Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veehoidla, järved, undi, järvede, paisjärv, elektrijuhtivus, proovtikadeproov, kollakas, ketas, sinivetika, proovidetemperatuur, järvedes, atko, erijuhtivus, proovideebruarisllo, augu, sulakatko, valgala, aluselisus, eutrofeerumine, peipsi, ketta, kihist, fotosüntees, üldandmed, parameetrid, hüdrobioloogia, läbipaistvuse, amme........................................ 6 Veereziim ja vee kvaliteet.................................................................................................................. 6 Vee koostis......................................................................................................................................... 7 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 8 Eesti järvede tüübid (1995 a).............................................................................................................. 9 Jõed...................................................................................................................................................... 10 Levik ja tihedus................................................................................................................................ 10 Veereziim................................................
kasutavad hingamiseks ja lagundamiseks hapnikku Mis määrab vee-elustiku liigilise koosseisu - Aluspõhjast, valglast ja pinnakattest sõltuvad vette sattuvate stabiilsete ioonide (Ca.., Mg.., Na., K., HCO3', SO4'', SiO2'') väärtused ja pH, mis omakorda määravad elustiku liigilise koosseisu. Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti aluspõhja erinevus, mis sellest tuleneb -. Lubjakivi lahustub pikkamööda vee toimel, tekivad lõhed, mis lasevad pinnareostuse põhjavette. P-Eesti järved on lubjarikkad e. alkalitroofsed (Ca ja HCO3'), läbipaistva veega; N palju, P vees vähe (lubjaga seotud), planktonit vähe. Lõuna-Eesti liivakivi on vettpidav; järved enamuses P-rikkad, eutroofsed, läbipaistvus väike kuni keskmine, planktonit palju. Veekogu puhverdusvõime, millest see sõltub - võime tasakaalustada välismõjusid ja kahjutustada saasteaineid, sidudes neid lahustumatuteks ühenditeks. Sõltub veekogu ökosüsteemi stabiilsete ioonide ja huumusainete sisaldusest
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas
Y 649103 26°30´5"E MATERJAL JA METOODIKA 3 Uurimistöös kasutati väikejärvede seire algandmeid. Andmed saadi Keskonnaseire programmi kodulehelt http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/ .Valiti välja väikejärvedest Ähja järv. Seire andmetest analüüsiti Ähja järve hüdrokeemilisi algandmeid aastatel 2000-2011. Seire käigus koguti veeproovid igal aastal vähemalt kahel korral aastas, järvede sügavaimatest kohtadest. Vee läbipaistvus mõõdeti valge, 30 cm läbimõõduga Secchi kettaga ja väljendati täpsusega 0,1 m. Vees lahustunud hapniku kontsentratsioon ja vee temperatuur mõõdeti termooksimeetriga. Vee pH määrati elektomeetriliselt, mõõtmise absoluutviga oli 0,05 pH. Kollane aine (KOL) määrati fotomeetriliselt. TULEMUSED Tabel 2. Väikejärvede tüübid Järve nimi Tüüp Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V 4
Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku
................................................................................................ 10 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Minu uuritavaks veekoguks on Kurepalu Paisjärved ja nende kujunemislugu. Huvi oli tingitud minu sõbra maakodu järvest, kuhu sattusin ka ise üha tihedamini. Sealne looduse ja järvede ilu võlus mind, kuid lähemalt ei teadnud sellest piirkonnast midagi, samuti ei leidnud informatsiooni tavapärastest allikatest. Selle tõttu asusin õppeaine ,,Eesti veed" käigus oma huvi rahuldama. Töö kulg ning teostus kujunesid äärmiselt huvitavaks ning mitmekesiseks. Selle uurimistöö tegemine viis mind paljude kohalike inimeste juurde, Tartumaa keskkonnateenistusse ning lõpuks ka Maaparandusbürooni. Kuna teaduslikult Kurepalu paisjärvedele lähenetud ei ole,
maksavad ja põllumees hoiab raha kokku. Suurem osa fosforist ja lämmastikust pärineb orgaanilisest reostusest, majapidamis- ja tööstuse heitveest, loomafarmide virtsaveest jne. Siiski on orgaaniliste ühendite heited punktreostusallikatest Eestis 1990. aastatest alates vähenenud, sest on tugevasti investeeritud veepuhastusseadmetesse ning suletud tööstusi ja ühtlasi on maksustatud vee tarbimist. Seetõttu on paljude Eesti järvede eutrofeerumine silmanähtavalt aeglustunud. Suurim reostuskoormus jääb 1970.1980. aastatesse, mil ka veeõitsengud kõige sagedamini ette tuli. Eutrofeerumine kaasneb järvede vananemisega. Kuigi seda seostatakse tavaliselt inimtegevusega, toimub see ka looduslikult, ehkki väga aeglaselt, aastatuhandete vältel. Näiteks Eesti looduslikud
-suuremad soostikud: Epu-Kakerdi, -älves Puhatu,Lihula-Lavassaare -servamäre SOODE TAIMEKOOSLUSED Madal- ja siirdesoode liigitus Madalsood *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog, konnaosi, luht-, sale, põis- ja mätastarn. Põõsastest pajud. *Allikasood -esineb: allikate ümbruses -iseloomulik: survelised põhjaveed -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe. Harva mänd. *Lubjarikkad pärismadalsood
c)Põhjaveed Läänemeri- 420 000 km2, Landsorti süvik 490 m. Batüaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.See asub merepõhja sügavusel 500...1000 (3000) m? Geomorfoloogilisest aspektist vaadatuna asub see bentaali osa maailmamere mandrinõlval.Batüaali ei ulatu valgus ning seetõttu puudub seal ka floora. Batüaali kohal lasuvat veemassiivi nimetatakse batüpelagiaaliks. Litoraal on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-) piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.Kaldavööde siis pm???? 2 Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaal, neriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni). Veekogud vastavalt vee vahetumise kiirusele: vooluveed e
Georaafia Mari-Liis Kirt 11.a klass TALLINN 2010 Sisukord 1. Sisukord........................................................................................2 2. Järvenõgude areng............................................................................3 3. Järvede toitelisus.............................................................................4 4. Järvevee segunemine........................................................................4 5. Kokkuvõte.....................................................................................5 6. Kasutatud kirjandus...........................................................................6
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid .................................................................................... lk.6 Val
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8
· Puurinne: sookask, haab,sanglepp, saar, toomingas · Põõsarinne: paakspuu, paju, lodjapuu · Rohurinne: tarnad, luhtkastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm Järv kui ökosüsteem Mis on limnoloogia? · Limnoloogia on kompleksne teadusharu, mis uurib magevee- kui soolase veega järvi, uurides nende bioloogilisi, füüsikalisi, keemilisi, geoloogilisi ja hüdroloogilisi aspekte. Eesti järved: · Eestis on kaks suurjärve ja umbes 1000 väikejärve. · Suurjärved on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi on Laadoga, Äänisjärve,Vänemi ja Suur- Saima järel suuruselt 5 järv Euroopas. · Lisaks looduslikele järvedele on u 200 tehisjärve. Tehisjärvede arv muutub. Kuidas järved on tekkinud?: · Enamik järvi on mandijäätekkelised- Pühajärv, Pangodi, Saadjärv, Kuremaa, Neeruti, Aegviidu ja Jussi järved.
geotermiline gradient, mis näitab, mitu kraadi tõuseb maakoore temperatuur sügavamale minnes iga 100 m kohta. Geotermilise gradiendi keskmine väärtus on umbes 3 ºC 100 m kohta. -6- Põhjavee liikumine Põhjavesi liigub kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet, mida nimetatakse ka gradiendiks. JÕEHÜRDOLOOGIA Hüdrograaf võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud materjali (sängierosioon). Keskjooksul voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist setib,
kasv); 2)elupaikade killustumine –liigid ei suuda levida ühest koosluselaigust teise; 3)tekib nn. Väljasuremisvõlg. Heina mahajätmise mõju niidule: väheneb rohumaade liigirikkus, eriti väikesekasvuliste liikide arvel. Suurim probleem: puisniidud muutuvad puiskarjamaadeks. 3. Luhad e. lamminiidud. 3.1. Millistel tingimustel luhad tekivad ja püsivad, kus nad levivad? Luhad tekivad perioodiliselt magevee poolt üleujutatud niitudele. Asuvad jõgede, järvede lammidel. Sekundaarse Inimtekkelise päritoluga, varem lammimetsadel ntks. Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud. • Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel). • Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad. 3.2. Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. – soomaa- enamjaolt tekkinud
0 33 Oiu pkr. 9.3 22 Pühaste oja 8.4 21 5 R S-E Suurus Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Järve ulatus põhjast lõunasse on 34,8 km ja suurim laius 14,8 km. Euroopa normide järgi kuulub ta suurjärvede hulka. Pindalalt on ta suurem kui teised Eesti järved kokku, arvestamata Peipsit. Võrtsjärv on madal järv. Keskmine sügavus on 2,8 m ja suurim sügavus ulatub 6 meetrini. Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Suhteliselt väheliigestatud kaldajoone pikkus on 96 km. Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Lainetus Vähene sügavus määrab ära lainete iseloomu. Laine on lühike 3 -5 meetrit ja murdub juba paarikümne sentimeetri kõrgusena
2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega
-põõsarinne: üksikud või rühmitunud kadakad -rohurinne: madal ja vaheldusrikas, aasta jooksul väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest. Loomastik: -tüüpilised liigid alvaritele: kiivitaja, alpi risla, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks -rannaniitudest erinevalt ei pesitse alvaritel hanelisi. Lamminiidud- enamasti lagedad, kasvavad kiiresti kinni, kui puudub kasutus, kujunenud enamasti lammimetsadest. Viljakas muld, suurveega suur toitainete sissevool. Levik: leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel Taimestik: harva esineb üksikuid puid ja põõsaid puurindes võib kasvada: tamm, hall lepp, haab, toomingas Põõsarindes võib kohata: pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikkas: harilik kastehein, kassikäpp Loomastik: Iseloomulikeks liikideks on: tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp
August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala. Planimeetriaga saab pindalasti mõõta. Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi.
Suurematel sügavustel domineerib roheline värvus. Atlandi Ookeani Euroopa rannikul valdavad rannikuvete tüübid 1-3, eufootiline vöönd ulatub kuni 45m sügavusele. 8.- 9. rannikuvee tüüp esinevad tugevasti reostunud merelahtedes. Näiteks kasvab Põhjameres Helgolandi lähistel pruunvetikas Laminaria kuni 8 m sügavusel, sama liik ulatub Vahemeres kuni 95 m sügavusele. Väga praktiliseks ja lihtsaks vahendiks valgustingimuste hindamiseks on nn. Secchi ketas (so. 30 cm läbimõõduga valge ketas, mis on kinnitatud mõõtnööri külge). Mõõdetakse sügavust, mille juures ketas pole enam nähtav. Veetaimede fotosüntees saab toimuda ainult kindlates valgustingimustes. Oluline on nii üldine valgusenergia hulk kui ka selle kvaliteet, st. spektraalne koosseis. Taimedes esinev klorofüll neelab maksimaalselt pikalainelist punast valgust, mis neeldub ülemises veekihis. Sellepärast on arusaadav,
12,2 kraadi); hapnik puudus vees juba 6-7 m vahel. Läbipaistvus keskmine kuni suur (1,8-4,0 m). Veereaktsioon on suvel pinnakihis aluseline, põhjas happelisem , talvel pinnakihis aluseline (tabel 1). Mineraalainete sisaldus vees on kõrgenenud ( HCO3 sisaldus 161-193 mg/l), orgaanilisi ühendeid aga leidub vees üsna vähe (dikromaatne oksüdeeritavus 16-24 mg/l O2). 1977 aasta andmete põhjal kuulub Jõksi järv kihistunud kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka. (A.Mäemets 1977) Jõksi järv koos on ümbrusega on kujunenud hinnatavaks puhkekohaks. Kohalikke seas on see eriti populaarne, siin toimuvad rahvapeod ja kokkutulekud. (A.Mäemets 1977) 3 1. ALGANDMED Üldist materjali Jõksi järve kohta on piisavalt, aga kui otsida midagi spetsiifilisemat, nagu näiteks hüdroloogilisi tingimusi, siis jääb materjalist puudust. Põhilised andmed
Ookeani primaarproduktsioon Õppejõud Kai Piirsoo Bioproduktsioon biosüsteemi (organism, populatsioon, kooslus) biomassi sünteesimise määr; juurdekasv, mis moodustub kasvu või paljunemise tulemusena. Sisaldab 2 komponenti: 1.1 Primaarproduktsioon näitab orgaaniliste ainete moodustamise intensiivsust anorgaanilistest ühenditest; mõõdetakse biomassi (mg C, g C, t C) või energia (cal, J) ühikutes veepeegli pindala või veemassiivi ruumala kohta mingi ajaühiku jooksul. Ühik: mgC m-3tund-1; mgC m-2 ööpäev-1 jne. 1.2 Sekundaarproduktsioon heterotroofsete organismide biomassi juurdekasv või talletatud energiahulk. Maailmameres on sekundaarprodutsendid tavaliselt taimedest ja vetikatest toituvad loomad (fütofaagid). 1.1. Primaarproduktsioon võib olla: 1.1.1 Primaarne koguproduktsioon (gross primary production, GPP): autotroofsete (fotosünteesivate ja kemosün
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi Järv Referaat Koostaja: Raili Kivisalu Juhendaja:Aija Kosk Tartu, 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avaliku keskkonnahüvise kirjeldus.............................................................................................4 Üldandmed.............................................................................................................................4 Geoloogia...............................................................................................................................4 Elustik.....................................................................................................................................4 Veestik...........
· Eesti energeetika põhineb täielikult · läänemere reostumine; fossiilkütustele. · jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine; · 99% elektrist toodetakse põlevkivist. Elektritootmine on koondunud Kirde-Eesti piirkonda. · jõgede ja järvede eutrofeerumine (rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja · Soojatootmise keskkonnaohtlikkus väljendub lämmastikuühenditega) järgmises: Õhu saastumine SO2, NOx, tuha ja muude tahkete · jne... osakestega;
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal
Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega. Niidutüübid: Alvar e loopealsed on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullad on väga viljakad ning kõrge liigirikkusega. reljeef on üldiselt tasane. Taimed- kadakad, kibuvits,kassikäpp,mägiristik. Linnud- kiivitaja,punajalg-tilder,kanepilind Lamminiidud e.luhaniitudeks. Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel(Emajõgi, Pärnu, Kasari jt ääres). Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuleb niita,karjatada,muidu kasvab kinni.Taimestik:tamm, hall lepp, haab, toomingas/pajusid, harilikku sarapuud/ rohurinne on liigirikas- aruheinad,kassikäpp, mägiristik,tarnad, angervaks.Linnsutik:tikutaja,kiivitaja,rukkirääk
................................................................. 6 2. Suur Järvistu ja inimene ............................................................................................................ 8 2.1. Aborigeenid .......................................................................................................................... 8 2.2. Eurooplaste asustus ............................................................................................................. 8 2.3. Järvede piirkonna areng ..................................................................................................... 8 2.4. Tähtsad ressursid................................................................................................................. 8 2.5. Tranport ............................................................................................................................... 9 2.6. Puhkus ............................................................................
ulatuvaid kõrgendikke, sealhulgas Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m), Meegaste mägi (207 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m) ning liigestatud 30-40 m sügavuste ürgorgude (Kooraste, Sirvaste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja, Urvaste), väikeste kõrgendike ja järvede ning jõgede tõttu (Arold 2005:188; EE 2003 s.h Otepää kõrgustik). Tähtsis roll reljeefi kujunemisel on olnud ka Eesti kaguosa läbival Tartu-Otepää-Valga orul, mille põhi ulatub 60 m allapoole merepinda (Arold 2005: 190-191). 4 Otepää kõrgustiku paiknemine Eesti kaardil (EE 2003 s.h Otepää kõrgustik). 2. PINNAMOOD Otepää kõrgustiku pinnamood koosneb paksust settelasundist, mis on tekkinud mitme
20 sood. Liiva ja kruusa leidub siiski peamiselt kohalikeks vajadusteks ning välja ei ekspordita eriti. Need kuhjusid mandrijää sulamisel. Liiva ja kruusa kasutatakse tööstusaladel kuid ka ehituses. Savi, järvemuda ja järvelupja praegu enam ei kaevandata. Järvemuda tekkis lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest ning seda kasutatakse põlluväetiseks, söödalisandiks ja ravimudaks. Järvelubi tekkis pärast jääaega sulglohkudesse peenest kaltsiidist valge ja kollakas sete. Kasutatakse söödakriidi ja ehitustöödel lubjavärvina. Savi kasutatakse mitmel alal, näiteks telliste, katusekivide ehitamiseks, keraamiliste plaatide, fasaadtellise valmistamiseks ja üldse keraamikas pottide jms valmistamiseks. (viide 2,5) 7 9. Kliima Ilm on Tartumaal sarnane Eesti keskmisega, ainult talved on veidi külmemad ja suved soojemad. Klimaatiliselt kuulub Tartu maakond Sise-Eesti mandrilise
piiriefektile. Sessoonsed trendid primaarproduktsioonis Valguse osatähtsus: ilma selleta fotosüntees väheneb. Fotosüntees sõltub valgusest, toitainetest ja temperatuurist. Talvine veekogu: päike on madalal, terava nurga all, seetõttu enamus peegeldub tagasi. Talvel intensiivse tuule tegevuse tagajärjel segatakse veekogud, millel pole jääkatet, läbi. Toitained on ühtlaselt jaotunud, kuid fütoplankton ei õitse, sest pole piisavalt valgust. Eesti väikesed järved segunevad põhjani läbi ja jõuavad +4oC juurde. Pealmine pinnakiht hakkab jahtuma ja jäätub. Ookeanis seda ei juhtu ning see jäätub alles -1,98oC juures. Kevadine veekogu: päike kõrgemal, päev pikem ja vesi neelab rohkem päikeseenergiat. Moodustub termokliin (üleval ühtlaselt läbisoojenenud veekiht, all raskem meres ka soolasem ja külmem vesi), mille peal hakkavad vetikad õitsema. Kõigepealt hakkavad õitsema ränivetikad, kes tarvitavad ära suurema osa toidust
Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Kõige sügavam ehk 11,5 m on järv keskosast kagu pool. Vagula kaldad on madalad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati ka kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool võib leiduda ka turbakallast. Valgalapõhiselt kuulub Vagula järv Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Vagula järv kuulub veepoliitika raamdirektiivi järgi keskmise karedusega kihistunud järvede hulka. Fütoplanktoni arvukus Vagula järves oli 2008. aastal madal. Rühmade osas esinesid kõrgeima biomassi väärtusega: maikuus neel- ja ränivetikad, juulis räni- ja sinivetikad, augustis vaguviburvetikad. (Eesti väikejärvede seire 2008) Suurtaimestiku seirel täheldati 2008. aastal 43 liiki makrofüüte, - 28 liiki kaldavee-, 5 liiki ujulehtedega ja 10 liiki veesiseseid taimi. Järves domineeris kaldaveetaimestik, kõige rohkem
Mereäärsetest piirkondades sisaldab peale ülalnimetatud gaaside vihmavesi vähesel määral ka lahustunud keedusoola ning suuremate asulate, eriti tööstuskeskuste lähedal väävel- ja väävlishapet, ammoniaaki, väävelvesinikku ja teisi lisandeid, mida atmosfäärivete kasutamisel tuleb silmas pidada. Atmosfäärivee kasutamisel tuleb peale kogumiskoha meeles pidada ka tema kogumistingimusi. [5] 2) pinnaveed veed, mis leiduvad maapinnal jõgede, järvede, tiikide ja nii edasi näol. Pinnavett iseloomustab keskmine või madal sooladesisaldus. Tunduval määral leidub neis aga mehhaanilisi lisandeid, kolloide ja mitmesuguseid lahustunud orgaanilisi aineid. Pinnavetele on iseloomulik ka nende koostise perioodiline muutumine vastavalt aastaajale. Oma koostiselt on pinnaveed akvaariumivee vajalikule 6 koostisele tavaliselt kõige lähedasem
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat
annaabi.ee 
