komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi. Olenevalt komponentide aatomite mõõtmeist, kristallivõre tüübist jm., võib ühe komponendi aatomite paiknemine ehk lahustusviis teise komponendi kristallivõres olla erinev. Seega esineb sulameis erinevat tüüpi tardlahuseid- asendus- või sisendustüüpi. Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustujakomponendi aatomeid. Asendustardlahused jagunevad: Piiratud lahustuvusega- asendatatud on piiratud arv aatomeid Piiramatu lahustuvusega- asendatud on mis tahes hulk aatomeid. Piiramatu asendustardlahuse tekkimise eeltingimuseks on: 1) komponentide tüübilt ühesugused kristallivõred 2) komponentide ligilähedased aatomi raadiused Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad eelkõige lahustujakomponendi kristallivõre suurematesse tühikutesse ehk pooridesse. Näiteks kristallivõre K12 korral kuubi keskele.
Kõik terad on erineva kuju ja suurusega. Struktuuri vaadates, et suuda mina välja lugeda deformeerimis suunda. Deformatsioon paistab olevat igas suunas. 3) Võrrelge seda lihv nr 1 struktuuriga V) Teist lihvi võrreldes esimese lihviga on näha, et esimesel lihvil on terad ühtlasema suuruse, kuju ja paiknemisega. Lihv 3: 4) Mis liiki lahustuvusega on Cu-Ni korral tegemist? V) Cu ja Ni sulami korral on tegemist piiramatu lahustuvusega. 5) Millised on eeldused seda liiki lahustuvuse tekkeks? V) Tegu peab olema asendustardlahusega. Seda liiki tardlahused tekivad metallide korral, mille aatomiraadiused ei erine üksteisest rohkem kui 15%. Mõlemad ained peavad omama üht sama tüüpi Graafik 2
Sissejuhatus: Pb2+ -, Ag+ - ja Hg22+ - ioonide eraldamine teiste rühmade katioonidest põhineb nende katioonide kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. Seetõttu on I rühma katioonide rühmareaktiiviks lahjendatud HCl lahus, mille toimel need katioonid sadestuvad rasklahustuvate kloriididena - PbCl 2, AgCl ja Hg2Cl2. Kõige suurema lahustuvusega on PbCl2, mille lahustuvus suureneb soojendamisel tunduvalt. Seda omadust kasutatakse Pb2+ - ioonide eraldamiseks teistest I rühma katioonidest. Sadestamisel tuleb vältida Cl - ioonide suurt liiga, sest PbCl2 ja AgCl moodustavad kloriidioonide liiaga lahustuvaid kompleksühendeid [PbCl4]2 ja [AgCl2]. Esimese rühma katioonide eraldamise ja tõestamise skeem: Tõestusreaktsioonid: Pb2+ - ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl- - ioonidega
sisendustardlahus Keemilised ühendid 3.2. Kuidas liigitatakse tardlahused? Millised on nende tekke eeltingimused? Tardlahused - faasid, milles üks komponentidest säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi. Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustajakomponendi aatomeid. Kui asendatud võib olla piiratud arv aatomeid, siis on tegemist piiratud lahustuvusega, vastasel korral piiramatu lahustuvusega. Piiramatu asendustardlahuse tekkimise eeltingimused: · komponentide kristallivõred on tüübillt ühesugused · komponentide aatomiraadiused on ligilähedaselt sama suured · aatomite vahelised kaugused sarnased Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõre suurematesse tühimikesse. Tühimike arv on piiratud seega saab olla ainult piiratud lahustuvusega
struktuurvalem, tasapinnaline e klassikaline struktuurvalem, molekuli graafiline kujutis) Lk.19 5. Isomeeria põhjused (aine struktuur määrab tema omadused) isomeeride leidmine ja nende valemite koostamine Lk.31-32 6. Alkaanide (sh tsükloalkaanide) nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) 7. Hüdrofoobsed vastasmõjud (seos ainete keemistemperatuuriga ja lahustuvusega) Lk.36 8. Reaktsioonivõrrandid: alkaan + halogeen orgaanilise aine täielik põlemine (mille poolest erineb mittetäielik põlemine?) 9. Alkaanide kasutusalad (oleku järgi), ohtlikud ja ohutud alkaanid. Lk.36 o Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. o Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. o Tahked alkaanid moodustavad parafiini.
n NaCl 0,0862 mol Cm = = = 0,345 3 Vlahus 0,25 dm d) Arvutan NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus. m *100% 5,04 * 100% C % segu = NaCl = = 50,4% m segu 10 6. Kokkuvõte ja järeldused Saadud soola protsendiline sisaldus on õige : 5 g NaCl 10 g-ses liiva-soola segus. Selles töös õppisin kuidas arvutada erineva lahustuvusega ainete sisaldust segus. Töö andis hea ülevaate milliseid samme ja meetodeid tuleb kasutada ainete protsendilise sisalduse määramises.
Füüsikalised omadused · Punakas pruun vedelik · Mürgine · Terava ärritava lõhnaga · Sööbiva toimega · Keemis temperatuur: 58.8 °C · Sulamis temperatuur: -7,2 °C · Tihedus: 3,1 g/cm3 · Toatemperatuuril aurustub kiiresti (aurud oranzpruunid) Keemilised omadused · Halogeen · On vähem aktiivsem kloorist · Reageerib kõikide metallidega peale plaatina · Reageerib paljude mittemetallidega · Tugev oksüdeerija · Vähese vees lahustuvusega Kasutamine · 1,2-dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) · Värvainete tootmine · Juuksehooldusvahendid · Pisargaas · Tulekustutus vahendina · Ravimid · Plastide tulekindluse suurendamiseks · Pestitsiidid (e putukmürgid) · AgBr- fotograafias · Veepuhastuses - Spa-des (mullivannid) · Karastus jookides Levik looduses · Sooladena -Bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides.
likvidus- ja solidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. Question 10 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? (Õigeid enam kui üks) a. Mikrostruktuur koosneb ühest faasist olenemata sulami keemilisest koostisest ja materjal on pehme ning plastne b. Antud faasidiagramm kirjeldab sulamit, mille korral tekib piiramatu lahustuvusega tardlahus c. Antud faasidiagrammi korral on üks faas alati keemiline ühend d. Antud faasidiagrammil alaeutektne mikrostruktuur koosneb A faasi teradest ja A+B eutektsest mehaanilisest segust
Pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Vasesulamid Pronks = Tina + Vask VÕI Alumiinium Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, jt. Messing = Vask + Tsink Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Vaseniklisulamid = Vask + Nikkel Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suureprase korrosioonikindlusega ja heade elektri¬liste omadustega. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm Pildid: http://max8888.orconhosting.net.nz/images/audio/PCB/IMG_48821.jpg
Sulam koosneb siis komponentide A ja B kristallidest, mis mikrostruktuuris on üksteisest hästi eraldatavad. 11. Mis on tardlahus? Tardlahuste tüübid. Tardlahused - faasid, milles üks komponentidest säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi. Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustajakomponendi aatomeid. Kui asendatud võib olla piiratud arv aatomeid, siis on tegemist piiratud lahustuvusega, vastasel korral piiramatu lahustuvusega. Piiramatu asendustardlahuse tekkimise eeltingimused: komponentide kristallivõred on tüübillt ühesugused komponentide aatomiraadiused on ligilähedaselt sama suured aatomite vahelised kaugused sarnased Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõre suurematesse tühimikesse. Tühimike arv on piiratud seega saab olla ainult piiratud lahustuvusega
Lahustunud aine- kui üks lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Küllastumata lahus- lahus, mille ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus- lahus, mis sis. antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Üleküllastunud lahus- aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Ühik: protsent. Molaarsus (CM) näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (1 liitris) lahuses. Ühik: mol/dm3, mol/l. Molaalsus (Cm) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. Ühik: mol/kg. Moolimurd (Cx) näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid
suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse o küllastumata lahus - lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustu o küllastunud lahus - lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) o üleküllastunud lahus - aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet rohkem kui lahustuvusega määratud kogus väljasadenemine - lahustunud aine eraldumine lahusest (sademe teke); tahke kristallilise aine puhul nimetatakse kristallisatsiooniks kontsentratsioon - lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses (tavaliselt mahus) lahustumissoojus - soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mool) lahustumisel teatud koguses lahustis
gradient miinusmärk dif toimub kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale 10.Mis on lisandpooljuht?Materjal, mille elektrilised omadused on määratud neis tühistes kogustes esindavate täiendavaid laengukandjaid tekitavate lisanditega. 11.Mis määrab ära polümeermaterjalide läbipaistvuse astme?määrab kristalsete osade suurus.Kui nende suurus on suurem kui langeva valguse lainepikkus siis osa valgust hajub peegeldumise ja murdumise tõttu. 12.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammiKui mõlema komponendi osakeste mõõtmed on teineteisele lähedased, võib üks asendada teise komponendi aatomeid või molekule tema kristallvõres tingimusel, et mõlema aine kristallstr on lähedased. 3 pilet 1.Mis määrab ära materjalide omadused?Tema struktuur,ehk osakeste paigutumine materjalis 2.Mis on peakvantarv ja millised on tema lubatud väärtused? Annab elektroni
katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatstuses mitmesuguste nude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad klmsurvettluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetdeldavad, ent seda krgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkige tnu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hlsimessing. Deformeeritavate messingite Zn- sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga
Komponentide kindla suhte korral moodustub vedelast lahusest mõlema komponendi üheaegse kristalliseerumise tõttu ühtlane peeneteraline struktuur eutektikum. Tahked lahused on sulamid, mille puhul ühe komponendi aatomid paiknevad teise komponendi kristallvõres, moodustades faasi. Asendustüüpi tahketes lahustes on osa põhimetaali aatomeid asendunud teise komponendi aatomitega. Kui aatomite mõõtmete erinevus kuni 8 %, esineb piiramatu (täielik) lahustuvus ; 8-15 % tekivad piiratud lahustuvusega tahked ained ja üle 15% metallid enamasti asendustüüpi tahkeid lahusteid ei moodusta. Sisestustüüpi tahketes lahustes paiknevad lahustuva komponendi aatomid põhimetalli aatomite vahel. Piiratud lahustuvus väheneb temperaturi langedes. Harva on metaalisulameis ka vakantstüüpi tahkeid lahuseid, mille kristallvõresse jääb vabu sõlmi. Sellised lahused moodustuvad vaid keemiliste ühendite alusel.
10.Mis on lisandpooljuht? Materjal, mille elektrilised omadused on määratud neis tühistes kogustes esindavate täiendavaid languikandjaid tekitavate lisanditega. 11.Mis määrab ära polümeermaterjalide läbipaistvuse astme? Polümeermaterjali läbipaistvuse määrab kristalsete osade suurus. Kui nende suurus on suurem kui langeva vlaguse sainepikkus siis osa valgust hajub peegeldumise ja murdumise tõttu. 12.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi. 3 1.Mis määrab ära materjalide omadused? Tema struktuur 2.Mis on peakvantarv ja millised on tema lubatud väärtused? Annab elektroni lubatud energianivood, kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim. Väärtused on vahemikus 1-7 3.Miks katioonide mõõtmed muutuvad ioonilise sideme tekkimisel ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmiseks ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest
Lahusti - mittevesilahuse korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut. (vesilahuste korral alati vesi) Lahustunud aine lahuses pihustunult esinev aine Küllastamata lahus - lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub Küllastunud lahus - lahus, mis sisaldab antud temperatuuridel ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet Üleküllastunud lahus - aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel liigne ainehulk eraldub. Massiprotsent - näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses[%] Molaarsus - näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris lahuses[mol/dm 3] Molaalsus - näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis[mol/kg] Moolimurd - näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse
moolide arvude summasse. lahustuvus aine maksimaalne sisaldus lahuses e küllastunud lahuse kontsentratsioon küllastumata lahus lahus milles antud ainet veel lahustub. Gl < 0 küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud tingimustel maksimaalse koguse lahustunud ainet. Gl = 0 üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Gl > 0 lahustumisentalpia (Hl) soojusefekt 1 mol aine lahustumisel lõpmata suures hulgas lahustis Hl = H1 + H2 , H1 > 0 lahustumisel aineosakeste vaheliste sidemete lõhkumiseks kuluv energia, H2 < 0 lahustiga seostumisel (solvaatumisel, hüdraatumisel) vabanev energia. lahustumine on iseeneslik protsess mis on seotud Gibbsi energia G vähenemisega. lahusel
või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõgul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust ( aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub.). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Tahke lahuse vamistamine, aine kontsentratsiooni määramine tihedause kaudu, erineva lahustuvusega ainete eraldamine segust. Sissejuhatus Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses C%= Lahuse masssi ja mahu seob tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi = Lahustunud aine massi leidmine: Aine protsendiline sisaldus lahuses: C%= Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis
Katioonide I rühm Katioonide esimesse rühma kuuluvad Pb2+, Ag+ ja Hg22+. Kuna nende katioonide kloriidid lahustuvad vees väga vähe, on rühmareaktiiviks HCl. Kõige suurema lahustuvusega on PbCl2, mille lahustuvus suureneb soojendamisel tunduvalt. Sadestamisel tuleks vältida Cl- liiga, kuna võivad tekkida kompleksühendid. I-V rühma katioonid + HCl Sademes Lahuses II-V PbCl2, rühma
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Kasutatud arvutusvalemeid: Lineaarne interpoleerimine. Massiprotsendi leidmine (%). Valem:
või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus
Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek). Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4). Lahustumissoojus- soojushulk, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus: gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga
tardlahus (asendus- ja sisendustüüpi) - ehk tahke lahus on sulami faas, mille korral komponentide lahustuvus üksteises võib jääda püsima ka tahkes olekus. Tardlahus on selline faas, kus üks komponent (lahustaja) säilitab oma kristallivõre, teise komponendi (lahustunud) aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi. Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustujakomponendi aatomeid. Asendustardlahused jagunevad: - piiratud lahustuvusega asendatatud on piiratud arv aatomeid; - piiramatu lahustuvusega asendatud on mis tahes hulk aatomeid. Piiramatu asendustardlahuse tekkimise eeltingimuseks on: 1) komponentide tüübilt ühesugused kristallivõred 2) komponentide ligilähedased aatomi raadiused. Sisendustardlahus- lahustuva komponendi aatomid paigutuvad eelkõige lahustujakomponendi kristallivõre suurematesse tühikutesse ehk pooridesse. Näiteks kristallivõre K12 korral kuubi keskele. Sisendustardlahuste korral
Muutused puutuvad valgu füüsikaliskeemilistesse ja bioloogilistesse omadustesse ning molekuli ehitusse, samuti võib osaliselt või täielikult kaduda valgu fermentatiivne aktiivsus, väheneda lahustuvus ning muutuda molekuli kuju. 3) Vahu moodustamine ja stabiliseerimine Valkude üheks funktsiooniks on vahu moodustamine stabiliseerimine. Ideaalne vahtu moodustuv ja stabiliseeriv valk on: a) Madala molekulkaaluga b) Suure pinna hüdrofoobsusega c) Hea lahustuvusega d) Väikese üldlaenguga toidu pH põhjal e) Kergesti denatureeritav 4) Geeli moodustamine Kahte sorti geele: a) Polümeersed võrkstruktuurid b) Agregeerunud dispersioonid 5) Emulgeeriv efekt emulsioonid on disperssed süsteemidühest või mitmest segunematust vedelikust Keemilised reaktsioonid Valkude bioloogiline väärtus väheneb: a) Asendamatute aminohapete lagunemisel b) Asendamatute aminohapete muundumisel derivaatideks, mis ei ole
Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine omadus lahustuda lahuses. Küllastuspunkt on punkt, millal lahustisse ei saa enam ainet lahustuda. 23. Kuidas jagatakse lahuseid lahustunud aine sisalduse järgi? Iseloomusta lühidalt! Küllastumata lahus – lahustis saab veel ainet lahustuda. Küllastunud lahus – antud temp ja rõhul maksimaalselt ainet lahustunud lahustis Üleküllastunud lahus – ebapüsiv aeglasel jahtumisel tekkinud lahus, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud kogust. 24. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse näitab, kui palju on lahustunud ainet lahuses. Moolimurd, massimurd, molaalne kont, molaarne kont. 25. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? Lahuse kolligatiivsed omadused on omadused, mis sõltuvad lahuses lahustunud aine osakeste arvust, mitte lahustunud aine omadustest. Tähtsamad omadused: keemistemp kasv, külmumistemp alanemine, osmootne rõhk, aururõhu alanemine. 26
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. küllastumata lahust – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) üleküllastunud lahust – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine puhul ka kristallisatsiooniks. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Kui energia, mis on vajalik kristallvõre lagundamiseks, on suurem kui energia, mis
mistõttu neid kasutatakse sageli tinapronkside asemel. Berülliumpronksid on suurima tugevusega vasesulamid. Sulamid on termotöödeldavad (karastatavad ja vanandatavad) analoogselt Al-Cu-sulameile, mille tulemusena saavutatakse tugevus kuni 1400 N/mm2. Enimkasutatav berülliumpronks sisaldab 2% Be. Berülliumpronksi kasutatakse vedrude, membraanide, sädet mitte andvate tööriistade jm. valmistamiseks. Messing Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti 5 suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-
agregaalolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus- aine omadus lahustab mingis lahustis- puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus- lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus- lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõdul maksimaalse koguse lahustunud ainet ( tasakaaluolek). Üleküllastunud lahus- aeglasel jahtumisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel ( loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Väljasadenemine- lahustunud aine eraldumine lahusest Henry seadus- gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. Cm=kh*p · Massiprotsent maine *100 C% = mlahus · Molaarne konsentratsioon(CM) naine m * Vlahus CM = = aine
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: Küllastumata lahust lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; Küllastunud lahust lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); Üleküllastunud lahust aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine puhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4).
3. Mis iseloomustab faasi? 4. Defineeri Gibbsi faaside reegel 5. Mis on süsteemi vabadusastmete arv? 6. Analüüsi puhta aine faasidiagrammi? 7. Mittu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? 8. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv ühefaasilises alas? 9. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas? 10. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kolmefaasilises alas? 11. Defineeri lahus 12. Defineeri segu 13. Analüüsi piiramatu lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi 14. Analüüsi piiratud lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi 15. Mis on likvidusjoon? 16. Mis on solidusjoon? 17. Kuidas määrata faaside koostist olekudiagrammist? 18. Kas faaside koostis ühefaasilises alas muutub temperatuuriga? 19. Kas faaside koostis kahefaasilises alas muutub temperatuuriga? 20. Kuidas leida olekudiagrammist faaside suhtelist hulka? 21. Kuidas leida faasi suhtelist hulka ühefaasilises alas? 22
või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga
18 : 4,00 4,00 Mikrostruktuuri pildil on puhas lõõmutatud vask vasesisaldusega 99,95%. Millise kujuga on nimetatud vase skemaatiline jahtumiskõver, pidades silmas, et Cu-sulami kristallisatsioonitemperatuur on ca 1083 °C. : 1. variant a 2. variant b 3. variant c 4. variant d 19 : 4,00 4,00 Pildil on toodud Cu-Ni-sulami (80% Cu, 20% Ni) mikrostruktuur. Millist liiki lahustuvusega on tegemist ning millised on eeldused seda liiki lahustuvuse tekkeks? : 1. Kahe komponendi kristallide mehaaniline segu. Eelduseid sellist liiki segu tekkimiseks pole. 2. Asendustüüpi tardlahus. Eelduseks on komponentide tüübilt ühesugused kristallivõred ja ligilähedased aatomi raadiused. 3. Sisendustüüpi tardlahus. Eelduseks on komponentide aatomite raadiuste erinevus. 4. Keemiline ühend. Eelduseks on komponentide sarnased sulamistemperatuurid. 20
agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi) lahustunud aine – lahuse komponent, mis pole lahusti Küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamise saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine vm) liigne ainehulk eraldub Kontsentratsioonide väljendusviisid (mida näitab, ühikud): Massiprotsent – näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses lahustunud aine mass ( g ) ∙100 C= lahuse mass( g) Molaarsus – näita lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris lahuses n ( aine ) ( mol) C M= 3
* - karoteen oksügenaas Retinaali funktsioonideks on nägemisprotsessi tagamine ja käitumine antioksüdandina. Samuti kaitseb retinaal silmi kahjuliku UV kiirguste eest ja käitub regulaatorina raku diferentseerumisel ja kasvamisel. Loomsed organismid ise karotenoide ei suuda sünteesida siis nendel tuleb neid hankida toidu seest. Karotenoidid on struktuuriliselt polüeenid ja mis tähendab, et nad on vees lahustamatud ja piiratud lahustuvusega teatud solventides kuid karotenoidid lahustuvad hästi orgaanilistes solventides. Karotenoidid on värvilised mis Joonis 1. Karotenoidide ja klorofüllide neeldumisspektrid. (allikas: Biokeemia praktikumide juhend lk 60) 2
Lahusti-mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut. Vesilahuste korral lahustiks on alati vesi. Lahustunud aine-aine, mis kuulub lahuse kostisesse,aga ei ole lahistiks. Küllastanud lahus-lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Üleküllastanud lahus-aeglasel jahutamisel saadus ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse.Vähesel mõjutamisel liigne ainehulk eraldub. Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. m c% = aine 100% mlahus Molaarsus näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses naine mol cM = Vlahus dm 3 Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis n mol c m = aine mlahusti kg
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahust lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud lahust aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisal dab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loks utamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Lahustunud aine erald umist lahusest nimetatakse väljasadenemiseks (sademe tekkeks), tahke kristallilise aine p uhul ka kristallisatsiooniks. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad paremini polaa rsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepo laarsetes lahustites (benseenis, tetraklorometaanis CCl4)
Nt. 60% etanooli + 40% atsetooni, siis lahustiks etanool, aga 98% väävelhappelahuseks vesi. 3. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; 4. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); 5. Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 6. Kontsentratsioonide väljendusviisid: (mida näitab, ühikud): Küsimused 1. Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Filtreerimise teel. Segule lisatakse vett ja filtreeritakse läbi filterpaberist kurdfiltri näiteks keeduklaasi vähese hulga destilleeritud veega. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka,
(0,5-1,0% Valgemalm) S(0,08-0,12%) langeb valatavus P(0,1- 0,2) tõuseb valatavus 8.Ferriitmalm (C u.0%) Fe ja grafiit. Ferriitperliitmalm(C<0,8) Fe+P+grafiit. Perliitmalm(C=0,8%)P ja grafiit. Poolmalm(C>0.8) P+T'' 9.Al-Si silumiinid, ränisisaldus 1,65% esineb eutektmuutus, temp 577C mil moodustub eutektikum Si sisaldusega 11,7% 10.Messing, pronksid, vaseniklisulamid. 8.Variant. 1K12, n=8*1/8+6*1/2=4 =0,74 2.A3B1 K12 B=8*1/8=1 A=6*1/2=3 n=1+3=4 3.Piiramatu lahustuvusega FD. 4.Le(A+T) Alla 727C P(F+T) Üle 727 A+T 5.Üleeutektoidne 0,8...2,14% 6.Termotöötlus seisneb karastamises ja vanandamises. 7.Cr, Ni 0,5% 8.Perliitmalm(0,8%) mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna prliit on suure tugevuse ja väikse plastsusega. 9. Silumiin Al-Si Rm 250N/mm2 A-1..7% 10. (tombak(90%Cu10%Zn) ,pooltombak80%Cu20%Zn), hülssmessing(70%Cu30%Zn)-need igaksjuhuks)messing Cu ja Zn Automaadimessing:Cu-58%,Zn-40%,Pb-2%
9) Guaraan kumm Moodustab kõrge viskoossusega lahuseid Kasutakase paksendaja ja stabiliseerijana 10) Jaanikaunapuu kumm Viskoossus ei ole nii kõrge kui guaraankummil Kasutatakse paksendajana, stabiliseerijana ja sidujana Parandab taigna veesidumisvõimet 11) Tamarindi jahu Moodustab stabiilseid geele laias pH vahemikus Sobilik asendaja pektiinile 12) Arabinogalaktaan lehisest Hea lahustuvusega Madala viskoossusega Kasutatakse emulgeerijana ja stabiliseerijana 13) Pektiin 14) Tärklis 15) Tselluloos Inimorganismis ei seedu Vees on lahustumatu Pundumisvõime ja veesidumisvõime on kaduvväike või halb 16) Tselluloosi derivaadid Head pundumisomadused ja paranenud lahustuvus a. Alküültselluloos, hüdroksüalküültselluloos Metüül- või hüdroksümetüülrühmad
Lahusti eemaldamisel lahusest jääb alles sama lahustunud aine. Gaaside lahustuvus sõltub ka rõhust. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust -lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahust -lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud lahus -aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. Kasutatavamad lahuse koostise väljendusviisid on järgmised : 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi Lahustunud aine massi leidmiseks saab valemitest 2
oma agregaatolekut. 11. Lahustunud aine komponent, mis pole lahusti. 12. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. 13. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet. 14. Üleküllastunud lahus aeglasel jahtumisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. 15. Kontsentratsioonide väljendusviisid: Massiprotsent C% näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses, ühik %. 1 Molaarsus C M - näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris mol mol lahuses,ühik 3 , M, . dm l Molaalsus Cm - näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis, ühik m, mol kg .
meil vastata mõnele praktilise küsimusele. Polaarne vedelik, näiteks vesi, sobib üldiselt ioonsete ja polaarsete ainete lahustamiseks ning mittepolaarsed vedelikud (näiteks heksaan, oktanool või tetraklooreteen, mida kasutatakse sageli keemilises puhastuses) on sageli paremad solvendid mittepolaarsete lahustamiseks. Kasulik on meeles pidada reeglit, et sarnane lahustub sarnases. 1900. a märkasid teadlased, et orgaaniliste ühendite akumuleerumise määr organismides on võrdeline nende lahustuvusega orgaanilistes solventides, kusjuures temperatuuri ja anorgaaniliste soolade lahustumise mõju aine jaotusele orgaaniline solvent-vesi süsteemis väheoluline. n-Oktanool/vesi jaotuskoefitsient KOW on enimkasutatav parameeter orgaaniliste ühendite jaotumise uurimisel. Tasakaalulekus on oktanool-vesi süstemis: orgaanilises osas 1 veemolekul iga 4 oktanooli molekuli kohta veefaasis 8 oktanooli molekuli 100000 vee molekuli kohta = = Jaotuskoefitsiendi väärtus sõltub peamiselt
oma agregaatolekut. 11. Lahustunud aine komponent, mis pole lahusti. 12. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. 13. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet. 14. Üleküllastunud lahus aeglasel jahtumisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. 15. Kontsentratsioonide väljendusviisid: Massiprotsent C% näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses, ühik %. 1 Molaarsus C M - näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris mol mol lahuses,ühik 3 , M, . dm l Molaalsus Cm - näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis, ühik m, mol kg .
katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing. Deformeeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga
põhitoitainetele ka mikroelemente. Teine väetis sisaldab nii kiiresti- kui ka aeglaselt lahustuvaid toitaineid ning on kohandatud potis ja amplis kasvatatavate suvelillede substraati ning lillepeenrasse segamiseks. Toitained vabanevad kasvusubstraati 7...12 nädala möödudes väetamisest. Seejärel võib täiendavalt väetada kastmisväetamise teel. - membraan-tüüpi kontrollitud lahustuvusega granuleeritud täisväetised, kus väetisegraanulid on kaetud orgaanilise vaigukihiga, mis reguleerib taimetoitainete lahustumist. Näiteks Osmocote 14-6-12 ja Osmocote Plus 15-5-11 (maaletooja AS Schetelig), Plantacote Pluss 4M ja Plantacote Pluss 6M (Kemira tooted). Viimastena mainitud väetistes lahustuvad toitained järk-järgult vastavalt 4 ja 6 kuu jooksul. Toitainete lahustumise kiirus sõltub ka kasvusubstraadi temperatuurist.
d)Heksagonaalvõre - Lihtne heksagonaal võre H6; Kompaktne heksagonaal võre H12; Lihnte heksagonaal võre Tähis H6; koordinatsiooni arv 6; Baas n=2; Kompaktne heksagonaal võre Tähis H12; Koordinatsiooni arv 12; Baas n=6; 2.Metalliliste faaside kristallvõred a)Asendustardlahus asendustardlahuse korral asenduvad lahustuva komponendi aatomid osa lahustajakomponendi aatomeid(joonis 1.33a, lk30). Asendatud võib olla piiraatud arv aatomeid siis on tegemist piiratud lahustuvusega või mis tahes hulk aatomeid, mistõttu sellist lahustuvust nim. piiramatuks. Piiramatu asendtardlahuse tekkimise eeltingimuseks on: 1)Komponentide tüübilt ühesugused kristallvõred. 2)Komponentide ligilähetased aatomi raadiused (aatomi raadiuste erinevus R 15 %). Kristallvõrede samakujulisust ja aatomi raadiuste ligilähedust nim. isomorfismiks ja seda tüüpi tardlahused moodustuvad Ag-Au, Ni-Cu, Mo-W, V-Ti jt süsteemide sulameis.
küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal) Seadus ei kehti veega reageerivate ainete kohta (NH3, SO 2, CO2). Näiteks NH3 üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab reageerib osaliselt veega ja tema lahustuvus osutub oodatust kõrgemaks. lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub NH 3 + H 2O D NH4OH Lahustunud aine eraldumist lahusest nimetatakse kristallisatsiooniks (sademe SO 2 + H 2O D H2SO3 tekkeks) Sarnane lahustub sarnases! Ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes
51. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal (küllastunud, küllastumata, üleküllastunud). Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: ➢ küllastumata lahus– lahus, milles antud ainet veel lahustub; ➢ küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaal); ➢ üleküllastunud lahus – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub. 52. Ruumala- ja soojusefekt lahustumisel. 53. Lahustuvus ja seda määravad tegurid. Lahustuvus sõltub: lahustuva aine, lahusti iseloomust, rõhust ja temperatuurist. ➢ Gaaside lahustuvussuureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alanemisel. ➢ Gaasi lahustuvuse olenevus temperatuurist
annaabi.ee 
