lamamine, mis võimaldab tal vabalt oma jalgu ja käsi liigutada. Lisaks peaks tema vaatevälja asetama mänguasju, mis stimuleerib tema püüdlusi liigutada. Kuid imik tüdineb kiiresti ning selle tõttu peaks mitmekesistama mänguasjade valikuid ning vahetama ka mänguasjade asukohti, mis aitab imikul kasutada erinevaid lihaseid. Lisaks meeldib beebile lamada kõhuli. Selles asendis püüab ta loomupäraselt pead tõsta, et näha ümbritsevat. Neljanda ja kuuenda kuu vahel täiustuvad lastel liikumis ja tasakaalutunne. Sellel ajal tekib lapsel enesekindlus teha erinevaid tegevusi ning kui ta on võimeline juba istuma on talle kättesaadav palju suurem mänguasjade ja tegevuste valik. Nendel kuudel oleksid suureks kasuks selja, rindkere, kaela lihaste harjutuste tegemine, kuid mitte kunagi ei tohi neid teha vastu tema tahtmist
Nagu ma ütlesin juba... Ma pole vihane.´´ ´´Pole ime, et sa oled karate meeskonna kapten...´´ pomiseb Jim omaette. Kool Kõik jalutavad oma sinistes koolivormides kooli poole. Nende hulgas on ka Jim ja Ann. Seal lähedal on jalgpalliväljak, kus poisid jalgpalli mängisid ja kogematta pääses pall minema ja kukkus Jimmi jalge lähedale. Ta tõstis palli jalgadega ülesse ning virutas selle tugevasti mööda väravavahti väravasse ilma, et ta oleks eriti liigutadagi suutnud. Ann kõnetab Jimmi hämmastusega ´´ Kui sa ei oleks jalgpallimeeskonnast lahkunud oleksid sa olnud kangelane rahvusvahelisesmeeskonnas juba.´´ Jim pöörab ümber ja vastab´´Ma ainult mängin jalgpalli füüsilise harjutuse jaoks mis on vajalik detektiivile...Täpselt nagu Holms---tema armastas vehklemist.´´ ´´See on ainult jutus´´vastab Ann ´´Aga..
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. Victor Hugo Victor hu
suguseltsis pole ükski karvane, sellepärast oleme kõik vaesed, temast pidi saama aga rikas mees. Kuid ei saand. Vahepeal läks jutt teistele rikastele meestele ja Tõnu rääkis kuidas Jaan Mäeküla piimad poolmuidu endale sai, osalt sellepärast et ta elab mõisale kõige lähemal. Seitsmes peatükk: Järgnevad nõutusepäevad ja jälle lootusepäevad ja vahel sekka päevad, mil Prillup kontori poole teel on, et saksale oma ,,ei" viia ja kõigele lõpp teha. Aga ta keerab ümber, kord ligemalt, kord kaugemalt, kord otse kontori ukse eest, ja kui ta teda väljas näeb, võimaluse palgel temaga nelja silma all kokku puutuda, siis põikab kõrvale kas või viimasel pilgul. Ta ihkab, et teda kutsutaks, sealtsamast aga kardab kutset ja tunneb tänu, et temaga nii kannatlik ollakse. Ta loodab ja ühtlasi muretseb, et asi on ehk juba ununenud. Kuid ei, kui nad kohtusid uuris Kremer miks siiamaani vastust pole ja noomis Tõnu, et ta
Arengupsühholoogia tekkepõhjused: evolutsiooniidee, eriti tuli sisse koos psüühika uuringu arenguga, üldpsühholoogia seaduspärasustest ei piisanud arengupsühholoogia arenguks, praktilised vajadused, mida ühisk tingis (hariduse vajadus), tekkisid vajadused medistsiini osas, pedagoogika, psühhopatoloogia. Alguse sai sellest, et hakkas tekkima tööstusrevolutsioon. PSP 6010 Arengupsühholoogia lisamaterjal Lapse arengu näitajad elukuude kaupa 1.kuu Kõhuli olles keerab ja tõstab pisut pead (1-2 kuu) Hoiab istuli tõstetuna pead (1-2 kuu) Häälitseb Sümmeetrilised liigutused (1-3 kuu) Naeratab spontaanselt (1-1,5 kuu) 2.kuu Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu) Oskab haarata ühe käega teist kätt (2-4 kuu) Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu) Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu) Koogab (2-4 kuu) Vastab naeratusele (2-3 kuu) Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu) 3. kuu Kõhuli olles tõstab rindkeret (2-5 kuu)
mälestus." · Tööd rügati teha nii, et veri küünte alt väljas. · Mats juurdeles selle üle, kellele talu pärandada. Kas Karlile, kes ilmub tallu ainult südasuvel patseerima või Jürile või Taavetile? Vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine. Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõttamineku kutse · Mats pidas tähtsaks ka haridust, seepärast saatisgi ta Karli linna õppima. · Mats oli ehitanud kõik hooned: lauda, aida, keldri, vankrikuuri, kemmergu.Ta puhus nendesse küngastesse, rügas ja ehitas, maksis võlgu ja võttis uusigi. Ta oli kolmkümmend aastat vabaks ostetud talu peremees. Keegi ei võta mütsi ta ees maha, tema ei võta ka teiste ees, sest see aeg on möödas, kus paruni ees käidi kõverdi, külg ees, müts pihus ja kaabiti kintsu. Talud olid nüüd päriseks ostetud.
Muudkui - esimesed jalad olevat tal lühemad kui tagumised. Inimese käed ju ka lühemad kui jalad. Enam inimesi koguneb kuulatama. KESKEALINE MEES. Puha ebausk! I POISS. Ebausk jah! Kuidas nüüd inimene ennast vahel hundiks ja jälle inimeseks muuta saab! VANA NAINE. Kus ta's ebausk on? Va Räägu Rein Pära-külas, kätt ega jalga ei viitsi liigutada, põllulapikesed sööti jäänud, nälg igal pool silmaga näha, loomad ära lõppenud, kevadel ei jõua jalgu alla võtta, kantakse teisi inimeste vahel laudast välja, aga - peremees? Peremees paks ja punane nagu puik, veri näost välja tulemas. Kõik ilma inimesed teavad, et ta libahundiks käib ja et kõik see ramm murtud lammaste soojast verest tuleb! KESKEALINE MEES. Hull jutt puha! VANA NAINE (nagu enne). Hull jutt? Kui sulase ka libahunti tegema välja õpetas? Vana Rein ei jõudnud teopäevi ära teha, kui siis pandi mõisa poolt
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk, Karina, sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, Anarile. Anaril avastati aasta tagasi raske haigus ning vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks doonoriks tema, Karina. Olles Tartu bussis, mõtleb ta terve tee, et kuidas ta lasi oma vanematel end ära rääkida ning doonoriks olemiseks kirjaliku nõusoleku andis. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime et ta ei peaks operatsioonile minema, sest ta kardab. Temaga samas bussis sõidab Tartusse ka Pärt. Pärt istub Karina taga ning tõmbab ninaga õhku, et tunda Karina lõhna. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asfaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma
Idioot Idioot: Raamatu pea tegelane on vürst Lev Mõskin. Romaani kallal töötades rõhutas Dostojevski, et tema raamatu kangelaseks saab ,,täiuslik positiivne" inimene , kes pole ainult oma väärtuste kandja vaid viib positiivset ideed ka ellu. Raamatu pealkiri on ka tähendusrikas Raamatus oli Vürst teiste silmis loll, kuid raamatu pealkiri ,,Idioot" oli mõeldud just kaastegelaste kohta. Vürst oli küll tõesti raskesti haige, (Dostojevski oli end oma tegelasega omistanud dostojevskil oli sama haigus), kuid ta oli pikkaaega olnud sveitsis taastusravil ja lõpuks sealt paranedes tagasi tulnud ja valmis uuesti ellu astuma. Kokkuvõte: 1osa. Sündmuste kulg on seotud vürst Mõskini eluga Venemaal.Viibinud lapsepõlvest saadik kodumaalt eemalt, tahab vürst kirglikult osaleda ühiskonna elus, läheneda inimestele, teha midagi nende hüveks. Ta jälgib pingsalt talle tundmatut elu, milles on vähe heledaid toone, kuid ei kaota usku inime
HIRMUS ANTS Sellepärast see vene Hitler sinna lähebki. Hitleri raisa ma tapaks maha. HEESKA Ta pidi ju surnud olema. PIKK FELIX Ei ole. Mul vend Argentiinast helistas. Oli näinud teda raamatukogu ees. Naeris ja sõi vorsti. HEESKA Vend või? PIKK FELIX Hitler. HIRMUS ANTS Ei tea, ei tea. PIKK FELIX Mida? HIRMUS ANTS Mis sest asjast saab? Õde jõuab jalgrattaga kohale. Ta on täiesti endast väljas. Ei suuda õieti rääkidagi. Annab mingid asjad. Siis keerab ratta ventiili lahti ja hingab sortsu sealt pahisevat õhku. ANTS Ettevaatlikult! Ära raiska! HEESKA No mis sa seal nüüd hingad? Kummiliimi lõhna või? ÕDE Ei. Siin kummides on vabariigiaegne õhk. Vaba Eesti õhk. See on veel enne siia pandud, kui venelased meid vabastasid. Lahkub HEESKA Kuidas sul õde elab? HIRMUS ANTS Nägid ise. Hingab veel HEESKA Noh? 5 HIRMUS ANTS
Lk 68) A. Kumpas "Kus on?" Kus on lapse ninakene? Nina, näe, on siin. Nina, näe, on siin. Kus on lapse põsekesed? Põsed, näe, on siin. ... kulmukesed ... õlakesed ... põlvekesed ... silmakesed ... kõrvakesed jne. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 24) 25 Õpetajaraamat T. Mee "Vaata, mis mul on!" Vaata, mul on käsi kaks, nendega teen pliks ja plaks. Vaata, jalgu on ka kaks, nendega teen tips ja taps. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 38) L. Verlin "Koputamise laul" Kopp-kopp-kopp, sõrmekene koputab. Kopp-kopp, kopp-kopp-kopp, teine teda abistab. Kui on tarvis, appi ruttab kolmas sõrm ja kaasa võtab neljanda, viies pealt jääb vaatama. (Laule mudilastele. Kirjastus "Muusika" 2001. Lk 4) Laste laulumäng "Pimesikk" Pimesikk, nüüd tule siia, kõiki meid sa kinni püüa! Mis mu nimi, mõista sa,
lastele. Aga eesmärk oli temaarust saavutatav ükskõik, mis vahenditega. Tõde ja õigust kätistletud kui rahvuseepos, elujõulisuse sümbol - andreses midagi, mis on meid siia toonud. Kinnised, omaasja ajavad, rügavad, omaette. Ürgeestlases enam tõtt kui me endale tunnistada tahame. Monumentaalne karakter monumentaalsus kaotab inimlikud mõõtmed ja läheb müüdiliseks, monumentaalseks. Inimlik pool hakkab kaduma. Läheb ja keerab sood ja kraavid pahupidi. Töö monomaaniline türann jäägitult tööle põhendumine, inimesi ei pane tähele vaid töö. Arvab et sellest võib kasulõigata mingi põlvkond, aga inimesed rohkem kannatasid sellepärast. Peaaru juures saaks kasutada ka väiteid: oli despoot kui oli purjus monumentaalne kõik mis teeb on õige. Kadeduse uss. Ärapanemine. Ideaaliks oli kogu vargamäe endale saamine, aga ei kasutanu positiivseid vahendeid. Saamine saamise nimel.
annaabi.ee 
