Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Kui lühiaegsel koormusel laktaat akumuleerub lihasrakus, siis kestval vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel. Laktaat annab spordis teavet treeningkoormuse, koormustsoonide, treeningvahendite ja koormuse intensiivsuse kohta.
Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaalne laktaadi produktsioon, mida tuntakse puhkeoleku laktaadina 0,8 mmooli/l (0,5 1,5). Laktaat Intensiivsel lihastööl, 70% maksimaalsest hapnikutarbimisest, tekib lihastes laktaat, mis seejärel imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Viga laktaadi mõõtmisel on 5 15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l väärtustel. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide
endas, nt bioloogiline, osmootne ja mehaaniline hemolüüs ka. VERE REAKTSIOON Ph- tase vaata vihikust!!!!!!! 7,35-7,45 Ph taset tuleb hoida normi vahemikus, nihkeid aluselises suunas-alkaloos, happelises-atsidoos Kuidas ph-d püsivana hoida? 1)Kõige kiirem säilitamise mehhanism on hingamine. Nt tugeva füüsilise koormuse korral toimub lihastes anaeroobne glükolüüs ja tekib palju laktaati (piimhape). Veri muutub happelisemaks (H+ tõus). See stimuleerib hingamiskeskust piklikajus ja inimene hakkab kiiremini ja sügavamalt hingama ja kopsude kaudu rohkem CO2-te ära andma. Normaliseerub vere pH. Minutiventilatsioon on hingamissagedus minutis korrutada hingamismahuga. Liiga intensiivse hingamisega tekitatakse alkaloos ja see pidurdab hingamiskeskust. 2) Neerude regulatsiooni kaudu aeglasem viis, alkoloosi/atsidoosi korral suureneb kas
• lahustuna kehavedelikus toob kaasa ioonide tõusu ehk happelisemaks muutumise • Gaas väljutatakse kopsudega • Valgud metaboliseeritakse põhiliselt glutamaadiks , millest töödeldakse neerudes ning maksas ammoniaagiks ja uureaks. Anaeroobne rakuhingamine • Hapniku puuduses katavad lühiajaliselt koe energiavajadusi ATP-sse ja kreatiinfosfaati salvestatud energia ning anaeroobne glükolüüs. • Lühiajaliselt sellepärast, et suuremas koguses moodustunud laktaati ei suudeta kiirelt rakust eemaldada ega maksas, neerudes ja müokardis lammutada. • Laktaadi kontsentratsiooni tõus = mitterespiratoorne atsidoos. • Kui intratsellulaarne pH langeb alla normaalse taseme käivituvad suure ainevahetuse muutused. Bikarbonaadi tagasiimendumine • Bikarbonaadi tagasiimendumist soodustab vesinikioonide pumpamine distaalsesse torru. • Tänu pH langusele tekib bikarbonaadist CO2 ja vesi. CO2 difundeerub tubulaar
26.Miks on vastupidavusala sportlasele soodne hea verevarustus lihases? Hapniku transport toimub efektiivsemalt 27.Missugune lihakiudude kompositsioon on kasulik kiirusala sportlasele? Rohkem glükolüütilisis ja oksüdatiiv-glükolüütilisi lihaskiude 28.liikumisvaeguse puhul lihas atrofeerub. 29.Max intents ei saa kaua töötada, sest see on anaeroobses faasis ja need energiavarud on piiratud. anaeroobse tööga hakkab kujuma laktaati mis ei lase edasitöötada 30.Kõõluse- ja kõhrevigastused paranevad aeglaselt, sest seal on halb verevarustus. 31.Tugeva treeningu mõjul suureneb plasma maht rohkem ja vere hemoglobiinisisaldus väheneb- sportlase aneemia. Enamasti rauavaegusaneemia. 32.Lapse lihases ei saa elastusenergiat ära kasutada, sest sidekoelised osad pole veel välja arenenud. 33.Tippsportlase on vastuvõtlik haigustele, sest nende immuunsüsteem on nõrgenenud. 34
SV. Rohke rakukestaainete sisaldus ratsioonis põhjustab tärklise madalat seeduvust ja mittetäieliku proteiinide seedet – seostuvad pektiini ja tselluloosiga. Hobusel mood. vajaminev energia 75% jämesooles toodetud VFA-st. Siiski, kui väga palju VFA-d toodetakse, pole see ka hea. See on vaja neutraliseerida bikarbonaatidega (tuleb pankreaselt, niudesoolelt, jämesoolelt), kuid kui väga palju VFA-d on, siis see ka ei aita – pH langeb ja mikroorganismid surevad, aga laktaati sünteesivad bakterid jäävad ellu – laktaat kahjustab epiteeli. Bakterite N vajadus: verest transporditakse uurea jämesoole valendikku ja proteiinid, mis jäid peensooles seedumata – vaja proteiini sünteesivatele bakteritele. See proteiin ei imendu. Koprofaagia esineb jänestel, rottidel – söövad väljaheiteid, saab mikroorganismidelt proteiine ja vitamiine. Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape. Bakterid sünteesivad vitamiin K
energiat vaja, hapniku kontsentratsioon väike, mistõttu liigubki veres olev hapnik just sinna (difusiooni teel)). AEROOBNE GLÜKOLÜÜS glükoosi täielikuks lagundamiseks vajalik just see keskkond(areoobne). Nt närvirakud toimivad ainult aeroobsetes tingimustes. Lipiide saab energiaks kasutada ainult aeroobses keskkonnas, seetõttu on aeroobses keskkonnas lipiidide ajakulukas. ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS anaeroobsetes tingimustes tekib piimhapet (laktaati) ning moodustub 2 ATP molekuli. (Laktaadi viimine verre (happeline) viib vere pH tasakaalust välja). Laktaadi lagundajad: 50% maks, 30% mittekoormatud lihased, 10% süda, 10% neerud. (Protsessid, mis toimuvad mitokondri membraanide peal:) GLÜKOLÜÜS(tsütoplasmas)---------> TSITRAADITSÜKKEL(mitokondri maatriksis)--------- >OKSFOSFORÜÜLIMINE(mitokondri kristadel)
tootmises · Peab teadma, et D(-) piimhappe ei metaboliseerita inimestel ja seda ei tohi kasutada lapse ja noorte ratsioonis. · Homofermentatiivsed ja heterofermentatiivsed · Homofermentatiivsed : Pediococcus,Streptococcus, Lactococcus ja mõned Lactobacillused toodavad piimhappet olulisena lõpp- pruduktina glükoosi fermenteerimisel. · Heterofermentatiivsed : Weisella ja perekonda Leuconostoc ja mõned piimhappebakterid toodavad võrdseid koguseid laktaati, CO2 ja etanooli glükoosist . Antibioosi mehhanism piimhappebakterite abil · Antibioos organismide, mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism. · Spetsiifilised antimikroobsed mehhanismid, mis kasutavad piimhappebakterid toidu bioloogilistel säilivusel sisaldavad orgaaniliste hapete,
sellega esile inaktiivse ensüümi transformeerumise aktiivseks vormiks Ensüümimolekulide arvu muutmisega rakus nende sünteesi stimuleerides. Substraatide kättesaadavuse muutmisega ensüümimolekulidele nt rakumembraani läbitavuse muutmise kaudu. Hormoonide toimemehhanismid. Õp 103-108 Ainevahetusrajad Glükolüüs Glükolüüs on glükoosi anaeroobse lagundamise protsess, mille tulemusel ühest glükoosi molekulist tekib kaks molekule laktaati. Iga glükoosi lagundamise käigus vabaneb energia, mille arvelt toodetakse 2 molekuli ATP-d. Kokkuvõtlikult: GLÜKOOS + 2ADP + 2P ->2 LAKTAAT + 2H + + 2ATP Glükolüüsi käigus vabaneb vaid 7% energiast ning sellest 60% kasutatakse vaid ATP sünteesiks. Glükolüüsi protsessis võib eristada üldistatult peamiselt kahte staadiumit. Esiteks glükoosi fosforüülimine glükoos-6 fosfaadiks ning jagunemine kaheks nii et tekib kaks molekuli glütseeraldehüüd-3-fosfaati
arvel rasvhapete, aminohapete ja glükogeeni süntees ning nende kataboolne oksüdatsioon energia saamise eesmärgil. Glükoosi oksüdatsiooni esimene etapp kannab glükolüüsi nime. Glükoos on protsess, kus glükoos oksüdeeritakse püruvaadiks. Hapniku puudusel, näiteks lihastes intensiivse füüsilise koormuse korral, konverteeritakse tekkinud püruvaat laktaadiks ja summaarselt nimetatakse seda protsessi ka anaeroobseks glükolüüsiks. Aeroobsetes tingimustes laktaati kudedes ei moodustu, sest püruvaadist tekib atsetüül-CoA ja NADH regenereerimiseks kasutatakse hingamisahelat. Glükoosi oksüdatsioonil vabanev energia. Aeroobse glükolüüsi protsessis esmalt tarbitakse 2 ATPd glükoosi aktivatsiooniks, hilisemates staadiumites produtseeritakse 4 ATPd ja 2 NADHd. Summaarselt tekib seega 1 mooli glükoosi konverteerimisel 2 mooliks püruvaadiks 2 mooli ATPd ja 2 mooli NADH. Glc + 2ADP + 2NAD+ + 2Pi => 2Püruvaat + 2ATP + 2NADH + 2H+
Aeroobne energiatootmine: SV- intensiivsuse kasvades Rasvad- madalal intensiivsusel 7 Aeroobsete protsesside täielikuks töösse rakendumise ajaks 3-5 min Vajalik O2 piisav olemasolu Anaeroobne laktaatne Energia tootmine süsivesikutest- piimhappe kuhjumine Anaeroobne alaktaatne Energiaallikaks on kreatiinfosfaat Võimalik töötada väga kõrge intensiivsusega kuid lühidalt (8sek.) Laktaati ei teki Maksimaalne hapnikutarbimine Näitab maksimaalset hapniku hulka, mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama absoluutnäitaja L/min suhteline näitaja ml/min/kg Oluline füsioloogiline eeldus! 40-50% ulatuses geneetiliselt määratletud Limiteeritud järgmiste füsioloogiliste näitajate poolest: SLS südamelöögimaht vere hemoglobiinisisaldus
Mõningane piimhappebakterite tegevus on soovitav, sest osad pärmid võivad tekitada gaasi-,,taskuid". Kui soola kontsentratsioon on alla 8g NaCl/100ml ning puuduvad bakteriaalsed inhibiitorid, siis teevad soolvees olevad oliivid läbi naturaalse piimhappe kääritamise. Hoides pH 4,5 juures, välditakse riknemist põhjustavate bakterite arengut ning vähendatakse soola kontsentratsiooni 14g NaCl/100ml-lt 6g NaCl/100ml-ni. Piimhappebakterid kasutavad oliivides olevaid suhkruid, et toota laktaati, millega välditakse happelist keskkonda eelistavate enamasti Gram-negatiivsete bakterite ning kolivormsete bakterite kasvu. Madal soolalahus võimaldab vähendada ka oliivide soolasisaldust, et lõpptootes oliivi maitse poleks soolasuse poolt varjutatud. Starter-kultuuride kasutamine on oluline ka, et vältida saastumist Leuconostoc'i ja Lactobacillus bacteria poolt, kes tekitavad gaasi-,,taskuid". Kääritamisel esinevateks probleemideks on tekkivad gaasi-,,taskud" oliivide
2. 2 C ühend on Ac CoA, mis difundeerub mitokondrisse. 3. Krepsi tsükli (tsitraaditsükli ) ja hingamisahela koostöös viiakse glükoosi lagundamine lõpuni. Selle tulemusena tekib CO2 ja H2O. Nende 3 etapi tulemusena saadakse 38 ATP-d Vt. joonis Glükoneogenees .... glükoosi sünteesimine laktaadist. Toimub peamiselt maksas ja südamelihaskoes. Lihastes tekib glükolüüsi tulemusena laktaat (treenimata inimesel veidi kestvama pingutuse korral, sest lihas jääb O2 vaegusesse. Osa laktaati jääb lihasesse ja põhjustab lokaalse mürgituse). Enamus laktaadist kantakse verega maksa, kus toimub glükoneogenees. 2. FOTOSÜNTEES, SELLE OLEMUS JA TÄHTSUS Fotosüntees on taime rohelistes osades toimuv toitainete sünteesimise protsess. Fotosüntees toimub taimeraku sisemuses olevas kobedas põhikoes. Selle rakkudes on rohkesti kloroplaste. Kloroplastid sisaldavad valgustundlikku pigmenti - klorofülli. Kloroplastides
ribosomaalsed; mitteribosomaalsed; fragmenteeritud (pikk polüpeptiidne ahel inaktiivne. Proteaasiga tehakse lühemaks, mis siis omavad aktiivsust või ei oma.) 1.3 Ülesande järgi signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid. Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid antioksüdantsus pole toime suur, OH- radikaali püüdja puhverdusvõime eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks kelateeriv toime antiglükosüülimine glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet) 3. Glutatioon glutamaat-tsüsteiin-glütsiin · sisaldab inimkeha keskset aminohapet (glutamaat ehk glutamiinhape, Glu) · ebatavaline -peptiidside (isopeptiidside)
· Toimib nii: Kreatiin-Fosfaat loovutab energiarikka Fosfaadi (Pi) See liidetakse ADP + = ATP Vabaneb Kreatiin · Toidulisandina kreatiini kasutamise mõte on selle varusid rakus suurendada, et toetada max pingutust Protsessi asukoht raku plasmas Anaeroobne ATP taastoomine (2) · Glükolüüsi (glükoosi lagundamise) süsteem: ,,Halb": · Suudab energiat toota ca 3-4 minutit · Toodab piimhapet (laktaati) · Kasutab ainult glükoosi (ja glükogeeni) · Kulutab väga palju süsivesikuid (18 X rohkem kui aeroobne mehhanism), ühest glükoosi molekulist saab 2 ATP'd Hea: · Annab kiiresti suhteliselt palju energiat · Protsessi asukoht raku plasmas Aeroobne ATP taastoomine · Oksüdatiivne süsteem: ,,Halb": · Vajab hapnikku · Sõltub inimese O2 vastuvõtmise (tarbimise) võimest
sünteesivad B-vitamiine Sõltuvad täielikult looma poolt tarbitud söödast NB! Järsud muutused söödaratsioonis, vee puudumine, suukaudu manustatud antibiootikumid võivad mikroobide elutegevust ohustada Vatsa bakterid: Tsellulolüütilised lagundavad tselluloosi Hemitsellulolüütilised (lagundavad hemitselluloosi) Amülolüütilised (lagundavad tärklist) Proteolüütilised (lagundavad proteiine) Suhkrut kasutavad (kasutavad monosahhariide ja disahhariide) Hapet kasutavad (kasutavad laktaati, suktsinaati, malaati) Ammoniaagi tootjad Vitamiinide sünteesijad Metaani tootjad 26. Süsivesikute lõhustamine vatsas ja tekkivad produktid. Lahustuvad suhkrud lagundatakse kõige kiiremini, tärklis aeglasemalt Pektiin, tselluloos ja hemitselluloos (taime rakukesta materjalid, süsivesikud) fermenteeritakse tärklisest aeglasemalt Ligniin (ei ole süsivesik) vähendab tselluloosi seeduvust (hilissuvine hein!) Lagundamise lõpp-produktideks lenduvad rasvhapped ja CO2 27
mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2max- Maksimaalne hapniku hulk, mida organism on suuteline omastama. Mõõdetakse liitrit/minutis või milliliitrites/minutis/kilogrammi kohta(ml/min/kg) 15. Aeroobne ja anaeroobne lävi. Anaeroobne lävi on see, kui aeroobne lävi ei suuda enam kindlustada lihastööd ja töösse lülitub anaeroobne ainevahetus. Anaeroobne lävi vastab laktaadile 4 mmol/l. Anaeroobses faasis ei suuda organism enam laktaati piisavas koguses töödelda ning see kuhjub organismi. Aeroobne lävi- On aeroobne koormus, millele vastab laktaadi näitaja 2 mmol/l.
ensüümide aktiivsuse languse, mis olulisel määral raskendab lihastegevust (Landõr 2009). Mida suurem on koormuse intensiivsus, seda enam on koormuse katkestamise põhjuseks just ülehappesus. (Jalak, Lusmägi 2010) Anaeroobse alaktaatse mehhanismi puhul on energia allikaks KrP, millest ATP taastootmine toimub väga kiiresti. See mehhanism võimaldab töötada väga kõrgetel intensiivsustel, kuid väga lühikest aega. Antud mehhanismil laktaati jääkproduktina ei teki, kuid kuna selliste kõrgete intensiivsuste kasutamisel on ka anaeroobsel laktaatsel mehhanismil väga suur roll, siis võib vere laktaadisisaldus kerkida kõrgele. (Jürimäe, Mäestu 2011) Tabel 3. Energiaproduktsioon maksimaalse pingutuse korral Pingutuse kestus Peamine energiatootmine Energiaallikas Märkused 1–4s Anaeroobne alaktaatne ATP
3. Kuidas peaks sportlane treenigu ajal vedelikku tarbima? · Enne ja pärast treeningut ning selle ajal peab tarbima vedelikku · Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab organism 0,5 1 liitrit/h, kaaluda end enne ja pärast treeningut juua vastavalt kuni 1liiter/h · 150 200ml iga 10 15 min tagant ja mitte oodata janutunde tekkimist · Tarbitav vedelik peab sisaldama toitaineid: süsivesikuid (mitte lihtsuhkruid) ja mineraalaineid võib sisaldada ka laktaati · Puhta vee tarbimisel korral võivad tekkida lihaskrambid mineraalainete puuduse tõttu, eriti olulised mineraalained joogis on Na ja Mg · Mahl lahjendada 1:4 ja lisada 2g soola liitri kohta 4. Kuidas jaotub sportlase energia saamine erinevate makrotoitainete vahel keskmiselt? Süsivesikud : valgud : lipiidid · Vastupidavusalad 60 : 15 : 25 % · Jõualad 50 : 20 : 30 %
25 Maris Kallus KKS 2010 Glükolüüs ja glükogenolüüs. Glükogeeni süntees. Glükoneogenees. 1. Glükolüüs kui glükoosi anaeroobse lagunemise ensümaatiline protsess: Glükolüüsi all mõistetakse glükolüüsi anaeroobse ensümaatilise lagundamise protsessi, mille tulemusena glükoosi molekulist tekib kaks molekuli laktaati. Seejuures vabaneb iga glükoosi ühiku lammutamise käigus energia, mille arvel produtseeritakse kaks molekuli ATP-d. GLÜKOOS + 2ADP + 2Pi → 2LAKTAAT + 2H+ + 2 ATP . Glükolüüsi käigus vabaneb vaid ca 7% glükoosis kätketud energiast. 2. Glükolüüsi ja glükogenolüüsi energeetiline efektiivsus: Glükolüüsi käigus vabaneb iga glükoosi ühiku lammutaise käigus energia, mille arvelt produtseeritakse kaks molekuli ATP-d. Glükolüüsi käigus vabaneb vaid ca 7% glükoosis
võimalik kasutada ajaühikus. Koormuse intesiivsuse suurendamisel üle VO2 max piiri hapnikutarbimine ei suurene ja AV muutub valdavalt anaeroobseks. VO2 max väljendatakse absoluutväärtusena ja suhtearvuna ml/min/kg, sõltub lihasmassi hulgast organismis, treenitusest, soost. O2 tarbimise määram veloergomeetril, stepptest, jooksmine, sõudeergomeeter. Anaeroobne alaktaatne töö: Max pingutus (KrF mahhanism), kestus kuni 8sek, laktaati ei teki, II tüüpi lihakiuduse hüpertroofia Anaeroobne glükolüüs: Energiaallikas lihaste glükogeen, pingutuse kestus 10-60 sek, tõuseb glükolüütiliste ensüümide aktiivsus, happeliste laguproduktide kuhjumine takistab energia tootmist, metaboolse atsidoosi teke, suureneb puhversüsteemide võimsus, Aeroobne töö: Max hapnikutarbimise tõus, muutused aeglaste lihaskiududes, oksüdatiivse metabolismi paranemine, mitokondrite funktsiooni
võime rääkida glükoluutilisest ehk laktaatsest kiiruslikust vastupidavusest. Glükoluutilist võimsust peegeldab laktaadikõrge tase (kuni 25 mmooli/l) ja pH terav nihe happelisuse suunas. Glükolüütilist mahutavust saab hinnata submaksimaalse kiiruse säilitamise põhjal. Glükolüütiline efektiivsus on suhe valise mehaanilise töö ja moodustunud laktaadi hulga vahel. Glükolüütilist võimekust nõudvatel distantsidel võidavad reeglina need, kes suudavad distantsi lõpul toota enam laktaati ehk teiste sõnadega suudavad paremini säilitada distantsikiirust. Seega on laktaadi kõrge kontsentratsioon ja hea happelisuse talumine neil distantsidel edukuse aluseks. Teisest küljest on aga füsioloogiast hästi tuntud fakt, et laktaadi kõrge kontsentratsioon hakkab inhibeerima (pidurdama) glükolüüsi ja kreatiinfosfaadi kasutamist, rääkimata aeroobsetest ensuumidest. Järelikult on küllaltki oluline anaeroobne kasutegur, mis peegeldab laktaadi teket ja muutusi distantsikiiruses
*Kreatiinikinaas; normväärtused naistel-120u/l, meestel-200 u/l, kiiruse ja kiirusjõutreeningud- 300 u/l, pikk vastupidavuskoormus- 900 u/l. Uus treeningärritus viib CK tõusule, ka haigus viig CK tõusule. *Laktaat; puhkeolekus on 0,8 mmooli/l, aeroobseks koormuseks loetakse alla 2 mmooli/l, aeroobne-anaeroobne koormus on 3-7 mmooli/l, anaeroobne koormus on üle 7 mmooil/l. Laktaadigraafikule kantakse laktaadinäidud vastavalt koormusele: nihe paremale näitab madalamat laktaati suurema kiiruse juures. Spordivigastused. Klassifikatsioon. Sporditraumade peamised põhjused. Sagedasemad traumad. Jagunevad: I ägedad a) luumurd, kui on valu, deformatsioon, patoloogiline liikuvus, krepitatsioon, kompressioon piki luu telge valulik. Abi saabumiseni säilitada liikumatu asend. b) lihase rebend- äkiline valu, lihast pingutada võimatu või väga valulik. Diagnoosi annab instrumentaalne uuring
Põhjustab soolte põletikulist haavandumist *Veillonella. Siia kuuluvad väikesed (0.3-0.5 m) graamnegatiivselt värvuvad kokid. Vanas Bergey kästraamatud grupeeriti nad kokku anaeroobsete g(-) kokkidega. Rakukesta ehitustüüp ikkagi g(+). Rakud on tavaliselt paarides, liikumatud ja asporogeensed. Nad ei 13 käärita suhkruid, sest neil puudub heksokinaas, küll aga kääritavad nad laktaati, püruvaati, malaati ja fumaraati. Põhiline käärimisprodukt on propionaat ja atsetaat. Kus leidub? Loomade ja inimese seedetraktis, suuõõnes, keelel, hambakatus, tupes. Kääritavad piimhapet, mida piimhapebakterid toodavad. Seetõttu on neid just seal, kus piimhapebaktereidki, näiteks suuõõnes. Koloniseerimine. Veillonella ise epiteelile ei kinnitu, kuid suudavad kinnituda teistele kinnitumisvõimelistele bakteritele, nagu Streptococcus, Fusobacterium, Actinomyces,
2. 2 C ühend on Ac CoA, mis difundeerub mitokondrisse. 3. Krepsi tsükli (tsitraaditsükli ) ja hingamisahela koostöös viiakse glükoosi lagundamine lõpuni. Selle tulemusena tekib CO2 ja H2O. Nende 3 etapi tulemusena saadakse 38 ATP-d Vt. joonis Glükoneogenees .... glükoosi sünteesimine laktaadist. Toimub peamiselt maksas ja südamelihaskoes. Lihastes tekib glükolüüsi tulemusena laktaat (treenimata inimesel veidi kestvama pingutuse korral, sest lihas jääb O2 vaegusesse. Osa laktaati jääb lihasesse ja põhjustab lokaalse mürgituse). Enamus laktaadist kantakse verega maksa, kus toimub glükoneogenees. METABOLISM Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Glükoosi lagundamine ehk rakuhingamine Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks.
5 lauset)? 3. Kuidas peaks sportlane treenigu ajal vedelikku tarbima? · Enne ja pärast treeningut ning selle ajal peab tarbima vedelikku · Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab organism 0,5 1 liitrit/h, kaaluda end enne ja pärast treeningut juua vastavalt kuni 1liiter/h · 150 200ml iga 10 15 min tagant ja mitte oodata janutunde tekkimist · Tarbitav vedelik peab sisaldama toitaineid: süsivesikuid (mitte lihtsuhkruid) ja mineraalaineid võib sisaldada ka laktaati · Puhta vee tarbimisel korral võivad tekkida lihaskrambid mineraalainete puuduse tõttu, eriti olulised mineraalained joogis on Na ja Mg · Mahl lahjendada 1:4 ja lisada 2g soola liitri kohta 4. Kuidas jaotub sportlase energia saamine erinevate makrotoitainete vahel keskmiselt? Süsivesikud : valgud : lipiidid · Vastupidavusalad 60 : 15 : 25 % · Jõualad 50 : 20 : 30 % · Kiirusjõualad 60 : 15 : 25 %
3. Kuidas peaks sportlane treenigu ajal vedelikku tarbima? · Enne ja pärast treeningut ning selle ajal peab tarbima vedelikku · Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab organism 0,5 1 liitrit/h, kaaluda end enne ja pärast treeningut juua vastavalt kuni 1liiter/h · 150 200ml iga 10 15 min tagant ja mitte oodata janutunde tekkimist · Tarbitav vedelik peab sisaldama toitaineid: süsivesikuid (mitte lihtsuhkruid) ja mineraalaineid võib sisaldada ka laktaati · Puhta vee tarbimisel korral võivad tekkida lihaskrambid mineraalainete puuduse tõttu, eriti olulised mineraalained joogis on Na ja Mg · Mahl lahjendada 1:4 ja lisada 2g soola liitri kohta 4. Kuidas jaotub sportlase energia saamine erinevate makrotoitainete vahel keskmiselt? Süsivesikud : valgud : lipiidid · Vastupidavusalad 60 : 15 : 25 % · Jõualad 50 : 20 : 30 % · Kiirusjõualad 60 : 15 : 25 %
pulaarset töövõime indikaatorit anaeroobset läve. Anaeroobne lävi on treeningu intensiivsus, millest alates ei piisa organismi hapnikuvarustusest lihaste töö toetamisel energiaga ning energiatootmisse kaasatakse mehhanism, mis lõhus- Seetõttu peetakse tab hapnikupuudusel lihastes ja veres leiduvat suhkrut (süsivesikuid) ja toodab tööd anaeroobse piimhapet (laktaati). Selle anaeroobselt energiat tootva ainevahetusmehhanismi läve läheduses kõi- nimeks on glükolüüs. Koormus anaeroobsel lävel koormab hapnikku vahendavaid ge sobivamaks in- ja tarbivaid mehhanisme maksimaalselt, andes signaali hapniku tarbimise võime dividuaalseks vas- maksimaalseks arengukse. Töö intensiivsuse suurendamine hapnikutarbimist tupidavustreeningu enam oluliselt ei suurenda
naisi, vastupidavate või kiirete lihaskiudude ülekaaluga sportlasi ning erinevate alade harrastajaid. 14. Millised on olulisemad muutused südame-vereringe süsteemis? - Vere üldmahu (vere plasmamahu) vähenemine. Vere plasma = vere vedel osa - Suureneb südamelöögisagedus - Vähenevad südame löögi- ja minutimaht - Väheneb südame lihasmass 15. Miks hakkab lihas pärast mõnenädalast treeningupausi sama koormuse juures rohkem laktaati tootma? Kuna aeroobne energiatootmispotensiaal väheneb. 16. Kuidas on treeningupaus seotud keha rasvavarude suurenemisega? Samal ajal kui rasvu põletavates punastes lihaskiududes mitokondrite arv (rasvade põletamise potentsiaal) väheneb, kasvab mitokondrite arv rasvarakkudes mitmekordseks. Seda tuuakse üheks võimalikuks seletuseks, miks sportlased koguvad treeningupausi ajal suhteliselt palju rasva – keha tegeleb energiavarude potentsiaali parandamisega. 17
Edaspidi peab organism stardiosas tuginema põhiliselt glükogeeni anaeroobsele lõhustumisele lihastes. Anaeroobse laktaatse mehhanismi kasutamisega kaasneb ka laguprodukti, laktaadi tekkimine, mille kuhjumine põhjustab väsimust ja sellega kaasneb lihastöö võimsuse vähenemine. Anaeroobne laktaatne mehhanism on peaaegu sama kiire energiatootmismehhanism kui anaeroobne-alaktaatne ja palju kiirem kui aeroobne metabolism. Treeningu tulemusena paraneb organismi võime taluda tekkivat laktaati, samuti paraneb laktaadi eemaldamise mehhanism. Käesoleval ajal ei ole nii üheselt aktsepteeritavat meetodit anaeroobse töövõime hindamiseks, kui on maksimaalse hapniku tarbimise määramine sõudjate aeroobse töövõime hindamiseks. Üheks anaeroobsete protsesside võimsuse hindamise võimaluseks on laktaadi kuhjumise määramine veres pärast maksimaalset pingutust. Paatkondade keskmine laktaadi
Shveitsi juust - Propioonhappebaktereid kääritavad juuretise piimhappebakterite poolt moodustatud piimhapet atsetaadiks ja propionaadiks, käärimisel moodustub ja juustuauke tekitav CO 2. Teistesse juustudesse satub neid alati laabist. Laapi valmistatakse vasikamagudest ja seal on alati eluvõimelisi propioonhappebaktereid. Propioonhappebakteritel on suhkrute kääritamise aluseks glükolüüsirada. Peale suhkrute kääritavad nad ka glütserooli, malaati ja laktaati. Produktideks on propioonhape, atsetaat ja CO 2. Laktaadi kääritamine propioonhappeks ja atsetaadiks: CO 2 fikseerimine CO2 fikseerimine toimub püruvaadi karboksüülimisel oksaalatsetaadiks. Membraanne fosforüülimine propionaadi moodustumises osaleb ka membraaniga seotud fumaraadi reduktaas. Kui fumaraat aktsepteerib elektronid, siis kaasneb sellega prootonite liikumine läbi membraani ja membraanne ATP süntees. See tõstab propioonhappekäärimise energeetilist efektiivsust.
mutatsioonide tekkeks. Kontaktinhibitsiooni puudumine vähirakkudel. Normaalsete rakkude puhul peatub rakujagunemine kui kogu tassi pind on rakkudega ühtlaselt kaetud, vähirakud jätkavad aga kasvamist, tungides üksteise peale (kontaktinhibitsiooni puudumine). On tekkinud transformeerunud rakud. Glükoosi omastamise ja suhkru ainevahetuse muutumine vähirakkudes, Warburgi effekt Intensiivne ja kiire glükolüüs viiakse läbi anaeroobselt (kuna kiirem varaint), tekib palju laktaati Kasvaja arengut toetavad suurenenud rakujagunemine ja vähenenud apoptoos. Vähirakkudele on iseloomulik kromosoomide katkemine ja erinevad DNA kahjustuse vormid. Vaatamata sellele, et vähirakud on stressis (nende homeostaas on rikutud), muteeruva nad niivõrd, et apoptoosi mehhanism ei käivitu. Vähirakkude jagunemine on kiirem kui nende suremine, kusjuures nad pigem surevad nekroosi kui apoptoosi teel. Telomeeride osa vähirakkude tekkes.
Kui E. coli rakkudel vähenes läbivoolukultuuri toitainete kättesaadavus, siis sekundaarseid metaboliite söötmest ei suudetud detekteerida. See on mõistetav, sest toitainevaeguse korral peavad rakud kasutama maksimaalselt olemasolevaid C- ja energiallikaid ära. Samas kui läbivoolukultuuris kiirendati söötme läbivoolu (glükoosi hulk suurenes), siis rakud eritasid keskkonda palju sekundaarseid metaboliite, nagu atsetaati (450 mg/l, söötmes on glükoosi 10 g/l), laktaati (100 mg/l D-laktaati ja L-laktaati), püruvaati 65 ja sipelghapet (metaanhape). Lisaks tekib väga kiiresti metüülglüoksaali (14 minuti järel 0,6 mg/l, maksimumkontsetratsioon u 4 tunnil 0,9 mg/l). Metüülglüoksaali rada (MG-rada) on glükolüüsi kõrvalharu, mis aktiveeritakse siis, kui rakkudes on glükoosiliig ning rakk püüab vabaneda fosforüülitud suhkrutest. MG-rada algab DHAP-st ning raja esimene ensüüm MG-
Näiteks käärimine toodab rakule suhteliselt vähe kasulikku energiat. Seetõttu on oluline, et substraadi rakku transportimiseks kuluks võimalikult vähe energiat. Siin on ökonoomne kasutada süsteemi, kus sama transporter toob rakku prekursori ja viib välja käärimise lõpp-produkti. Sellistel tingimustel töötab näiteks malaat/laktaat antiport-süsteem bakteris Lactococcus lactis, kus rakku tuuakse malaati ja väljutatakse fermenteerimise tagajärjel tekkinud laktaati. Malaadi rakusisene metaboliseerimise tulemusena tekib raku sise- ja välikeskkonna vahele malaadi gradient, kus malaadi kontsentratsioon on rakus madalam. Käärimise tulemusena akumuleeruva laktaadi suhtes tekib aga vastupidine gradient, mis võimaldab laktaati rakust väljutada. Kuna malaati imporditakse anioonina ning ekporditav laktaat on neutraalne, moodustub membraani sise- ja välispinna vahel prootonpotentsiaal, mis on rakule energiaallikaks (seda kasutatakse ATP sünteesiks).
5.) mida intensiivsem on lihastöö seda suurem on 5.) inimesel anaeroobsel glükoosi osa glükoosil (sest tekib anaeroobne glükolüüs) lagunemisel tekib laktaat, mis võib põhjutada lokaalseid lihasmürgitusi; a.) lihastesse ei tule pisiavalt hapnikku peale; b.) veri ei vii kuhjuvat laktaati ära ja see jääbki lihastesse. Veri viib laktaadi 92 ümbertöötluseks maksa; laktaadist võib teha ka aminohappeid. 6.) järjepidev treening parandab glükoosi kasutuse 6.) laktaadi kuhjumine lihastesse muudab
annaabi.ee 
