vett. Loputasin kaaluklaasi 3 korda. 3. Täitsin 2/3 kolvi mahust kuuma dest veega ja hoidsin kolbi 15 minutit kuumas vesivannis, loksutasin aeg-ajalt. 4. Kontrollisin lahuse pH väärtust universaalindikaatorpaberiga, ei olnud vaja lahust neutraliseerida. 5. Täitsin kolvi märgini külma dest. veega, sulgesin korgiga ja loksutasin. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks: 1. Valmistasin 1,0 mg/ml kontsentrasiooniga glükoosi lahusest 3 lahjendust: 0,25, 0,125 ja 0,062 mg/ml. 2. Alglahuses ja lahjenduses sisaldub üks ja sama ainehulk: Cst * Vst = Clahj * Vlahj. 3. 0,25 mg/ml lahjendus: pipeteerisin puhtasse katseklaasi 5 ml glükoosi standardlahust ja lisasin dest. vett 15 ml, panin katseklaasi korgi peale ja loksutasin. Sain 20 ml 1. lahjendust. 4. 0,125 mg/ml lahjendus: pipeteerisin katseklaasi 5 ml 0,25 mg/ml lahjendust ja lisasin sellele 5 ml destilleeritud vett, loksutasin. Sain 10 ml 2
määrata, võib olla: · Glkoosi vesilahus · Mee lahus · Hele puuviljamahl (viinamarja, õuna vms) · Mõni füsioloogiline lahus (vereseerum, uriin jne). Minul oli uuritavaks prooviks viinamarja mahl, mille kontsentratsiooni ma pidin määrama. Tundmatu lahuse ettevalmistamine Mahl või mõni muu vedelik Kuna tundmatuks lahuseks osutus mahl , siis 1 ml viinamarjamahlast pidin ma tegema 300 kordse lahjenduse ning sellega viisin läbi värvusreaktsiooni. 300 kordset lahjendust tegin 20 ml. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Kindla glükoosi kontsentratsiooniga lahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. Sellest valmistatakse lahjemad glükoosilahused ehk lahjendused. Lahjendusi tuleb teha standardlahusest kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on siis 0,25 mg/ml (4 kordne lahjendust), 0,125 mg/ml (8 kordne lahjendust) ja 0,062 mg/ml (16
Juhtivusnõu tuleb eelnevalt loputada paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse lahust nõusse nii et elektroodide otsad oleksid kaetud. Kõikide määramiste puhul peaks vedeliku hulk olema ühesugune. Juhtivusnõu asetatakse veritermostaati ja temperatuur hoitakse 25C juures. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri, ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Tehakse 3 nõrga elektrolüüdi lahust (0,1927 m ja kaks lahjendust 1:2) ning katset korratakse kõigi kolme elektrolüüdi lahusega. Teoreetiline põhjendus ja valemid Lahusekihi takistus, mis asub elektroodide vahel kaugusega l ja pindalaga s, väljendub valemiga: , kus on eritakistus. Lahuse erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus. Tema ühikuks on Sm-1, juhtivuse ühikuks on Siemens, ja ta väljendub valemiga , kus ja on juhtivusnõu konstant. Lahuse ekvivalentjuhtivuseks nimetatakse sellise lahusekihi juhtivust, mis sisaldab 1g-
väärtusele 4,8. Lahus asetasin vesitermostaati 30°C juurde soojenema umbes 5 10 minutiks. Kolme 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 10 ml komplekslahust. Invertaasi asemel kasutasin vedelat invertiini. Valmistasin invertiini 20 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin katseklaasi 0,5 ml invertiini ja pipeteerisin juurde 9,5 ml atsetaatpuhvrit. Umbes 10 minuti pärast lisasin temperatuurile 30 C termostateeritud sahharoosi lahusele 0,5ml invertiini lahuse lahjendust. Loksutasin ja fikseerisin ensüümreaktsiooni alguse kellaaja. Koheselt peale ensüümi lisamist võtsin kuiva pipetiga 1 ml hüdrolüüsisegu ja lisasin ühte kolbi, kus oli komplekslahus. See proov oli 0-proov. 10 minutit peale ensüümi lisamist pipeteerisin 1ml reaktsioonisegu teise komplekslahusesse (10 minuti proov). 20 minutit peale ensüümi lisamist pipeteerisin veel 1 ml reaktsioonisegu kolmandasse komplekslahusesse.
Siia tuleb sisestada aparatuuri joonis. keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09 IMINE LAHUSE JA ÕHU PIIRPINNAL Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentrats leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala kihis. Teooria. Minu lahus: butanooli vesilahus konsentratsiooniga 0,5 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2 Töövahendid. tensiomeeter, mõõtkolvid mahuga 50 ml, klaaspipetid mahuga 25 ml Töö käik. Valmistasin 50 ml vesilahuse butanoolist. Lahjendasin lahust 1:2 5 korda. Alust konsentratsiooniga lahusest, hakkasin läbi viima katset kasutades tensiomeetr puhast vett, sest tnsiomeeter on varem saanud veidi kahjustada ehk katse tule t lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist da molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses ust lahjendust 1:2 huga 25 ml st 1:2 5 korda
Töö reaktiiv on ettevalmistatud, materjalide kokkuhoiu mõttes. Uuritava proovi (greibimahla lahjendus) ettevalmistamine: Valmistasin greibimahlast 1:100 lahjenduse. Selleks pipeteerisin automaatpipetiga 0,5 ml pigistatud greibi mahla 50 ml kolbi, täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega ning loksutasin segamini. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks: Valmistasin 1,0 mg/ml kontsentrasiooniga glükoosi lahusest 3 lahjendust: 0,25, 0,125 ja 0,062 mg/ml. 0,25 mg/ml lahjendus: pipeteerisin puhtasse katseklaasi 2,5 ml glükoosi standardlahust ja lisasin dest. vett 7,5 ml, panin katseklaasi korgi peale ja loksutasin. Pipeteerisin esimest lahjendust 5 ml teise katseklaasi, kus oli juba 5ml destilleeritud vett ning loksutasin, nii sain 0,125 mg/ml lahjenduse. Teisest lahjendusest pipeteerisin 5 ml kolmandasse katseklaasi, kus oli samuti 5 ml destilleeritud vett ning loksutasin. Sain kolmanda lahjenduse, 0,062 mg/ml.
Selleks, et glükoosi kontsentratsiooni tundmatus proovis kindlaks teha, tuleb koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni absorptsiooniga (A) ehk optilise tihedusega lainepikkusel 410 nm. X-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni ja y-telg absorptsiooni väärtust antud lainepikkusel. Glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest, mis sisaldab täpselt 1 mg/ml glükoosi. Standardlahusest valmistatakse kolm lahjendust: 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Antud töös kasutasin samm-sammulist lahjendamist. Selleks valmistasin esmalt standardlahusest 10 ml glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml, mida seejärel lahjendasin 2 korda ning saadud teist lahjendust omakorda 2 korda. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon tööreaktiiviga viiakse läbi katseklaasides toatemperatuuri juures. Selleks asetatakse katseklaaside statiivi 6 puhast ja kuiva katseklaas, nummerdatakse.
Lahjendasin mahla destilleeritud veega. Vett lisasin kuni 250 ml kriipsuni. Mõõtmine toimus silma järgi. Kuna mahla lahus jäi hägune, filtreerisin osa sellest katseklaasi. Glükoosilahuste valmistamine Glükoosi kontsentratsiooni määramiseks tundmatus proovis tuleb koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni mõõdetava optilise tihedusega. Lähtutakse glükoosi standardlahusest, mille kontsentratsioon on 1,0 mg/ml. Seejärel valmistatakse kolm lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjendamiseks oli kasutusel destilleeritud vesi. Lahjendamisel jälgisin skeemi: Joonis 2: kaliibrimislahuste valmistamise skeem Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon tööreaktiiviga viiakse läbi toatemperatuuril. On vaja kuute puhast ja kuiva katseklaasi. Katseklaasid nummerdatakse 1-6. 1) Kontrollkatse ehk 0-proov – 1 ml destilleeritud vett 2) Uuritav lahus – 1 ml 250x melonimahla lahjendust
6. Säilita külmkapi temperatuuril Minu uuritavaks lahuseks oli sidrunimahl. 7. Pressin kaaluklaasi 2-3 ml sidrunimahla 8. Teen 100-kordse lahjenduse (1 ml sidrunimahlale lisan destilleeritud vett kuni 100 ml mõõtkolvi kriipsuni 9. Filtreerin saadud lahjenduse läbi paberfiltri katseklaasi, et viljaliha eemaldada STANDARDLAHUS sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml 10. Võtan 3 puhast ja kuiva kalibreeritud katseklaasi ja valmistan glükoosi standardlahusest kolm lahjendust: a) Mõõdan esimesse katseklaasi 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett b) Teise katseklaasi võtsin 5 ml lahust eelmisest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett c) Kolmandasse katseklaasi võtsin 5 ml teisest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett 11. Sain glükoosi standardlahusest kolm lahjendust kontsentratsioonidega: a) 0,25 mg/ml b) 0,125 mg/ml c) 0,062 mg/ml 12
TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 1k Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,6 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Töö käik Valmistada butanooli vesilahused vastavatel kontsentratsioonidel. Pindpinevus määratakse stalgmomeetri tilkade lugemise meetodil. Selleks tõmmatakse uuritav vedelik kummibalooni abil stalgmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalgmomeetri kaelal. Eemaldada kummibaloon ning kasta vedelikul tilkuda alla pandud keeduklaasi
oksüdeerumisel moodustub H2O. POx-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate, nagu diaminobensidiin derivaate, mis on detekteeritavad vastavatel lainepikkustel. Töö käik · Õppejõult saadi prooviks sidrunimahl · Sidrunimahlast tehti 20x lahjendus ja filtriti · Valmistati 1mg/ml glükoosilahsest kaliibrimislahus glükoosi sisaldusega 0,25mg/ml ning sellest kaks lahjendust konsentratsioonidega 0,125mg/ml ja 0,062mg/ml · Seati valmis ja nummerdati 6 puhast katseklaasi · Katseklaasi o Nr 1 pipeteeriti 1ml destileeritud vett o Nr 2 ja 3 pipeteeriti 1ml uuritavat lahust o Nr 4,5 ja 6 pipeteeri igasse 1ml erineva konsentratsiooniga glükoosilahust. · Igasse katseklaasi pipeteeriti 3ml eelnevalt valmistatud tööreaktiivi* ja loksutati · Katseklaase hoiti 20 minutit toatemperatuuril
3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1 ... 0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaaarse kontsentratsiooniga. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs:
(A) e optilise tihedusega (D) lainepikkusel λ=410 nm. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsent-ratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (=optilise tiheduse) väärtust nimetatud lainepikkusel. Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standard- lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatakse kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. NB! Lahjendamise põhimõte: lahjendamiseks võetud lahuse (standardlahuse) mahus ja lahjendatud lahuse lõppmahus sisaldub üks ja sama ainehulk ehk kehtib võrrand Cst • Vst = Clahj • Vlahj Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. Glükoosilahuste (lahjenduste) tegemisel lähtusin kõrvalolevast skeemist.
Tallinna Tehnikaülikool Kahjuksm pole asi ikka korras. Kindlasti ei teinud te apelsinimahla uurides 25-kordset lahjendust, vaid 250-kordse. Tehke lõpparvutus 250-kordse lahjendusega. Ja kindlasti leidke kirjandusest internetist andmed, millega oma tulemust võrrelda. 08.06.15. M.Kreen 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Protokoll on koostatud väga lohakalt. Isegi see pole selge, kas uurisite sidruni või apelsinimahla
substraadi kollase veresoola oksüdeerumist. PODi toimel oksüdeerub kollases vere soolas sisalduv Fe+2 Fe+3ks., millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv punane veresool annab lahusele hele kollaka värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Töökäik Kolmest etteantud viinamarjast uhmerdati välja 1ml klaari mahla. Saadud mahl lahjendati destileeritud veega 250 mlni. Õppejõult saadud glükoosi lahusest tehti kolm 4 kordset lahjendust. Esimesse katseklaasi pipeteeriti 2,5 ml glükoosi lahust ja 7,5 ml destileeritud vett.Teise katseklaasi pipeteeriti eelmisest katseklaasist 5ml lahust ja 5ml destileeritud vett. Kolmandasse katseklaasi pipeteeriti teisest katseklaasist 5 ml lahust ja 5ml destileeritud vett. Statiivile asetati 6 puhast katseklaasi ja nummerdati need: · Nr 1 1ml destileeritud vett + 3 ml tööreaktiivi · Nr2 ja Nr3 1ml viinamarjamahla lahust + 3 ml tööreaktiivi
Lahus on värvitu. Klaasi kohale paigaldatakse bürett, nii et büretist lastav lahus satuks otse klaasi. Registreeritakse lahuse alg-pH ja tiitritakse lahust lisades korraga 1,0 cm3 KOH lahust. Tiitrimist jätkatakse kuni ff värvib lahuse roosaks. Selleks ajaks peab olema fikseeritav tiitrimistulemustes kaks pH hüpet. Tiitrimiskõvera kaudu määratakse esimene lõpp-punkt ja arvutatakse selle kaudu fosforhappe algproovi kontsentratsioon arvestades lahjendust. (Niipalju kui esimeseks lõpp-punktiks oli kulunud KOH moole nii palju oli tiitritavas lahuses fosforhappe moole.) Tiitrimiskõvera joonistamisel kasutatakse millimeetripaberit ja lõpp-punkt määratakse graafiliselt. Kui fosforhape on tiitritud korratakse protseduuri ,,reaalse" prooviga. Selleks võib olla näiteks Coca-Cola jook. Jooki ei lahjendata vaid sellest võetakse 50 ml keeduklaasi ja viiakse läbi tiitrimine. Samuti ei lisata joogile indikaatorit ega jälgita
koostatakse kalibreerimisgraafik, mille põhjal määratakse uuritava proovi sidrunimahla- glükoosisisaldus. Loen kalibreerimisgraafikult uuritava lahuse optilise tiheduse väärtuste põhjal, et glükoosisisaldus uuritavas lahuses oli vastavalt: 1) 0,07 mg/ml 2) 0,065 mg/ml Leian vastavalt keskmise glükoosisisalduse lahjendatud sidrunimahla proovis 0,07 + 0,065/2 = 0,0675 mg/ ml. Arvutan nüüd välja glükoosisisalduse sidrunimahlas arvestades tehtud 50-kordset lahjendust. Glükoosisisaldus arvutatakse massiprotsentides (X%) naturaalse mahla suhtes. X = C × L × 103 × d× 100 = 0,0675×50×10-3×1.031328×100 = 0,348 % Seega sajas grammis sidrunimahlas on katseandmete põhjal glükoosi 0,348g Kirjanduse andmetel sisaldub 100g sidrunimahlas keskmiselt 0,5g glükoosi. Järeldus: Erinevused katsetulemuste ja teoreetiliste kirjandusest pärinevate tulemuste vahel on mõistetavad, sest iga sidrun on pisut erinev ja katsetulemus saadi vaid ühe üksiku sidruni
2+ 3+ Reaktsiooni käigus Fe oksüdeerub Fe -ks, sellega kaasneb H2O2 redutseerumine. Tekib punane veresool, mis annab lahusele kollase värvi ja on detekteeritav lainepikkusel 410nm. TÖÖ KÄIK: Tundmatuks prooviks oli viinamari, kust uhmerdasin välja umbes 1 ml mahla. Sellest 0,5 ml lahjendasin kolvis 200 ml destilleeritud veega. Glükoosi lahusest, mis oli saadud õppejõu käest, tegin kolm lahjendust. Esimesse katseklaasi pipteerisin 2,5 ml glükoosilahust ja 7,5 ml vett. Seejärel võtsin samast katseklaasist 5ml proovi ja lisasin 5ml vett. Kolmandasse katseklaasi võtsin 5ml teisest katseklaasist proovi ja lisasin juurde 5ml vett. Tööreaktiivi koostis: Tavaliselt valmistatakse tööreaktiivi 25 ml vastava mahuga mõõtkolvis ja see sisaldab: · 2,5 mg glükoosi oksüdaasi · 1,5 mg peroksüdaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH= 6,0
mootekolbi. Tegin seda kuuma dest. Veega, mida lisasin vaikeste portsionitega 3 korda kaaluklaasi, klaasi sisu segasin vaikese klaaspulgaga ja tekkinud lahus valasin lahtri abil mootekolbi. Taidsin ca 1/3 kolvi mahust kuuma dest. veega ja kolbi hoidsin veevannis veel20 min, aeg-ajalt loksutasin. Parast jahutasin toatemperatuurini. Glukoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks. Glukoosi standartlahust valmistasin 1,0 mg/ml glukoosi konts. Lahusest. Valmistasin kolm lahjendust, mille glukoosi konts. On vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste valmistamiseks votsin kolm puhast katseklaasi, kuhu pipeti abil mootsin eelnevalt valjaarvutatud kogus glukoosi standartlahust ja lisasin dest. vett margini. Katseklaasi sulasin korgiga ja hoolikalt loksutasin. Reaktsiooni labiviimine. Katseklaas nr.1: Pipeteerisin 1 ml distileeritud vett.(kontrollproov) Katseklaasid nr.2,3: Pipeteerisin 1 ml uuritavat lahust (paralleelproovid) Katseklaas nr
X-teljel on glükoosi konsetratsioon, y-teljel absorptsiooni väärtus. Glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest, milles on glükoosi 1,0 mg/ml. Lahjenduste konsentratsioonid: 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Kasutasin sammsammult lahjendamist. Selleks valmistatakse esmalt standardlahusest kindel maht (meie näites 10 ml) glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml, mida seejärel lahjendaks 2 korda ning saadud teist lahjendust omakorda 2 korda. Iga lahust tuleb peale vee lisamist hoolega loksutada. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon viiakse läbi toatemperatuuril. Selleks nummerdatakse 6 kuiva ja puhast katseklaasi. 0-proov viiakse läbi destilleeritud veega. Uuritava lahusega tehakse kaks paralleelkatset. Iga glükoosilahusega üka katse. Katseklaasi nr1 pipeteeritakse 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov). Katseklaasidesse nr 2 ja 3 pipeteeritakse 1 ml uuritavat lahust (2 paralleelproovi)
praktikumi juhendaja soovituste järgi. Puuviljamahlade uurimisel lähtutakse reeglina puuviljadest ja pressitakse neist välja väike kogus (2-3 ml) mahla, mida siis vajalikul märral lahjendatakse. Glükoosilahuste valmistamine kaliirimisgraafiku koostamiseks Kindla glükoosi kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks lähtusin glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. 1. Standardlahusest valmistasin kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml 2. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast, kuiva katseklaasi. Esimesse mõõdsin 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett 3. Teise võtsin 5 ml lahust esimesest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett 4. Kolmandasse võtsin 5 ml teisest katseklaasist ja lisasin 5 ml dest. vett. Katse tulemused
koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga (A) e optilise tihedusega (D) lainepikkusel =410 nm. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (= optilise tiheduse) väärtust nimetatud lainepikkusel. Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standard-lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistatakse kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust, reeglina kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Cst Vst = Clahj Vlahj Vst= Clahj Vlahj / Cst Cst ja Clahj tähistavad aine kontsentratsiooni vastavalt standard- ja lahjendatud lahuses, Vst ja Vlahj vastavate lahuste mahtusid. Seega võimaldab toodud võrrand arvutada lahjenduse tegemiseks vajaliku standardlahuse mahu, kui on teada lahjendatud lahuse vajalik maht (10ml). 1) 2) 3) Lahjenduste valmistamine
· Katseklaasidesse 4, 5 ja 6 pipeteeritakse 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust · Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe · Katseklaase hoitakse 20 min toatemperatuuril · Lainepikkusel 410 nm mõõdetakse lahuste optilise tiheduse väärtused Koostatakse kaliibrimisgraafik ja tehakse kindlaks glükoosi kontsentratsioon Paralleelproovide optilised tihedused: 0,086 ja 0,087, keskmine on 0,0865. Massiprotsent arvestades 400x lahjendust: Järeldus: Erinevates allikates on apelsini glükoosisisaldus vahemikus 2% - 8%, seega võib eeldada, et katse tulemused on rahuldavad. Kasutatud apelsini glükoosisisaldus on 5,2374 4,75 grammi glükoosi 100 grammi mahla kohta. Allikad: http://thepaleodiet.com/fruits-and-sugars/ http://www.aqua-calc.com/page/density-table/substance/orange-blank-juice-coma-and-blank- canned-coma-and-blank-unsweetened http://www.diabetesincontrol.com/index.php?option=com_content&view=article&id=4486
Glükoosi kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks sidrunimahlas tuleb esmalt koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni (x telg) lahuse optilise tihedusega (y telg) lainepikkusel 410 nm. Glükoosilahuste valmistamisel lähtusime glükoosi standardlahusest, mille glükoosisisaldus on 1,0 mg/ml. Esmalt tuli sellest valmistada kindel maht (10ml) glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml, seejärel tuli seda lahjendada 2 korda ning saadud lahjendust omakorda 2 korda. Värvusreaktsiooni läbiviimine Vaja läheb 6 puhast ja kuiva katseklaasi, katse toimub toatemperatuuril. Katseklaas nr 1 pipeteerida 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov) Katseklaas nr 2 ja 3 pipeteerida 1 ml uuritavat lahust (2 paralleelproovi) Katsekaas nr 4, 5 ja 6 pipeteerida igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust Igasse pipeteerida 3 ml tööreaktiivi, loksutada, fikseerida aeg ning oodata 20 minutit. Seejärel
ja lisada 2-3 tilja fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini 0,1004 M NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2-4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1-0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed HCl + NaOH NaCl + H2O Valmistatava lahuse massiprotsent 1,9 % Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm Konts. soolhappe massiprotsent 36,0 % Tiitrimiseks kasutatud NaOH kogused 1. 9,46 ml; 2. 9,43 ml; 3. 9,48 ml; keskmine 9,49 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Leian valmistatava lahuse tiheduse Leian valmistatava lahuse massi
Uuritav proov on melonilahus. Etteantud melonotüki riivisin ära, selle käigus sain vajaliku hulga mahla, millest kasutasin 1 ml. Saadud mahla lahjendasin destilleeritud veega 50ml mahuni, seega teostasin 50 kordse lahjenduse. Glükoosilahuste valmistamine kaliirimisgraafiku koostamiseks Kindla glükoosi kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks lähtusin glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. 1. Standardlahusest valmistasin kolm lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml 2. Lahjenduste valmistamiseks võtsin 3 puhast, kuiva katseklaasi. Esimesse mõõtsin 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett. 3. Teise võtsin 5 ml lahust esimesest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett 4. Kolmandasse võtsin 5 ml teisest katseklaasist ja lisasin 5 ml vett. 5. Saadud lahjendusi loksutasin hoolikalt läbi.
Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Ülesandeks on määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist tuleb leida adsorptsiooni isoterm ning adsorptsiooni isotermist omakorda tuleb arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Minul tuli valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,4 M ja sellest 5 järjestikust lahjendust 1:2, seejäre mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Katse käik Valmistasin butanooli 0,4 M vesilahused (pindaktiivne aine), igal kontsentratsioonil 25-50 mL. Selleks tegin kontsentratsioonide arvutuse ja esitasin selle õppejõule eelnevalt. Pindpinevuse mõõtsin stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Tõmbasin uuritava lahuse kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oli kõrgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal
Peale seda täideti kolb külma destilleeritud veega kuni kaelal oleva märgini, suleti korgiga ja loksutati. Kuna ettevaatamatusest ületas vedeliku üldmaht 250 ml piiri, siis arvestan mahuks 251 ml. Glükoosilahuste valmistamine kaliirimisgraafiku koostamiseks. Kindla glükoosi kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks lähtuti glükoosi standardlahusest, milles glükoosi kontsentratsioon on täpselt 1,0 mg/ml. Sellest valmistati rida glükoosilahuseid ehk lahjendusi. Valmistati 3 lahjendust, milles glükoosi kontsentratsioon on vastavalt 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste valmistamiseks võeti 3 puhast, kuiva katseklaasi. Esimesse mõõdeti 2,5 ml glükoosi standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vette. Teise võeti 5 ml lahust esimesest katseklaasist ja lisati 5 ml destilleeritud vett. Kolmandasse võeti 5 ml teisest ja lisati 5 ml vett. Reaktsioon tööreaktiividega viidi läbi katseklaasides toatemperatuuril. Selleks asetati statiivile 6
Uuritava lahuse (tundmatu proovi) ettevalmistamine Uuritavaks lahuseks ehk tundmatuks prooviks, milles tuli määrata glükoosi kontsentratsioon, oli minu katse puhul sidrunimahl. Sidrunimahlast tuli valmistada 25-kordne lahjendus. Selleks pipeteerisin gradueeritud katseklaasi 1 mL sidrunimahla ja ülejäänud 24 mL täitsin destilleeritud veega. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Glükoosi standardlahus sisaldab 1,0 mg/mL glükoosi. Standardlahusest valmistasin 3 lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/mL, 0,125 mg/mL ja 0,062 mg/mL. Lahjendamisel lähtsuin põhimõttest, et lahjendamiseks võetud standardlahuse mahus ja lahjendatud lahuse lõpmahus sisaldub võrdne ainehulk. Lahjendatud lahuse mahuks oli 10 mL. Lahjendatud glükoosilahuste tegemiseks võtsin kolm puhast ja kuiva kaliibritud katseklaasi. Valmistasin standardlahusest 10 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/mL. Selleks
Töö käik: Mahl või mõni muu vedelik · Tundmatuks prooviks oli värskest sidrunist pressitud sidrunimahl, millest tegin lahjenduse . · Filtreerisin sidrunimahla viljalihast. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamine Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standard- lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt . · Standardlahusest valmistasin kolm lahjemat glükoosilahust ehk lahjendust järgmiselt. kontsentratsiooniga standardlahust pipeteerisin sobiva suurusega katseklaasi 2,5 ml, millele pipeteerisin 7,5 ml destilleeritud vett. Katseklaasi sulgesin korgiga ning loksutasin glükoosilahust kontsentratsiooni ühtlustamiseks. Tehtud lahjendusest pipeteerisin 5 ml lahjendatud glükoosilahust teise kuiva katseklaasi ning pipeteerisin sinna sama palju destilleeritud vett. Jällegi sulgesin katselaasi korgiga ja loksutasin
1 ja ensüümi alglahuse 89 kordse lahjenduse optiline tihedus lainepikkusel 280 nm on 0.059, arvutasin ensüümi eriaktiivsuse. Selleks arvutasin valgu ekstinktsioonikoefitsiendi: =A/(C*l) =1/(1mg/ml*0,5cm) =2ml/(mg*cm) Saadud ekstinktsioonikoefitsienti kasutasin valgu alglahuse kontsentratsiooni arvutamiseks: C=89*A/(*l) C=89*0,059/(2*0,5)=5,25 mg/ml Arvestades, et me tegime kasutasime 120000 kordset lahjendust, oli kasutatud valgulahuse kontsentratsioon 0,00004375 mg/ml. Tulemused: Ensüüm, Ensüümi Produkti Katse lahj Lahuse konts. Optiline konts, V, nr Puhverlahus H2O pNPP NaOH 120000 ruumala g/ml tihedus M M/min 1 250 210 40 600 0 1100 0,00000 0,05 0,000 0,00
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr KK1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal terjaliteaduse Instituut kalise keemia õppetool urimine lahuse ja õhu piirpinnal Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada propanooli vesilahus kontse järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Teoreetilised alused Stalagmomeetriga tilkade lugemise meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapi võrdseks pindpinevusjõuga F. Esimeses lähenduses võib seega arvestada, et �= 2���, kus raadius ja σ on pindpinevus. Täpsemal σ määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille ra Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles tilga kaal:
n H2O x = H2O nx ( 1) Vee pindpinevus leitakse juhendi lisas olevast tabelist vastavalt katsetemperatuurile. Katseandmed Aine: 0,5 M isobutanool, 5 järjestikust 1:2 lahjendust Arvutused: M(C4H10O)=74,12g/m φ=0,805 g/cm3 CM=0,5M 0,5 n= =0,025 mol 20 m g n= =¿ m=n∗M =0,025 mol∗74,12 =1,853 g M mol m 1,853 g V= = =2,3 cm3 ρ g 0,805 3 cm Katse temperatuur 25OC 1. Arvutan pindpinevuse igale konsentratsioonile. Pindpinevus on arvutatud valemiga (1)
Kuna minu valitud uuritav aine on õunamahl, siis juhendaja näpunäidete järgi teen sellest 100-kordse lahjenduse. Selleks võtan 1 ml mahla ja pipeteerin selle 100 ml mõõtkolbi ning kolvi destilleeritud veega kuni märgini. Segan lahuse korralikult läbi. Et glükoosi kontsentratsiooni proovis kindlaks teha, tuleb koostada kaliibrimisgraafik. Kindlakontsentratsioonilise glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest (1 mg/ml). Sellest valmistatakse kolm lahjendust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Võtan 3 puhast ja kuiva katseklaasi. Esimesse mõõdan 2,5 ml standarlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett. Teise 5 ml esimest lahust ja 5 ml destilleeritud vett. Kolmandasse 5 ml teist lahust ja 5 ml destilleeritud vett. Loksutan kindlasti pärast iga lahjenduse tegemist katseklaasi hoolikalt läbi, et kontsentratsioonid ühtlustuksid. Värvusreaktsiooni läbiviimiseks võtan 6 puhast, kuiva katseklaasi. 1
..3 tilka fenoolftaleiinlahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga (vt pudekilt) NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1... 0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOh kahuse kokkulangevate 5x lahjendusega HCl molaarne kontsentratsioon. Saadus tulemustest võtta keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed. Arvutada palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml 2,9 % HCl lahust. Valmistatava lahuse massiprotsent 2,9 % Valmistatava lahuse molaarsus 6 mol/dm3 Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent 36,0 % Vaja võtta konts. hapet 6,92 dm3
33. Kas serodiagnostikas määratakse antikehade või antigeenide esinemist uuritavas materjalis? Põhjenda ja too näiteid.- Nii AK kui AG esinemist. 34. Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antikehi?- vereseerumist 35. Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antigeene?- verest, lümfist, nahast, koest, faeces 36. Kuidas saab seroloogiliste meetodite puhul hinnata antikehade hulka organismis?- reaktsiooni tiitrina st. suurimat uuritava materjali lahjendust, mis põhjustab reaktsiooni. 37. Mis on aglutinatsiooni reaktsioon?- AK kandvad osakesed moodustavad Ig reageerides komplekse e. aglutinaate, mis pole vesilahustuvad ja sadenevad raskusjõu mõjul, tekib silmale nähtav teralisus 38. Miks on fluorestsentsmikroskoopia preparaadi ja ELISA testide valmistamise puhul loputamine nii tähtis?- Et välja uhada mitteseostunud AK 39. Mis on seotud antikeha külge immunofluorestsents mikroskoopia puhul?-Fluorestseerivad ained e.
ja lisada 2-3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2-4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1…0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed Valmistatava lahuse massiprotsent 1,61% Valmistatava lahuse molaarsus 0,40 mol/l Konts. soolhappe massiprotsent 36,0 % Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Vaja on võtta konts. hapet 3,79 ml
Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2-4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent 2,2% Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent 36,0 % Vaja on võtta konts. hapet 5,23 ml Vaja on võtta vett 94,77 ml Katseandmete töötlus : HCl + NaOH NaCl + H2O
3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent 1,7% Valmistatava lahuse molaarsus 0,4685 mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent 36,0 % Vaja on võtta konts. hapet 4,03 ml Vaja on võtta vett 95,9 ml
Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga (vt pudelilt) NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Millise kontsentratsiooniga hapet sooviti valmistada, milline tegelikult saadi? Teha järeldus tulemuste kokkulangevuse kohta. Arvutused m(lahus)=100cm3*1,0015g/cm3 = 100,15 g m(HCl)=100,15*0,024 = 2,4036 g m(HCl, konts)=6,68/1,17 = 5,66 ml V(H2O)=100-5,66 = 94,44 ml Tiitrimisel: V1=12,15 ml V2=12,1 ml V3=12,05 ml nHCl=nNaOH V NaOH C MNaOH CMHCl= VHCl
10ml 0,1004mol / l * 9,40ml 2)C M ( HCl ) * 5 0,47188mol / l 10ml 0,1004mol / l * 9,40ml 3)C M ( HCl ) * 5 0,45682mol / l 10ml Keskmine: 0,47188 0,47188 0,45682 0,46686 ( + + + )/4=0,46686 mol/l Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Millise kontsentratsiooniga hapet sooviti valmistada, milline tegelikult saadi? Teha järeldus tulemuste kokkulangevuse kohta. CM=0,46686 mol/l – tegelikult saadi n m 1,61g CM 0,44110mol / l V M *V 36,5 g / mol * 0,1l - sooviti valmistada
..3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täideti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitriti ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jäi viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrati 2...4 korda, kuni saavutati kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutati tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võeti keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrreldi saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed ja analüüs Valmistatava lahuse massiprotsent ....................% Valmistatava lahuse molaarsus .....................mol/l Konts. soolhappe tihedus .....1,179...... g/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent .....36,0........% Vaja oli võtta konts. hapet .................... ml Vaja oli võtta vett .................... ml Tabel 1. Tabel 2.
..3 tilka fenoolftaleiinilahust. Täidan büreti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrin ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Kordan tiitrimist 2...4 korda, kuni saavutatan kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. Saadud tulemustest võtan keskmise. Arvestades viiekordset lahjendust võrdlen saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent 2,3% Valmistatava lahuse molaarsus 0,6356 mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent 36,0 % Vaja on võtta konts. hapet 5,47 ml Vaja on võtta vett 94,53 ml
KITS - kaaliumindieotrisulfonaat 6. Arvutused 6.1 Osooni kontsentratsiooni arvutamine Osooni kontsentratsiooni leiame valemist: 10 * ABS * n Co3= 0.42 * L * V mgO3/l proov 10 - süstla maht, ml. ABS - mõõtelahuse ja võrdluslahuse optiliste tiheduste vahe, 0.42 - koefitsient, L - küveti pikkus, cm, Vproov - süstlasse imetud proovi (osooni sisaldava vee) maht, ml, n - lahjendus. Kuna me ei teinud lahjendust n=1 L=1,002 cm 4 Vproov =4 ml Saame osooni kontsentratsiooni 10 * (0,941 - 0,546) Co30 = = 2,34 mgO3/l 0.42 * 1,002 * 4 10 * (0,941 - 0,620) Co31 = = 1,91 mgO3/l 0.42 * 1,002 * 4 10 * (0,941 - 0,715) Co32 = = 1,34 mgO3/l 0.42 * 1,002 * 4 10 * (0,941 - 0,856) Co33 = = 0,50 mgO3/l
565 = 2755 CMn + 912 CCr A350 nm(segu)= (1427 ∙ C)Mn + (4317 ∙ C)Cr 0.77 = 1427 CMn + 4317 CCr CMn = (0.565 – 912 CCr) / 2786 0.565−912 Ccr 0.77−1427 ( ) CCr = (0.77 – 1427 CMn) / 4317 = 2786 ≈ 0.00012416 M 4317 CMn = (1.033 – 912 ∙ 0.00012416) / 2786 ≈0.00016398 M Järeldused: Arvestades lahjendust 1:1 CCr = 0.00012416 ∙ 2 = 0.00025 M = 0.25 mmol/L CMn= 0.00016398 ∙ 2 = 0.00033 M = 0.33 mmol/L 3.3 Kokkuvõte ja järeldused II osa kohta Tulemused on kõik ühes suurusjärgus, kuid kalibratsiooni kaudu saadud kontsentratsioonid on 0.1mM kõrgemad kui neeldumiskoefitsientide abil arvutatud. Kalibratsioonigraafiku meetod tundub olevat usaldusväärsem, kuna on väiksem tõenäosus teha arvutusvigu, mis tulemust mõjutaks. Neeldumiskoefitsientidega
tilka fenoolftaleiinilahust.Büreti täitsin nullini täpse konsentratsiooniga NaOH lahusega ja püüdsin seda tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist kordasin kolm korda, kuni saavutasin kolm ligilähedast tulemust NaOH mahtude erinevusega 0,1...0,15 ml. Esimesel katsel sain mahuks 12,1 ml, 2. korral 12,15 ml ning 3. kord 12,2 ml. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvestades viiekordset lahjendust, arvutasin tõmbe all algse soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooni ning massiprotsendi. NaOH molaarne kontesntratsioon on 0,1004 M 1. C(HCl) = 2. C(HCl) = 3. C(HCl) = Leian keskmise: (0,1215*0,1220*0,1225)/3 = 0,1220 M Korrutan keskmise viiega: 0,1220* 5 = 0,6100 M Leian vea: Kokkuvõte Andmete põhjal arvutades sain molaarseks kontsentratsiooniks 0,5530 M-i, oma katse andmete põhjal sain 0,6100 M-i. Viga oli suhteliselt väike, nii et katse oli põhimõtteliselt õnnestunud.
..3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2...4 korda, kuni saavutatakse kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega mitte rohkem kui 0,1...0,15 ml. Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Saadud tulemustest võtta keskmine. Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed Valmistatava lahuse massiprotsent 1,8% Valmistatava lahuse molaarsus 0,496 mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent 36,0 % Vaja on võtta konts. hapet 4,27 ml Vaja on võtta vett 95,7 ml
soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent C% = 36,0% Vaja on võtta konts. hapet Vlahus = 4,27 ml Vaja on võtta vett Vvesi = 96,73 ml 11 CM NaOH = 0,1004 M Katsetulemused tiitrimisel: V1 NaOH = 10,96 ml V2 NaOH = 11,03 ml V3 NaOH = 10,31 ml Leiti soolhape lahuse molaarsus iga katse jaoks kasutades valemit 1.12 ja korrutades veel viiega, kuna tehti viiekordset lahjendust: 10,96ml 0,1004mol / l C M 1 HCl 5 0,5519mol / l 10 ml 11,03ml 0,1004mol / l C M 2 HCl 5 0,5537 mol / l 10 ml 10,31ml 0,1004mol / l C M 3 HCl 5 0,5176mol / l 10 ml Leiti keskmine molaarsus: 0,5519 0,5537 0,5176
lahust ja lisada 2…3 tilka fenoolftaleiinilahust Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb püsima-korrata 2…4 korda Arvutada tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Võtta keskmine Arvestades viiekordset lahjendust võrrelda saadud tulemust tõmbe all valmistud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Katseandmed Valmistatav lahus Valmistatava lahuse massiprotsent 1,7% Valmistatava lahuse tihedus q=1,0068 g/cm3 Etteantud kogused Valmistatava lahuse maht 100 ml Konts. Soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Konts
IPTG (isopropüültio-beta-D-galaktosiid), 0,5 M vesilahus X-gal (5-bromo-4-kloro-3-indolüül-beta-D-galaktosiid), 20 mg/ml 70% Etanool. Töö käik: (1) Transformatsiooniks lahjenda saadud ligeerimissegu (6 l) TE-ga 10-30 korda (1 osa ligeerimissegu ja 9-29 osa TE-d), sega korralikult ja pipeteeri 10 l lahjendatud segu uude katseklaasi. Võtsin 3 l ligeerimissegu ja 6 l TE-d (tegin 3-kordse lahjenduse). (2) Transformatsioon: 10 l ligeeritud DNA lahjendust 9 l 3-kordset lahjendust + 20 l E.coli DH5 alfa kompetentseid rakke (hoitakse 0 oC juures) Paiguta tuub jääle. Sega ettevaatlikult (näpuga), kompetentsed rakud on õrnad! Inkubeeri 30 min jääl, vahete-vahel segades. (3) Teosta "heat shock", viies tuub 5 minutiks 37 oC juurde; seejärel tagasi jääle. (4) Lisa 180 l LB söödet, sega korralikult ning inkubeeri 37 oC 30 min (segamisega või ilma). Inkubeerimise ajal valmista LB-Ampitsillini Petri tassid (vt. p5 allpool)
annaabi.ee 
